Rubriik: Uncategorized

Jaanuari teises pooles sai hulgaliselt kõneainet planeeritav pensioniea tõstmise ja paindliku pensioniea temaatika. 2026. aastaks plaanitakse pensioniiga tõsta 65. eluaastani praeguse 63 aasta asemel ning spekuleeritakse isegi teemal, et aastaks 2060 võiks eeldatav pensionile suundumise iga olla 70 eluaastat.

 

Risto Kask

2015. aastal sai kaantevahele uus talveteemaline lasteraamat „Konnapoiste talvejutud“. Raamatu autoriks on Risto Kask ja illustraatoriks Kadri Veersalu. Keeletoimetajaks Tiina Lättemäe ning küljendajaks Aita Linnas.

Käesoleval aastal valminud raamat räägib kahe konnapoisi seiklustest talvises metsas. Raamatus on kaks lõbusat lugu konnade seiklustest ja sekeldustest ning kohtumistest erinevate metsaloomadega. Nüüd mõned kuud enne jõuluhooaega tegelevad noored toetajate leidmisega, et raamat jõuaks detsembrikuus raamatukaupluste riiulitele.

„Raamat on mõeldud eelkõige lastele vanuses 3-7 eluaastat, raamat sobib ette lugemiseks ning ka ise lugemiseks. Kõigil lehekülgedel on värvilised ja meeleolukad pildid. Kindlasti valmistab raamat kõigile lastele rõõmu“, rääkis raamatu autor Risto Kask.

Kadri Veersalu sõnul ei ole raamatu koostamine kerge töö. „Lasteraamatu koostamine ja illustreerimine on suur katsumus. Oleme tulemusega väga rahul, raamatu koostamisse sai pandud palju energiat ja positiivset emotsiooni“.

Raamatuid on plaanis trükkida 600tk ning selle tulemuse saavutamiseks soovitakse septembrikuu jooksul kokku koguda 1820 eurot.

„Kogutav summa on suhteliselt suur, loodame väga kõigi heade inimeste abile“, lisas Kask.

Projekti mentor Mart Sander on raamatust heal arvamusel. „Risto Kase konnaraamat on väga positiivne “vana kooli” muinasjutupaar: siin on köik need, kes tegelikus elus üksteist söövad (konnad, jänesed, rebased, karud) head sõbrad. Neid ühendavad sportmängud (uisutamine) ja kristlik maailmavaade (jõulupidu) – nende nimel jätavad loomad isegi talveune vahele!“

Alates septembrist on võimalik raamatu väljaandmist toetada Hooandja.ee vahendusel. Projekti õnnestumisel jõuab raamat Apollo ja Rahva Raamatu kaupluste riiulitele.

Projekti kohta leiab rohkem infot veebilehelt http://www.hooandja.ee/projekt/konnapoiste-talveroom.

Lisainfo:

Risto Kask
5125961

Eestis leviv sigade Aafrika katk on katnud suure osa riigist ning nii nagu Lätis, Leedus ja Poolas, on ka meie kodumaal paljud metsikud ja kodused sead selle tulemusel hukka saanud. Viirus kandub edasi ka koduloomade kaudu.

Aafrika katk on sigade viirushaigus, mis toob kaasa palaviku, põletikud, verejooksu ning surma. Maaeluministeeriumi hinnangul lõppevad seakatkuga nakatumised 100% juhtudel surmaga. Teised loomaliigid katku ei haigestu, küll aga võivad nii inimesed, kui ka koduloomad olla viiruse levitajaks ja edasikandjaks.

„Kuna katku laiapõhjaline levik põhjustab suurt majanduslikku kahju ning süütute loomade surma, on vaja leida meetodid leviku ohjeldamiseks. Üheks väga oluliseks asjaks sealjuures on oma koduloomade eemalehoidmine lautadest ja seakasvatuspaikadest. Lisaks ei tasu loomi lasta metsa ilma järelevalveta jooksma, kuna metsas võivad nad puutuda kokku seakorjusega ja saada viiruse levitajateks“, rääkis Aita Nõrgemat MTÜ juhatuse liige Risto Kask.

Esimene seakatku juhtum registreeriti 2014. aasta septembris Valgamaal. Sealt on katk levinud edasi mitmetesse piirkondadesse. Eelkõige on probleemne Lõuna-Eesti piirkond, kuid katkujuhtumeid on ka Ida- ja Kesk-Eestis. Viiruse leviku peatamiseks on seakasvatajad kasutusele võetud erinevad meetmed. Lautadele juurdepääs on piiratud ning sisse pääsevad vaid teatud inimesed. Puhastatakse riideid ja jalanõusid ning hoitakse eemale koduloomad.

„Jahimeeste hinnangul kannavad katkuviirust edasi ka muud metsloomad, nagu näiteks hundid. Ei ole välistatud, et koduloomad saavad viiruse edasikandjaks puutudes kokku väiksemate metsaloomadega. Viirusega võib kokku puutuda marjul käies või metsas jalutades“, lisas Kask.

Enne metsa minekut tasub ennast seakatku puudutava teabega kurssi viia. Infot saab näiteks veebilehelt www.seakatk.ee. Pärast metsas käimist tuleb riided ja jalanõud pesta. Seakorjuse leidmisel tuleb sellest esimesel võimalusel maakonna veterinaarkeskust teavitada.

Risto Kask
Aita Nõrgemat MTÜ

Õppelaenu saavad taotleda ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutseõppeasutuse õpilased. 2015. aastal on õppelaenu maksimummääraks 1920 eurot.

Paljud kasutavad õppelaenu õpingute eest tasumiseks või ülikooli minekuga kaasnevate elamiskulude katmiseks, samas on Eestis täna riigieelarvelisi õppekohti rohkem kui kunagi varem. Seega on rohkem ka neid inimesi, kes võtavad õppelaenu oma igapäevaste kulutuste katmiseks, näiteks pidutsemiseks või reisimiseks. Oluliselt kasulikum on panna õppelaen raha teenima.

Õppelaenu intressiks on 5% laenujäägilt aastas, ehk keskmiselt peaks maksimummääraga õppelaenu võtnud isik maksma ühes aastas intressi 107.20 eurot ja nii igal aastal. Kui õpingud lõpetatakse kolme aasta pärast ning õppelaen makstakse koheselt tagasi, makstakse õppelaenu eest intressi kokku 321,60 eurot. Koos intressiga tuleb pangale seega tagastada 2242 eurot. Järgnevalt toon kolm näidet, kuidas on võimalik tasuda õppelaenu põhiosa koos kõigi intressidega ning jääda sealjuures kasumisse.

Esimeseks võimaluseks on investeerida raha tähtajalisse hoiusesse. Tasub vaadata suurpankadest kaugemale ning tutvuda väiksemate finantsasutuste poolt pakutavate teenustega. Näiteks võib kasutada Hoiu-laenuühistute teenuseid. Häid intresse võib leida Kodumaa Hoiu-laenuühistust, Tallinna Hoiu-laenuühistust ning Tartu Hoiu-laenuühistust (loetelu ei ole lõplik). Näiteks võib hoiu-laenuühistu tähtajalise hoiuse tootlus olla 5-6% aastas. Investeerides 1920 eurot kolmeks aastaks, teenib investeering tagasi 345,60 eurot. Kasumiks tagasihoidlikud 24 eurot.

Teiseks saab oma raha kasvama panna aktsiafondidesse. SEB, Swedbank ja LHV tooteportfellis on erinevaid fonde, mille hulgast võib leida 10-15% tootlusega tooteid. Eeldusel, et tootlust suudetakse säilitada, võib sellise investeeringu tulemusel teenida intressitulu umbes 864 eurot. Kasumiks juba ilusam summa 542 eurot.

Kolmandaks on võimalik raha suunata laenuturule mõne ühisrahastuse platvormi kaudu. Näiteks kasutades Omaraha, Bondora või Crowdestate teenuseid. Ühisrahastuse kaudu võib summa investeerida näiteks 32% aastatootlusega. Sama tootlusega projektidesse investeerides on võimalik kolme aasta jooksul panna taskusse intressitulu 1843 eurot. Kasum korralikud 1521,40 eurot.

Kõigi eelmainitud investeerimissuundade kasutamisega kaasneb loomulikult risk. Aktsiatesse investeerimine võib praeguses majanduskeskkonnas olla ebamõistlik, kuna investeeringu lühiajaline tootlus ei pruugi olla rahuldav. Ühisrahastuse suurimaks probleemiks on, et investeering ei ole likviidne ning investeeringust ei saa igal ajahetkel mõistlikel tingimustel väljuda. Samas vaba raha investeerimine on alati hea võimalus oma jõukuse kasvatamiseks ning kui õpingud jätkuvad kahel või enamal järjestikusel aastal, on võimalik investeeritavat summat iga-aastaselt kasvatada.

Risto Kask

Majandusteaduste üliõpilane

Debattidest Saaremaa silla idee üle on möödunud juba mõni aeg. Kui 2010. aastal maakonnaleht Meie Maa sellest kirjutas, arvati silla valmimise ajaks olevat 2022 aasta. Poliitilise kemplemise tulemusel on aga see teema vajunud unustusse. Samas probleemid on süvenenud niivõrd, et parvlaevanduse kvaliteeti peetakse samaks, mis ta oli eelmise sajandi lõpuaegadel.

Juhtusin paari nädala eest külastama Saaremaad. Arvatavasti ei ole üllatus, et veetsin saarelt lahkudes praamijärjekorras kokku neli tundi. Olen Saaremaal ikka tihe külaline ning ausalt öeldes nii kehva parvlaevaühendust, kui eksisteerib praegusel hetkel, ma ei mäleta. Mis on selle põhjuseks?

Meedia vahendusel on võimalik lugeda, kuidas plaanitakse järgmisest aastast uut parvlaevade operaatorit ning uusi laevu. Oodatakse laevaühenduse kvaliteedi kasvu ning me kõik mäletame majandusministri juttu, et riigi omanduses oleks praame odavam pidada. See võib ka nii olla.

Kuid me ei saa kuidagi mööda sellest, et saarlaste elu muutunud oluliselt halvemaks ning see olukord jätkub veel vähemalt järgmise aasta lõpuni, kui riik midagi selle parandamiseks kohe ette ei võta. Laevaühendus on ainuke võimalus inimeste liikumiseks mandrilt saarele ja vastupidi. On olemas ka lennuk, kuid see ei rahulda suure osa vajadusi, vähemalt nende omi, kes ei ela Tallinnas ja kes soovivad sõita autoga.

On õige aeg hakata taas mõlema Saaremaa silla kontseptsioonile. Sild kulgeks praeguse praamiliini liikumise trassil ning oleks kasutajatele tasuline. Sillaületus võtaks aega kõigest 10 minutit ning muudaks väinaületuse oluliselt mugavamaks. Lisaks on sild avatud iga ilmaga ja ööpäevaringselt, mis loob täiendavad lisavõimalused, mida täna ei eksisteeri.

Ei tasu rääkida, et silla ehitus on kallis ning selle jaoks ei ole raha. Juba 2010 avaldatud uuringute tulemustest selgus, et silla ehitus teenib ennast tasa 20 aastaga ning sellest punktist edasi on võimalik teenida raha riigieelarvesse. Tehkem see lihtsalt ära.

Kümne aasta pärast on peatselt liinile tulevad laevad vananenud. 2026. aasta oleks suurepärane aeg, millal uue silla valmimise puhul linti lõigata.

Risto Kask

Üliõpilane

Nõmmet läbivad mitmed olulised liiklussooned nagu Pärnu maantee, Vabaduse puiestee ja Männiku tee. Kui enamus tiheda liiklusega tänavaid suunduvad otse linnast välja ning ei ristu teiste suurte magistraalteedega, on üheks suureks erandiks Pärnu maantee. Pärnu maanteel liiklejad peavad arvestama kolme pudelikaelaga, mis tipptundidel võivad sõiduaega oluliselt pikendada. Nendeks on Nõmme keskuse ristmik ning kaks raudteeületuskohta Pääskülas ja Nõmme keskuses.

Kui rääkida Nõmme liiklusprobleemidest, on raudteeülesõidud üheks suurimaks probleemikohaks. Järjest tihenev rongiliiklus pikendab autoga liiklejate koduteed tihti mitmeid kümneid minuteid. On arusaadav, et rongiliiklus peab kulgema sujuvalt ja olema piisavalt tihe, kuid ka sõidukeid ja jalakäijaid puudutav infrastruktuur peab sellele liikluskoormusele vastavalt arenema.

Juba kümme aastat tagasi räägiti ideest rajada Nõmme ja Pääsküla ülesõitudele kahetasandilised ristmikud. Ehitustööde käigus plaaniti ristmikud lahendada selliselt, et jalakäija- ja autoliiklus oleksid raudteest täielikult eraldatud ning saaksid kulgeda takistusteta.

2006. aastal kinnitati Tallinna Linnavalitsuse istungil Nõmme ja Pääsküla raudteeülesõitude projektlahendused ning ristmikud plaaniti Ühtekuuluvusfondi vahendite abil ehitada kahetasandiliseks juba 2010. aastal. Ehitustööde maksumused olid rekordiliselt 15,6 miljonit eurot. Kahjuks aga reaalse ehitustööni see plaan ei jõudnud.

Sügise saabudes tulevad inimesed maalt linna ning septembris oodatakse tavapärasest suuremat liikluskoormust kõigil Tallinna tänavatel. Liikluskoormus suureneb nii sõiduteedel, kui ka raudteel. Tallinna südalinnast Nõmme suunal kulgeval raudteelõigul liikleb tipptunnil 12-14 rongi tunnis, mis tähendab, et tõkkepuud on suletud olekus iga viie minuti järel. Paratamatult tekitab see auto- ja ühistranspordiliikluses takistusi.

Lähiaastatel seisab Tallinna linnal ees ülesanne sellel teemal tõsisemalt arutleda ning kaaluda vanade plaanide elustamist. Autoliikluse ja jalakäijaliikluse eraldamine raudteest on üheks võimaluseks hoida kokku inimeste aega ning säästa võimalike liiklusõnnetuste eest. See muudaks liikluse sujuvamaks ning mugavamaks. Kahetasandilised ristmikud aitaksid Nõmme liiklusprobleeme oluliselt leevendada.

Risto Kask

Nõmme linnaosa vanema asetäitja

Nõmme on tuntud oma heade sportimisvõimaluste tõttu. Mitmekesised jooksu –ja suusarajad, pallimänguplatsid ning kergliiklusteed on tuttavad paljudele. Juba möödunud aastal alustas Nõmme linnaosavalitsus plaani, mille kohaselt ehitatakse lähiaastatel mitu uut välitreeningväljakut.

2014. aasta suvel rajati sellised väljakud Pääskülla ning Männikule. Käesoleva aasta juunikuus laiendati väljakutevõrku Hiiu asumisse, kuhu rajati kaks treeningplatsi. Esimene Hiiu tn ning teine Vääna tn piirkonda.

Treeningväljakutel on olemas vahendid treenimiseks nii noorematele, kui ka eakamatele inimestele. Paigaldati kaasaegsed trenažöörid, mis võimaldavad imiteerida klassikalisi jõusaali treeningharjutusi. Väljakute oluliseks osaks on infotahvel, millelt võivad kõik treenijad treeningharjutusi õppida. Lühidalt võib öelda, et väljakul leiab tegevust terve pere.

Väljakute asukohavalikul lähtuti eelkõige sellest, et väljakutest oleks kasu võimalikult paljudele inimestele. Hiiu tänaval valmib lähinädalatel uus lai kergliiklustee. See toob tänavale uut hingamist ning välitreeningväljak lisab sellele kooslusele väärtust.

Vääna tänava piirkond on viimastel aastatel saanud tervisesportlaste seas väga populaarseks. Inimesed on endist kitsarööpmelist raudteed kulgeva kergliiklustee omaks võtnud ning hulgaliselt tervisesportlasi ja jalutajaid on seal näha igal aastaajal. Välitreeningväljaku olemasolu sellisel olulisel liiklussoonel on vajalik ning annab hea võimaluse treeningkoormust suurendada.

Kõik soovijad on oodatud uute väljakutega tutvuma ja nautima treeninguid vabas õhus.

Risto Kask
Nõmme linnaosa vanema asetäitja

Mäletan veel hästi, kui möödunud aasta keskpaigas uuris üks ajakirjanik vandalismi ja varguste kohta Nõmme linnaosas. Sel hetkel ei olnud väga palju öelda, kuna linnale kuuluva vara osas märkimisväärseid pahategusid toime pandud ei oldud. Esinesid mõned üksikud juhtumid, kus oli midagi väiksemat ära lõhutud, mõnele seinale soditud või toodud tänavanurgale vana diivan, kuid need olid tavapäraseks osaks linnaosa igapäevatööst. Olukord tundus olevat suhteliselt hea.

Nüüd, aasta hiljem, enam vandalismi sama optimistlikult suhtuda ei saa. Viimase aasta jooksul on ette tulnud mitmeid leebemaid ja karmimaid vandalismitegusid, mis on linnaosa taskust viinud tuhandeid eurosid.

Aasta alguses lükati pikali ja rüüstati Rännaku pst 1 juures olev küüditatute mälestusmärk. Mälestusmärk õnnestus linnaosa töötajatel püsti tõsta ning piirkond heakorrastada. Õnneks püsivaid kahjustusi ei tekitatud. Mõni aeg hiljem saime teate Viljandi mnt piirkonnast, kus oli pikali lükatud teinegi mälestusmärk. Seekord oli tegemist Teises maailmasõjas hukkunute auks püstitatud mälestusmärgiga. Ka 2014. aasta lõpus oli nendega muret, kui mälestusmärke punase värviga soditi.

Viimase aasta jooksul oleme kindlaks teinud umbes 500 tänavasildi kadumise. See info ei ole lõplik, kuna mõnes asumis meil seire siltide osas veel käib. Teooriaid siltide kadumise osas on olnud mitmeid, mõned on ehk kaduma läinud piirdeaedade korrastamisega, kuid kindlasti on nii mõnigi silt leidnud tee ka metallikokkuostu. Ilmselt tekitab sellise arvu siltide kadumine küsimusi meile kõigile. Kadunud siltide asendamine on linnaosale maksma läinud 3500 eurot.

Varakevadel leidsid linnaosa spetsialistid prügihunnikud Pääsküla rabametsast ning Männiku endise sõjaväeosa territooriumilt. Prügihunnikutest leidsime otsesed viited prahi metsa toonud isikutele. Üks ettevõte oli prahi jäätmejaama toomise asemel metsa visanud ning ajas selle autojuhi kaela, väidetavalt ei teadnud ettevõtte juhtkond sellest midagi. Lõpuks viis ettevõte prahi minema ning rahalist täiendavat väljaminekut linnale ei kaasnenud, küll aga pidi ettevõtja arvestama väikese rahatrahviga. Viimase aasta jooksul  on prahihunnikute likvideerimiseks kulunud 20 000 eurot.

Selle aasta teises kvartalis pandi toime mitmed lõhkumised. Pääsküla rabaradadel lõhuti kaks infotahvlit. Infotahvlite jalad saeti läbi ning tahvlid lükati pikali. Vähemalt kahel korral on lõhutud rabatorni ning sealt ära viidud põrandalaudu. Rabatorni on veetud ja sealt alla visatud puidust pink, mis kukkumise tagajärjel purunes. Juunikuus lõhuti Männiku järve ujumiskohas vee-ohutuse infotahvel. Puidust konstruktsioon viidi minema. Nõmme turu läheduses Kitsarööpa teel oleval mänguväljakul lükati puitkonstruktsiooniga mängulinnak pikali ning lõhuti ka väljakul olev prügikast. Lõhkumistagajärgede likvideerimine veel käib, kuid tehtud rahaline kahju umbes 700 eurot.

Mõni aeg tagasi sai meedia vahendusel lugeda uuest Harku grillväljakust, mille linnaosavalitsus Nõmme linnaosa ja Harku valla piirile rajas. Kui väljak oli veel valmimisjärgus, viidi sealt minema üks 100kg kaaluv ja maapinda süvistatud väligrill. Kahel korral on grillväljakult varastatud tule kustutamiseks mõeldud kastekannud. Rahaline kahju varguste peale kokku 520 eurot.

Probleeme on olnud ka graffitiga, mis tekib kõige sagedamini Kadaka puiestee viaduktile, Rahumäe viaduktile ning Tähetorni piirkonna bussipeatustele. Hiljuti soditi ka Nõmme silda. Graffiti likvideerimine on maksma läinud ligikaudu 1000 eurot.

Ainuüksi eelmainitud probleemide likvideerimine on linnaosal viimase aasta jooksul kulunud 26 000 eurot. Siia lisanduvad veel mitmed väiksemad prügistamised ja sodimised. Olgem tähelepanelikud ja andkem sellistest pahategudest ikka teada. Asjalikud vihjed on nii mõnelgi korral aidanud kaasa pahategija tabamisele ja karistamisele. Lõppkokkuvõttes kulutavad vandalistid meie kõigi raha.

Risto Kask
Nõmme linnaosa vanema asetäitja

Sel aastal toimub taas kampaania «Piirdeaiad korda», mille raames on nõmmelastel võimalus linnaosavalitsuse kaasabil saada soodustust piirdeaia remondiks või uue aia ehitamiseks vajalike ehitusmaterjalide ostmiseks. Linnaosavalitsuse koostööpartneriteks on Laagri Bauhof (Bauhof Group AS) kauplus ning Sadolini Värvikeskus (Värvikeskuste Grupp OÜ).

Bauhofi ehituskaubamajast saab puitmaterjalile, kinnitusvahenditele ning värvidele soodustust 25%. Sadolini Värvikeskusest saab kõikidele värvidele, puidukaitsevahenditele ja toonimistele soodustust 22%, töövahenditele ja muudele abivahenditele laieneb soodustus 15%. Lisaks pakun Värvikeskus augusti lõpuni kahele tootele – välis puiduvärv Domus VX ja lasuursele puidukaitsele Pinotex Facade Lasurile, tasuta toonimist.

Kampaanias osalemiseks on vaja välja lõigata ja kaasa võtta ajalehes olev kupong. Soodustust saab ainult kupongi esitamisel. Sooduskuponge saab kasutada kampaania toimumise perioodil
24. augustist kuni 21. septembrini.

Bauhof Laagri kauplus asub aadressil Pärnu mnt 558, 76401 Laagri (telefon 606 1444) ning Sadolini Värvikeskus aadressil Kadaka tee 32, 10621 Tallinn (telefon 650 7440).

Risto Kask
Nõmme linnaosa vanema asetäitja

Traditsiooniliselt toimuvad kevadise heakorrakuu raames ajavahemikul 15.04-15.05 Nõmme linnaosas mitmed talgud, kuhu on osa võtma oodatud kõik soovijad. Nõmme linnaosa suur talgupäev toimub 9. mail Värsi tänaval vanade garaažide juures, kus on plaanis koristada prahti ja likvideerida võsa. Kogunemiskoht on Värsi tn 40 juures. Nõmme linnaosa talgupäevale palume eelnevalt registreerida e-posti risto.kask@tallinnlv.ee või telefoni 645 7301 vahendusel, et saaksime paremini planeerida osalejate toitlustamist.

Soovi korral saab ka ise talgujuhiks hakata. Kui soovite ise talguid korraldada,  võtke ühendust Nõmme linnaosa valitsuse heakorra peaspetsialisti Karmo Kurjaga (tel 645 7306, karmo.kuri@tallinnlv.ee). Nõmme Linnaosa Valitsus saab talgulistele anda kindad ja prahikotid ning korraldada jäätmete äraveo.

Loetelu Nõmmel sellel aastal toimuvatest talgutest: https://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Urituste-kava-2

Risto Kask
Nõmme Linnaosa Valitsus

Sattusin eelmisel nädalal Ärilehest lugema lugu, kus räägiti pensioniks raha kogumisest USA-s. Avaldatud info kohaselt ei ole 40 miljonit töötavat ameeriklast ehk 45% töötajaskonnast endale pensioniks pennigi kõrvale pannud. Need kes säästmisega alustasid, olid pensionile mineku hetkeks jõudnud koguda keskmiselt 2500 dollarit. Jääb mulje nagu ei hooliks ameeriklased pensionist kuigivõrd palju.

Lugusid kesisest pensionivarade kogumisest on räägitud ka mõnevõrra lähemal, meie oma kodumaal. Võrreldes pensione USA-s ja Eestis, selgub aga kurb tõsiasi. Ühes kohas saavad inimesed keskmist pensioni 345 eurot kuus, teises seevastu alates 1500 dollarist (1386 eurot). Tegelikult võivad pensionid unistuste maal (USA-s) olla oluliselt suuremad. Olenevalt inimese töökohast, positsioonist ning pensionieelsest töötasust, võivad pensionid olla suurusjärgus 250 000 dollarit aastas ehk 21 000 dollarit (19 400 eurot) kuus. Uskumatu, kas pole?

Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud väga lihtsalt. Eksisteerivad kolm sammast, millest esimese moodustab riigieelarvest makstav riiklik pension, teine on kohustuslik kogumispension esimese samba toetamiseks ning kolmas vabatahtlik kogumispension.

Veebruaris statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli Eesti 2014. aasta keskmine pension 304 eurot ning keskmine vanaduspension 345 eurot. Riiklik pension makstakse välja riigieelarvesse laekunud sotsiaalmaksust ning pensionite suurus sõltub suhteliselt suurel määral sotsiaalmaksu maksvate inimeste arvust. Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta lõpu seisuga Eestis tööga hõivatud 625 000 inimest. Võrreldes 2007. aastaga on tööhõives olevate inimeste arv vähenenud 33 000 inimese võrra. Arvestades suurt väljarännet, võib tööhõives olevate inimeste arv lähitulevikus veelgi langeda. Sellel on otsene mõju sotsiaalmaksu laekumisele ja meie kõigi pensionitele.

Riigipensioni puudujääki aitab kompenseerida kohustuslik II pensionisammas. Kohustuslik ei ole see sammas aga kõigile, vaid pärast 1983. aastat sündinud inimestele. Sammas toimib põhimõttel, et palgast peetakse kinni 2% ning 4% maksab riik omalt poolt juurde. Seega kogub inimene igakuiselt oma sissetulekust 6% ning pensionile jäädes on võimalik saada kogutud summa raames väljamakseid. On paratamatu, et paljud inimesed selle kogumisvõimalusega liitunud ei ole. Olen kuulnud erinevaid lugusid alustades inflatsioonikartusest kuni rahapuuduseni välja. Eks põhjuse miks mitte koguda leiab ju alati.

Kolmas sammas on vabatahtlik ning sinna võivad raha koguda kõik inimesed vastavalt oma äranägemisele. Igakuise osamakse suuruse saab ise valida ning soovi korral võib teha osamakseid ebaregulaarselt, ehk makstes siis kui soov tekib. Kuna kaasaegne sammaste süsteem ei ole kuigivõrd vana, ei ole ka III sambasse koguvate inimeste arv võrreldav tööhõives olevate inimeste arvuga. Sellest võib järeldada, et ka lähematel aastatel pensionile jäävate inimeste sissetulekud ei saa olema oluliselt suuremad tänastest makstavatest pensionitest.

Mida saame sellest õppida? Esiteks seda, et Eesti pensionipoliitika peab muutuma. Loomulikult on vaja põhimõttelisi otsuseid pensionite tõstmiseks, kuid vähem oluline ei ole ka rahalise katte hankimine pensionite maksmiseks ning riigi rahanduse jätkusuutlikuks toimimiseks. Üheks võimaluseks rahavoogusid tekitada on suurendada tööhõives osalevate inimeste arvu.  Seda saab teha tööhõives mitteosalevate inimeste hõivesse võtmise (50 000 inimest) kaudu ning ka nende inimeste abil, kes tulevad välismaalt Eestisse tagasi. On väga oluline, et tööhõives olevate inimeste arv ei väheneks väljarände arvelt. Meil on vaja leida lahendus neile, kes täna Eestis atraktiivset töökeskkonda ei leia.

Iga tööhõives inimene peab langetama põhimõttelise otsuse pensioniks kogumise osas. Tarbimise edasi lükkamine tulevikku võib mõne hinnangul tunduda ebaotstarbekas, kuid pikas plaanis ja isikliku heaolu kaalutlusel tasub ennast ära. Seda ilmestab väga hästi ühe Eesti investori ütlus, et iga euro tulevikus on parem, kui üldse mitte ühtegi eurot. Maailma rikkaimate riikide kannule jõudmiseks läheb Eestil veel aega, kuid elementaarne kogumine saab alguse igast inimesest endast.

Risto Kask

Strateegiaid on oluliseks osaks igapäevaelust peetud juba ammu enne meie aja arvamist. Juba enne kaasaegsete äriühingute tekkimist leidus hulgaliselt selle ala asjatundjaid – moodsaid strateege. Näiteks kirjutas Robert Green oma raamatus „33 Strategies of War“, kuidas strateegiad on üheks oluliseks sotsiaalse elu osaks ja edasiviivaks jõuks. Ta ei rääkinud küll otseselt strateegiatest, milliseid me klassikaliselt ettevõtluses väärtuse loomisel silmas peame, kuid sellest hoolimata on ka sõjastrateegia strateegia, mille alusel me tegutseme ning mis peaks looma ja kasvatama väärtust. Sarnase eesmärgiga loodud strateegiad eksisteerisid juba tuhandeid aastaid tagasi.

Palju on arutletud selle üle, millised strateegiad on mingite eesmärkide saavutamiseks sobivad ning millised mitte. Oluliselt vähem on arutletud selle üle, milline peab olema inimene kes strateegia loob ja ellu viib. Kui ettevõte soovib teistest eristuda, luua omanikele väärtust ning pakkuda oma klientidele midagi enamat kui turu keskmine või tavapärane/normaalne, on üheks võimaluseks seda kõike saavutada läbi strateegilise planeerimise. Strateegiline planeerimine ei juhtu iseenesest, ammugi ei võta seda protsessi vabatahtlikult ette mõni ettevõtte töötaja. On õige, et initsiatiivi selle protsessi läbimiseks võtab enda kanda ettevõtte juht, omanik või mõni oluline äriüksus. Seda ei ole iseenesest raske mõista, kuid kui rääkida strateegia loomisest ja rakendamisest tekib paratamatult küsimus, kuidas olla hea strateeg?

Strateegi eristab tavatöötajast eelkõige arusaam ettevõtte strateegilisest missioonist, väärtustest, eesmärgist ning  tegevuste ulatusest. On väga kerge mõelda, et neid kergesti formuleeritavaid üksikasju võiksid teada ju kõik ettevõtte osapooled, kuid seda ei juhtu tõenäoliselt tihti. Ettevõtete võime oma väärtuseid ja eesmärke sõnastada ning järgida on kirjandusele tuginedes pigem tagasihoidlik. Strateeg peab olema võimeline ettevõtet turul positsioneerima ning välja selgitama, kuidas ettevõtte sisemisi ressursse ja võimekusi jagada, et strateegilist missiooni täita.

Strateeg peab teadma ettevõtte tugevusi ja märkama  konkurentsieeliseid, teadma mida nõuab turg ning millised sarnased väärtuspakkumised on turul saadaval. Teadma peab mida ettevõttes hinnatakse ning mida ettevõtte juhid organisatsioonist ootavad. Me peame teadma, kuidas on meil võimalik luua väärtust ning seda säilitada või kasvatada.

Tegelikult on ju kogu formuleerimisprotsess ning tajumisvõime väga olulised. Mitte ainult seetõttu, et informeeritud on tore olla, vaid ka selleks, et ettevõtte strateegilised saavutused võimaldaksid tagada jätkusuutliku arengu. Ettevõtte missiooni täitmiseks peab andma endast parima ning eesmärgi poole saab liikuda vaid samm sammult. Strateegiad saavad harva kriitilist tagasisidet ettevõtte seest ning pigem on selle kritiseerijateks investorid või analüütikud. Seega on strateegi eesmärgiks kasvatada väärtust ning kui see eesmärk on õnnestunud saavutada, on ka kriitikud meiega rahul.

Nii nagu eelnevalt mainitud, on missioon strateegia oluliseks sisendiks. Mõni aeg tagasi sattusin lugema paari suurettevõtte missiooni. Näiteks teatas Google, et nende missiooniks on „to organize the world’s information and make it universally accessible and useful“ ning Dell, et „to be the most successful computer company in the world at delivering the best customer experience in markets we serve“. Kui missioon on ettevõtte strateegia sisendiks, luuakse eeldused väärtuse jätkuvaks kasvuks. Google missioonist nähtub, et ettevõte soovib olla meie koostööpartner olenemata sellest, kus riigis me elame või millist riigikeelt me valdame. Missioon peegeldab ettevõtmise ulatust ja mastaapi. Motiveeritud missiooni täitmine eeldab kindlasti muuhulgas ka konkurentidest kavalamaid strateegiaid.

Olles ise tihti erinevate ettevõtete edulugusid oma mõtetes veeretanud, olen veendunud, et ühel heal strateegil peab lisaks eeltoodule olema hea „tööriistakohver“ – head analüüsivahendid ja oskus neid kasutada. Vanast ajast on käibel ütlus, et kui me teeme kõike, ei saavuta me tegelikult midagi. Sama ütlus peab paika strateegia puhul – kui kõik suudavad midagi teha, on väga raske sellest väärtust luua ja eeliseid saavutada.

Seega võib öelda, et heaks strateegiks saamiseks peab tunnetama ettevõtet ja keskkonda milles tegutseme. Tuleb valida õiged tööriistad ning osata näha suurt pilti oma tegevustest ja ambitsioonidest. Peab olema piisavalt julge ja järjepidev, et olla üks nendest vähestest, kes suudab muuta maailma.

Lugu on avaldatud: http://www.goodnews.ee/kuidas-olla-ettevotjana-hea-strateeg-2

Risto Kask

Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ehituskonstruktsioonide kateedri, TPI ehitusosakonna ning Tallinna Masinatehase koostöös sündinud Nõmme sild püstitati 1986. aastal instituudi 50. aastapäevaks. Silla rajamisest möödub tänavu 29 aastat.

Sild on olnud aastakümneid üheks Nõmmet iseloomustavaks rajatiseks, mis tõmbab joone kahe Tallinna linnaosa Nõmme ja Mustamäe piirile. Sild on ajalooliselt olnud kollast värvi, silla talad tumerohelised ning põhjaalused talad halli värvi. Sellisena on sild säilinud tänaseni.

Metallkonstruktsiooni suurimaks vaenlaseks on rooste ning selle probleemiga tegelemiseks on silda mitmel korral hooldatud. Sild on mitmel korral värvist puhastatud, krunditud ning uuesti värvitud. Viimati toimus selline tegevus 2000. aastal. Värvivärskendus tehti sillale viimati 2008. aastal, kui uue värvikatte said silla talad ning küljed.

Tänaseks on ajahammas taas oma töö teinud ning sild vajab põhjalikku hooldamist. Olukorra parandamiseks tegi Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik 2014. aastal ettepaneku moodustada töögrupp silla hooldustööde teostamiseks. Käesoleva aasta märtsis kogunesid silla juures Nõmme Linnaosa Valitsuse esindajana mina (Risto Kask), Tallinna Kommunaalametist Tarmo Antson, Tallinna Teede aktsiaseltsist Rainer Barjabin ning Akzo Nobel Baltics AS (Sadolin) esindaja Arhur Allas arutamaks silla puhastamise ja värvimisega seonduvaid asjaolusid.

Otsustasime, et silla värvimine on vältimatu ning töö on vaja ette võtta käesoleva aasta suveperioodil. Soovitavalt juuli või augusti kuus. Töid hakkab juhatama eeldatavasti Tallinna Teede AS ning tööde käigus puhastatakse sillakonstruktsioonid täielikult roostest, krunditakse ning värvitakse kvaliteetsete metallivärvidega.

Loodan väga, et juba loetud kuude pärast saame tervitada värske väljanägemisega Nõmme silda, üht igati uhket ja väärikat ehitist. Selliselt kestab endise TPI vaim edasi veel aastakümneid ja miks mitte aastasadu.

Risto Kask

20. märtsi hilisõhtul võis Türil näha palju rõõmsaid inimesi ja peomeeleolu. Pool tundi päras südaööd tähistati Türi Kultuurikeskuse ees kevade tulekut ning võeti sellega seoses vastu Kevadpealinna tiitel. Tiitli üleandmist olid tulnud vaatama külalised Narvast, Pärnust, Põltsamaalt, Paidest, Otepäält ning Tallinna Linnavalitsusest.

Programmiga esinesid Estonian Voices, Klaara ja Veera ning loomulikult kevadpealinna maskott Murumoor.

Kevadpealinna tiitlit kannab Türi igal aastal 20. märtsist 20. juunini. Kevadpealinna idee autoriteks on rahva seas leviva versiooni kohaselt Egon Nutter ning Tähve Milt. Esimese kevadpealinna tiitli kuulutas 12. mail 2000 välja toonane peaminister Mart Laar. Seega möödus tänaseks juba 15 aastat traditsiooni algusest.

Loomulikult ei ole ainult tiitel see, mis Türi kevadperioodil kihama paneb. Selleks on kahtlemata värvikirev programm mis vallavalitsuse poolt linnaelanikele ja külalistele pakutakse. Iga-aastaselt on toimumas Türi lillelaat, erinevad kontserdid, spordivõistlused ning huvitavad loengusarjad.

Kevad kutsub Türile ning soovitan kõigil seda võimalust kasutada ja nautida mõnusaid hüvesid mida pakub üks Eesti erilisemaid omavalitsusi. Türi – kevade kodu!

Kevadpealinna tiitli andis käesoleval aastal Türi vallavanemale Pipi-Liis Siemannile üle Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik.

Risto Kask

Kirjutasin 13. märtsi 2015 Nõmme Sõnumites kuivanud ja haigete puude raietöödest Nõmme parkmetsades. On väga tore, et võrreldes 2013. aastaga tõi 2014. aasta Nõmme parkmetsadesse oluliselt ulatuslikumad raietööd. Suure tähelepanu alla võeti Võidu puiestik, kust raiuti aasta jooksul 156 puud. Valdeku parkmetsas raiuti 100, Vabaduse parkmetsas 94 ning Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal 40 puud. Linnaosa haljastutel, parkides ja teemaadel raiuti lisaks veel 170 kuivanud või haiget puud.

Võsa likvideeriti Vabaduse parkmetsas, Hiiu-Suurtüki tn piirkonnas ning Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Piirati sõiduteele kasvavaid puuoksi ja põõsaid ning mänguväljakutel kasvavaid hekke.

On väga oluline, et kohalik omavalitsus ei unustaks seista hea oma territooriumil oleva metsa tervise eest. Tallinna linnas jagunevad selle eest vastutajad kolme leeri, ühelt poolt linnavalitsus rohkete linnametsadega, lisaks sellele RMK, kes tegutseb riigimetsades ning kindlasti ei ole vähetähtsad eraomanikud, kelle omandisse kuuluvad samuti paljud metsad. Üheks selliseks on näiteks Nõmme linnaoas asuv Sanatooriumi parkmets, mis kuulub juba mõnda aega AS-ile Infortar.

Võsalõikus on üks oluline osa parkmetsade hoolduses. Seda tuleb teha proportsionaalselt ja kaalutletult, et säiliksid võimalused lindudele pesitsemiseks. Nii nagu maapiirkonnas on ka linnametsades endale kodu leidnud paljud loomad ja linnud, kelle heaolu alusmetsa tihedusest sõltub. Üheks vaidluskohaks mida olen viimastel aastatel palju kohanud, on küsimus valgustusraie olulisuse üle parkmetsades. Mõnede hinnangul on väga kena, kui parkmetsadest likvideeritakse kõvera tüvega puud ning liiga tihedalt koos kasvavad grupid, kuid samas peavad asjatundjad seda pigem metsamajanduse valdkonnaks millega linnakeskkonnas tegelema ei peaks. Maha tuleb võtta kuivanud ja haiged puud, mis põhjustavad ohtu naaberpuudele, kuid kindlasti ka metsas jalutavatele inimestele.

2015. aastal on Nõmmel plaanis teostada raietöid ja võsalõikust Glehni lossi nõlval. Koostöös Tallinna Keskkonnaametiga on valminud kava Glehni lossi vaadete avamiseks Glehni lossi ja Nõmme Spordikeskuse vahelisel alal. Jätkuvalt on tähelepanu all kõik Nõmme parkmetsad ja haljastud, kus koostöös Tallinna Keskkonnaameti metsavahi Sulev Järvega tehakse pingutusi tagamaks linnakeskkonda sobiv hooldustase.

Kutsun üles kõiki omavalitsusi vaatama ringi oma haldusterritooriumil ning panustama metsade tervise säilitamisse ja parendamisse. Nii nagu majandusteooriagi ütleb, ei ole meil kunagi piisavalt ressursse, et kõike soovitut ellu rakendada. Küll aga saame me järjestada erinevad võimalused, valida välja prioriteedid ning seeläbi langetada otsused tegutsemaks valdkondades mida peame olulisteks.

Kohalikel omavalitsustel on metsade hooldamisel suur roll. Ühelt poolt on omavalitsus ise metsaomanik, teiselt poolt on omavalitsustel võimalus astuda samme teiste metsaomanike mõjutamiseks. Vaja on rakendada järjepidevalt tööd ja vaeva, tagamaks korras metsad ka järeltulevatele põlvedele.

Risto Kask

Parkmetsade hooldus, Nõmme Sõnumid, Sulev Järve, kohalik omavalitsus

Head sõbrad,

Kell on jõudmas valimistepäeva õhtusse ning Tallinnas on valimas käinud juba rohkem kui 60% valijatest. See on tubli tulemus.

Viimastel päevadel on toimunud tõsine debatt kandidaatide ja paljude teiste vahel, kes hoolivad Eesti tulevikust ja heaolust. Räägitud on sellest, kes suudab pakkuda parimat programmi Eestile järgneval neljal aastal, kuid ka sellest, kes suudab kõige paremini mobiliseerida oma valijaid. Üks on kindel – jättes minemata valima, loobume me õigusest rääkida kaasa, kritiseerida või mõista hukka.

Oma eelistuse väljendamine on riigimehelik tegu. Olgem riigimehelikud.

Nõmmel ja Mustamäel soovitan oma hääle anda Tiit Terik’u poolt. Kandidaat nr 732.

Mõnusaid valimisi ja kaunist märtsikuu algust!

Risto Kask