Risto Kask: Eesti teadust populariseerinud inimesed väärivad tunnustust

Tartus toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil tunnustati Eesti teadust populariseerinud inimesi. Palju õnne kõigile laureaatidele!

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis mehaanikateadlane ja akadeemik Jüri Engelbrecht.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvisid robootikavaldkonna eestvedaja Raivo Sell, digikultuuri ja sotsiaalmeedia uurija Katrin Tiidenberg ning arheoloogia ja ajalooteaduse visualiseerija Jaana Ratas.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvisid peapreemia “Lahe geograafiatund” eestvedajad Laura Altin ja Merli Ilves, Tartu Ülikooli genoomika instituudi meeskonna korraldatud geeniteemaline näitus “GEENIAALNE” Tallinna teletornis ning tänavu juba seitsmendat korda toimuv Tartu Ülikooli muuseumi korraldatud ja esimesele kooliastmele mõeldud Hullu Teadlase teaduskonverents.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia lastesaadete sari “Magus molekul”. Sama kategooria ergutuspreemia pälvis Tallinna Ülikooli saatesari “Ekspert eetris”.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia raamatu “Teadlane miiniväljal: lähen ütlen tihastele, et teeme nüüd uuesti” autor Virgo Siil. Sama kategooria teise preemia sai Eesti rahvusatlase koostaja Taavi Pae.

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja kaks teist preemiat. Möödunud aasta novembris OÜ Teadusteater eestvedamisel toimunud teadusetendusele KVARK show ja alates 2018. aastast Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu korraldatud festivalile “Noor insener”.

#TiiuSilla #JüriEngelbrecht #RaivoSell #JaanaRatas #LauraAltin #MerliIlves #magusmolekul #EkspertEetris #VirgoSiil #TaaviPae #Noorinsener #ristokask #Haridusministeerium #Tartu #VSPAHotel

Risto Kask: Eesti kaitsevägi 102! Elagu Eesti kaitsjad!

Möödunud aasta 16. novembril tähistas Eesti Kaitsevägi oma 102 sünnipäeva. Kuna sel hetkel jäi postitus tegemata, lisan selle siia nüüd väikese hilinemisega. Soovin Eesti riigi kaitsjatele jõudu ja tervist!

Eesti kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel. See tähendab, et suhteliselt väikesearvuline kaitseväe alaline koosseis valmistab ette reservüksusi, mis kriisiolukorras mobiliseeritakse. Kaitseväes on alalises valmiduses oma ülesande täitmiseks üle 4000 inimese, kes moodustavad osa kiirreageerimisvalmidusest, mille suurus on kokku ca 29 000 inimest. Vajadusel on nende tugevdamiseks 4000 inimest täiendreservis.

Lisaks Eesti Kaitseväes ettevalmistuse saanud reservväelased, keda on kokku ca 30 000. Eesti kaitsejõudude kogusuurus on ligikaudu 230 000 inimest ehk kõik need, kes on kantud mobilisatsiooniregistrisse.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

#riigikaitse #kaitsevägi #EestiKaitsevägi #Eesti #Kaitseministeerium

Risto Kask: Tallinna linnaliiklusesse lisandub sada uut rohegaasil sõitvat bussi

Möödunud aastal saabunud sajale gaasibussile lisandub sel aastal Tallinna linnaliiklusesse veel sada uut rohegaasil sõitvat bussi. Lisaks alustab liinidel opereerimist ligi kümme elektribussi. 🚍

📌 Jätkatakse ühistranspordipeatuste varustamist nii reaalaja infotabloodega kui ka ootekodadega. Linn planeerib välja vahetada plekist ootekojad ning paigaldab uued ootekojad peatustesse, kus need puuduvad.

📌 Linnal on kavas rajada uusi fooriobjekte liiklusohutuse tagamiseks ja vanadelt fooridelt minnakse üle LED-fooridele. Eelarves on ette nähtud ka 157 liiklusloendus seireanduri paigaldamine kolmeteistkümnele ristmikule. Kaasajastatakse ka Pargi ja Reisi süsteemi infotabloodega ning võetakse kasutusele funktsioon, mille tulemusel saab näha vabade kohtade olemasolu nutitelefonides. 🚦

📌 Ühistranspordi teeninduskvaliteedi tõstmiseks on kavandatud tihendada rohkem kui kümme bussiliini.

📌 Ühistransporditeenuse kvaliteedi tõstmiseks kasvab investeeringute maht. Selle hulka kuulub lisaks oodekodade ja infotabloode soetamisele ka näiteks koolibusside projekti laiendamine ning uute trammide soetamine.

Risto Kask: Eesti riik on sõlminud lepingud COVID vaktsiini ostmiseks erinevate firmadega

Risto Kask, COVID vaktsineerimine

Möödunud aasta seisuga oli Eesti riik sõlminud kolm lepingut erinevate ravimifirmadega COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kõige viimasena liitus Eesti eelostulepinguga, mis võimaldab soetada Pfizer/BioNTech vaktsiini 300 000 inimesele. See kogus võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.

Koos teiste Euroopa Liidu riikidega oleme juba varem ühinenud AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica eelostulepingutega. Kõigi lepingute sõlmimise aluseks on soov tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50%-le Eesti elanikkonnast, esmajärjekorras riskirühmadele.

AstraZeneca ja Pfizer/BioNTech on lubasid vaktsiini turule tuua 2020. aasta lõpuks, Janssen Pharmaceutica 2021. aasta esimeses pooles. Tegelik valmimise aeg sõltub käimasolevate ravimiuuringute tulemustest. Vaktsineerimine võib suure tõenäosusega olla Eesti inimestele tasuta. Eesliinitöötajate vaktsineerimine on juba alanud. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik.

#püsimeterved #hoiameEestieluavatud #vaktsiin #Terviseamet #Sotsiaalministeerium #Stenbockimaja #ristokask #Pfizer #AstraZeneca

Risto Kask: Tallinna Linnavalitsuse töökohtade vähendamise plaan väärib kiitust

Tallinna Linnavalitsus on otsustanud linnapalgalisi töökohti vähendada. Seda tehakse struktuurimuudatuse käigus. Linna tugiteenistused, ühtne linnameedia, strateegilise planeerimise ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimekus tuuakse kokku Tallinna Strateegiakeskusesse. Konsolideerimine võimaldab teha tööd efektiivsemalt. 2020. aasta 1. jaanuaril oli Tallinna ametiasutustes 1533 ametikohta, 2021. aasta 1. jaanuarist 1513 ametikohta, mis on 20 koha võrra vähem. See on igati positiivne.

Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinna-struktuurimuudatuste-tulemusel-vaheneb-tootajate-arv?fbclid=IwAR1IFaqMxiGjeYVOsraBqYMd4BgfV_wHXRg1klEPN-iQ57I5sa9OWbCu_vk


Pildi tegi Uwe Gdnadenteich.

Risto Kask: meedialiidul ei ole põhjust muretsemiseks, Eesti on ja jääb jätkuvalt õigusriigiks

Risto Kask, Valeri Korb

Eesti Meediaettevõtete Liit saatis peaminsiter Jüri Ratasele pöördumise, milles palus seisukohta justiitsminister Raivo Aegi väljaütlemiste osas. Aegi öeldut saab tõlgendada mitmeti, kuid üks on selge, meediat suukorvistada Eestis kindlasti ei soovita. Eesti on õigusriik ja jääb selleks ka tulevikus.

Raivo Aegi palus prokuratuuril uurida, kas Õhtulehe tegevuses oli midagi seadusevastast, kui ajakirjanikud mitme nädala vältel haridusminister Mailis Repsi ning tema pere varjatult jälitasid.

Meedialiidu mure on mõistetav. Tekkinud olukord võib pahatahtliku tõlgendamise korral jätta mulje, et riik soovib ajakirjandust suukorvistada. Aga tegelikkusega ei ole sel kindlasti väga palju pistmist. Küsimus on pigem selles, kas õigusriigile kohaselt kehtib Eesti seadusandlus kõigile ühiselt, või võimaldab ajakirjanike eristaatus neil kehtivaid seaduseid eirata. Eelkõige jälitustegevuse kontekstis.

Paratamatult tekib nii Mailis Repsi kaasust kui ka Õhtulehe tegevust analüüsides küsimus, kas inimesi võib siis nädalate vältel valimatult varjatult jälitada? Hea see igal juhul välja ei näe. Vahet pole, kes on see isik, keda jälitatakse. Vastavat luba omamata, on aga varjatud jälitamine Eesti õigusruumis ebaseaduslik (KARS §137).

Kujutage ette, kui sellest saab meedia uus normaalsus. Inimesi hakatakse jälitama ja jälitatakse seni, kuni leitakse, mida nende kohta kirjutada. Kahtlemata on selliseid prominentseid nimesi palju, kelle eraelu üksikasju oleks huvitav ajakirjanduses lahata. Seetõttu on mõistlik, et ka prokuratuur oma arvamuse öelda saaks. See ei ole ühe konkreetse ministri, aga Eesti inimeste kaitsmise seisukohalt üldisemalt, igati mõistlik.

Inimeste jälitamine ja nende käiguteede kaardistamine on lisaks ka turvarisk. Eriti kõrgetele riigijuhtidele aga ka paljudele teistele. Näiteks ütles ajakirjandusekspert Ragne Kõuts-Klemm, et Õhtulehe avaldatud fotod polnud kooskõlas ajakirjanduseetikaga.

Ajakirjandus on Eestis vaba. Arvamus samamoodi. Küll aga ei saa eirata õigusriigi põhimõtteid ja seda, et seadused on täitmiseks meile kõigile. Seetõttu on ka paljud isiklikud andmed seadusega kaitstud. Et neid ei saaks pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada.

Risto Kask: Viking Line õnnetus Ahvenamaal oli kahtlemata “õnnelik õnnetus”

21. novembril sõitis Viking Line parvlaev Grace Ahvenamaa lähistel karile. 500m kaugusel Maarianhamina sadamast, kuhu laev teel oli. Õnnetuse põhjuseks oli tormine ilm. Kuna laev ei lekkinud, siis reisijaid laevalt ei evakueeritud. Inimesed jäid esialgu laeva ning pääsesid maale alles järgmisel päeval, kui laev oli sadamasse pukseeritud. Kahtlemata oli tegemist õnneliku õnnetusega.

Arvestades hiljaaegseid värskeid mälestusi dokumentaalsaatest “Estonia”, siis kindlasti võis ka Viking Line lugu tekitada paljudes mitmetisi tundeid. Kindlasti ei ole tavapärane, et nõnda suur laev Läänemerel õnnetusse satub. On ääretult tore, et sel korral õnnetus nõnda hästi lahenes. Ilma suuremate kahjudeta varale ja inimelule.

Kes Ahvenamaalt laevaga läbi sõitnud, on tõenäoliselt kursis, et seal väiksemaid saari ikkagi on. Nagu Rootsi suunal ikka. Seetõttu on ka seal piirkonnas navigeerimine keerulisem, kui avatud merel tavapäraselt. Suure tormi puhul võib navigeerimine osutuda mitte ainult keeruliseks, vaid ka tõeliseks katsumuseks. Seda tõendas suurepäraselt ka käesolev juhtum.

Viking Line teatel vaatavad sukeldujad laeva uuesti üle pühapäeval 22. novembril. Tõenäoliselt viiakse seejärel Grace laevatehasesse, kus teostatakse vajalikud remonttööd. Kindlasti on vajalik üle vaadata ka selle piirkonna navigeerimispõhimõtted ja reeglid. Sarnase stsenaariumi kordumisel tulevikus võivad tagajärjed olla ka hullemad. Teatupärast on meri selles piirkonnas kohati väga sügav.

Risto Kask: ööpäevaga lisandus 349 positiivset koroonaproovi

Terviseameti andmetel lisandus 22. novembri seisuga ööpäevaga 349 positiivset testi. Kokku analüüsiti viimasel ööpäeval 4944 koroonaviiruse testi, positiivsed olid 7,1% testide koguarvust.

Kõige enam positiivseid testitulemusi oli Harjumaal (205). Ida-Virumaale lisandus 75 uut ning Tartumaale 18 uut positiivset testi tulemust. Pärnumaale lisandus 17 ning Viljandimaale ja Lääne-Virumaale kuus uut nakatunut. Valgamaale lisandus neli ning Jõgevamaale, Võrumaale, Raplamaale, Läänemaale ja Saaremaale kaks uut nakatunut. Hiiumaale, Järvamaale ja Põlvamaale lisandus juurde üks uus viirusekandja. Viiel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 270,51 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,9%.

Haiglas viibib 146 koroonaviirusesse nakatunut. Tänaseks on haiglates lõpetatud 671 COVID-19 haigusjuhtumit 655 inimesega. 22. novembri seisuga on tervenenud 5701 inimest. 

Lisainfo: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-22-november-oopaevaga-lisandus-349-positiivset-testi

Risto Kask: valitsus otsustas 24. novembrist uued koroonameetmed. Riik lukku veel ei lähe

Kuna nakatunute arv on kasvutrendis, otsustas valitsus uuest nädalast rakendada täiendavad koroonaviiruse vastased meetmed. 😷

Selle üle, millised uued meetmed täpsemalt olema peaksid, on viimastel päevadel pingeliselt arutanud valitsuse, teadusnõukoja ja terviseameti esindajad. Piirkondades, kus nakatumisoht on kõrge, tuleb midagi ette võtta. Vastasel juhul võib varsti olla olukord, kus me ei suuda nakatumist enam kontrolli all hoida. On oluline, et Eesti inimesed püsiksid terved ja meie tervishoiusüsteem toimiks.

Üheks oluliseks lähtepunktiks uute piirangute puhul on see, et meie argielu toimiks ja täielikku sulgemist võimalusel ei tuleks. Kuigi ka see võib meid ees oodata, kui nakatumiste arv oluliselt kasvama peaks. Praegune olukord on kahjuks jõudnud punkti, et novembri lõpuks tuleb vähendada plaanilist ravi ca 30% ulatuses. See ei ole hea. Uued meetmed rakenduvad teisipäeval, 24. novembril. Need vaadatakse üle kahe nädala pärast.

Plaanitavad täiendavad meetmed:

HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

📌 Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, pühakojad. Siseruumides toimuvate kultuurisündmuste puhul (sh statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht), samuti avalikel üritustel (sh konverentsid) ja koosolekutel, jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel ning meelelahutustegevustes (v.a. laste mängutoad) hakkab kehtima 50-protsendi täituvuse piirang. Statsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades tuleb rakendada inimeste hajutatud istumismudel. Kõikjal nimetatud kohtades hakkab kehtima maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Statsionaarsete istekohtadega ruumide maksimaalseks osalejate arvuks on 400, mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades – 250 inimest. Välitingimustes on maksimaalne osalejate arv 500.

📌 Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ja täiendõpe siseruumides. Kehtima hakkab grupipiirang 10 inimest, samuti tuleb huvitegevusi läbi viia hajutatult. Samuti hakkab kehtima maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus üle 12-aastastele, kui pole tagatud distants, kui see on tegevuse iseloomust lähtuvalt võimalik ning kui mask pole näiteks meditsiiniliselt vastunäidustatud.

📌 Sporditegevus sisetingimustes. Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-stes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides jmt treeningtegevustes. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja pool-professionaalset sporti, seal hulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust.

📌 Ühistransport. Tipptundidel tihendatakse liinigraafikuid, kandma tuleb hakata maske või katta nina ja suu.

📌 Gümnaasiumiõpe. Keskne distantsõppe korraldus Harju- ja Ida-Virumaal, mille kohta annavad terviseamet kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeerium riigi haridusasutustele vastavad korralduse.

ÜLE KOGU EESTI

📌 Mask või nina ja suu katmineKehtestada maskikandmise või nina ja suu katmise kohustuse siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes- ning koolitusel.Nina ja suud ei pea katma või maski kandma inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, samuti alla 12-aastased lapsed ja muudel põhjendatud juhtudel. Valitsus töötab välja plaani, kuidas tagada maskid vähekindlustatud inimestele.

📌 Vahemaa hoidmineKõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, juuksuri- ja ilusalongides ja mujal. Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele. Vähendatakse avalikel üritustel osalejate arvu sisetingimustes statsionaarsete istekohtadega asutustes 400-ni, mittestatsionaarsete istekohtadega asutustes 250-ni ning välitingimustes 500-ni.

📌 TöökorraldusEndiselt jääb kehtima range soovitus teha võimalusel kaugtööd.

Risto Kask: Mailis Repsi tagasiastumine on suur tagasilöök Eesti haridussüsteemile

20. novembri õhtupoolikul teavitas haridusminister Mailis Reps, et astub ametist tagasi. Põhjendades seda Õhtulehe poolt avaldatud looga, kus heideti ministrile ette ümberkäimist ministeeriumi varaga.

Olen varasemalt juba oma arvamuse välja öelnud, et minu hinnangul ei ole Mailis Reps ministeeriumi vara kuritarvitanud. Õhtulehe lugu ning ka sellele järgnev arutelu meediaveergudel on olnud ebaproportsionaalne ja see tegi paratamatult liiga. Nii Repsile endale, kui ka tema perele.

Mailis Repsi ministriks olemise ajal toimus haridusmaastikul nii mõndagi positiivset. Näiteks õnnestus välja võidelda, et teaduse rahastamine tõuseks 2021. aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kunagi varem ei ole teaduse rahastamine SKP suhtes nii suur olnud. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele omandamise toetamine alates lasteaiast. Need on kõik ammu oodatud asjad.

Varasematest tegudes on kahtlemata värskelt meeles haridustöötajate palgakasv. Möödunud aastal suurendati riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud jõudsid muuhulgas hariduse valdkonda. Õpetajate palgafondi tõusuks nähti 2019. aastal ette 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mille tulemusel jõudis õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Samamoodi tõusid näiteks lasteaiaõpetajate sissetulekud.

Aga palju olulist, mis Mailis Repsi eestvedamisel 2021. aasta riigieelarvesse jõudis, ootab veel elluviimist. Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Kõrgharidusõppe kvaliteedi hoidmiseks, kättesaadavuse tagamiseks suureneb kõrgkoolide tegevustoetus 5 protsenti.

Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites 1,2 miljoni euroga. 3,1 miljoni euroga toetatakse Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.

Kindlasti on Mailis Repsi tagasiastumine Eesti haridussüsteemile tervikuna suur kaotus. See aga ei tohi saada haridusvaldkonna arengule takistuseks. Kindlasti ootavad uut ministrit ees suured kingad, mida täita. Kes neid kingi täitma hakkab, peaks kõigi eelduste kohaselt selguma lähiajal.

Risto Kask: meeleavaldusel ei ole mõistlik söögiga mängida

Risto Kask, superministeerium

Eile leidsid meeleavaldajad tee superministeeriumi juurde. Ja kaasavara oli neil uhke. Terve hunnik torte. Sildi pealt lugesin, et Pihlaka Kondiitri kaup. Kindlasti maitsvad. Ainult, et tegelikult ei ole õige toiduga mängida. ☺️

Ei tea, kas tordid söödi meeleavaldajate poolt ära, või visati minema. Lubati küll Toidupanka viia, aga kes seda lõppude lõpuks teab. Sotsiaaldemokraadid tulid välja huvitava algatusega. Eks meelt peabki avaldama, eriti kui oled opositsioonis. Aga söögid võiks teinekord koju jätta. Toit pole mängimiseks. Ega ka tordid ole just see kõige olulisem, mida Toidupanka viia. Seal ilmselt oleks mõned esmatarbe kaubad olulisemad. Ehk kui SDE-l on tulevikus vahendeid, mida kulutada. Võiks need vahendid kulutada otse Toidupanka toetades, mitte tortidega mängides.

#Superministeerium #tort #Tordid #Meeleavaldus #RistoKask #Sotsiaaldemokraadid #SDE #SiimTuisk #SuurAmeerika1 #riik #Eesti #JoosepVimm #söök #Toidupank #PihlakaKondiiter

Risto Kask: Head omavalitsuspäeva, head omavalitsustegelased, head sõbrad!

Risto Kask, Tiit Terik, Jaak Aab

1. oktoober oli omavalitsuspäev. Selle riikliku tähtpäeva idee on tunnustada ja tutvustada omavalitsust kui põhiseaduslikku institutsiooni.

Jõudu kõigile, kes meie riigi omavalitsustes ja nende heaks panustavad! Jõudu ja jaksu kõigile omavalitsustegelastele!

ELVL eelarveläbirääkimised Rahandusministeeriumis, Risto Kask, Jaak Aab, Tiit Terik, Jan Trei, Kaia Sarnet, Georg Pelisaar, Mart Uusjärv, Marek Lepik, Jüri Võigemast

Risto Kask: Eesti pikaajaline riigireiting püsib kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega

Risto Kask, Riigkogu

See on tugev tunnustus Eesti inimestele ja eelarvepoliitikale, mis kinnitab, et koroonakriisi ajal tehtud jõupingutused ja pakutud abimeetmed olid valitud äärmiselt vastutustundlikult.

Võrdluses teiste riikidega Eesti tugevusteks on jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika, tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, riigi madal võlakoormus ning pikaajaline ja stabiilne jooksevkonto ülejääk.

Meie siseriiklikes aruteludes kaldume sageli olema iseenda vastu ülikriitilised, kõnealuse hinnangu najal on meil aga alust olla enesekindlamad ja positiivsemad.

Milist majanduskasvu agentuur Fitch Eestile prognoosib ja mida soovitab reitingu tõstmiseks silmas pidada, saab lugeda siit: https://www.err.ee/1139832/fitch-kinnitas-eesti-riigireitingu-senisel-korgel-tasemel

Risto Kask – Riigikogu XIV koosoleku sügishooaeg tuleb töine

Risto Kask, Ketly Tattar, Gerttu Blank, Kristi Rüütel

Septembris nädalal algas XIV riigikogu koosseisu sügishooaeg. Loomulikult väärib see tähistamist, sest ees seisab katsumusterohke ja töine aeg. Hulgaliselt eelnõusid ja poliitikaid, mille elluviimist on kaua oodatud.

Pildil on koos minuga Jaak Aabi ja Mailis Repsi nõunikud. Igati tublid tegelased. Ega neil lihtne olema saa. Aga igal juhul, kivi kotti ning soovin kõigile ilusat sügishooaega!

Igor Taro pisendab valitsuse Kagu-Eesti suunalisi pingutusi

Endine Põlva maavanem Igor Taro heitis presidendi peatset Kagu-Eesti visiiti kommenteerides kriitikanoole Vabariigi Valitsuse suunas, manitsedes valitsuse liikmeid mugava ministeeriumitooli eelistamises tööle maakondades.

Valitsus ei väldi Kagu-Eestit, sealsete maakondade külastamist või tööd põllul. Vastupidi, tegemist on  prioriteetse piirkonnaga, mille tähtsust on mitmel pool rõhutatud, sh riigi regionaalarengu strateegia rakendusplaanis.

risto_kask
Risto Kask, 2019

Ühes on Tarol õigus, tool on ministritel olemas. Kas see tool on ka mugav ning kas istumist eelistatakse tööle põllul, on hoopis teine küsimus. Kui võtta näiteks ühisministeerium, ei ole sealsed toolid midagi erilist. Seega asi ei ole toolis.

Viimastel aastatel on Kagu-Eestis valitsuse liikmeid näha olnud korduvalt ning kaugeltki mitte vaid väljasõiduistungite raames. Näiteks on piirkonda korduvalt väisanud riigihalduse ministrid Jaak Aab ja Janek Mäggi. Viimane veetis 2018. aasta oktoobris Kagu-Eestis töönädala, töötades nii Põlvas, Võrus kui Valgas. Kohal olid ministeeriumi ametnikud, peaminister, maaeluminister ning majandus- ja taristuminister. Piirkonda väisas rahandusminister Toomas Tõniste.

Kiirelt googeldades leiab rahandusministeeriumi veebilehelt info selle aasta plaanide kohta. 8-16. augustini toimuvad Kagu-Eestis ametnike välitööd, mille raames tulevad kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ja riigiametid Kagu-Eestisse kokku, et üheskoos vastastikused ootused ja võimalused piirkonna arengueelduste parandamiseks läbi rääkida. Teisisõnu tehakse kahe nädala vältel rahandusministeeriumi eestvedamisel Kagu-Eestis sisulist tööd.

Risto Kask

Risto Kask: õhusaaste kui linnakeskkonna loomulik osa?

Risto Kask, Nõmme linnaosa

Novembri algul kirjutas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu naastrehvide keskkondasaastavast mõjust. Uuringu kohaselt kasutab Tallinnas naastrehve 74% autojuhtidest. Autod on liikluspildi üheks loomulikuks osaks ning, arvestades teekattest eralduvate mineraalmaterjali ja sideaine osakeste kogust, on probleem kindlasti tõsine. Kuid on ka muid linnaõhku järjepidevalt saastavaid asjaolusid.

Saaste on tihti nähtamatu

Kui rehvide poolt sõidutee pinnalt lahti kistud mineraalmaterjal on silmale enamasti nähtamatu, on ka autode heitgaasidest tulevad peenosised samade tunnustega. „Nähtamatu“ saaste on inimeste tervisele ohtlik. Saaste, mida palja silmaga ei näe, satub organismi hingamisteede kaudu. Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi Tallinna õhusaaste indeksit vaadates võib öelda, et Tallinna õhukvaliteet on valdavalt hea, kuid linnas võib siiski aeg-ajalt kohata selles kahtlema panevat vaatepilti.

Näiliselt osaleb liikluses väga palju nüüdisaegseid sõidukeid, kuid ristmikel ja fooride juures jääb tihti silma summutitest väljuv tossupilv ja vinguhais. See tõstatab küsimuse autode tehnilisest seisukorrast. Tarbijakaitseamet juhtis tänavu augustis tähelepanu automüüjale, kes vahendas puudulikus tehnilises seisukorras olevaid sõidukeid, millel ilmnevad pärast mõnenädalast kasutamist tehnilised probleemid ning mille remont kujuneb enamasti kulukamaks kui sõiduki turuväärtus. Küsitav, kui paljudel sellistest pettasaanud autoomanikest on rahalist võimekust tehniliste puuduste likvideerimiseks. Seega osaleb liikluses sõidukiomanikke, kes on probleemidest teadlikud, kuid ei võta erinevatel põhjustel midagi ette olukorra parandamiseks.

kask_risto
Risto Kask

Autoga on mugav liigelda

Paljude arvates on autoga liiklemise näol tegemist ühe eriti mugava liikumisviisiga, kuna istekoht on alati vaba, õhutemperatuuri saab ise reguleerida ning ühest punktist teise saab alati võimalikult otsemat teed pidi. Seepärast polegi lähiaastatel oodata autokasutajate olulist vähenemist. Samas tuleb rohkem tähelepanu hakata pöörama sõidukite tehnilisele seisukorrale ning probleemsete sõidukite eemaldamisele liiklusest. Kuna heitgaasid on olulised peenosiste levitajad, kujuneb heitgaasitatud linnaõhk tervisele ääretult ohtlikuks. Seda sisse hingates lühendame oma eluiga. Tegemist pole ainult suurlinnade probleemiga.

Palju on räägitud Tallinna automaksust, tasulise parkimisala laiendamisest ning ühistranspordisüsteemi kvaliteedi parandamisest. Seda kõike selleks, et autosid oleks südalinnas vähem ja õhk puhtam. Lahendus ei peitu ainult selles, mida saab ette võtta kohalik omavalitsus, vaid ka selles, kuidas toetavad seda riiklikud mehhanismid – sõidukite tehnoseisundile esitatavad nõuded ja järelevalve nende täitmise üle.

Vastus tuleb leida küsimusele: kas oleme tänase olukorraga rahul? Kui probleemse sõiduki osalemine liikluses on silmnähtav, kerkib paratamatult küsimus: kus on olnud tehnoülevaatuse tegijate silmad? Vaja on hakata sisulisemalt tegelema probleemsete sõidukite tuvastamisega ja nende eemaldamisega liiklusest.

Maanteeameti statistika kohaselt läbis 2014. aastal tehnoülevaatuse 358 484 sõidukit, heitgaasidega seotud probleeme tuvastati 7128 korral. See on umbes 2% kõikidest sõidukitest. Kui eeldada, et neid sõidukeid liiklusesse ei lubatud, tekib ikkagi küsimus: kust tulevad kõik need linnas tossavad autod? Järelevalvet tuleks teha tehnoülevaatuste vahelisel ajal kohtades, kus ohtlikud probleemid kõige paremini silma hakkavad. Eelkõige liikluse paikvaatluse kaudu.

Olen veendunud, et liikluskultuuri kujunemisel mängivad olulist rolli eeskuju, moraalsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. Samamoodi võiks välja kujuneda ka suhtumine kaasliiklejaisse ja meie kõigi elukvaliteeti.

Tossavad ja õhkureostavad autod jätkem garaaži!

Avaldatud Kesknädalas: http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=26051

Risto Kask