Silt: TTJA

Üks Euroopa Liidu struktuurvahendite periood on äsja lõppenud ja järgmine alanud. Eelmisest rahastusperioodist jääb positiivsena meelde ÜRT ehk ühtse toetuste rakendusteenuse pilootprojekt, mida valitsus juurutas vahemikus 01.09.2018-01.05.2020.

Sellega koondati Rahandusministeeriumi ja mõnede teiste ministeeriumite valitsemisala toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) eesmärgiga kujundada rakendusteenus allikast sõltumatuks, võimalikult ühetaoliseks, kliendi-kesksemaks, kaotada ülesannete delegeerimine ja dubleerivad kontrollid ning arendada infosüsteemi (joonis 1).

Siinkohal Rahandusministeerium näitas eeskuju ja liitis RTKga ka Rahandusministeeriumis oleva rakendusüksuse, millega liideti ka kõik teised rakendusüksused.

Alates 1.04.2020 liikus RTK-sse SA Archimedes ja SA Innove ning kevadest 2021 liitusid Riigi Infosüsteemide Ameti ja Tarbijakaitse- ning Tehnilise Järelevalve ameti rakendusüksuse roll. Üleminekud sujusid tõrgeteta, üle tuli kokku ligi 80 töötajat, rahulolu protsessiga oli väga kõrge ning seda pidasid põhjendatuks 84% küsitlusele vastanud üle tulnud töötajatest.

Mis muutus? Võrreldes varasemaga muutus eelkõige toetuste andmise süsteem:

• valdkondade üleselt ühtlasemaks ning õhemaks (keskne kvaliteet ja protseduurid, mis kehtivad kõigile rahastusvaldkondadele, kaotatud dubleerimine)
  • SA Innove ja SA Archimedese liitumisest alates on RTK toetuste valdkond vähenenud 6 ametikoha võrra. RTK  struktuur on disainitud nii, et on võimalik ilma olulise lisaressursita uusi rahastusskeeme tööle panna, sh valmistanud ette RRF, ReactEU, ÕÜF ning 2021-2027 rahastused. 
  • Peale TTJA ning RIA rakendusüksuse liitumisi (01.04.2021 ja 01.06.2021) rakendab RTK 15-st  rahastusvaldkonnast kaheksat (73% valdkondadest, katmata on keskkond, õigus ja siseturvalisus, mis teiste valdkondade kaasnevate meetmetegevustega siiski RTK-s rakendamisel on, vt joonis 2). RTK portfellis on juba täna väga spetsiifilist valdkonnateadmist eeldavad toetusmeetmed, kus rahastamiseks olulistes etappides kaasatakse valdkondlikke kompetentsikeskuseid ja eksperte. Kliendi jaoks tähendab see toetuste valdkonnas liikumist ühe toetuste akna suunas, kus toetuse saaja saab kõik erinevad toetused ühest kohast. See oli ka Rahandusministeeriumi poolt antud ülesanne RTKle, millest lähtuti.  RTK-l on toetusvaldkondadest ning võimalustest tervikpilt ja võimalus toetuseid omavahel kliendi jaoks nutikalt siduda.
• soodsamaks (vabanenud 5,5 MEUR tehnilise abi eelarvest on tõstetud rakenduskava sisu tegevustesse). RTK on täna kõige soodsam toetuste rakendaja, seega  saame rohkem vahendeid kasutada sisutegevustes.

• tõusnud klientide rahulolu (rakendusüksuste ja -asutuste rahulolu korraldusasutuse teenusega tõusnud 6,2->7,1; toetuse saajate rahulolu RTK-ga 7,2->9,0)- seda olenemata valdkondade mitmekesisusest, liitumistest, süsteemi muutmisest ja ühtlustamisest. 
• kiiremaks: RTK-s on kiired toetuste väljamaksete menetlusajad (2020 keskmine RTK 30 päeva esimesest kontaktist kuni väljamakseni (lubatud menetlustähtaeg on 90 päeva).

Rakendusüksuste funktsiooni koondamine RTK-sse ei piira ministeeriumite võimalust valdkonna poliitikaid kujundada ja meetmeid disainida koostöös ja ellu viia valdkondlikes kompetentsi-keskustes (sh kliendihaldus ja tulemuste vahetu kontroll), toetuse saajaid neisse eelnõustamisele suunata või neid kaasata projektivalikukomisjonidesse, tulemuste seiresse ja mõjude hindamisse nagu ka täna seda tehakse. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide lahutamine tagab suurema läbipaistvuse ja kontrollide sõltumatuse.

Seetõttu on ka tulevikus mõistlik jätkata konsolideerimisega, et suurendada nii süsteemi efektiivsust, kliendirahulolu kui ka projektide elluviimise kiirust.