ukraina – Riigihalduse arengud ja uudislood

Omavalitsused soovivad riigieelarve kasutamisel rohkem finantsilist iseseisvust

mai 27, 2022Posted in Personal blogTagged eelarve, eelarveläbirääkimised, Eesti Linnade ja Valdade Liit, ELVL, KOV, omavalitsus, rahandusministeerium, riigieelarve, ukraina, valitsuskomisjonLisa kommentaar

Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.

Hoolimata kriisidest saab lugeda omavalitsuste rahalist seisukorda hetkel heaks, kuna tulumaksu kasv, kriisitoetuse kasutamine jm tegurid on hoidnud finantsvõimekust stabiilsena. Samas on kõrged energia- ning ehitushinnad suurendanud kulusid, vähendades raha hulka, mida omavalitsused kohapealsete teenuste parandamiseks kasutada saaksid.

Kohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest. Seekord eelarveläbirääkimistel tulubaasi ja toetuste suuruse kõrval oluliseks teemaks omavalitsuste finantseerimise põhimõtteid. See tähendab, et varem riigieelarvest toetusena antavad vahendid hakkaksid laekuma tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kui omavalitsusel on suurem otsustusõigus, saab ta paindlikumalt leida kogukonna jaoks sobilikke lahendusi.

Riigieelarve koostamisel on vastavad ministeeriumid põhimõtteliselt valmis suurendama teehoiuks vajalikke vahendeid ja koolilõuna toetust, et hindade kallinemisega kaasnevaid kulusid katta ning jooksvalt lahendatakse ka Ukraina sõjapõgenikega seonduvaid küsimusi.

Keskvalitsuse ja liidu läbirääkimised erinevate valdkondade rahastuse küsimustes vältavad sügiseni, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2023. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks Riigikogule.

Allikas: Rahandusministeerium

Omavalitsused saavad sõjapõgenikele osutatud esmase abi eest 1,1 miljonit eurot toetust

mai 24, 2022Posted in Personal blogTagged hüvitis, kohalik omavalitsus, KOV, rahandusministeerium, riigihalduse minister, risto kask, sõjapõgenik, toetus, ukrainaLisa kommentaar

Kohalikud omavalitsused saavad maikuus kätte riigi esimese toetusraha Ukraina sõjapõgenikele osutatud vältimatu abi kulutuste hüvitamiseks. Raha makstakse esialgu perioodi eest 24. veebruar kuni 30. aprill, kokku tehakse kulutuste katteks kaks väljamakset.

Väljamakseid tehakse omavalitsuste esitatud tegelike kuluandmete alusel, mis kogutakse perioodi jooksul kokku kaks korda – 15. maiks ja 30. septembriks. Hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses. Omavalitsuste jaoks moodustavad peamise väljamineku majutus ja toitlustus, ent kompenseeritakse ka hädapäraste esmatarbeesemete, transpordi ja muud kulud.

Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on sõjapõgenikele ajutise majutuse tagamine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, ent kui isik satub esimesena omavalitsusametniku juurde, korraldab majutuse vastav omavalitsus.

Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva. Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse poolt vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.

Täpsem info: Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude hüvitamine
Riigihalduse ministri 14.04.22 määrus: Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord

Allikas: Rahandusministeerium

EBRD avas Ukrainale kahe miljardi euro suuruse paketi

mai 13, 2022mai 13, 2022Posted in Personal blogTagged aastakoosolek, arengupank, EBRD, Marrakech, rahandusministeerium, ukrainaLisa kommentaar

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) aastakoosolek kinnitas valmisolekut panustada kaks miljardit eurot Ukraina ülesehitamisse.

EBRD aastakoosolekul kokkulepitu avab Ukrainale kahe miljardi euro suuruse paketi, millest miljard läheb kasutusse juba sel aastal.

Eesti ütles oma sõnavõtus, et Venemaa ja Valgevene kui agressorite koht ei ole EBRD peres. Valdav osa EBRD osanikriikidest reageerisid Venemaa ja Valgevene sõnavõttudele saalist lahkumisega.

Panga aktsionärid kiitsid heaks panga 2021. aasta finantsaruanded ja kinnitasid eraldised reservidesse. Samuti tehti aastakoosolekul põhimõtteline otsus piiratud laienemiseks Saharast lõunasse jäävasse Aafrikasse ja Iraaki, arvestades sõja mõjudega ja et laienemine ei paneks ohtu nii sellega tegelemist kui ka olemasolevate tegevuspiirkondade operatsioone.

EBRD omanikeks on 70 liikmesriiki. Panga 31. aastakoosolek toimus 10.-12. maini Marokos Marrakechis.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: 9. mai paraadi otseülekanne Postimehes oli agressiooni tõttu Ukrainas ülekohtune

mai 10, 2022Posted in Personal blogTagged 9. mai, agressioon, Moskva, NATO, paraad, risto kask, ukraina, võidupüha, VenemaaLisa kommentaar

Märkasin, et Postimees tegi täna Moskvas toimunud võiduparaadist otseülekande. Nii video kui ka otseblogi. Kuigi võib nõustuda, et on mõningaid huvipakkuvaid sõnumeid, mida me Putini kõnest soovime teada (näiteks kas kuulutatakse välja mobilisatsioon või kuulutatakse Ukrainale ametlikult sõda), siis paraadi otseülekanne on agressiooni tõttu Ukrainas absoluutselt ülekohtune.

Äärmiselt küsitav, kas peaks andma ühes Eesti suurimas väljaandes, mis võib-olla trükitiraaži suhtes ka on kõige loetum leht, võimaluse Vene käsitluste propageerimiseks Ukraina sõjas. Seda võimalust kasutas Putin loomulikult oma kõnes ka kohe ära, süüdistades agressioonis NATO-t.

Oleme pööranud viimasel ajal äärmiselt suurt tähelepanu, et Putini propaganda ja vildakad sõnumid Eestis ei domineeriks, oleme piiranud ka mitmete meediaväljaannete tegevust, näiteks piiranud telekanalite ülekandmist. Oleme pingutanud sidusa Eesti eest, et pahatahtlik Kremli propaganda ei ohustaks Eesti inimesi ning Ukraina olukorrast kajastatu oleks objektiivne. Selles kontekstis võib pidada Postimehe käiku suhteliselt vastassuunaliseks ning “uskumatuks”.

Risto Kask: Eesti riigireiting on sõjamõjudest hoolimata kõrgel tasemel

mai 2, 2022Posted in Personal blogTagged A1, Eesti, Estonia, Moodys, rahandusministeerium, rating, reiting, riigireiting, risto kask, sõda, ukrainaLisa kommentaar

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1 tasemel stabiilse väljavaatega.

Geopolitilised riskid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on küll suurenenud, ent mõjusid vähendavad NATO kohalolek ja julgeolekugarantiid. Eesti on teinud reitinguagentuuri kinnitusel ka edusamme energiajulgeoleku tagamisel. Moody’se hinnangul suudavad Eesti majandus ja riigirahandus sõja mõjudele vastu panna

Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et sõja mõju Eesti majandusele jääb piiratuks, samuti maandab Eesti energiaga seotud riske. Samuti tõi agentuur esile, et Eesti fiskaalnäitajad on märksa tugevamad kui teistel A1 reitinguga riikidel.

Agentuur langetas võrreldes sõja puhkemisega Eesti majanduskasvu väljavaadet, ent ootab siiski, et SKP suureneb tänavu 0,6 protsenti ning uuel aastal 2,1 protsenti. Invasiooni vahetu majandusmõju on märksa väiksem kui koroonaviiruse pandeemial, mille tulemusena Eesti majandus 2020. aastal 3 protsenti kahanes, seisab reitinguülevaates.

Kuigi Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse väheneb järsult ja pöördumatult, ei oma see väga suurt mõju, kuna ligikaudu pool seesugusest kaubaveost on väiksema lisandväärtusega re-eksport. Samuti on Eesti majandus näidanud, et suudab hästi toime tulla ja hakkama saada väliste šokkidega, näiteks Venemaa-suunaliste sanktsioonidega 2014. aastal, koroonaviiruse pandeemiaga ning ka üleilmse finantskriisiga.

Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata Eesti majandusstruktuuri liikumine kõrgema lisandväärtusega teenuste suunas. Samuti toetaks reitingut, kui Venemaa-Ukraina sõda laheneks nii, et geopoliitilised pinged ja ebakindlus väheneksid püsivalt. Reitingu tõstmisele aitaks kaasa ka riigivõla järk-järguline vähenemine pandeemiaeelsele tasemele.

Reitingu langetamiseni võiks viia otsene sõjaoht Eestile, mille tõenäosust peab agentuur väga väikeseks, samuti hübriidkonflikt või siseriiklikud konfliktid. Samuti võiks negatiivset mõju avaldada oodatust suurem Ukrainas peetava sõja mõju Eesti majandusele. Reitingu võib ohtu seada ka see, kui sõjast tingitud geopoliitiliste muutuste ja majanduslike mõjude tõttu tuleb Eestil võlakoormust kasvatada.

Moody’se teadet saab lugeda siin: https://www.moodys.com/research/Moodys-affirms-Estonias-A1-ratings-maintains-stable-outlook–PR_465092

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: sõja mõjud kergitavad inflatsiooni, hinnatõus on uuel kõrgtasemel

aprill 8, 2022aprill 7, 2022Posted in Personal blogTagged euroala, hinnatõus, inflatsioon, ukrainaLisa kommentaar

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 2,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 15,2 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul taas uuele kõrgtasemele, ulatudes 7,5 protsendini.

Kõrgete energia- ja toorainehindade ning globaalsete tarneprobleemide mõjul kiirenes tarbijahindade tõus möödunud aasta lõpus Eestis kahekohaliseks. Valitsusepoolsed leevendusmeetmed aitasid mõnevõrra pehmendada kõrgete energiahindade mõju majapidamistele. Kui veel aasta alguses oli ootus, et alates suvekuudest hakkab hinnatõus selgelt pidurduma, siis Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kaubanduse katkemine idanaabriga ja suurenenud risk Venemaalt pärit energiale sanktsioonide kehtestamisele on majanduse väljavaadet oluliselt muutnud.

Selle tulemusena on mitmete energiatoodete, näiteks gaasi ja toorainete hinnad maailmaturul uutes kõrgustes ning tulevikutehingute kohaselt püsib kõrgena kogu tänavuse aasta jooksul. Selgelt avaldus see mootorikütuse hindades, mis kallinesid ühe kuuga pea viiendiku võrra. Aastases võrdluses on mootorikütust, elektrit, gaasi ja soojust kajastav energia kallinenud 54 protsenti. Ilma energia leevendusmeetmeteta oleks hinnatõus veel kiirem.

Teise tegurina põhjustab sõjategevus ja kaubanduse katkemine idanaabriga toidutoorme kallinemist, seda nii teravilja kallinemise ja väetiste puuduse tõttu. Sellemõju tunnevad aasta teisel poolel ka siinsed tarbijad. Samas tuleb arvestada, et toiduainete hinnad on viimastel kuudel tõusnud sisendhindade tõttu niigi märkimisväärselt kallinenud (13,8 protsenti). See tähendab ühtlasi, et inflatsiooni selgem aeglustumine on sõjategevuse tulemusena lükkunud 2023. aasta algusesse.

Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel kiirenenud, ulatudes märtsis 6,7 protsendini. Seda võib eelkõige seletada sisendite kallinemisega, nagu jätkuv palgasurve ja kõrgete energiahindade kaudsete mõjudega. Lisaks on tööstuskaupade hinnatõus jätkumas, seda nii meil kui Euroopas laiemalt.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos arvestab energiakandjate kõrge hinnatasemega kogu käesoleva aasta jooksul. Selle kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 12,7 protsenti, kiire tõus jääb aga ajutiseks. Tarbijahindade tõus aeglustub 2023. aastal 2,1 protsendini, kui välistegurite mõju hakkab taanduma. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohta saab lähemalt lugeda siit: https://fin.ee/uudised/majanduse-kaekaiku-mojutavad-vene-agressioon-ja-sellest-mojutatud-kiire-hinnatous