Peretoetuste tõstmise küsimus on tekitanud omajagu ärevust ning isegi juttu sellest, et valitsus on lagunemas. Nii hullusti vist asjad siiski ei ole. Iseenesest on peretoetuste eelnõu eesmärk õige, kuna viimasel ajal on läinud palju auru kriisidega tegelemiseks ning noorte perede heaolu on jäänud tagaplaanile. Peretoetusi tõsta on ka mõistlik, sest see motiveerib inimesi pereloomisega aktiivsemalt tegelema.
Mis see maksab? Prognoosi kohaselt saaks ca 245 mln euro eest tõsta:
1) esimese ja teise lapse toetuse 60-lt eurolt 100 euroni,
2) kolme kuni kuuelapselise pere toetuse 300-lt eurolt 700 euroni ning
3) enamalapseliste perede toetuse 400-lt eurolt 900 euroni.
Riigikogus ja valitsuses toimuvad hetkel arutelud, kas ja millal peretoetusi tõsta ning millised erakonnad sellega võiksid liituda. Põhimõttena tundub lastetoetuste tõstmine ka Reformierakonnale südamelähedane, kuigi ehk meedias paistab viimasel ajal teisiti paistma. Kodanikuna oleks väga uhke tunne, kui kõik parlamendi erakonnad eelnõule taha tuleksid.
See oleks märkimisväärne, kui kõik viis Riigikogu erakonda (nii koalitsioon kui opositsioon) üht eelnõud toetaksid. Kindlasti ei ole lastetoetused põhjuseks, miks valitsus peaks lõhki minema, pigem näitavad lähinädalad, et kokkulepe ning rahastus lastetoetusteks ikkagi leitakse.
Valitsus kehtestas täna (12.05.2022) Eesti mereala planeeringu, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealade varem kehtestatud planeeringud.
Mere ruumiline planeerimine hädavajalik merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Meie merekasutus on muutunud, traditsiooniliste tegevuste kõrvale, näiteks kalapüük ja laevasõit, on lisandunud uued kasutusviisid, nagu vesiviljelus ja tuuleenergeetika. Kõik vajalikud tegevused peavad ära mahutuma, seda nii mere seisundit kui ka üksteist kahjustamata.
Planeeringut on pikisilmi oodatud, nüüd on olemas selged juhised, mis mereruumis tegutsemist orienteeruvalt järgmisel 15 aastal suunavad ja raamistavad ning ka uued suunad saavad hakata arenguperspektiive seadma.
Mereala planeeringu koostamine vältas kokku pea viis aastat. Protsessis osales kas eksperdi, partneri või kaasatavana sadu inimesi. Mereplaneering on tegutsejatele abiks ja ühtlasi merele kaitseks. Just võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks on määratud tingimused, mis kohustavad arendajaid läbi viima uuringuid, tegema koostööd omavalitsustega ning kaasama protsessidesse kohalikku kogukonda.
Planeeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel hinnati lisaks keskkonnamõjudele ka mõjusid inimeste tervisele ning sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskeskkonnale, et jõuda lahenduseni, mis oleks sobiv nii looduse kui ka inimeste vaates. Uute tegevuste ja objektide planeerimisel on võetud arvesse ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist.
Kehtestatud mereala planeering on aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on juhiseks ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Järgmises etapis, hoonestus- ja ehituslubade menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel selgub, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud aladel on võimalik erinevaid objekte rajada. See muudab senist üksikotsustel põhinevat praktikat.
Mereplaneeringu kohaldamiseks koostati tegevuskava, mis võimaldab muu hulgas jälgida, kas tegevused liiguvad soovitud suundades ning toetavad planeeringus seatud eesmärke.
Eesti mereala planeeringu kehtestamine on eesmärgiks seatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Kooskõlas planeerimisseadusega vaadatakse planeering üle iga viie aasta tagant ning antakse valitsusele ülevaade selle aja- ja asjakohasusest.
Märtsi eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul 323 miljonit eurot, mis on 1,0% aastasest SKPst.
Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kõigil aasta kolmel esimesel kuul olnud ülejäägis. Kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem märtsi lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli märtsi lõpus 399 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 67 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli märtsi lõpuks ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kolme kuuga kasvanud tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 27%. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kolme kuuga ligi 20% enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük ning tulud varadelt.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli märtsi lõpu seisuga positiivne, 39 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 25 miljoni euro võrra 38 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Töötukassa oli märtsi lõpus 2 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 27 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Märtsi lõpuks ei olnud suur osa Eestisse saabunud sõjapõgenikke veel jõudnud ennast töötuks registreerida, mistõttu nendega seotud kulud veel suuresti märtsis ei kajastunud.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 37 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 4 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Aasta alguse ülejääk on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Eelmise aastaga kehvemat tulemust selgitavad hinnatõusust tulenevad suuremad kulutused ning sõjapõgenike aitamine. Samas hoiab sektorit ülejäägis tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12% suurem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.
Riigieelarve kogukulu kasvas kodumaiste toetuste ja edasiantavate kulude kasvu tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta märtsis eelneva aasta märtsiga võrreldes 109,3 miljonit eurot ehk 11,2 protsenti, mistõttu märtsikuu kogukulude mahuks oli 1,081 miljardit eurot. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud. Välistoetuste kasutamine ja vahendamine vähenes aastaga kokku 24,6 protsenti ehk 13,9 miljonit eurot.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid märtsis 648 miljonilt eurolt 725,2 miljoni euroni ehk 77,3 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 11,9 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid märtsis peamiselt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 49,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 11,1 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 53,3 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid märtsis 1,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 12,7 miljonit eurot. Tegevustoetuseid maksti märtsis vähem kultuuri ja hariduse valdkonnas. Sotsiaaltoetused kasvasid peamiselt vanaduspensioni ja pensionilisade suurenemise tõttu. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid märtsis 33,5 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning 7,5 miljoni euro eest kaugkütte kulude kompenseerimine kodutarbijale. Lisaks panustasid kodumaise sihtfinantseerimise kasvu haigekassale toetuste eraldamine haiguspäevade hüvitamiseks ja antud toetused Eesti olümpiakomiteele ning kulutuurivaldkonnale.
Majandamiskulud suurenesid märtsis 17,4 protsenti ehk 12,7 miljonit eurot, peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, elektri- ja küttekulude kasvu tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud märtsis 1,3 miljoni euro võrra ja sõidukite kütusekulud 1,9 miljonit eurot. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid enim kulutused kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks ning käsitulirelvade, lõhkeainete ja laskemoona soetamiseks.
Tööjõukulud suurenesid märtsis 4,3 miljoni euro võrra, kasvades aastas 5,0 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.
Investeeringud kasvasid märtsis 17,5 protsenti ehk 5,6 miljoni euro võrra. Märtsis suurenesid eelneva aasta märtsiga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja IKT investeeringuteks. IKT investeeringutest oli mahukaim välimaistest vahenditest finantseeritud projekt „Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek“. Märtsis investeeriti eelneva aasta märtsiga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli laskemoona hoidlate rajamine ja kulutused lasermõõdikute, lasermatkeseadmete, käsitulirelvade ning jalaväe lahingumasinale pardarelva hankimiseks.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid märtsis 45,9 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,2 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise tõttu.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2022. aasta märtsis, miljonites eurodes, muutus protsentides 2021. aasta märtsiga võrreldes
Allikas: Rahandusministeerium, Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025. Majanduskriisist oleme väljumas, kuid eks katsumusi veel jätkub. Üldiselt tundub, et oleme liikumas õiges suunas ja ka riigi eelarvestrateegias on minu hinnangul paljude oluliste valdkondade osas väga häid uudiseid.
Erakorraline pensionitõus jõustub 1. jaanuarist 2023. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muuhulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.
Jätkame kolmel põhisuunal 2+2 teede arendustega ning ehitame Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivaid maanteid järk-järgult neljarajaliseks.
Kruusateede remonti ja katete ehitamisse kavas on järgmisel neljal aastal investeerida kokku 56,8 miljonit eurot, mis võimaldab ehitada kvaliteetsema ja ohutu taristu, et tõsta maakohtade elukvaliteeti.
Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
Eraldame aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele.
Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni, prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
Tervishoiuvaldkonnas suuname aastatel 2022-2024 ligi 400 miljonit eurot Haigekassale, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste osutamine.
2022-2025. aastal suuname elamumajandusse 80,1 miljonit eurot, millega toetame muuhulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist. Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude seisukorda.
Ühistranspordi toetuseks eraldame järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust.
Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse. Lisaks on käimas kuue täiendava elektrirongi hange, mis valmivad samuti aastaks 2024.
Kohalike omavalitsuste prognoositavad kogutulud kasvavad 2022. aastal 2,4 miljardit euroni, mis on 20 mln eurot rohkem, kui 2021. a. KOV tulude kasvule ja tugevalt finantsseisule on aidanud riigi poolt antud kriisiabi, mida anti eelmisel aastal 130 mln eur ning sel aastal 46 mln eur. Samuti suurendas valitsus viimase nelja aasta jooksul ligi 200 miljoni euro võrra omavalitsuste tulubaasi.
Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot.
Toetame välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga.
E-residentsuse programmile eraldame aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.
Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst.
Suuname 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning Keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
Otsustasime kolida Siseministeeriumi ministeeriumide ühishoonesse aadressil Suur-Ameerika 1, millega säästetakse iga-aastaselt 400 000 eurot jooksvaid kulusid.
Jätkuvad investeeringud märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv.
Lõpule viime Kääriku spordikeskuse ehituse ning eraldame selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.
Raietegevus Eesti metsades väheneb. Riik võtab edaspidi RMK-st vähem dividende.
Jätkuvad kõik senised regionaalprogrammid. Lisaks käivituvad mahukad uue perioodi välistoetustest rahastatavad toetusmeetmed ja piiriülese koostöö programmid piirkondadele.
Õiglase ülemineku fondi vahendid avanevad 2022. aastal. 340 mln euro ulatuses on võimalik ca 7 aasta vältel teha Ida-Virumaal ettevõtlusvaldkonna investeeringuid ning arendada elukeskkonda. Järgneva 8-10 aasta jooksul investeeritakse riigi ja eurovahendite toel Ida-Virumaale 1,5-2 miljardit eurot.
Energeetikas keskendume aastatel 2022-2025 taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Sealhulgas panustab riik rohegaasi kasutusse võtmiseks 16 miljonit, kaugküttekatelde renoveerimiseks ja/või rajamiseks ning kütuste vahetuseks 7,4 miljonit, tänavavalgustuse renoveerimiseks 17,7 miljonit ja vesiniku väärtusahela loomiseks 55 miljonit eurot.
Rahandusministeerium sai hiljaaegu, täpsemalt 26. jaanuaril, kahe ministri võrra rikkamaks. Keit Pentus-Rosimannus on ministriametis kolmandat korda. Varem on ta olnud keskkonnaminister ja välisminister. Sel korral on tema kanda vastutusrikas rahandusministri portfell. Jaak Aab seevastu on ainuüksi riigihaldusministri ametit pidamas kolmandat korda. Lisaks on ta olnud sotsiaalminister ja haridusminister. Kogemust on ministeeriumis juures omajagu. Kaja Kallase I valitsuses on kaks erakonda – Reformierakond ja Keskerakond.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aastatel 2016-2021 kuulus Riigikogu XIII ja XIV koosseisu, oli väliskomisjoni ning Euroopa Liidu Asjade komisjoni liige. Aastatel 2014-2015 oli välisminister. Aastatel 2011-2014 oli keskkonnaminister.
Aastatel 2007-20011 kuulus Riigikogu XI koosseisu, oli rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu Asjade Komisjoni liige ja Riigikogu aseesimees. Aastatel 2005-2007 oli peaministri büroo juht. Aastatel 2003-2005 oli Tallinna Kesklinna vanem. Aastatel 2001-2003 oli justiitsministri ja välisministri nõunik. Aastatel 1997-1999 oli AS EMORi küsitleja.
Keit Pentus-Rosimannus lõpetas 2000. aastal Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise ja Euroopa Liidu suhete erialal ning 2020. aastal omandas ta Tufts’i Ülikoolis USAs magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias.
Riigihalduse minister Jaak Aab
Aab oli alates 2020. aasta lõpust haridus- ja teadusminister. Aastatel 2017-2018 ja 2019-2020 oli Eesti Vabariigi riigihalduse minister. Aastatel 2016-2017 oli Eesti Keskerakonna peasekretär.
Aastatel 2007-2011 kuulus Riigikogu XI koosseisu, oli sotsiaalkomisjoni aseesimees. Aastatel 2005-2007 oli Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Aastatel 2003-2005 oli Eesti Linnade Liidu tegevdirektor. Aastatel 2002-2003 kuulus Riigikogu IX koosseisu. Aastatel 1998-2002 oli Võhma linnapea, enne seda 1994. aastast Võhma abilinnapea.
Jaak Aab lõpetas 1986. aastal Tallinna Ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal. Valdab eesti, soome, vene ja inglise keelt.
Head pealehakkamist, head ministrid, edukat tööd ja tugevaid tulemusi!
Risto Kask, Keit Pentus-Rosimannus, Jaak Aab. Rahandusministeerium 2021
Seda muudatust on tõenäoliselt paljud juba ammu oodanud. Nimelt muutub alates 2021. aasta jaanuarist haiguspäevade hüvitamise kord. Jaanuarist alates hakatakse töötajatele haiguspäevi hüvitama alates teisest päevast. Erand kehtib esialgu kuni 30. aprillini.
Täpsemalt toimib asi nii, et tööandja hüvitab haiguslehe teise kuni viienda päeva (neli päeva). Kõik ülejäänud päevad hüvitab Haigekassa (alates kuuendast). Samasugused uuendused laienevad ka karantiinilehele, mida saavad taotleda koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktsed.
Kuni aasta lõpuni kehtib endine kord, mille järgi saab töötaja haigushüvitise alates kolmandast päevast ja tööandja hüvitada on viis haiguslehe päeva (neljas-kaheksas).
Riigihalduse arengud ja uudislood 