Silt: Venemaa

Risto Kask: 9. mai paraadi otseülekanne Postimehes oli agressiooni tõttu Ukrainas ülekohtune

Posted in Personal blogTagged , , , , , , , , Lisa kommentaar

Märkasin, et Postimees tegi täna Moskvas toimunud võiduparaadist otseülekande. Nii video kui ka otseblogi. Kuigi võib nõustuda, et on mõningaid huvipakkuvaid sõnumeid, mida me Putini kõnest soovime teada (näiteks kas kuulutatakse välja mobilisatsioon või kuulutatakse Ukrainale ametlikult sõda), siis paraadi otseülekanne on agressiooni tõttu Ukrainas absoluutselt ülekohtune.

Äärmiselt küsitav, kas peaks andma ühes Eesti suurimas väljaandes, mis võib-olla trükitiraaži suhtes ka on kõige loetum leht, võimaluse Vene käsitluste propageerimiseks Ukraina sõjas. Seda võimalust kasutas Putin loomulikult oma kõnes ka kohe ära, süüdistades agressioonis NATO-t.

Oleme pööranud viimasel ajal äärmiselt suurt tähelepanu, et Putini propaganda ja vildakad sõnumid Eestis ei domineeriks, oleme piiranud ka mitmete meediaväljaannete tegevust, näiteks piiranud telekanalite ülekandmist. Oleme pingutanud sidusa Eesti eest, et pahatahtlik Kremli propaganda ei ohustaks Eesti inimesi ning Ukraina olukorrast kajastatu oleks objektiivne. Selles kontekstis võib pidada Postimehe käiku suhteliselt vastassuunaliseks ning “uskumatuks”.

Eesti tegi koos üheksa liikmesriigiga ELile ettepanekud kriisi leevendamiseks

Posted in Personal blogTagged , , , , , , , , , Lisa kommentaar

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: Venemaa ja Valgevene ettevõtjad ning seal toodetud kaubad on võimalik riigihangetes välistada

Posted in Personal blogTagged , , , , , , Lisa kommentaar

Rahandusministeerium andis välja juhise, kuidas saab kehtiva seaduse raames välistada riigihangetes Venemaa ja Valgevene ettevõtjad ning seal toodetud kaubad.

Venemaa ja Valgevene jätkavad ebaseaduslikku sõjategevust Ukrainas. Paljud meie ettevõtted ja organisatsioonid ei soovi nende riikide ettevõtjate osalemist meie riigihangetel ja seeläbi ka kaudselt nende riikide majanduse toetamist. Selle vältimiseks võib näiteks hanketingimustesse kirjutada otsese keelu osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.

Samuti on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel tühised sellised tehingud, mis eeldaks kauba tarnimist sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Juhise abil saavad hankijad määrata tingimused, mille alusel välistada oma riigihangetest Valgevene ja Venemaa ettevõtjad või sealse päritoluga kaubad, millele on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon.

Kuigi tänane olukord Ukrainas võib tekitada soovi kehtestada Vene ja Valgevenega seotud isikutele laialdasi piiranguid, tuleb ka tagada, et Eesti õigusriigina tegutseb kehtivate õigusaktide raamides. Uute meetmete algatamine eeldab vastavaid seadusemuudatusi.

Kehtiv seadus ei luba diskrimineerida Eestis ja mujal Euroopa Liidus asutatud ettevõtteid, millel on Venemaa või Valgevene kodakondsusega omanikud või mille kaudsed kasusaajad on nende riikide kodakondsusega isikud. Samuti ei ole hankijal võimalik esitada ettevõtjale tingimust, mille kohaselt ta ei tohi hankelepingu täitmisele kaasata Venemaa või Valgevene kodakondsuse või päritoluga töötajaid.

Riigihangetel osalemise piiramise võimalustest koos näidistingimustega saab lugeda täpsemalt siit: https://www.fin.ee/media/5764/download. Juhis käsitleb riigihankes osalemise piiramist pakkuja/taotleja elu- või asukoha põhiselt, rahvusvahelise sanktsiooni subjektile (füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus) ning kaubale, mida tarnitakse rahvusvahelise sanktsiooni all olevast riigist või muult territooriumilt. Eraldi on käsitletud riigihankes osalemise piiramise võimalusi võrgustikusektori hangetes (kauba päritolu alusel) ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes.

Aastast 2015 kuni 2021 on Eesti hankijad sõlminud 44 lepingut Venemaa ettevõtetega ja üheksa lepingut Valgevene ettevõtjatega.

Risto Kask: jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal Soome lahe kohta

Posted in Personal blogTagged , , , , , , , , , , , , , Lisa kommentaar

Soome lahte võib nimetada meie kodumereks. ❤ Eesti, Soome ja Venemaa juba aastaid koostööd teinud, et Soome lahe seisund paraneks. Ometi on Soome lahe keskkonnaseisund jätkuvalt halb. Teadmiste nappus, riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevus ning andmete killustatus on olnud peamised põhjused, mis olukorra parandamist on takistanud.

Peagi aga kõik muutub, sest juba jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal, kus on ühilduvad andmekihid kogu Soome lahe kohta. Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti mereinstituudist sõnul hakkab valmiv portaal esitama Soome lahe andmeid arusaadavalt igaühele, kes tahab teha tarku otsuseid.

Näiteks saab hinnata erinevate inimtegevuste mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning vaadata, millist rolli mängib muutuv kliima. Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat kuni 2022. a märtsini, selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist ning 10% projektipartnerite poolt.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.
Projekti rahastab EST-RUS piiriülese koostöö programm.