Allolevas videos teen lühiülevaate riigi järgneva nelja aasta olulisematest kinnisvaraotsustest.
Risto Kask: millised on riigi nelja aasta olulisemad kinnisvarainvesteeringud?
Silt: Vabariigi Valitsus
Risto Kask: keskmise pensioni maksuvabastust on pikalt oodatud ja lõpuks see tuleb
Alates 2023. aasta 1. jaanuarist jõustuv seadusemuudatus muudab keskmise riikliku vanaduspensioni püsivalt tulumaksust vabaks.
Kuna pension aeg-ajalt tõuseb ja tegelikult on planeeritud pensionitõus järgnevatel aastatel iga-aastaselt, siis hakkab koos keskmise pensioniga kasvama ka tulumaksuvabastuse osa – keskmine pension jääb maksuvabaks.
Sellest on päris palju räägitud, et pension võiks olla maksuvaba mitte ainult keskmise pensioni osas, vaid koguni terves ulatuses – so 100%. Kas see on võimalik? Üldiselt teoreetiliselt jah, aga selle ellu viimine oleks suhteliselt kulukas.
Ajalooliselt on Eestis kehtinud põhimõte, et kõik tulud maksustatakse tulumaksuga, olenemata tulu liigist (v.a erandid).
Loomulikult on pensionäridele kehtinud erand ehk maksuvaba tulu arvestus mingis pensionimakse ulatuses, kuid päris maksuvaba ei ole ta olnud. Kui me pensionid täielikult maksuvabaks muudaksime, peaks maksuvabastust millegi arvelt finantseerima. Mis valdkond see oleks, kahjuks vist keegi täpselt vastata ei oska. Ühtegi sellist valdkonda, mis ei oleks prioriteetne, ju ei ole. Pensionite maksmiseks kulub aastas ca 2,5 miljardit eurot.
Kas see tähendab, et suurem maksuvabastus on võimatu? Kindlasti mitte, kuid tõenäoliselt ei saa see olema kiire protsess. Pigem on tegemist rohkem riigi rahalise võimekuse küsimusega, kui tahtega, mis loodetavasti ajas pidevalt paraneb. Kui me oleme tulevikus riigina tublid, on ka heaoluriigi – sh suuremate toetuste – suunas hõlpsam liikuda.
2023. aastal on keskmine vanaduspension eeldatavalt 622 eurot kuus ja üle 500 euro suurust pensioni saavaid pensionäre rohkem kui 200 000. Kui pension on maksuvabast tulust väiksem, saab jääki kasutada ka muude tulude puhul.
Risto Kask: palju õnne Vabariigi Valitsuse esimese 100 tööpäeva täitumise puhul
Täna täitus Vabariigi Valitsuse (Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse) esimesed 100 tööpäeva. Minu jaoks juba kolmandat korda, kuna just nii mitmes valitsuses on olnud mul au töötada. Iga valitsus on oma nägu, nii prioriteetide kui ka tegude poolest, kuid üks joon on olnud ühine – soov viia Eesti elu edasi ning anda oma panus, et meie inimestel läheks paremini. Kõigile headele töösõpradele selles suures riigiaparaadis soovin tugevat meelt ja energiat, et järgmised sajad päevad oleksid tegusad ja jätaksid heas mõttes oma jälje, sest palju on veel teha!
Risto Kask: mida head lubab riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025?
Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025. Majanduskriisist oleme väljumas, kuid eks katsumusi veel jätkub. Üldiselt tundub, et oleme liikumas õiges suunas ja ka riigi eelarvestrateegias on minu hinnangul paljude oluliste valdkondade osas väga häid uudiseid.
- Erakorraline pensionitõus jõustub 1. jaanuarist 2023. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
- Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muuhulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.
- Jätkame kolmel põhisuunal 2+2 teede arendustega ning ehitame Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivaid maanteid järk-järgult neljarajaliseks.
- Kruusateede remonti ja katete ehitamisse kavas on järgmisel neljal aastal investeerida kokku 56,8 miljonit eurot, mis võimaldab ehitada kvaliteetsema ja ohutu taristu, et tõsta maakohtade elukvaliteeti.
- Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
- Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
- Eraldame aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele.
- Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni, prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
- Tervishoiuvaldkonnas suuname aastatel 2022-2024 ligi 400 miljonit eurot Haigekassale, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste osutamine.
- 2022-2025. aastal suuname elamumajandusse 80,1 miljonit eurot, millega toetame muuhulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist. Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude seisukorda.
- Ühistranspordi toetuseks eraldame järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust.
- Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse. Lisaks on käimas kuue täiendava elektrirongi hange, mis valmivad samuti aastaks 2024.
- Kohalike omavalitsuste prognoositavad kogutulud kasvavad 2022. aastal 2,4 miljardit euroni, mis on 20 mln eurot rohkem, kui 2021. a. KOV tulude kasvule ja tugevalt finantsseisule on aidanud riigi poolt antud kriisiabi, mida anti eelmisel aastal 130 mln eur ning sel aastal 46 mln eur. Samuti suurendas valitsus viimase nelja aasta jooksul ligi 200 miljoni euro võrra omavalitsuste tulubaasi.
- Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot.
- Toetame välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga.
- E-residentsuse programmile eraldame aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.
- Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst.
- Suuname 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning Keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
- Otsustasime kolida Siseministeeriumi ministeeriumide ühishoonesse aadressil Suur-Ameerika 1, millega säästetakse iga-aastaselt 400 000 eurot jooksvaid kulusid.
- Jätkuvad investeeringud märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv.
- Lõpule viime Kääriku spordikeskuse ehituse ning eraldame selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.
- Raietegevus Eesti metsades väheneb. Riik võtab edaspidi RMK-st vähem dividende.
- Jätkuvad kõik senised regionaalprogrammid. Lisaks käivituvad mahukad uue perioodi välistoetustest rahastatavad toetusmeetmed ja piiriülese koostöö programmid piirkondadele.
- Õiglase ülemineku fondi vahendid avanevad 2022. aastal. 340 mln euro ulatuses on võimalik ca 7 aasta vältel teha Ida-Virumaal ettevõtlusvaldkonna investeeringuid ning arendada elukeskkonda. Järgneva 8-10 aasta jooksul investeeritakse riigi ja eurovahendite toel Ida-Virumaale 1,5-2 miljardit eurot.
- Energeetikas keskendume aastatel 2022-2025 taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Sealhulgas panustab riik rohegaasi kasutusse võtmiseks 16 miljonit, kaugküttekatelde renoveerimiseks ja/või rajamiseks ning kütuste vahetuseks 7,4 miljonit, tänavavalgustuse renoveerimiseks 17,7 miljonit ja vesiniku väärtusahela loomiseks 55 miljonit eurot.
Riigi eelarvestrateegia terviktekstiga saab tutvuda Vabariigi Valitsuse veebilehel: https://www.valitsus.ee/…/valitsus-kiitis-heaks-riigi…
Risto Kask: millised COVID piirangute leevendused jõustuvad 3. mail?
Seoses viiruse leviku vähenemisega otsustas valitsus hakata järk-järgult piiranguid leevendama. Esialgu leevendatakse piiranguid kahes laines – esmalt 26. aprillil ning seejärel 3. mail.
Kindlasti võivad rõõmustada spordisõbrad, sest siseruumides treenimine algab taas 3. maist. Taas saab ka välja sööma minna, samas spaad jäävad jätkuvalt suletuks.
Alates 26.04 jõustusid alljärgnevad leevendused:
- Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud välitingimustes kuni 10-liikmelistes gruppides.
- Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele.
- Piirang ei laiene senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.
Alates 03.05 jõustuvad leevendused: - Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud siseruumides. Järgima peab 2+2 reeglit (lubatud ka paaristreening ja paarismäng).
- Uksed tohivad klientide jaoks avada kõik poed, arvestada tuleb 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
- Toitlustusasutuse välialadel einestada kuni kella 21-ni, arvestada tuleb kuni 50- protsendilise täitumuse nõudega, ühe laudkonna suurus tohib olla maksimaalselt 10 inimest.
- Endiselt ei tohi kliendid süüa-juua siseruumides toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides, toidu kaasamüük jääb lubatuks.
- Teenindusettevõtete jaoks olemasolevad piirangud ei muutu, nad tohivad olla avatud, kui järgitakse 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
- Tohib külastada siseruumides muuseume ja näitusasutusi arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilise ruumitäitumust. Muuseumite ja näituste uksed tuleb sulgeda kell 19. Sama liikumispiirangut, ruumitäitumust ja sulgemisaega arvestades tohib korraldada ka jumalateenistusi ning teisi avalikke usulisi talitusi.
- Kõikidele teistele siseruumides toimuvatele avalikele üritustele nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas jätkuvad kehtivad piirangud. Piirangud pikenevad ka spaadele, ujulatele, saunadele. Sportimine ja treenimine on neis lubatud vastavalt spordile ette nähtud tingimustele.
- Välitingimustes on lubatud maksimaalselt 150-le inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused ning kõik muud avalikud üritused nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas. Inimesed peavad olema kuni 10 liikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. Kõik üritused peavad lõppema õhtul kell 21.
- Õues on lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.
- Leevendatakse tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.
- Avalikus siseruumis liikumisele jääb kehtima 2+2 reegel ning maskikandmise kohustus.
Piirangute täpsem kirjeldus, eelnõu ja seletuskiri, on kättesaadav kriis.ee lehel.
Risto Kask: millised on Eesti riigi majanduse lähiaja väljavaated? (VIDEO)
Teen videos lühiülevaate Eesti majanduse lähiaja väljavaadetest. Tore on nentida, et alates teisest poolaastast ennustatakse Eesti majanduse taastumist ning aasta kokkuvõttes 2,5 protsendist majanduskasvu.
Risto Kask: mis on “NETS” ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus? (VIDEO)
Räägin videos lühidalt, mis on “NETS” ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ning miks on valitsus teinud ettepaneku seadust muuta.
Risto Kask: tegime nõunikega Jaak Aabile sünnipäevaks üllatuse (VIDEO)
Riigihalduse minister Jaak Aab sai täna 61 aastaseks. Väga väärikas päev väärikas vanuses väärikale mehele. Tegime Kristi ja Priituga Jaagule sünnipäevaks väikese üllatuse. Millise, eks vaadake ise videost järele.
Risto Kask: riigi 2021. aasta lisaeelarve aitab koroonakriisist kiiremini väljuda
Valitsuskabinetis lepiti kokku riigi lisaeelarve maht ja jaotus valdkondade vahel. 641 mln euro suurune pakett, mis peaks toetama COVID19 kriisis enim pihta saanud valdkondi, kiidetakse tõenäoliselt heaks kolmapäeval, 17. märtsil.
Mõned näited lisaeelarve sekkumistest:
📌 Palgatoetuse maksmiseks märtsis ja aprillis 102 mln eur. Eelkõige saab toetuse kasutamise kriteeriumiks olema järsk käibelangus. Palgatoetuse saab maksta otse inimese kontole. Lisaks jäetakse reservi veel ühe kuu toetuse summa
📌 Ettevõtluse erakorraline toetusmeede 19 mln eur. Ette nähtud erinevatele sektoritele lisaks palgatoetusele muude kulude osaliseks katmiseks.
📌 Turismisektori toetus 29 mln eur. Ette nähtud turismiettevõtete ning bussivedude teostajate toetamiseks.
📌 Haiglate ja kiirabi toetamine 52 mln eur. Vahendid on ette nähtud COVID19 pandeemiaga seotud erakorraliste meditsiinivaldkonna kulude katteks.
📌 COVID19 testimise, vaktsineerimise ning ravimite lisaraha 55,9 mln eur. Sisaldab ka COVID19 raviks kasutatava ravimi Remdesivir soetamist ning kiirtestide hankimist koolidele ja kutsekoolidele.
📌 Haiguslehtede hüvitamine 12 mln eur. Pikendame haiguslehtede soodsama hüvitamise aasta lõpuni.
📌 Kultuuri tugipakett 41,9 mln eur. Toetame kultuurikorraldajaid, spordiobjektide ülalpidamist, filmitootjaid, kinosid ja filmilevitajaid, spordialaliitusid ja meistriliiga klubisid, vabakutselisi loovisikuid ning treenereid. Lisaks toetame olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mis COVID tõttu ära jäid.
📌 Huvitegevuse toetuspakett 12 mln eur. Toetame laste- ja noortelaagreid, erahuviharidust, huvitegevust ning erakoolide ja –lasteaedade tegevust.
📌 Kohalike omavalitsuste toetuspakett 45 mln eur. Sisaldab kohalike omavalitsuste investeeringute toetamist, omatulude vähenemise kompenseerimist ja erakorraliste kulude katmist.
📌 Riigi IKT arenduste parendamine 0,9 mln eur. Ette nähtud COVID19 kriisi lahendamisega seotud IKT arenduste finantseerimise ning ülalpidamisega.
📌 Kiirema internetiühenduse ja arvutite soetamise toetus 1,5 mln eur. Toetame kiirema internetiühenduse võimaldamist ning arvutite soetamist kaugõppes osalevatele lastele.
📌 Politsei, pääste ning häirekeskuse lisarahastus 0,3 mln eur. Anname vajaminevad vahendid COVID19 lisakulude katmiseks.
Ettenägematuteks kulutusteks näeme täiendavalt lisaeelarves ette vahendid 50 mln eur ning Töötukassa palgatoetuste reservi on plaanis suunata 57,6 mln eur.
Risto Kask: Eesti kriminaliseerib mittesularahaliste maksevahendite ebaseadusliku käitlemise
Eesti on astumas suurt sammu seoses pettustega, mis on seotud mittesularahaliste maksevahenditega.
Nimelt saatis valitsus riigikokku eelnõu, millega kriminaliseeritakse mittesularahaliste maksevahendite omastamise tagajärjel käitlemine.
Mittesularahaline maksevahend on eelkõige krediitkaart, krüptoraha, maksekorraldused jms. Eesti õiguses on nende maksevahendite omastamine, võltsimine ja kasutamine küll kriminaalkorras karistatav, kuid seni ei olnud võimalik karistada nende maksevahendite käitlemise eest.
Karistusmääraks mittesularahalise maksevahendi käitlemise eest omastamise korral saab olema kuni kaks aastat vangistust.
Sammuti on edaspidi võimalik kuni kahe aastane vangistus mõista omastamise kuriteokoosseisu puhul.
Risto Kask: valitsus otsustas kehtestada uued koroonaviiruse piirangud alates 11. märtsist
Valitsus otsustas eile õhtul kehtestada uued piirangud, kuna COVID olukord Eestis on erakordselt kriitiline.
Uued piirangud hakkavad kehtima üle Eesti alates 11. märtsist.
📌 Avatuks jäävad apteegid, toidupoed, loomapoed, prillipoed ja muu esmavajalik. Muu kaubandus siseruumides tuleb sulgeda.
📌 Muu kaubanduse müügikohas on võimalik müüki jätkata ainult juhul, kui kaup väljastatakse välitingimustes või drive-in müügina (nö “luugimüük” tänavale).
📌 Sulgeda tuleb kõik toitlustusasutused, avatuks jääb vaid toidu kaasamüük.
📌 Siseruumides ei ole sportimine ja huviharidus lubatud. Erand tehakse erivajadusega inimestele.
📌 Välitingimustes peab kogu huvitegevus ja sportimine toimuma 2+2 põhimõttel.
📌 Väljas hakkab taas kehtima nakkusohu vähendamiseks 2+2 reegel ehk koos võib liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida 2 meetrit vahet, välja arvatud pered, kes saavad liikuda koos.
📌 Õppeasutused, sh algklassid lähevad üle distantsõppele, välja arvatud erivajadusega lapsed ja nendega tegelevad õppeasutused ning põhjendatud erandid, kui on tagatud laste viibimine koolis piiratud ja turvalises mahus. Vanematel on tungiv soovitus mitte lapsi lasteaeda viia ilma vältimatu vajaduseta.
Piirangute detailne kirjeldus võib täienda, kuna vastav korraldus on alles koostamisel. Õige pea avaldatakse lõplik info kriis.ee lehel.
Risto Kask: valitsus otsustas tõsta ajateenija toetust ning asendusteenistuja lapse toetust
Kas oled aega teenimas käinud? Kui jah, siis tead, et seni ei olnud toetused ajateenijatele just kõige suuremad.
Nüüd on otsustatud, et tõstame alates 2021. aasta 1. juulist ajateenija toetust ja ajateenija ning asendusteenistuja lapse toetust.
📌 Ajateenija toetus kasvab keskmiselt 14,4% (kokku ajateenistuse jooksul).
📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetus kasvab 300-lt eurolt 900 euroni, mis on ümardatult kolmekordne elatismiinimum.
Seni said ajateenijad toetust olenevalt positsioonist 100-200 eur. Viimati tõsteti toetust 2015. Nüüd suurendatakse 2015-2020 tarbijahinnaindeksi (THI) kumulatiivse kasvuga, tasu tõuseb 14,4%. Edaspidi hakkab iga 3 aasta tagant tõusma kumulatiivse THI võrra.
Tasu maksmise üksikasjad:
📌 Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust ajateenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõpuni. Ajateenija toetuse suurus sõltub ajateenija auastmest ja teenistuse kestusest.
📌 Uue korra järgi seotakse ajateenija toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga. Esimest korda tõstetakse uue süsteemi järgi toetusi 2021. aastal ning edasi iga kolme aasta järel, ehk aastatel 2024, 2027 jne.
📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamisega luuakse lapsevanemale paremad võimalused lapse toimetuleku tagamiseks ajal, mil ta täidab kaitseväekohustust.
Eelnõu tulud ja kulud:
📌 Ajateenija toetuse suurendamine toob 2021. aastal kaasa lisakulu 275 512 eurot ning aastatel 2022–2023 keskmiselt 632 000 eurot aastas.
📌 Aastast 2024, kui on planeeritud järgmine ajateenija toetuse kasv, tõuseb kulu võrreldes tänasega keskmiselt 925 000 eurot aastas.
📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamisel 900 euroni kuus on 2021. aastal täiendav kulu 90 000 eurot, järgnevatel aastatel on lisakulu 168 000 eurot aastas.
📌 Määruse rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse ning keskpikka arenguplaani kuni aastani 2025.
Risto Kask: valitsus võttis vastu otsuse uuendada nn “tühja kasseti” regulatsiooni
Valitsus võttis vastu otsuse uuendada nn “tühja kasseti” regulatsiooni. Täpsemalt uuendatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt kogutakse nn tühja kasseti tasu, ning kehtestatakse salvestusseadmetele ja -kandjatele kohalduv tühja kasseti tasu määr.
Tühja kasseti tasu maksjad on tootjad, importijad. Need kes toovad seadme riiki. Nad peavad raporteerima ja maksma. Omakorda lisatakse see tasu toote hinnale.
Tühja kasseti senine nimekiri oli aegunud, tasu sai küsida VHS-ilt, audiokassetilt, CD-lt ning neile salvestamist võimaldavatelt seadmetelt. Tänaseks need vahendid sisuliselt enam kasutusel pole.
Uues nimekirjas on arvutid, telefonid, MP3 mängijad, kõvakettad, USB-pulgad, mälukaardid. Varem oli tasu suuruseks seadmete puhul 3% seadme väärtusest ja 8% salvestuskandja väärtusest. Uued tasud on eur/tk kohta, jäädes salvestusseadme kohta vahemikku 0,03 eur kuni 4 eurot, olenevalt seadmest.
Määruses sätestatakse täiendavalt:
📌 Tootja või sissevedaja peab imporditud või toodetud salvestusseadmetest ja -kandjatest tasu kogujat teavitama kehtiva korra kohaselt korra kuus. Uus kord on 4 korda aastas.
📌 3 sätestatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning sätestatakse tasu määrad.
📌 Võrreldes varem kehtinud süsteemiga on kogutava tühja kasseti tasu määrad eristatud seadmete ja andmekandjate liikide lõikes.
Määruse tulud ja kulud:
📌 Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigi maksutulule. Eelkõige laekub tühja kasseti tasu pealt täiendav tulumaks, mille suurus võib hinnanguliselt olla kuni 300 000 eurot aastas.
📌 Ühe töötaja palgakulu (suurusjärgus kuni 40 000 eurot aastas) ning maksmata tasu sissenõudmisega seonduvaid õigusabikulusid.
📌 Lisaks võivad tasu kogumise protseduuri uuendamisega kaasneda ühekordsed täiendavad kulud (arvatakse laekuvast tulust maha ehk täiendavat kulu pole).
Määruse kohaselt hakatakse tasu koguma:
- süle- ja tahvelarvutilt (3,5 eurot),
- lauaarvutilt (3,5 eurot),
- nuti- ja MP3/MP4-mängijaga telefonilt (3,5 eurot),
- salvestamisfunktsiooniga telerilt (4 eurot) ning
- CD-le, DVD-le ja BD-le salvestatava audio- või videosalvestusseadmelt (3 eurot).
Salvestuskandjatest hakatakse tasu koguma:
- MP3/MP4 pleierilt (3 eurot),
- väliselt kõvakettalt (3 eurot),
- USB mälupulgalt (50 senti),
- mälukaardilt (50 senti) ja
- optiliselt andmekandjalt (3 senti).
Risto Kask: põhikooli lõpetamisele ja hindamisele kehtestati 2020/2021 õppeaastaks uus leebem korraldus
Valitsus otsustas leevendada tingimusi põhikooli lõpetamisele. 25. veebruaril kehtestati põhikooli lõpetamise ja hindamise uus leebem korraldus 2020/2021 õppeaastaks.
Edaspidi kehtib olukord, kus kõik põhikooli riikliku õppekava järgi õppivad õpilased peavad küll põhikooli lõpetamiseks sooritama seaduses ette nähtud lõpueksamid, mis annavad objektiivse pildi õpilase teadmiste tasemest põhikooli lõpus, kuid eksamitulemus ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel määrav.
Jätkuvalt on vaja sooritada põhikooli lõpueksamid, milleks on eesti keel või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keel teise keelena, matemaatika ja aine õpilase valikul.
Lisaks on põhikooli lõpetamiseks vajalik tingimus õppeainete viimaste aastahinnete tulemus vähemalt „rahuldav” või „arvestatud” ja õpilase kolmandas kooliastmes sooritatud loovtöö, välja arvatud, kui see ei ole õppenõukogu otsusel võimalik.
Eelnõu järgi võib õppenõukogu otsusega anda lõputunnistuse õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines „nõrk“ või „puudulik“.
Õppekorralduse muudatuse ajendiks on COVID tõttu tekkinud ebaühtlane õpikvaliteet, võimalikud õpilüngad ja ka vaimne stress, mis kriisiaegse õppekorraldusega on kaasnenud (sh lõpueksamitega kaasnev pinge).
Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.hm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-pohikooli-lopetamise-tingimused-eksamid-toimuvad
Risto Kask: valitsus eraldas Remdesiviri ostuks 621 000 eurot
Uudiseid koroonaviiruse ravis. Valitsus otsustas eraldada Terviseametilest täiendavalt 621 000 eurot koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks.
Jaanuaris telliti Remdesiviri 1800 viaali maksumusega 621 000 eurot (345 eurot/viaal). Tänaseks on sellest kogusest kasutamata ca 550 viaali, millest jätkub veel kolmeks nädalaks.
Risto Kask: 1. märtsist hakkavad üle Eesti kehtima uued piirangud ja täiendavad meetmed
Alates 1. märtsist hakkavad üle Eesti kehtima uued piirangud ja täiendavad meetmed. Siin on esialgne nimekiri, täpsustatud seis avaldatakse kriis.ee lehel lähiajal.
Sportimine ja huvitegevus:
- Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud siseruumides kontaktivaba individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga.
- Maksimaalne täituvus 25%.
- Spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused ei ole lubatud.
- Lubatud on vaid need spordivõistlused, milles osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid. Pealtvaatajad ei ole lubatud, 2+2, mask, toimumisajapiirang 22.00-06.00. Siseruumides täituvus 50% ja osalejate arv kuni 200 inimest, õues ei tohi osalejate arv ületada 250 inimest.
Meelelahutus:
- Kinni lähevad spaad, saunad, veekeskused ja ujulad. Meelahutus, avalikud jumalateenistused statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ei ole lubatud.
- Sportimisel eelnimetatud kohtades (nt spaas olev jõusaal) on lubatud individuaaltegevus!
- Välistingimustes meelelahutus, sh avalikud jumalateenistused, avalikud üritused ja avalikud koosolekud on lubatud, kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Korraldajal tuleb tagada, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.
- Muuseumid ja näitusasutused sisetingimustes täituvusega kuni 25% ja välistingimustes osalejate arv kuni 10 inimest rühmas. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00.
Toitlusasutused:
- Täituvuse piirang kuni 50% ja 2+2 (st koos kuni kaks inimest ja grupid 2m vahega), lahtioleku aeg maksimaalselt 18.00.
Kaubanduskeskused:
- Rakendatakse usaldusmeetmeid, mille loetelu selgub hiljem. Ustel maski kontroll, lülitatakse välja avalik wifi jne.
Hariduses:
- Märtsi lõpuni distantsõpe, sh kutse ja kõrgharidus, va 1-4 klass ja erisused. Läbivalt hajutamine ja maskid.
Lõplik piirangute pakett selgub lähiajal ning avaldatakse kriis.ee lehel.
#koroonaviirus #uuedpiirangud #ristokask #piirangud #VabariigiValitsus #Riigikantselei
Risto Kask: alates 22. veebruarist jõustuvad uued koroonaviiruse piirangud ja meetmed
Uued piirangud ja uued meetmed, mis jõustuvad üle Eesti alates esmaspäevast, 22. veebruarist.
📌 Saunad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid. Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.
📌 Toitlustus
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. Lisaks peab valitsus vajalikuks rakendada toitlustusasutustes kehtivate nõuete täitmise üle sihitatud järelevalvet.
📌 Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe ja noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus vähemalt kahel järgmisel nädalal lubatud. Sisetingimustes võib kokku viibida maksimaalselt 200 inimest. Välitingimustes on huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe, noorsootöö ja sportimine lubatud mitte rohkem kui 250 inimesel, kui järgitakse inimeste hajutamise nõuet. Sama kehtib ka välitingimustes toimuvatele spordivõistlustele.
📌 Meelelahutus
Samad reeglid ehk nii 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal. Nõuded kehtivad meelelahutusteenuse osutamisel nii avalikes kui ka mitteavalikes kohtades.
📌 Avalikud kogunemised
Mittestatsionaarsete istekohtadega avalikud kogunemised on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda mitte rohkem kui 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.
📌 Haridus
Pärast koolivaheaja lõppu ei toimu koolihoonetes alates 5. klassist ühe nädala jooksul kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad. Seega ei või õppijad 1.–7. märtsini üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Piirang ei kehti 1.–4. klassi õpilastele ega siis, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.
Täpsemalt tuleb lähiajal info kriis.ee lehele. Detailsem korraldus ja seletuskiri on koostamisel.
#koroonaviirus #covid19 #uuedpiirangud #ristokask #VabariigiValitsus
Risto Kask: koroonaviiruse uute nakatumiste statistika teeb murelikuks
Möödunud ööpäevaga tuli juurde 811 positiivset testi, surmasid oli kaks.
Teatavasti oleme saanud nüüd paar nädalat elada leevenenud piirangute tingimustes. Üle Eesti ühtlustati piiranguid ning Harjumaal ja Ida-Virumaal kaotati karmid piirangud toitlustusele, treeningule ning vaba aja veetmise võimalustele. Sellel paistab olevat tuntav mõju uute nakatumiste arvule.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 508). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti.
Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut. Järvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.
Hetkel pannakse kõva rõhku vaktsineerimisele ning vaktsineerimiste tempo kiirendamisele. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest. Järgnevatel nädalatel on oodata vaktsineerimise tempo kiirenemist.
Kahjuks tundub, et väsimus piirangutest on suur, kuid tuleb veel vastu pidada. Olge tublid, hoidke distantsi ja kandke maski!
https://www.err.ee/1608112795/oopaevaga-lisandus-811-koroonapositiivset-suri-kaks-inimest
Risto Kask: kõrvalmaanteede üleandmisel kohalikele omavalitsustele astuti tubli samm edasi
Astusime suure sammu edasi teede üleandmisel kohalikele omavalitsustele.
Täpsemalt käib jutt kõrvalmaanteedest, mis täidavad iseloomult pigem kohaliku transpordi funktsiooni ja ei ole riigimaanteed.
Seni oli võimalik teid riigilt kohalikele omavalitsustele anda, kuid raamistik, millises osas riik koos teega rahastuse kaasa annab, ei olnud täpselt kokku lepitud.
Hiljuti valitsuses tehtud otsuse kohaselt sätestasime, et:
📌 Kui kohalik omavalitsus võtab riigilt tee üle, siis saab ta raha kaasa sama valemiga, mis riigil endal selle tee jaoks eelarvesse oli planeeritud.
📌 Riigiteega antakse kaasa tee korrashoiukulud ja kulud katendi pealiskihi perioodiliseks remondiks ja uuendamiseks koos truupide ning kraavidega.
Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid
Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.
📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.
📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.
📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.
📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.
📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.
📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.
📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.
📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.
📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.
📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.
📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.
📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.
📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.
📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.
📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.
📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.
📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.
📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.
📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.
📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.
📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.
📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.
📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.
📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.
📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.
#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium
Risto Kask: uus korruptsioonivastane tegevuskava on samm läbipaistvama riigivalitsemise suunas
Valitsus võttis 11. veebruari 2020 istungil vastu “Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-2025“.
Korruptsioonivastase tegevuskava eesmärgiks on välja tuua olulisemad lähiaja tegevused, mis aitavad tõsta teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni.
Tegevuskavas pööratakse eelkõige tähelepanu riigi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele, sh õigusloome protsessile ja selle mõjutamisele, korruptsioonivastasele seadusele, riigihangetele ja toetustele, andmete kättesaadavusele ning riskide hindamisele.
Tegevuskavas leiavad kajastamist: Kohalike omavalitsuste (KOV) tegevuse läbipaistvus (sisekontrollisüsteemid ning planeeringud ja ehitusload), aus ärikeskkond (ettevõtjate teadlikkus ja avalike (riigi/KOV) ettevõtete tegevus), teadlikkus (noored, ettevõtjad ja avalik sektor (sh omavalitsuste volikogude liikmed)), teavitaja kaitse seaduse vastuvõtmine ja selle rakendamine, valdkondlik läbipaistvus (keskkond, tervishoid, heaolu, sport), korruptsioonisüütegude uurimine (nii korruptsiooni kui sellega seotud süütegude uurimine), korruptsioonivastase poliitika mõju hindamine (valdkondlikud uuringud).
Eesti seadis 2013. aastal korruptsioonivastase strateegiaga sihi jõuda Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma (indeksi väärtus peab olema üle 64 palli) ning see eesmärk ka saavutati. 2020. aasta veebruaris sai 74 punkti, millega on Eesti 18. kohal 180 riigi seas . Eesti edestas indeksiga paljusid Euroopa Liidu riike, sealhulgas Prantsusmaad (23. koht), Portugali (30. koht) ja Hispaaniat (30. koht). Vahepeal on loodud ka teisi riigijuhtimise läbipaistvuse mõõdikuid, kus Eesti positsioon on samuti väga hea, näiteks Index of Public Integrity seab Eesti 12. kohale, kus paistame positiivselt silma eelarve läbipaistvuse ning pressivabadusega.
Euroopa Nõukogu juures asuva GRECO soovituste täitmise poolest on Eestil küllaltki hea seis: Eesti on GRECO riikide hulgas viiendal kohal soovituste täitmisel – 74% IV hindamisvoorus Eestile antud soovitusest on täidetud, mis on aidanud kaasa prokuratuuri, kohtute ning parlamendi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele.
Kuigi üldjoontes on Eesti seadusloome protsess läbipaistev ja kaasav, siis korruptsiooniuuringu (2017) põhjal arvavad elanikud, et seaduste ostmine ja riigihangete korruptsioon on levinud. Üheks mureks on seaduste jm avaliku võimu otsuste võimalik mõjutamine lobistide poolt, mis ei ole lõpuni läbipaistev.
Ettevõtjate teadlikkus ärikorruptsioonist on madal, nii ei tunta ärikorruptsiooni erinevaid vorme ning ei osata endas näha kannatanut ega korruptiivse teo võimalikke tagajärgi. Mõningaid ärikorruptsiooni liike ei peeta korruptiivseks, näiteks tehingutasu või hankeprotsessis sõprade ja tuttavate eelistamist. Riigi roll ärikorruptsiooni ennetamisel saab olla eelkõige teadlikkuse tõstmine ning ausa äritegevuse motiveerimine: nii saab riik selgitada tehingutasu ja huvide konflikti olemust ja mõju ärikeskkonnale ning ka konkurentsialaste rikkumiste vältimise olulisust – ettevõtjate teadlikkus turu toimimisest ja reeglitest aitab ennetada raskemaid juhtumeid.
Kui avaliku sektori korruptsiooni uurimine on saavutanud Eestis juba suhteliselt kõrge taseme, siis ärikorruptsioon on seni tagasihoidlikku tähelepanu leidnud. Eestis on paaril viimasel aastal registreeritud kokku 10 ärikorruptsiooni juhtumit – ettevõtjad ei kipu juhtumitest teada andma, samas kahjustavad ärikorruptsiooni juhtumid ausat ärikeskkonda. Politseis ja prokuratuuris tuleks tegeleda ärikorruptsiooni uurimisvõimekuse kasvatamisega, st kasvatada analüüsipõhist ja sektoripõhist lähenemist ärikorruptsioonile, samas kaotamata avaliku sektori korruptsioonijuhtumite uurimise taset. Kui kasvab politsei teabekogumise ja analüüsivõimekus, siis on vaja sama palju arvestada ka prokuratuuri vajadustega, et süsteemi ühe osa arendamisel mujal osades tõrkeid ei tekiks. Prokuratuurides on vajaka korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurimise jaoks vajalikust analüütilisest ja ekspertvõimekusest (nt finants-, maksu ja haldusõiguse (hanked) alal).
Täpsemalt saab tegevuskavast lugeda siit: https://www.just.ee/et/uudised/korruptsioonivastane-tegevuskava-suurendab-labipaistvust
#korruptsioonivastanetegevuskava #korruptsioon #ristokask #Eesti #Justiitsministeerium #VabariigiValitsus #Riigikantselei
Risto Kask: kalapüügisõbrad, pange tähele, valitsus kinnitas ära uued kalapüügikvoodid
Eelkõige puudutab see kaluri kalapüügiloa alusel püütavad lubatud saagid Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel.
Eestile jaotatakse 2021. aastaks räime, kilu ja tursa püügivõimalused alljärgnevate põhimõtete järgi:
Eesti 2021. aasta tursakvoot on kokku vaid 52 t, kuna tursavarud on väga kehvas seisus. Läänemere lääneosa tursakvoot 39 jääb tervikuna traalpüüdjate kasutada ning idaosa 13 tonni jaguneb traalpüügi ja rannapüügi vahel vastavalt 9 ja 4 t.
Lõhekvoot tõuseb võrreldes 2020. aastaga ja lubatud kogusaak on Soome lahel 911 ning Läänemere avaosas 1990 isendit, kusjuures avaosa kvoodist kuni 25% ja mitte üle 500 isendi võib püüda Soome lahes. Lõhet püüavad rannakalurid.
Peipsil suureneb 2020. aastaga võrreldes veidi latika kvoot, koha, ahvena ja rääbise lubatud aastasaagid aga vähenevad oluliselt (koha kvoot langeb 954 tonnilt 566 tonnile, ahvena kvoot 1255 tonnilt 499 tonnile, rääbise kvoot 170 tonnilt 89 tonnile).
Peipsi järvel tindi- ja kastmõrra kogused ei muutu. Samuti jääb samaks rääbise kastmõrdade püügiõigustasu, st 2021. a on tasu 128 eurot. Tindi saagid olid 2019. a mitu korda väiksemad ja seetõttu langeb tasu 128 eurolt 15,18 eurole.
#Keskkonnaministeerium #VabariigiValitsus #ristokask #kalapüük #Peipsijärv #Lämmijärv #Pihkvajärv
Risto Kask: valitsus otsustas parvlaeva Estonia uusi allvee-uuringuid rahastada 3 miljoni euroga
Valitsus tegi parvlaeva Estonia vraki ja selle ümbruskonna merepõhja tehnilise uuringu osas mõned uued otsused. Liigume vaikselt aga targalt selle suunas, et saaks uurimisega alustada.
📌 Esiteks deklareerisime, et peame vajalikuks Estonia hukkumise uute asjaolude täiendava uurimise läbiviimist moel, mis on usaldusväärne, sõltumatu, läbipaistev ja omaste esindusorganisatsioone kaasav.
📌 Teiseks peame oluliseks, et uurimise läbiviimisel teeksid Eesti, Rootsi ja Soome omavahel igakülgset koostööd. Eesti on valmis omalt poolt sellesse koostöösse panustama. .
📌 Kolmandaks peame oluliseks toetada ohutusjuurdluse asutuste sõltumatut uute asjaolude väljaselgitamist Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse koordineerimisel, sh allvee-uuringuid parvlaeva Estonia vraki juures, ning tagada avalikkuse teavitamine kogutud tõenditest ja uuringutulemustest.
📌 Neljandaks otsustati tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksusena tegutsevale Ohutusjuurdluse Keskusele allvee-uuringute läbiviimise rahastamine 3 miljoni euro ulatuses, lähtudes arusaamisest, et kolme riigi ohutusjuurdluse asutuste uurimistegevuse faktid, analüüsid ja järeldused avalikustatakse usaldusväärsuse, sõltumatuse ning läbipaistvuse tagamiseks.
#ParvlaevEstonia #Estonia #MSEstonia #ristokask #VabariigiValitsus #MKM #Riigikantselei
Risto Kask: valitsus leevendas Harjumaal ja Ida-Virumaal piiranguid, mujal piirangud ühtlustuvad
Valitsus otsustas 28. jaanuari kabinetiistungil Harjumaal ja Ida-Virumaal COVID piiranguid leevendada. Alates 1. veebruarist leevenevad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal toitlustusasutustele ja meelelahutusteenuse pakkujatele. Piirangud leevenevad ka sportimisele ja huvitegevusele.
- Toitlustusasutustes hakkab alates 01.02 kehtima 6+2 reegel. Maksimaalselt võib istuda 6 inimest lauas, lauad peavad paiknema 2m vahega. Avatud võib olla õhtul kuni kella 21.00-ni. Alates kell 21.00 kuni 06.00 peab toitlustusasutus olema suletud.
- Meelelahutusteenuse pakkumise kohas kehtestati samuti 6+2 reegel. St maksimaalselt võib viibida 6 inimest grupis, grupid ja/või tegevused peavad olema eraldatud 2m vahega. Kell 21.00-06.00 peab asutus olema suletud.
- Sisetingimustes sportimisel on edaspidi lubatud ka kontaktne ja kõrge riskiga tegevus 2+2 põhimõttel. See tähendab, et korraga võivad treenida kaks inimest, kahesed grupid peavad hoidma teise grupiga vahet 2m. Siia alla käivad nt tantsimine, judo, enesekaitsekoolitus, laulmine, puhkpill jne. Piiranguna hakkab kehtima põhimõte, et sama tegevuse raames ei tohi vahetada partnerit/toimuda muid kontaktne, nt treeneriga.
- Huviringide puhul on edaspidi mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevuse puhul lubatud osaleda 10+1 põhimõttel, st maksimaalselt 10 osalejat ja treener. Siia alla käivad nt maalimine, kitarriõpe, keraamikaring jne. Välitingimustes sportimisel ja muudel tegevustel on edaspidi leebemad piirangud.
- Nüüd võib välitingimustes sportida, treenida, noorsootööd-, huvitegevust-, huviharidus-, täienduskoolitust- ja täiendõpet läbi viia kuni 50 liikmelistes gruppides. Sama piirang kehtib ka välitingimustes võistlustele.
Täpsem ülevaade on kättesaadav kriis.ee lehel.
Risto Kask: Rahandusministeerium rikastus kahe uue uue ministri võrra – Keit Pentus-Rosimannus ja Jaak Aab
Rahandusministeerium sai hiljaaegu, täpsemalt 26. jaanuaril, kahe ministri võrra rikkamaks. Keit Pentus-Rosimannus on ministriametis kolmandat korda. Varem on ta olnud keskkonnaminister ja välisminister. Sel korral on tema kanda vastutusrikas rahandusministri portfell. Jaak Aab seevastu on ainuüksi riigihaldusministri ametit pidamas kolmandat korda. Lisaks on ta olnud sotsiaalminister ja haridusminister. Kogemust on ministeeriumis juures omajagu. Kaja Kallase I valitsuses on kaks erakonda – Reformierakond ja Keskerakond.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aastatel 2016-2021 kuulus Riigikogu XIII ja XIV koosseisu, oli väliskomisjoni ning Euroopa Liidu Asjade komisjoni liige. Aastatel 2014-2015 oli välisminister. Aastatel 2011-2014 oli keskkonnaminister.
Aastatel 2007-20011 kuulus Riigikogu XI koosseisu, oli rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu Asjade Komisjoni liige ja Riigikogu aseesimees. Aastatel 2005-2007 oli peaministri büroo juht. Aastatel 2003-2005 oli Tallinna Kesklinna vanem. Aastatel 2001-2003 oli justiitsministri ja välisministri nõunik. Aastatel 1997-1999 oli AS EMORi küsitleja.
Keit Pentus-Rosimannus lõpetas 2000. aastal Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise ja Euroopa Liidu suhete erialal ning 2020. aastal omandas ta Tufts’i Ülikoolis USAs magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias.
Riigihalduse minister Jaak Aab
Aab oli alates 2020. aasta lõpust haridus- ja teadusminister. Aastatel 2017-2018 ja 2019-2020 oli Eesti Vabariigi riigihalduse minister. Aastatel 2016-2017 oli Eesti Keskerakonna peasekretär.
Aastatel 2007-2011 kuulus Riigikogu XI koosseisu, oli sotsiaalkomisjoni aseesimees. Aastatel 2005-2007 oli Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Aastatel 2003-2005 oli Eesti Linnade Liidu tegevdirektor. Aastatel 2002-2003 kuulus Riigikogu IX koosseisu. Aastatel 1998-2002 oli Võhma linnapea, enne seda 1994. aastast Võhma abilinnapea.
Jaak Aab lõpetas 1986. aastal Tallinna Ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal. Valdab eesti, soome, vene ja inglise keelt.
Head pealehakkamist, head ministrid, edukat tööd ja tugevaid tulemusi!
Risto Kask: valitsus otsustas 24. novembrist uued koroonameetmed. Riik lukku veel ei lähe
Kuna nakatunute arv on kasvutrendis, otsustas valitsus uuest nädalast rakendada täiendavad koroonaviiruse vastased meetmed. 
Selle üle, millised uued meetmed täpsemalt olema peaksid, on viimastel päevadel pingeliselt arutanud valitsuse, teadusnõukoja ja terviseameti esindajad. Piirkondades, kus nakatumisoht on kõrge, tuleb midagi ette võtta. Vastasel juhul võib varsti olla olukord, kus me ei suuda nakatumist enam kontrolli all hoida. On oluline, et Eesti inimesed püsiksid terved ja meie tervishoiusüsteem toimiks.
Üheks oluliseks lähtepunktiks uute piirangute puhul on see, et meie argielu toimiks ja täielikku sulgemist võimalusel ei tuleks. Kuigi ka see võib meid ees oodata, kui nakatumiste arv oluliselt kasvama peaks. Praegune olukord on kahjuks jõudnud punkti, et novembri lõpuks tuleb vähendada plaanilist ravi ca 30% ulatuses. See ei ole hea. Uued meetmed rakenduvad teisipäeval, 24. novembril. Need vaadatakse üle kahe nädala pärast.
Plaanitavad täiendavad meetmed:
HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL
Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, pühakojad. Siseruumides toimuvate kultuurisündmuste puhul (sh statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht), samuti avalikel üritustel (sh konverentsid) ja koosolekutel, jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel ning meelelahutustegevustes (v.a. laste mängutoad) hakkab kehtima 50-protsendi täituvuse piirang. Statsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades tuleb rakendada inimeste hajutatud istumismudel. Kõikjal nimetatud kohtades hakkab kehtima maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Statsionaarsete istekohtadega ruumide maksimaalseks osalejate arvuks on 400, mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades – 250 inimest. Välitingimustes on maksimaalne osalejate arv 500.
Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ja täiendõpe siseruumides. Kehtima hakkab grupipiirang 10 inimest, samuti tuleb huvitegevusi läbi viia hajutatult. Samuti hakkab kehtima maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus üle 12-aastastele, kui pole tagatud distants, kui see on tegevuse iseloomust lähtuvalt võimalik ning kui mask pole näiteks meditsiiniliselt vastunäidustatud.
Sporditegevus sisetingimustes. Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-stes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides jmt treeningtegevustes. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja pool-professionaalset sporti, seal hulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust.
Ühistransport. Tipptundidel tihendatakse liinigraafikuid, kandma tuleb hakata maske või katta nina ja suu.
Gümnaasiumiõpe. Keskne distantsõppe korraldus Harju- ja Ida-Virumaal, mille kohta annavad terviseamet kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeerium riigi haridusasutustele vastavad korralduse.
ÜLE KOGU EESTI
Mask või nina ja suu katmineKehtestada maskikandmise või nina ja suu katmise kohustuse siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes- ning koolitusel.Nina ja suud ei pea katma või maski kandma inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, samuti alla 12-aastased lapsed ja muudel põhjendatud juhtudel. Valitsus töötab välja plaani, kuidas tagada maskid vähekindlustatud inimestele.
Vahemaa hoidmineKõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, juuksuri- ja ilusalongides ja mujal. Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele. Vähendatakse avalikel üritustel osalejate arvu sisetingimustes statsionaarsete istekohtadega asutustes 400-ni, mittestatsionaarsete istekohtadega asutustes 250-ni ning välitingimustes 500-ni.
TöökorraldusEndiselt jääb kehtima range soovitus teha võimalusel kaugtööd.
Risto Kask: Mailis Repsi tagasiastumine on suur tagasilöök Eesti haridussüsteemile
20. novembri õhtupoolikul teavitas haridusminister Mailis Reps, et astub ametist tagasi. Põhjendades seda Õhtulehe poolt avaldatud looga, kus heideti ministrile ette ümberkäimist ministeeriumi varaga.
Olen varasemalt juba oma arvamuse välja öelnud, et minu hinnangul ei ole Mailis Reps ministeeriumi vara kuritarvitanud. Õhtulehe lugu ning ka sellele järgnev arutelu meediaveergudel on olnud ebaproportsionaalne ja see tegi paratamatult liiga. Nii Repsile endale, kui ka tema perele.
Mailis Repsi ministriks olemise ajal toimus haridusmaastikul nii mõndagi positiivset. Näiteks õnnestus välja võidelda, et teaduse rahastamine tõuseks 2021. aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kunagi varem ei ole teaduse rahastamine SKP suhtes nii suur olnud. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele omandamise toetamine alates lasteaiast. Need on kõik ammu oodatud asjad.
Varasematest tegudes on kahtlemata värskelt meeles haridustöötajate palgakasv. Möödunud aastal suurendati riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud jõudsid muuhulgas hariduse valdkonda. Õpetajate palgafondi tõusuks nähti 2019. aastal ette 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mille tulemusel jõudis õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Samamoodi tõusid näiteks lasteaiaõpetajate sissetulekud.
Aga palju olulist, mis Mailis Repsi eestvedamisel 2021. aasta riigieelarvesse jõudis, ootab veel elluviimist. Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Kõrgharidusõppe kvaliteedi hoidmiseks, kättesaadavuse tagamiseks suureneb kõrgkoolide tegevustoetus 5 protsenti.
Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites 1,2 miljoni euroga. 3,1 miljoni euroga toetatakse Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.
Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.
Kindlasti on Mailis Repsi tagasiastumine Eesti haridussüsteemile tervikuna suur kaotus. See aga ei tohi saada haridusvaldkonna arengule takistuseks. Kindlasti ootavad uut ministrit ees suured kingad, mida täita. Kes neid kingi täitma hakkab, peaks kõigi eelduste kohaselt selguma lähiajal.
Riigihalduse arengud ja uudislood 