sõda – Riigihalduse arengud ja uudislood

Esimese kvartali majanduskasv oli vaatamata sõjale kiire

juuni 4, 2022Posted in Personal blogTagged Eesti, jooksevhind, kvartal, majanduskasv, majandusolukord, Maris Aben, rahandusministeerium, RAM, sõda, SKP, SKT, välisnõudlusLisa kommentaar

Eesti esimese kvartali 4% SKP kasvu mõjutasid sõda ja sanktsioonid eelkõige hinnatõusu kaudu. Hinnatõusust ja tarneraskustest tingituna panustasid paljud tegevusalad SKPsse negatiivselt. Erasektori sissetulekute kasv oli hinnatõusuga paremini kooskõlas. Kindlustunde indikaatorid ennustavad majandusolude selget halvenemist.

Kiire hinnatõusu tõttu kasvas majanduse maht jooksevhindades esimeses kvartalis aastaga viiendiku võrra, millest reaalkasvuks jäi veidi üle 4%. Kasv ei olnud erinevalt eelmistest kvartalitest kuigi laiapõhjaline – pea pooled majandustegevusalad panustasid negatiivselt. Sarnaselt viimastele aastatele kasvatas Eesti majandust kõige jõulisemalt info-side tegevusala, mille osakaal kasvab kiiresti. Aktiivse välisnõudluse toel andis tugeva panuse töötlev tööstus ja viirusekriisist taastuv majutus-toitlustus.

Palgatulu kasvas kõigil tegevusaladel, kuid erasektori palgatulu kasv ületas avaliku sektori oma kaks korda. Viirusekriisi eelse ajaga võrreldes on era- ja avaliku sektori palgatulu kasvanud siiski sarnaselt, kuna tervisekriisi ajal oli tervishoiusektori palgatulu kasv kasvanud töömahu tõttu kiire.

Mitmel põhjusel kasvasid tarbimiskulutused esimeses kvartalis palgatulust oluliselt kiiremini. 13% palgafondi kasvu taustal on 21% tarbimiskulutuste kasv ajalooliselt pretsedenditu. Sarnane tarbimiskulutuste kasv oli ka 2007. aastal, kuid palgatulu kasv oli tookord praegusest kaks korda kiirem. Kiiret hinnatõusu aitasid trotsida viirusekriisi ajal kogunenud säästud ning vabanenud teise samba pensioniraha. Kuna kõige kiiremini kasvasid sundkulud energiale ja toidule, siis olid paljud madalama sissetulekuga leibkonnad keerulises olukorras – elanikkonna vaeseimal viiendikul moodustavad toit ja energia tarbimiskulutustest pea poole.

Kui sügisel olid nii Eestis kui ELis majanduskasvu väljavaated suurepärased, siis kiirenev hinnatõus hakkas tootjate ja tarbijate kindlustunnet aasta lõpus murendama. Sõda ja sellega kaasnev täiendav hinnatõus on viimastel kuudel majanduskonjunktuuri veelgi halvendanud ja majandussanktsioonide leevenemist pole ette näha. Seetõttu võib karta majandusolude halvenemist.

Allikas: Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Hinnatõusu tempo on aprillis jätkuvalt kiire

mai 6, 2022Posted in Personal blogTagged Eesti, energiahinnad, hinnakallinemine, hinnatõus, Kristjan Pungas, majandus, rahandusministeerium, risto kask, sõda, sõjategevus, tarbijahinnad, tarbijahinnaindeks, THKLisa kommentaar

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis (2022) eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 7,5 protsendini.

Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Selle tulemusena on tarbijahindade tõus uutes kõrgustes. Möödunud sügisel tuli ettevõtetel ja majapidamistel kohaneda energiahindade šokiga ning selle kandumisega ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse, põhjustades meil kahekohalise inflatsiooni. Praegune sõjategevusest, sellele järgnenud sanktsioonidest ning kaupade tarneprobleemidest tulenev šokk on kergitanud inflatsiooni tasemele, mis oli omane 1990ndatele aastatele. Sealjuures on aprilli vastav näitaja euroalal ajaloo kõrgeim.

Valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks aitasid viimase poole aasta jooksul mõnevõrra leevendada hinnatõusu. Aprillis said need meetmed läbi ning nende kadumine andis hinnanguliselt kaks kolmandikku kuisest tarbijahindade tõusust.

Energiahindade kallinemine mõjutab Eestit tunduvalt rohkem kui euroala keskmiselt. Energia osakaal majapidamiste kulutustes on pea 40 protsenti suurem ning oleme selle näitajaga koos Lätiga ühed kõrgemad. Aastaga on energiahinnad tõusnud 73 protsenti, moodustades 11 protsendipunkti ehk rohkem kui pool tarbijahindade tõusust.

Aprillis toimus oluline nihe teenuste hindades. Ukraina sõjapõgenike vajadus eluruumide järele on üüripindade pakkumist oluliselt vähendanud, kergitades üürihindu ühe kuuga 12 protsendi võrra. Lisaks on teenuste hindu kergitamas sisendite kallinemine ning ilmselt ka koroonapiirangute lõpetamise mõju.

Aprilli tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem. Arvestades viimastel kuudel toimunud hinnaarenguid, sõjategevuse tõenäolist jätkumist ning energiakandjate tulevikutehingute väljavaateid, tuleb ka lähikuudel arvestada hoogsa inflatsiooni jätkumisega.

Vaata ka:

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ministeeriumi blogis hinnatõusu põhjustest ning sellest, mida riik teha saab: https://blogi.fin.ee/2022/05/mida-teha-kiire-hinnatousuga/

Allikas: Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Risto Kask: Eesti riigireiting on sõjamõjudest hoolimata kõrgel tasemel

mai 2, 2022Posted in Personal blogTagged A1, Eesti, Estonia, Moodys, rahandusministeerium, rating, reiting, riigireiting, risto kask, sõda, ukrainaLisa kommentaar

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1 tasemel stabiilse väljavaatega.

Geopolitilised riskid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on küll suurenenud, ent mõjusid vähendavad NATO kohalolek ja julgeolekugarantiid. Eesti on teinud reitinguagentuuri kinnitusel ka edusamme energiajulgeoleku tagamisel. Moody’se hinnangul suudavad Eesti majandus ja riigirahandus sõja mõjudele vastu panna

Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et sõja mõju Eesti majandusele jääb piiratuks, samuti maandab Eesti energiaga seotud riske. Samuti tõi agentuur esile, et Eesti fiskaalnäitajad on märksa tugevamad kui teistel A1 reitinguga riikidel.

Agentuur langetas võrreldes sõja puhkemisega Eesti majanduskasvu väljavaadet, ent ootab siiski, et SKP suureneb tänavu 0,6 protsenti ning uuel aastal 2,1 protsenti. Invasiooni vahetu majandusmõju on märksa väiksem kui koroonaviiruse pandeemial, mille tulemusena Eesti majandus 2020. aastal 3 protsenti kahanes, seisab reitinguülevaates.

Kuigi Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse väheneb järsult ja pöördumatult, ei oma see väga suurt mõju, kuna ligikaudu pool seesugusest kaubaveost on väiksema lisandväärtusega re-eksport. Samuti on Eesti majandus näidanud, et suudab hästi toime tulla ja hakkama saada väliste šokkidega, näiteks Venemaa-suunaliste sanktsioonidega 2014. aastal, koroonaviiruse pandeemiaga ning ka üleilmse finantskriisiga.

Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata Eesti majandusstruktuuri liikumine kõrgema lisandväärtusega teenuste suunas. Samuti toetaks reitingut, kui Venemaa-Ukraina sõda laheneks nii, et geopoliitilised pinged ja ebakindlus väheneksid püsivalt. Reitingu tõstmisele aitaks kaasa ka riigivõla järk-järguline vähenemine pandeemiaeelsele tasemele.

Reitingu langetamiseni võiks viia otsene sõjaoht Eestile, mille tõenäosust peab agentuur väga väikeseks, samuti hübriidkonflikt või siseriiklikud konfliktid. Samuti võiks negatiivset mõju avaldada oodatust suurem Ukrainas peetava sõja mõju Eesti majandusele. Reitingu võib ohtu seada ka see, kui sõjast tingitud geopoliitiliste muutuste ja majanduslike mõjude tõttu tuleb Eestil võlakoormust kasvatada.

Moody’se teadet saab lugeda siin: https://www.moodys.com/research/Moodys-affirms-Estonias-A1-ratings-maintains-stable-outlook–PR_465092

Allikas: Rahandusministeerium

Eesti tegi koos üheksa liikmesriigiga ELile ettepanekud kriisi leevendamiseks

aprill 29, 2022aprill 29, 2022Posted in Personal blogTagged Eesti, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, majandus, maksumaksja, Putin, rahandusministeerium, sõda, Ukraina sõda, VenemaaLisa kommentaar

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Allikas: Rahandusministeerium