Risto Kask: Saaremaa silla ehk “suure väina püsiühenduse” rajamine on hoogu sisse saamas

Muhu saart ja mandrit ühendava nö “Saaremaa silla” või ka “Suure väina püsiühenduse” arendamine on hoogu sisse saamas. Riik on alustanud silla rajamise ettevalmistamiseks riigi eriplaneeringu konsultandi otsinguid. Välja on kuulutatud riigi eriplaneeringu konsultatsioonihange.

Hankega soovitakse leida teenuse osutaja, kes konsulteerib rahandusministeeriumit Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse, planeeringu läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu ning eskiisprojektiga seonduvas.

Püsiühenduse loomine pikaajaline, põhjalik ja mastaapne protsess ning nõuab mitmekülgset koostööd. Seetõttu on vaja leida ka tugevate kompetentside ning varasema sarnase arenduse kogemusega konsultant.

Hankele oodatakse pakkumusi 8. märtsini, võitjaga sõlmitakse aastane töövõtuleping konsultatsiooniteenuse osutamiseks. Hanke tulemusena peaksid valmima eriplaneeringu lähteseisukohad, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, vajalike uuringute loetelu ning püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne.

Riigi eriplaneering on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 ning selle eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast, kogu ala suurus on kokku 9200 ha.

Muhumaa ja mandri vahele püsiühenduse loomise sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, mil Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Püsiühenduse kavandamine on täna ära toodud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, samuti on silla- ja tunnelivariandi alternatiivid kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Lääne ja Saare maakondade planeeringutes. Püsiühenduse terviklikuks planeerimiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering.