Silt: toetus

Omavalitsused saavad sõjapõgenikele osutatud esmase abi eest 1,1 miljonit eurot toetust

Posted in Personal blogTagged , , , , , , , , Lisa kommentaar

Kohalikud omavalitsused saavad maikuus kätte riigi esimese toetusraha Ukraina sõjapõgenikele osutatud vältimatu abi kulutuste hüvitamiseks. Raha makstakse esialgu perioodi eest 24. veebruar kuni 30. aprill, kokku tehakse kulutuste katteks kaks väljamakset.

Väljamakseid tehakse omavalitsuste esitatud tegelike kuluandmete alusel, mis kogutakse perioodi jooksul kokku kaks korda – 15. maiks ja 30. septembriks. Hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses. Omavalitsuste jaoks moodustavad peamise väljamineku majutus ja toitlustus, ent kompenseeritakse ka hädapäraste esmatarbeesemete, transpordi ja muud kulud.

Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on sõjapõgenikele ajutise majutuse tagamine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, ent kui isik satub esimesena omavalitsusametniku juurde, korraldab majutuse vastav omavalitsus.

Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva. Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse poolt vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.

Täpsem info: Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude hüvitamine
Riigihalduse ministri 14.04.22 määrus: Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord

Allikas: Rahandusministeerium

Avaneb uus taotlusvoor: riik toetab omavalitsusi hoonete energiatõhusaks muutmisel

Posted in Personal blogTagged , Lisa kommentaar

Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium avasid taotlusvooru, mille toel saavad kohalikud omavalitsused avaliku sektori hooneid energiatõhusamaks ümber ehitada. Toetusmeede on osa pikaajalisest tegevusest kliimaeesmärkide täitmisel, et toetada omavalitsusi taastuvenergia kasutuselevõtul ja aidata kaasa hoonete ülalpidamiskulude vähendamisele. Vooru maht on ligi 15 miljonit eurot, taotlusi oodatakse 28. juunini 2022.

Toetust saab taotleda nende hoonete korda tegemiseks, mida kasutatakse osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korraldatavate teenuste osutamiseks nagu koolid, lasteaiad, hooldekodud jms. Oodatud on projektid, mille käigus jääb rekonstrueeritav hoone pikaajalisse kasutusse ja kus osutatavate teenuste järele on teeninduspiirkonnas jätkuv nõudlus ka aastate pärast.  

Omavalitsus saab toetust küsida 540 000 kuni 945 000 eurot projekti kohta. Lisaks toetusele on vajalik ka omafinantseering. Toetuse määr sõltub omavalitsuse põhitegevuse tulust ühe elaniku kohta, mis on vahemikus 40 kuni 70 protsenti toetatavate tegevuste kuludest.

Toetuse taotlejatele toimub 5. aprillil kell 11 infotund. Täiendavat infot toetuse ja selle taotlemise kohta leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 28. juuni 2022 kell 16.

Omavalitsushoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise vooru maht on 15 miljonit eurot, millest on üle riigi hinnanguliselt võimalik toetada 25 projekti. Taotlusvooru finantsallikas on kasvuhoonegaaside kvoodikauplemisel laekunud tulu, meedet koordineerib Rahandusministeerium. Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ning projektide üle järelevalvet teostab Riigi Tugiteenuste Keskus. 

Toetuse eesmärk on avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Toetust saavad taotleda omavalitsused, nendest sõltuvad üksused või mitme omavalitsuse valitsusala asutused.

Risto Kask: riigieelarve kogukulu kasvatasid 2022. aasta alguses pensionid ja toetused

Posted in Personal blogTagged , , , , Lisa kommentaar

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta jaanuaris eelneva aasta jaanuariga võrreldes 66,7 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, täpsemalt 1,044 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta jaanuaris 672,7 miljonilt eurolt 710,3 miljoni euroni ehk 37,5 miljonit eurot eelneva aasta jaanuariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,6 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid jaanuaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 34,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 12,3 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 21,8 miljonit eurot ja tegevustoetused 1,5 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid jaanuaris 0,8 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetuste kasvust moodustas 7,4 miljonit eurot vanaduspensioni suurenemine ja 5,75 miljonit eurot teisest sambast lahkujatele tehtud väljamaksed, millega kompenseeriti riigi poolt koroonapandeemia meetmena ajutiselt peatatud 4 protsendilised sissemaksed teise pensionisambasse. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid jaanuaris 11,6 miljoni euro ulatuses CO2 kvooditulust rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, kultuurivaldkonnas toetuste andmine ja haigekassale toetuste eraldamine vaktsineerimise korraldamiseks ja haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga. Tegevustoetuste kasvu põhjustasid jaanuaris erakoolidele makstud tegevustoetused ja suurenenud uurimistoetused Eesti Teadusagentuurile.

Majandamiskulud suurenesid jaanuaris peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud kulutuste tõttu 1,8 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvuks 2,6 protsenti. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste elektri-, kütuse- ja soojusenergiakulud jaanuaris 0,55 miljoni euro võrra ehk 14,1 protsenti eelneva aasta jaanuariga võrreldes. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid kasutati jaanuaris 5,2 miljoni euro eest peamiselt PCR testide soetamiseks ja testimise korraldamiseks.

Tööjõukulud koos pensionieraldistega suurenesid jaanuaris 5,9 miljoni euro võrra, kasvades aastas 7,4 protsenti. Ilma pensionieraldisteta oli riigieelarveliste asutuste tööjõukulude suurenemine jaanuaris 3,9 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.

Investeeringud vähenesid jaanuaris esialgsetel andmetel 18,5 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot, kuna tehti vähem kulutusi kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks kui aasta varem.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid jaanuaris 48,8 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,4 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.

Vaata ka:

Slaidid Tableau keskkonnas https://public.tableau.com/app/profile/rahandusministeerium.fpo/viz/KuludjaVSpositsioon2022/Esitlus

Risto Kask: kohaliku omaalgatuse programm võimestab kogukondi

Posted in Personal blogTagged , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , Lisa kommentaar

1. aprillist avanes kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida.

Maksimaalne toetussumma on kuni 4000 eurot ühe projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 30. aprill.Kokku toetab riik kogukondi ca 1,25 miljoni euroga. Eelmisel aastal toetati üle Eesti 386 erinevat ühendust ning 484 projekti kokku 1,23 miljoni euroga. Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.

Toetust saab taotleda kahest meetmest. Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt e-toetuse süsteemis.

Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid:

📌 Harju maakond: MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit

📌 Hiiu maakond: SA Hiiumaa Arenduskeskus

📌 Ida-Viru maakond: MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

📌 Jõgeva maakond: SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

📌 Järva maakond: MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit

📌 Lääne maakond: SA Läänemaa

📌 Lääne-Viru maakond: MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit

📌 Põlva maakond: MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit

📌 Pärnu maakond: MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit

📌 Rapla maakond: MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit

📌 Saare maakond: Saaremaa vald

📌 Tartu maakond: MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit

📌 Valga maakond: MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit

📌 Viljandi maakond: MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit

📌 Võru maakond: SA Võrumaa Arenduskeskus

Täpsem info ja juhendid on leitav arendusorganisatsioonide kodulehtedel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/124032021007

Risto Kask: ülikoolidele eraldati regionaalsete kolledžite toetuseks 1,2 miljonit eurot

Posted in Personal blogTagged , , , , , , , , , , , , Lisa kommentaar

Valitsus otsustas 2021. eelarves eraldada ülikoolidele 1,2 miljonit eurot, et nad saaksid tugevdada õpet regionaalsetes kolledžites. Regionaalne kõrgharidusõpe loob töökohti, toetab teadmussiiret ja pakub täiendusõpet.

Tartu Ülikoolile eraldati 600 000 eurot õppe tugevdamiseks Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžites. Tallinna Tehnikaülikool sai 400 000 eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks Ida-Virumaal ja Saaremaal ning Tallinna Ülikool 200 000 eurot Haapsalu kolledži toetamiseks.

Regionaalse kõrgharidusõppe arendamisel lähtuvad ülikoolid OSKA analüüside soovitustest ja tööjõuvajaduse prognoosidest, oma vastutusvaldkondadest ning kohaliku tööturu vajadustest. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadele.
Regionaalse õppe tugevdamiseks on kavas tänavu toetada veel kahte rakenduskõrgkooli – Tallinna Tehnikakõrgkooli, mis pakub õpet ka Lääne-Virumaal ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, millel on struktuuriüksus Kohtla-Järvel.

Risto Kask: avanesid KOV hoonete energiatõhususe suurendamise meetmed

Posted in Personal blogTagged , , , , , , , , , , Lisa kommentaar

Head omavalitsustegelased.

Uued KOV hoonete energiatõhususe suurendamise voorud on avanenud. Alates 21. detsembrist 2020 saab taotlusi esitada nii uute liginullenergiahoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate rekonstrueerimiseks. Kahe vooru maht kokku 30 mln eur. 🏗🏡

Täpsemalt siit: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks-muutmine?fbclid=IwAR3a2M1dp2-TnAQrmOA-EdY3ttz7kpXHj_JvxpboA1BbbHuySLRBRKJwumk