Risto Kask: osale sotsiaalmeedia kampaanias – näita, et hoolid inimestest enda ümber

Näita sotsiaalmeedias eeskuju, näita, et hoolid inimestest enda ümber ja soovid, et kriis saaks võimalikult kiiresti läbi.
Jaga seda postitust ja kutsu oma sõbrad ka üles eeskuju näitama.

👉 vali omale sobiv sõnum, kirjuta see paberile koos hashtagiga #sesthoolin ja tee pilti

👉 lisa postitusse mis sind kriisi juures enim häirib, mida hetkel teha ei saa, millest unistad või miks sul kõigest sellest juba villand on

👉 kutsu ka sõbrad üles eeskuju näitama, piirangutest kinni pidama ja esimesel võimalusel vaktsineerima

👉 lisa postituse lõppu hashtag #sesthoolin

👉 Postita see Facebooki, Instagrami, TikToki või mõnda teise sulle sobivasse kanalisse
Saame sellest kriisist koos üle ja naaseme tagasi normaalse elu juurde!

Vaktsineerimise kohta loe lisa: http://www.vaktsineeri.ee

Risto Kask: valitsus otsustas kehtestada uued koroonaviiruse piirangud alates 11. märtsist

Valitsus otsustas eile õhtul kehtestada uued piirangud, kuna COVID olukord Eestis on erakordselt kriitiline.

Uued piirangud hakkavad kehtima üle Eesti alates 11. märtsist.

📌 Avatuks jäävad apteegid, toidupoed, loomapoed, prillipoed ja muu esmavajalik. Muu kaubandus siseruumides tuleb sulgeda.

📌 Muu kaubanduse müügikohas on võimalik müüki jätkata ainult juhul, kui kaup väljastatakse välitingimustes või drive-in müügina (nö “luugimüük” tänavale).

📌 Sulgeda tuleb kõik toitlustusasutused, avatuks jääb vaid toidu kaasamüük.

📌 Siseruumides ei ole sportimine ja huviharidus lubatud. Erand tehakse erivajadusega inimestele.

📌 Välitingimustes peab kogu huvitegevus ja sportimine toimuma 2+2 põhimõttel.

📌 Väljas hakkab taas kehtima nakkusohu vähendamiseks 2+2 reegel ehk koos võib liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida 2 meetrit vahet, välja arvatud pered, kes saavad liikuda koos.

📌 Õppeasutused, sh algklassid lähevad üle distantsõppele, välja arvatud erivajadusega lapsed ja nendega tegelevad õppeasutused ning põhjendatud erandid, kui on tagatud laste viibimine koolis piiratud ja turvalises mahus. Vanematel on tungiv soovitus mitte lapsi lasteaeda viia ilma vältimatu vajaduseta.

Piirangute detailne kirjeldus võib täienda, kuna vastav korraldus on alles koostamisel. Õige pea avaldatakse lõplik info kriis.ee lehel.

Risto Kask: valitsus eraldas Remdesiviri ostuks 621 000 eurot

Uudiseid koroonaviiruse ravis. Valitsus otsustas eraldada Terviseametilest täiendavalt 621 000 eurot koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks.

Jaanuaris telliti Remdesiviri 1800 viaali maksumusega 621 000 eurot (345 eurot/viaal). Tänaseks on sellest kogusest kasutamata ca 550 viaali, millest jätkub veel kolmeks nädalaks.

Risto Kask: koroonaviiruse uute nakatumiste statistika teeb murelikuks

Möödunud ööpäevaga tuli juurde 811 positiivset testi, surmasid oli kaks.

Teatavasti oleme saanud nüüd paar nädalat elada leevenenud piirangute tingimustes. Üle Eesti ühtlustati piiranguid ning Harjumaal ja Ida-Virumaal kaotati karmid piirangud toitlustusele, treeningule ning vaba aja veetmise võimalustele. Sellel paistab olevat tuntav mõju uute nakatumiste arvule.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 508). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti.
Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut. Järvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.

Hetkel pannakse kõva rõhku vaktsineerimisele ning vaktsineerimiste tempo kiirendamisele. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest. Järgnevatel nädalatel on oodata vaktsineerimise tempo kiirenemist.

Kahjuks tundub, et väsimus piirangutest on suur, kuid tuleb veel vastu pidada. Olge tublid, hoidke distantsi ja kandke maski!

https://www.err.ee/1608112795/oopaevaga-lisandus-811-koroonapositiivset-suri-kaks-inimest

Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid

Risto Kask, Stenbocki maja

Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.

📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.

📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.

📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.

📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.

📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.

#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium

Risto Kask: Ida-Virumaa õiglase ülemineku sihtpiirkonda ei ole mõistlik laiendada. Läbirääkimised selles osas jätkuvad

Risto Kask, Jaak Aab, Hando Sutter, Kristi Rüütel

20. jaanuaril toimunud Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjoni koosolekul vaatasime üle, milline on olnud õiglase ülemineku senine protsess ja edasiminekud ning milline on edasine prognoositav ajakava.

Väga põhimõtteliseks küsimuseks, mis tõstatus taas ka toimunud koosolekul, on õiglase ülemineku sihtpiirkonna laiendamine Lääne-Virumaale ja Jõgevamaale, aladele, mis asusid haldusreformi eelsel ajal Ida-Virumaa territooriumil. Teadupärast arutati küsimust valitsuskabinetis detsembris ning jõuti otsusele, et võimalusi sihtpiirkonna laiendamiseks peaks uurima.

Tänaseks on esmane Euroopa Komisjoni tagasiside olemas – abi intensiivsust ei tohiks piirkonna laiendamisega vähendada. Piirkonna laiendamisel peaks põhiargumendiks olema, kas piirkonda ootavad ees põlevkivisektori kahanemisest tingitud raskused või mitte. Vajadus tuleb faktiliselt ja detailselt ära tõendada – töötuse määra, oodatavaid koondamisi/kaduvad põlevkivisektori töökohti jms arvesse võttes. Haldusreformi eelsed piirid ei saa iseenesest olla argumendiks. Kuna põlevkivi kasutamine on väljaspool Ida-Virumaad tänaseks lõppenud, ei ole tegelikult võimalik leida ka argumente, et sihtpiirkonna laiendamist objektiivselt põhjendada. Seetõttu on mõistlik sellest loobuda. Uue valitsuse ülesandeks jääb teema taas päevakorda võtta.

Õiglase ülemineku fondi eesmärgiks on leevendada põlevkivisektori kahanemisega kaasnevaid mõjusid. Seetõttu on väga oluline, et koostatav territoriaalne kava kommunikeeriks selgelt riiklikku pühendumust kliimaeesmärkide ja rohepöörde saavutamisele. Senine panus on olnud tubli, kuid kogu tervik vajab veel tööd. Fookus tuleks kontsentreerida sellele, millised saavad olema uued meetmed ning nende tingimused.

Koosolekul kuulasime ka ministeeriumite ettekandeid õiglase ülemineku fondist rahastatava tegevussuuna „Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng“ meetmete esmaste tutvustuste osas. Ülevaated tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad. On rõõm tõdeda, et kõigis valdkondades töö käib.

Õiglase ülemineku fondi maht kokku on 340 mln eurot. See jaguneb kahe suuna – mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengu (248 mln eurot) ning atraktiivse elukeskkonna (92,63 mln eurot) vahel.  

Risto Kask: uus kogumispensioniseadus muutis pensioni II samba vabatahtlikuks

Jaanuaris jõustus uus kogumispensioni seadus. Kogumine teises sambas muutus vabatahtlikuks ja sinna tekkisid uued võimalused.

Alates jaanuarist saab igal ajal esitada avaldusi kogumispensioni teise sambaga liitumiseks ja sealt lahkumiseks. Täiendava võimalusena on variant jätta seni kogutud raha teise sambasse kasvama, kuid lõpetada uued sissemaksed. Uue võimalusena saab teise samba sees hakata ise oma pensioniraha investeerima, lastes selle kanda oma pensioni investeerimiskontole. Selleks saab avaldusi hakata esitama pisut hiljem ehk aprillikuus.

Kõigi nende uute võimaluste kasutamine on vabatahtlik ja eeldab vastava avalduse esitamist. Avalduse realiseerimine sõltub selle esitamise ajast. Inimesed, kes soovivad midagi oma teise samba kogumises muuta, saavad kõik need võimalused enda jaoks rahulikult läbi mõelda. Otsust ei pea tegema kohe – kõik need valikud on võimalikud ka järgnevatel aastatel. Inimesed, kes on oma teise sambaga rahul, ei peagi midagi tegema – neil jätkub kõik nagu seni.

Septembris taastuvad 4 protsendi maksed teise sambasse. Riik peatas suvel ajutiselt sotsiaalmaksu 4 protsendi arvelt tehtavad sissemaksed teise sambasse. Need maksed taastuvad tuleva aasta septembris.

Muutub kolmanda samba pensioniiga. Edaspidi saavad uued kolmanda pensionisambaga liitujad pensionile jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Senistel sambaomanikel säilib võimalus sealt pensionile minna 55-aastaselt. Raha saab kolmandast sambast välja võtta ka varem, kuid siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 20 protsenti.

Maksumuudatused seoses teise samba muudatustega. Teisest sambast enne pensioniiga raha välja võtmisel tuleb maksta tulumaksu 20 protsenti. Pensionieas või viis aastat enne sellesse ikka jõudmist raha korraga välja võtmisel tuleb tulumaksu maksta 10 protsenti. Maksuvabalt saab teise samba raha välja võtta pensionieas või kuni viis aastat enne sellesse ikka jõudmist, võttes raha välja eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensionina. Samuti on maksuvaba puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse.

Teise samba väljamaksed ei lähe sellest aastast maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ega vähenda inimese maksuvaba tulu.

Risto Kask: maski kandmine ei ole ainult kasulik, vaid see võib ka päästa sinu elu

Loomulikult me kõike seda juba teame, aga kordamine on tarkuse ema. Maski kandmine aitab pidurdada nakatumist ning päästa elusid. Peseme käsi ja väldime silmade, nina ja suu katsumist. Hoiame distantsi ja õhutame tube. Ühekoos saame viirusest võitu! ❤

Risto Kask: alates jaanuarist muutub haiguspäevade hüvitamise kord

Risto Kask, Valeri Korb

Seda muudatust on tõenäoliselt paljud juba ammu oodanud. Nimelt muutub alates 2021. aasta jaanuarist haiguspäevade hüvitamise kord. Jaanuarist alates hakatakse töötajatele haiguspäevi hüvitama alates teisest päevast. Erand kehtib esialgu kuni 30. aprillini.

Täpsemalt toimib asi nii, et tööandja hüvitab haiguslehe teise kuni viienda päeva (neli päeva). Kõik ülejäänud päevad hüvitab Haigekassa (alates kuuendast). Samasugused uuendused laienevad ka karantiinilehele, mida saavad taotleda koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktsed.

Kuni aasta lõpuni kehtib endine kord, mille järgi saab töötaja haigushüvitise alates kolmandast päevast ja tööandja hüvitada on viis haiguslehe päeva (neljas-kaheksas).

Loe lähemalt siit: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-pohimotteliselt-heaks-haigushuvitise-laienemise-alates-teisest-haiguse?fbclid=IwAR27sMAPrT3BWlSBmpo96sAkVJGx2r0mnGuQR0J5jHbAOHeRpSRhyMeAQMI

#püsimeterved #hoiameEestieluavatud #EestiHaigekassa #EestiTööandjateKeskliit #Sotsiaalministeerium #ristokask

Risto Kask: uus tööhõiveprogramm aitab leevendada COVID levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid

Valitsus kinnitas 2020. aasta lõpus uue tööhõiveprogrammi, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid.

Lisaks võimaldab tööhõiveprogramm Eesti Töötukassal jätkata paindlikult tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist. Senistele teenustele täiendusena saab pakkuda näiteks jätkutuge inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud. Soodsamaks muutub tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimused.

Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on tööhõiveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot.

📌 Ettevõtluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada töötute ettevõtlikkust ja iseendale töökoha loomist.
📌 Arengutreeningu ehk coachingut hakatakse pakkuma juulist.
📌 Samuti on plaanis ühtlustada toetuse määra kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja suurendada maksimummäära 2500 eurole.

#tööturuprogramm #vabariigivalitsus #riigikogu #Eesti #ristokask #uuedtöökohad #teetööd #riigikantselei #sotsiaalministeerium

Risto Kask: Eesti riik on sõlminud lepingud COVID vaktsiini ostmiseks erinevate firmadega

Risto Kask, COVID vaktsineerimine

Möödunud aasta seisuga oli Eesti riik sõlminud kolm lepingut erinevate ravimifirmadega COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kõige viimasena liitus Eesti eelostulepinguga, mis võimaldab soetada Pfizer/BioNTech vaktsiini 300 000 inimesele. See kogus võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.

Koos teiste Euroopa Liidu riikidega oleme juba varem ühinenud AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica eelostulepingutega. Kõigi lepingute sõlmimise aluseks on soov tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50%-le Eesti elanikkonnast, esmajärjekorras riskirühmadele.

AstraZeneca ja Pfizer/BioNTech on lubasid vaktsiini turule tuua 2020. aasta lõpuks, Janssen Pharmaceutica 2021. aasta esimeses pooles. Tegelik valmimise aeg sõltub käimasolevate ravimiuuringute tulemustest. Vaktsineerimine võib suure tõenäosusega olla Eesti inimestele tasuta. Eesliinitöötajate vaktsineerimine on juba alanud. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik.

#püsimeterved #hoiameEestieluavatud #vaktsiin #Terviseamet #Sotsiaalministeerium #Stenbockimaja #ristokask #Pfizer #AstraZeneca