Risto Kask: Tallinn on Euroopa parima elukvaliteediga linn

Tallinna vanalinn

BNS vahendas meile taaskord suurepäraseid uudiseid, sest Suurbritannias tegutsev kinnisvaraüürifirma uuring tunnistas Tallinna Euroopa parima elukvaliteediga linnaks.

Uuringut vahendanud Briti ajaleht Daily Express tõi küll välja, et pigem ei ole Tallinn linnaks, kuhu enamik eurooplasi tahaks elama minna. Kuig siiski, elukvaliteet, nagu näha, on Tallinnas tasemel.

Essential Living võrdles Euroopa pealinnu mitmes kategoorias, võttes muu hulgas arvesse õhukvaliteeti, reostust, elanike eeldatavat eluiga, kuritegevuse taset ja rohealasid. Tallinna trumbid olid madal reostustase, odavus ja madal kuritegevuse tase.

Üks Tallinna eeliseid konkurentide ees on ka tasuta ühistransport. Tallinna miinustena tõi uuring esile mänguväljakute, metsa ja veekogude vähesuse. Uuringu koostanud Essential Living märkis, et rohealade vähesus ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks reostatud alaga.

Täpsemalt saab lugeda Postimehest: https://www.postimees.ee/7141050/uuring-tunnistas-tallinna-euroopa-parima-elukvaliteediga-linnaks?fbclid=IwAR2wDvvSFJLtR0llH0dD9MkpWqjDOg5C65S5dbDwidq5gKhflt7elDlQ5ss

Risto Kask: valitsus leevendas Harjumaal ja Ida-Virumaal piiranguid, mujal piirangud ühtlustuvad

Valitsus otsustas 28. jaanuari kabinetiistungil Harjumaal ja Ida-Virumaal COVID piiranguid leevendada. Alates 1. veebruarist leevenevad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal toitlustusasutustele ja meelelahutusteenuse pakkujatele. Piirangud leevenevad ka sportimisele ja huvitegevusele.

  • Toitlustusasutustes hakkab alates 01.02 kehtima 6+2 reegel. Maksimaalselt võib istuda 6 inimest lauas, lauad peavad paiknema 2m vahega. Avatud võib olla õhtul kuni kella 21.00-ni. Alates kell 21.00 kuni 06.00 peab toitlustusasutus olema suletud.
  • Meelelahutusteenuse pakkumise kohas kehtestati samuti 6+2 reegel. St maksimaalselt võib viibida 6 inimest grupis, grupid ja/või tegevused peavad olema eraldatud 2m vahega. Kell 21.00-06.00 peab asutus olema suletud.
  • Sisetingimustes sportimisel on edaspidi lubatud ka kontaktne ja kõrge riskiga tegevus 2+2 põhimõttel. See tähendab, et korraga võivad treenida kaks inimest, kahesed grupid peavad hoidma teise grupiga vahet 2m. Siia alla käivad nt tantsimine, judo, enesekaitsekoolitus, laulmine, puhkpill jne. Piiranguna hakkab kehtima põhimõte, et sama tegevuse raames ei tohi vahetada partnerit/toimuda muid kontaktne, nt treeneriga.
  • Huviringide puhul on edaspidi mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevuse puhul lubatud osaleda 10+1 põhimõttel, st maksimaalselt 10 osalejat ja treener. Siia alla käivad nt maalimine, kitarriõpe, keraamikaring jne. Välitingimustes sportimisel ja muudel tegevustel on edaspidi leebemad piirangud.
  • Nüüd võib välitingimustes sportida, treenida, noorsootööd-, huvitegevust-, huviharidus-, täienduskoolitust- ja täiendõpet läbi viia kuni 50 liikmelistes gruppides. Sama piirang kehtib ka välitingimustes võistlustele.

Täpsem ülevaade on kättesaadav kriis.ee lehel.

Risto Kask: Rahandusministeerium rikastus kahe uue uue ministri võrra – Keit Pentus-Rosimannus ja Jaak Aab

Risto Kask, Keit Pentus-Rosimannus, Jaak Aab

Rahandusministeerium sai hiljaaegu, täpsemalt 26. jaanuaril, kahe ministri võrra rikkamaks. Keit Pentus-Rosimannus on ministriametis kolmandat korda. Varem on ta olnud keskkonnaminister ja välisminister. Sel korral on tema kanda vastutusrikas rahandusministri portfell. Jaak Aab seevastu on ainuüksi riigihaldusministri ametit pidamas kolmandat korda. Lisaks on ta olnud sotsiaalminister ja haridusminister. Kogemust on ministeeriumis juures omajagu. Kaja Kallase I valitsuses on kaks erakonda – Reformierakond ja Keskerakond.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aastatel 2016-2021 kuulus Riigikogu XIII ja XIV koosseisu, oli väliskomisjoni ning Euroopa Liidu Asjade komisjoni liige. Aastatel 2014-2015 oli välisminister. Aastatel 2011-2014 oli keskkonnaminister.

Aastatel 2007-20011 kuulus Riigikogu XI koosseisu, oli rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu Asjade Komisjoni liige ja Riigikogu aseesimees. Aastatel 2005-2007 oli peaministri büroo juht. Aastatel 2003-2005 oli Tallinna Kesklinna vanem. Aastatel 2001-2003 oli justiitsministri ja välisministri nõunik. Aastatel 1997-1999 oli AS EMORi küsitleja.

Keit Pentus-Rosimannus lõpetas 2000. aastal Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise ja Euroopa Liidu suhete erialal ning 2020. aastal omandas ta Tufts’i Ülikoolis USAs magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias.

Riigihalduse minister Jaak Aab

Aab oli alates 2020. aasta lõpust haridus- ja teadusminister. Aastatel 2017-2018 ja 2019-2020 oli Eesti Vabariigi riigihalduse minister. Aastatel 2016-2017 oli Eesti Keskerakonna peasekretär.

Aastatel 2007-2011 kuulus Riigikogu XI koosseisu, oli sotsiaalkomisjoni aseesimees. Aastatel 2005-2007 oli Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Aastatel 2003-2005 oli Eesti Linnade Liidu tegevdirektor. Aastatel 2002-2003 kuulus Riigikogu IX koosseisu. Aastatel 1998-2002 oli Võhma linnapea, enne seda 1994. aastast Võhma abilinnapea.

Jaak Aab lõpetas 1986. aastal Tallinna Ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal. Valdab eesti, soome, vene ja inglise keelt.

Head pealehakkamist, head ministrid, edukat tööd ja tugevaid tulemusi!

Risto Kask, Keit Pentus-Rosimannus, Jaak Aab
Risto Kask, Keit Pentus-Rosimannus, Jaak Aab. Rahandusministeerium 2021

Risto Kask: Eesti eraldab Horvaatiale maavärina tagajärgede leevendamiseks toetust

Eesti eraldab Horvaatiale maavärina tagajärgede leevendamiseks 50 000 eurot. 💡

Valitsus otsustas möödunud nädalal toetada Horvaatiat 29. detsembril 2020 toimunud maavärina tagajärgede leevendamisel. Olukorda riigis raskendab kindlasti ka COVID-19 viiruse levik, mistõttu soovib Eesti Horvaatiale toeks olla ja üles näidata solidaarsust.

29. detsembril 2020 toimus Horvaatias 6,3-palline maavärin, millele järgnes arvukalt järeltõukeid. Maavärina epitsenter asus umbes 50 km kaugusel pealinnast Zagrebist, Sisaki-Moslavina maakonnas Kesk-Horvaatias. Enim said kannatada Sisaki, Petrinja ja Glina linn ning lähedal asuvad külad. Kodud, haiglad ja taristu on saanud suuri kahjustusi, mõned ehitised on ka hävinud. Kahjude hindamine veel käib, hinnanguliselt on kahjustatud üle 2500 hoone.

Maavärina tagajärjel kaotas elu 7 inimest, sajad inimesed on peavarjuta.Tegemist oli teise tõsiste tagajärgedega maavärinaga Horvaatias 2020. aastal. Märtsis tabasid maavärinad Horvaatia pealinna Zagrebit.

Risto Kask: Jüri Ratase 1500 päeva peaministrina tõid Eestile palju head

Risto Kask, Jüri Ratas

Jüri Ratas on olnud peaminister üle 1500 päeva. See on enam kui neli aastat. Umbes sama kaua on mul olnud au olla tema kolleeg. Jüri on olnud äärmiselt tubli peaminister ja justkui linnulennul möödunud ajast jäävad mällu palju põhimõttelisi otsuseid, aga ka COVID kriis, milles oleme minu hinnangul hästi hakkama saanud.

Toon välja mõned olulisemad punktid, mis viimastel aastatel, kui Keskerakond oli peaministripartei, ära sai tehtud.

  • Viisime Eesti inimeste toimetuleku parandamiseks ellu ulatusliku tulumaksureformi, mis vähendas palgavaesust ja suurendas madalapalgaliste sissetulekuid.
  • Töötasime välja üksi elava pensionäri toetuse, võtsime vastu mitu erakorralist pensionitõusu, suurendasime märkimisväärselt toetusi lastega peredele ning mitmekordistasime toetusi puudega lastele.
  • Hariduse väärtustamiseks oleme tõstnud teadus- ja arendustegevuse rahastuse 1%-ni meie sisemajanduse kogutoodangust.
  • Tõstsime Eesti õpetajate keskmist palka OECD riikide seas ühes kiiremas tempos. Erilise tähelepanu pöörasime riigigümnaasiumite võrgustikule. Eesti haridussüsteemi on hinnatud maailma paremikku kuuluvaks.
  • Inimkeskse majanduse arendamiseks käivitasime maakondliku tasuta ühistranspordi.
  • Panime töösse neljarajaliste maanteede ehituse kolmel põhisuunal, kruusateede tolmuvabaks muutmise programmi, laevade Eesti lipu alla viimise, raudteede arendamise, uute energiatehnoloogiate kasutuselevõtu. Samuti vaatasime üle töötute toetamise süsteemi.
  • Kestliku elukeskkonna tagamiseks oleme panustanud esmatasandi arstiabi kättesaadavusse ja tervishoiu arengusse, aidanud kaasa spordi arengule ja kultuuri püsimisele, taganud riigikaitsele kulud üle 2% SKP-st, arendanud kriisideks valmisolekut, seadnud kliimaneutraalsuse eesmärgi.
  • Riigijuhtimise parandamiseks oleme tugevdanud kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, kasvatades omavalitsuste tulubaasi üle 185 miljoni euro.
  • Viisime ellu riigireformi, eraldasime 42 mln eurot riigimajade rajamiseks maakondadesse ning maksime kohalikele omavalitsustele 62 miljonit eurot haldusreformi ühinemistoetusi.
  • Tõstsime politseinike, päästjate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning tervishoiutöötajate palkasid, toetasime arengut pealinnast kaugemates piirkondades.
  • Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks viisime edukalt läbi Eesti esimese eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus, algatasime Euroopa Liidu digitippkohtumised Tallinnas ja Kolme Mere initsiatiivi, kanname ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikme vastutusrikast rolli.
  • Loomulikult ei tasu unustada ka erinevaid COVID kriisimeetmeid, kuid ka kohalikele omavalitsustele eraldatud täiendavat 130 miljonit eurot kriisiinvesteeringuteks ning Töötukassa kaudu makstud palgatoetust summas 231 miljonit eurot.

Seda loetelu võiks jätkata. Suur rõõm on need kaks viimast valitsust Jüri Ratase juhtimisel töötada. Tänan ka kõiki kahe valitsuse ministreid Keskerakonnast, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kadri Simson, Mihhail Korb, Martin Repinski, Jaak Aab, Janek Mäggi, Tarmo Tamm, Taavi Aas, Anneli Ott, Tanel Kiik.

Suur aitäh ka koalitsioonipartneritele – Isamaa erakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu, Martin Helme. Varasemast valitsusest ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Jevgeni Ossinovski.

Risto Kask: Eesti kaasajastab Moldova Vabariigiga sõlmitud sotsiaalkaitselepingut

Risto Kask, Eesti ja Moldova sotsiaalkaitseleping

21. jaanuaril otsustas valitsus algatada seaduseelnõu, millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll.

Protokolliga kaasajastatakse Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, kuna enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.

Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärgiks on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad isikud on töötanud ja omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumitel.

Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil isik elab. Näiteks Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale isikule ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale isikule.

Protokolli eesmärgid on:
1) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Eestis läbiviidud töövõimereformist;
2) teha lepingus muudatused, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest;
3) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Moldovas pädeva võimuorgani (ministeeriumi) nimevahetusest;
4) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Moldova invaliidsuspensioni asendamisest töövõimetuspensioniga;
5) teha lepingus muudatus, mille kohaselt on lepingu kolmandaks ametlikuks keeleks moldova keele asemel rumeenia keel.

Protokoll jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuupäeva, kui pooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud viimases kirjalikus teates kinnitanud, et kõik protokolli jõustumise eelduseks olevad tingimused on täidetud.

Risto Kask: valitsus otsustas kultuuriettevõtteid täiendavalt 1,4 miljoni euroga toetada

Valitsus eraldas 21. jaanuaril Vabariigi Valitsuse reservist täiendavalt 1,4 miljonit eurot, et toetada.

koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis kultuuriettevõtteid.
Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine kultuuriorganisatsioonidele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks ning oodatav tulemus on see, et toetust saavad organisatsioonid oma tegevust jätkavad.

Toetust antakse organisatsioonide tegevuse piiramisega kaasnenud käibe languse tingimustes möödapääsmatute juba tehtud ja eesolevate kulude kompenseerimiseks. Toetuse andmise täpsed tingimused töötab välja Kultuuriministeerium ja need kinnitatakse kultuuriministri määrus(t)ega.


Taotlusvoorud avatakse jaanuaris 2021.

Risto Kask: ülikoolidele eraldati regionaalsete kolledžite toetuseks 1,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas 2021. eelarves eraldada ülikoolidele 1,2 miljonit eurot, et nad saaksid tugevdada õpet regionaalsetes kolledžites. Regionaalne kõrgharidusõpe loob töökohti, toetab teadmussiiret ja pakub täiendusõpet.

Tartu Ülikoolile eraldati 600 000 eurot õppe tugevdamiseks Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžites. Tallinna Tehnikaülikool sai 400 000 eurot regionaalse kõrgharidusõppe tugevdamiseks Ida-Virumaal ja Saaremaal ning Tallinna Ülikool 200 000 eurot Haapsalu kolledži toetamiseks.

Regionaalse kõrgharidusõppe arendamisel lähtuvad ülikoolid OSKA analüüside soovitustest ja tööjõuvajaduse prognoosidest, oma vastutusvaldkondadest ning kohaliku tööturu vajadustest. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadele.
Regionaalse õppe tugevdamiseks on kavas tänavu toetada veel kahte rakenduskõrgkooli – Tallinna Tehnikakõrgkooli, mis pakub õpet ka Lääne-Virumaal ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, millel on struktuuriüksus Kohtla-Järvel.

Risto Kask: Eesti paiknemine inimvabaduse indeksis teeb suurt rõõmu

Postimehe avaldatud uudisest nähtub, et Eesti on inimvabaduste indeksis 162 riigi seas kaheksandal kohal.

Eestist vabamad riigid on Uus-Meremaa, Šveits, Hong Kong, Taani, Austraalia, Kanada ja Iirimaa, meile järgnevad aga Saksamaa, Rootsi ning Soome.

Minu arvates äärmiselt tore uudis. Täpsemalt allolevalt lingilt.

Risto Kask: Ida-Virumaa õiglase ülemineku sihtpiirkonda ei ole mõistlik laiendada. Läbirääkimised selles osas jätkuvad

Risto Kask, Jaak Aab, Hando Sutter, Kristi Rüütel

20. jaanuaril toimunud Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjoni koosolekul vaatasime üle, milline on olnud õiglase ülemineku senine protsess ja edasiminekud ning milline on edasine prognoositav ajakava.

Väga põhimõtteliseks küsimuseks, mis tõstatus taas ka toimunud koosolekul, on õiglase ülemineku sihtpiirkonna laiendamine Lääne-Virumaale ja Jõgevamaale, aladele, mis asusid haldusreformi eelsel ajal Ida-Virumaa territooriumil. Teadupärast arutati küsimust valitsuskabinetis detsembris ning jõuti otsusele, et võimalusi sihtpiirkonna laiendamiseks peaks uurima.

Tänaseks on esmane Euroopa Komisjoni tagasiside olemas – abi intensiivsust ei tohiks piirkonna laiendamisega vähendada. Piirkonna laiendamisel peaks põhiargumendiks olema, kas piirkonda ootavad ees põlevkivisektori kahanemisest tingitud raskused või mitte. Vajadus tuleb faktiliselt ja detailselt ära tõendada – töötuse määra, oodatavaid koondamisi/kaduvad põlevkivisektori töökohti jms arvesse võttes. Haldusreformi eelsed piirid ei saa iseenesest olla argumendiks. Kuna põlevkivi kasutamine on väljaspool Ida-Virumaad tänaseks lõppenud, ei ole tegelikult võimalik leida ka argumente, et sihtpiirkonna laiendamist objektiivselt põhjendada. Seetõttu on mõistlik sellest loobuda. Uue valitsuse ülesandeks jääb teema taas päevakorda võtta.

Õiglase ülemineku fondi eesmärgiks on leevendada põlevkivisektori kahanemisega kaasnevaid mõjusid. Seetõttu on väga oluline, et koostatav territoriaalne kava kommunikeeriks selgelt riiklikku pühendumust kliimaeesmärkide ja rohepöörde saavutamisele. Senine panus on olnud tubli, kuid kogu tervik vajab veel tööd. Fookus tuleks kontsentreerida sellele, millised saavad olema uued meetmed ning nende tingimused.

Koosolekul kuulasime ka ministeeriumite ettekandeid õiglase ülemineku fondist rahastatava tegevussuuna „Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng“ meetmete esmaste tutvustuste osas. Ülevaated tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad. On rõõm tõdeda, et kõigis valdkondades töö käib.

Õiglase ülemineku fondi maht kokku on 340 mln eurot. See jaguneb kahe suuna – mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengu (248 mln eurot) ning atraktiivse elukeskkonna (92,63 mln eurot) vahel.  

Risto Kask: COVID haigusjuhtude arv on Harjumaal tõusuteel. Reeglitest kinnipidamine on olulisem kui varem

COVID haigusjuhtude arv on Harjumaal tõusuteel. Reeglitest kinnipidamine on olulisem kui varem. Allpool olevatelt graafikutelt on täpsemalt näha, kuidas olukord viimasel kahel nädalal on muutunud.

Eraldi tähelepanu tuleb pöörata alljärgnevale:
📌Nakatumiskordaja on jõudnud alla 1, kõikudes 0,9 ja 0,95 vahel. Mida väiksem on nakatumiskordaja, seda väiksemaid piiranguid argielule edaspidi vajame.
📌 COVID-19 haigestumus on jätkuvalt niivõrd kõrgel tasemel, et Eestis püsib tervishoiualane hädaolukord. Muret teeb, et haigestumine on oluliselt kasvamas Pärnumaal ning endiselt levib viirus laialdaselt Harjumaal ja Ida-Virumaal.
📌 Teine vaktsiinidoos on vaktsineeritutele tagatud ja vabatahtlik COVID-19 kaitsesüstimine jätkub hoolimata tarnete väikesest vähenemisest. Sel nädalal jätkame vaktsineerimist hooldekodudes ning alustame tervishoiutöötajate vaktsineerimist 2. vaktsiinidoosiga. Kaitsesüstimise sihtrühmade laiendamine lükkub umbes nädala võrra edasi.
📌Uuest aastast saab haigushüvitist alates teisest haiguspäevast. Õigus haigushüvitisele on ka COVID-19 haige lähikontaktsel eneseisolatsioonis viibitud päevade eest.

Rohkem infot koroonaviirusega võitlusest: http://www.kriis.ee;
COVID-19 vaktsineerimisest: http://www.vaktsineeri.ee/et/covid19;
Haiguspäevade kompenseerimisest: http://www.haigekassa.ee/…/haigushuvitis-010121-300421.

#covid #kriis #oleterve #ristokask

Risto Kask: jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal Soome lahe kohta

Soome lahte võib nimetada meie kodumereks. ❤ Eesti, Soome ja Venemaa juba aastaid koostööd teinud, et Soome lahe seisund paraneks. Ometi on Soome lahe keskkonnaseisund jätkuvalt halb. Teadmiste nappus, riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevus ning andmete killustatus on olnud peamised põhjused, mis olukorra parandamist on takistanud.

Peagi aga kõik muutub, sest juba jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal, kus on ühilduvad andmekihid kogu Soome lahe kohta. Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti mereinstituudist sõnul hakkab valmiv portaal esitama Soome lahe andmeid arusaadavalt igaühele, kes tahab teha tarku otsuseid.

Näiteks saab hinnata erinevate inimtegevuste mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning vaadata, millist rolli mängib muutuv kliima. Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat kuni 2022. a märtsini, selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist ning 10% projektipartnerite poolt.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.
Projekti rahastab EST-RUS piiriülese koostöö programm.

Risto Kask: Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil lepiti kokku kliimaseaduse üldistes lähenemisviisides

Vahvaid uudiseid kliimateemadel. Detsembris toimus Brüsselis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istung, kus lepiti kokku kliimaseaduse üldises lähenemiseviisis ehk eesmärgis vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Järgmiseks sammuks on kliimaseaduse läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide ühiseid seisukohti esindab läbirääkimistel lähtuvalt kokkulepitud üldisest lähenemisviisist EL Nõukogu eesistuja, kelleks alates jaanuarist on Portugal.

Euroopa kliimaseaduse ettepanek on üks Euroopa rohelise kokkuleppe paketti kuuluvatest algatustest, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt õiguslikult siduvad 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid.
EL keskkonnanõukogu andis heakskiidu ka ELi uue 2030. aasta eesmärgi esitamisele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Pariisi kokkuleppe järgi pidid EL ja ka kõik teised Pariisi kokkuleppe osalisriigid 2020. aasta jooksul 2030. aasta kliimaeesmärki uuendama ning sellest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaati teavitama.

Lisaks kinnitati nõukogu järeldused ringmajanduse tegevuskava kohta, kus rõhutatakse digilahenduste arendamise vajadust, jäätmetekke vältimise tegevusi ja COVID-19 kriisist taastumist. Kinnitati ka nõukogu järeldust kestlikkust toetava digitaliseerimise kohta, mille eesmärk on rõhutada digitaliseerimise rolli kliimamuutuste leevendamisel, keskkonna kaitsel ja kestliku arengu saavutamisel, tegeledes samal ajal ka IKT sektori kasvava ökoloogilise jalajäljega. Toimus esimene arvamuste vahetus uue Euroopa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta, mille eesmärk on luua mürgivaba keskkond, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse nii, et need panustavad rohe- ja digiülemineku saavutamisse, vältides samal ajal praeguste ja tulevaste põlvkondade kahjustamist. Kinnitati ka üldine lähenemine Arhusi määruse muutmiseks, millega parandatakse EL organite ja institutsioonide vaidemenetluste lahendamist keskkonnaõigusega seotud valdkondades.

Risto Kask: spordisõbrad rõõmustavad, jõusaalid on alates 18. jaanuarist taas avatud

Risto Kask, Sõle Spordikeskus

Mul on häid uudiseid spordisõpradele. Valitsus otsustas, et Harjumaal ja Ida-Virumaal on võimalik spordisaalid (sh jõusaalid) alates 18. jaanuarist taas külastajatele avada. Tingimuseks on, et spordisaalis võib teha individuaalset treeningut, st viibida 1+1 põhimõttel (sportlane + treener). Omavahel peab hoidma mõistlikku distantsi (2m).

Samad põhimõtted kehtivad ka noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõppe valdkonnas.

Grupitreening on siseruumis endiselt keelatud (välja arvatud ülejäänud 13 maakonda). Grupitreening on Harjumaal ja Ida-Virumaal lubatud välitingimustes 10+1 põhimõttel.

Meeldiv on seegi, et taas avatakse ka restoranid ja toitlustuskohad ning ujulad.

Detailsem ülevaade ja täpsustused kättesaadavad kriis.ee lehel. Kindlasti tuleb järgida Terviseameti juhiseid.

Risto Kask: uus tuleohutuse seadus kiirendab suurhoonete tuleohutuskontrolli protsessi

Kas teadsid, et märtsis muutub tuleohutuse seadus?🔥

Üheks muudatuseks on, et tuleohutusnõuete kontrollimisse kaasatakse ka asjatundjad erasektorist.
See kiirendab suurhoonete tuleohutuskontrolli protsessi, vähendab bürokraatiat ja võimaldab lahendada paljud küsimused või probleemid riigi sekkumiseta. Nimelt peavad suuremate büroode, garaažide või tootmis- ja laohoonete omanikud, keda on Eestis pea 10 tuhat, hakkama üks kord kolme, suurepärases korras hoonete puhul üks kord kuue, aasta jooksul tellima enda hoonele tuleohutusülevaatust vastava kutse ja pädevusega tuleohutusspetsialistilt või -eksperdilt 🕵️‍♀️.

Loe tuleohutuse seaduse muudatustest täpsemalt 👉 tinyurl.com/tuleohutusseadus

Risto Kask: Eesti korraldab autoralli maailmameistrivõistluste etappi veel kahel aastal

Väga lahe! Eesti saab korraldada autoralli maailmameistrivõistluste etappi veel kahel aastal – nii sellel kui ka järgmisel.

Etapi korraldamine võimaldab tutvustada meie riiki maailmale, panustab tugevalt meie majanduse, regionaalse ja spordi arengusse.

#wrc #WRCLive #wrcofficial #wrc2021

Täpsemalt saad lugeda siit: https://ralli.ee/ametlik-rally-estonia-on-2021-aasta-autoralli-maailmameistrivoistluste-etapp/

Risto Kask: kindlustusjuhtumi korral ei tohiks sündmuspaigalt enne juhtumi vormistamist lahkuda

Päris huvitav asjaolu, mida paljud kindlasti ei tea. Kindlustusjuhtumi puhul lahkuvad inimesed sageli sündmuspaigalt enne õnnetuse vormistamist või liigutavad oma sõidukeid. Kuid isegi kui teine auto sind vaid õrnalt riivas ja olete keset liiklusrohket tänavat, ei tohiks sündmuspaigalt enne vigastuste fikseerimist ja juhtumi vormistamist lahkuda.

Kui liiklusõnnetuses inimesed kannatada ei saanud, osapooled on kohal ja nõustuvad üheskoos täitma liiklusõnnetuse teate vormi, siis saab õnnetuse politsei abita vormistada.

Kohapeal tuleb teha sõidukitest, nende registreerimismärkidest, õnnetuspaigast ja ümbritsevast olukorrast video või fotod.

Kui keegi on saanud õnnetuses viga või on kahtlus, et juht on joobes, peaks helistama numbrile 112.
Avarii korral aitavad juhised Politsei- ja Piirivalveametilt https://bit.ly/3lXImeI ning Kindlustuskeskuselt https://bit.ly/2FFdAHW

Risto Kask: elatisvõlglased võivad edaspidi reisidokumendist ilma jääda

Kas teadsid, et alanud aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma reisidokumendist?

Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib edaspidi kaasa tuua reisidokumentide (Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse) kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelata nende välja andmise. ID kaarti kehtetuks tunnistada ei saa.

Samuti hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda.

Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid. Kohustatud kolmas isik peab avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest võimalikult kiiresti kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.

Meetmete eesmärk on muuta tõhusamaks elatise sissenõudmist ning mõjutada elatist maksma kohustatud inimest oma kohustust vabatahtlikult täitma. Täitemenetluse seadustiku muudatused võeti riigikogus vastu 2019. aasta alguses. Kehtima hakkasid meetmed 1. jaanuarist.

Risto Kask: uus kogumispensioniseadus muutis pensioni II samba vabatahtlikuks

Jaanuaris jõustus uus kogumispensioni seadus. Kogumine teises sambas muutus vabatahtlikuks ja sinna tekkisid uued võimalused.

Alates jaanuarist saab igal ajal esitada avaldusi kogumispensioni teise sambaga liitumiseks ja sealt lahkumiseks. Täiendava võimalusena on variant jätta seni kogutud raha teise sambasse kasvama, kuid lõpetada uued sissemaksed. Uue võimalusena saab teise samba sees hakata ise oma pensioniraha investeerima, lastes selle kanda oma pensioni investeerimiskontole. Selleks saab avaldusi hakata esitama pisut hiljem ehk aprillikuus.

Kõigi nende uute võimaluste kasutamine on vabatahtlik ja eeldab vastava avalduse esitamist. Avalduse realiseerimine sõltub selle esitamise ajast. Inimesed, kes soovivad midagi oma teise samba kogumises muuta, saavad kõik need võimalused enda jaoks rahulikult läbi mõelda. Otsust ei pea tegema kohe – kõik need valikud on võimalikud ka järgnevatel aastatel. Inimesed, kes on oma teise sambaga rahul, ei peagi midagi tegema – neil jätkub kõik nagu seni.

Septembris taastuvad 4 protsendi maksed teise sambasse. Riik peatas suvel ajutiselt sotsiaalmaksu 4 protsendi arvelt tehtavad sissemaksed teise sambasse. Need maksed taastuvad tuleva aasta septembris.

Muutub kolmanda samba pensioniiga. Edaspidi saavad uued kolmanda pensionisambaga liitujad pensionile jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Senistel sambaomanikel säilib võimalus sealt pensionile minna 55-aastaselt. Raha saab kolmandast sambast välja võtta ka varem, kuid siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 20 protsenti.

Maksumuudatused seoses teise samba muudatustega. Teisest sambast enne pensioniiga raha välja võtmisel tuleb maksta tulumaksu 20 protsenti. Pensionieas või viis aastat enne sellesse ikka jõudmist raha korraga välja võtmisel tuleb tulumaksu maksta 10 protsenti. Maksuvabalt saab teise samba raha välja võtta pensionieas või kuni viis aastat enne sellesse ikka jõudmist, võttes raha välja eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensionina. Samuti on maksuvaba puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse.

Teise samba väljamaksed ei lähe sellest aastast maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ega vähenda inimese maksuvaba tulu.

Risto Kask: maski kandmine ei ole ainult kasulik, vaid see võib ka päästa sinu elu

Loomulikult me kõike seda juba teame, aga kordamine on tarkuse ema. Maski kandmine aitab pidurdada nakatumist ning päästa elusid. Peseme käsi ja väldime silmade, nina ja suu katsumist. Hoiame distantsi ja õhutame tube. Ühekoos saame viirusest võitu! ❤

Risto Kask: uus aasta tõi uued päevalimiidid harrastuskalapüügile

Kas sulle kalal meeldib käia? Igal juhul on hea teada, et uus aasta toob uued päevalimiidid harrastuspüügile! 🐟

Valitsus kinnitas kalapüügieeskirja muudatused, millega pandi paika populaarsete püügikalade päevalimiidid.

📌 Ahvena päevalimiidiks jääb endiselt 15 kilo, kuid nüüd on seatud limiidid ka teistele kalaliikidele ning edaspidi saab harrastuspüüdja püüda ööpäevas 5 haugi, 5 koha, 15 latikat, 2 jõeforelli.
📌 Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelu ajad. Koha keeluajaks saab olema 5.05-10.06, mis on ühesugune kõikides siseveekogudes. Haugi keeluajaks Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes (v.a Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel) saab olema 15.03-30.04. Latika keeluajaks siseveekogudes (v.a Võrtsjärv ja Peipsi järv) aga 1.05-10.06.
📌 Alles jääb vaid üks kala alammõõt. Kui varem oli alammõõte mitu, kuid lähtuda tuli ikkagi vaid suurimast alammõõdust, siis loogiline on jätta alles vaid too üks.

👉🏻 Muid muudatusi saab lugeda siit https://bit.ly/3gVHplO

Risto Kask: alanud aasta toob pensionisüsteemi ridamisi muudatusi

Kas teadsid, et vastselt alanud aasta toob pensionisüsteemi ridamisi muudatusi? Näiteks saab uuest aastast kasutada oma pensioni paindlikult. See tähendab, et pensionile saab minna juba 5 aastast varem kui ka oluliselt hiljem pensioni east ning vahepeal saab pensioni maksmist ka katkestada ning alata uuesti. Või võtta pensioni välja pooles mahus. Selle võrra tuleviku pension suureneb.

Esimesse sambasse lisandub ka uus ühendosa, mida hakkavad kõik pensionikindlustatud koguma uuest aastast.

Muudatusi on ka teises ja kolmandas sambas.
Allolevalt lingilt saab lugeda17 olulise asja kohta, mida maksab tuleviku pensioni kohta teada.

#sotsiaalministeerium #pension #pensionitõus

https://somblogi.wordpress.com/2020/12/29/17-olulist-pensioniasja-mida-peaksid-teadma/?fbclid=IwAR1hDuYGp25uKLSDqcqVWbZHe3xPXFy0v-b-VixQoQQoAF0eEn3UWFtAlMU

Risto Kask: Ida-Virumaa ettevõtted said riigilt 2,13 mln eurot toetust

Riik maksis jaanuari alguses 194-le covid piirangutest kannatada saanud Ida-Virumaa ettevõtjale toetusena kokku 2,13 miljonit eurot.

Väljamaksed hakkasid pihta 8. jaanuari paiku. Maksimaalne toetuse suurus oli 180 000 eur. See on üks osa enam kui 30 mln euro suurusest covid teise laine abipaketist.

Ettevõtja peab toetuse saamiseks tegutsema majutuse ja toitlustuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande või muude valitsuse korralduses nimetatud teenindavate tegevuste valdkonnas, tal peavad olema töötajad Ida-Virumaal ning tema tegevus peab olema täielikult peatatud või oluliselt piiratud. Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu toetusele kvalifitseeruvate ettevõtete EMTAK kood peab klappima valitsuse korralduses loetletud koodidega (valitsuse korraldus).Toetuse saaja suhtes ei tohi olla alustatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust, FIE peab olema 15. detsembri seisuga esitanud ettevõtlustulu deklaratsiooni 2019. aasta kohta.

Toetus arvutati 2020. aasta novembri palgakulu põhjal 15. detsembri seisuga novembri eest maksu- ja tolliametile esitatud deklaratsiooni alusel. Pärast seda kuupäeva esitatud deklaratsioone ega nende parandusi ei arvestata. Toetuse maksimaalne suurus ettevõtja kohta on kuni 180 000 eurot. FIE maksimaalne toetussumma on 2020. aastal kehtiva kuupalga kahekordne alammäär tema enda kohta. Kui FIEl on töötajad, lisandub nende eest makstav toetus.

Toetuse väljamaksmisel tuleb ka jälgida, et ei ületataks ettevõtja vähese tähtsusega abi piiri. Kui selle toetuse väljamaksmisega piir ületataks, kantakse toetuse saajale esialgu üle see osa summast, mis tema vähese tähtsusega abi piiri ei ületa. Peale riigiabi loa saamist kontrollitakse, kas toetuse saaja vastab COVID-19 raamistiku tingimustele ja kantakse üle ülejäänud toetuse summa, kvalifitseerides juba antud vähese tähtsusega abi ümber riigiabiks.

Toetuse saamiseks otse oma pangakontole tuli ettevõttel hiljemalt 6.jaanuariks 2021 esitada oma ettevõtte pangakonto number MTA iseteeninduskeskkonnas e-MTA ja lisada juurde pangakonto omaniku (ettevõtte) nimi. Seda saab teha valides menüüst „Suhtlus“->“Kirjavahetus“. MTA saadab toetuse saajatele ka sellekohase teavituse.

Toetuse saajatele, kes pangakontot MTA teavituse peale tähtajaks ei esitanud või kellel on riiklike maksude võlg või esitamata deklaratsioonid, kantakse toetus ettevõtte ettemaksukontole MTAs. Sellisel juhul tehakse toetuse summast rahaliste kohustuste olemasolul nende tasumiseks tasaarveldus. Kui tasumisele kuuluvaid nõudeid ei ole, on see ettevõtja vaba raha, mida ta võib kasutada vastavalt oma soovile, kas siis jättes ettemakseks tulevaste nõuete katteks või paludes selle summa väljamaksmist enda pangakontole tavapärases korras.

Risto Kask: obstruktsiooni käigus paberi raiskamine ei ole mõistlik

Abielureferendum on selleks korraks küll läbi, kuid mis puudutab obstruktsiooni raames välja prinditud paberipakke, siis selles osas on emotsioon endiselt värske.

Vaatasin ja imestasin, millisel moel riigikogus abielureferendumi parandusettepanekuid esitatakse. Paberil. SDE esitas 5800 ettepanekut ja RE 3500 ettepanekut, neist SDE omad väidetavalt olid siiski mälupulgal.

Taoline pakkide viisi paberi välja printimine ei ole keskkonnasõbralik. Usun, et kõik riigikogu erakonnad on oma programmides toonitanud keskkonnahoiu olulisust. Ka oma tegudega peaks eeskuju näitama. Usun, et üleüldiselt võiks riigikogu töös vähem printida ja rohkem digitaalselt toimetada. See puudutab ka näiteks riigieelarve menetlust.

Esitan omalt poolt ühe konkreetse üleskutse. Printige vähem. Nii on keskkonnasõbralikum! 🙂

#abielureferendum #riigikogu #reformierakond #sotsiaaldemokraadid #keskerakond #mõtleroheliselt #äraprindi

Fotod: Erki Parnaku

Risto Kask: fotomeenutus jõulukringlite jagamisest

Risto Kask, Keskerakonna kringel

Fotomeenutus jõuludest. Käisime Tiit Terikuga tervitasime neid, kes jõulude ajal ei puhka. Häid pühi Nõmme päästekomando tublile meeskonnale! ❤️

Risto Kask: avanesid KOV hoonete energiatõhususe suurendamise meetmed

Head omavalitsustegelased.

Uued KOV hoonete energiatõhususe suurendamise voorud on avanenud. Alates 21. detsembrist 2020 saab taotlusi esitada nii uute liginullenergiahoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate rekonstrueerimiseks. Kahe vooru maht kokku 30 mln eur. 🏗🏡

Täpsemalt siit: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks-muutmine?fbclid=IwAR3a2M1dp2-TnAQrmOA-EdY3ttz7kpXHj_JvxpboA1BbbHuySLRBRKJwumk

Risto Kask: Tallinnas hakkab tööle uus linnapuhastusüksus

Tallinnas hakkab sel aastal tööle uus linnapuhastusüksus. Spetsiaalne linnapuhastusüksus hakkab tegema tarvilikke töid ohutuma liiklemise tagamiseks ning on linnapuhastuses vajalikuks lisajõuks. 🚜

Tänavapuhastusteenuse võimekuse loomine linna poolt võimaldab muuta teenust paindlikumaks ja kvaliteetsemaks, kuna linnal on võimalik suunata oma ressurssi päevakorras olevate väiksemate tööde tegemiseks.

Lähemalt saab lugeda siit: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinnas-hakkab-tuleval-aastal-toole-uus-linnapuhastusuksus?fbclid=IwAR35H6umLYXOqANO_ONCBfSZMICCT55R6SrR313xfldJ1ayooYG7SThZIkg

Risto Kask: alates jaanuarist muutub haiguspäevade hüvitamise kord

Risto Kask, Valeri Korb

Seda muudatust on tõenäoliselt paljud juba ammu oodanud. Nimelt muutub alates 2021. aasta jaanuarist haiguspäevade hüvitamise kord. Jaanuarist alates hakatakse töötajatele haiguspäevi hüvitama alates teisest päevast. Erand kehtib esialgu kuni 30. aprillini.

Täpsemalt toimib asi nii, et tööandja hüvitab haiguslehe teise kuni viienda päeva (neli päeva). Kõik ülejäänud päevad hüvitab Haigekassa (alates kuuendast). Samasugused uuendused laienevad ka karantiinilehele, mida saavad taotleda koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktsed.

Kuni aasta lõpuni kehtib endine kord, mille järgi saab töötaja haigushüvitise alates kolmandast päevast ja tööandja hüvitada on viis haiguslehe päeva (neljas-kaheksas).

Loe lähemalt siit: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-pohimotteliselt-heaks-haigushuvitise-laienemise-alates-teisest-haiguse?fbclid=IwAR27sMAPrT3BWlSBmpo96sAkVJGx2r0mnGuQR0J5jHbAOHeRpSRhyMeAQMI

#püsimeterved #hoiameEestieluavatud #EestiHaigekassa #EestiTööandjateKeskliit #Sotsiaalministeerium #ristokask

Risto Kask: uus tööhõiveprogramm aitab leevendada COVID levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid

Valitsus kinnitas 2020. aasta lõpus uue tööhõiveprogrammi, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid.

Lisaks võimaldab tööhõiveprogramm Eesti Töötukassal jätkata paindlikult tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist. Senistele teenustele täiendusena saab pakkuda näiteks jätkutuge inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud. Soodsamaks muutub tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimused.

Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on tööhõiveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot.

📌 Ettevõtluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada töötute ettevõtlikkust ja iseendale töökoha loomist.
📌 Arengutreeningu ehk coachingut hakatakse pakkuma juulist.
📌 Samuti on plaanis ühtlustada toetuse määra kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja suurendada maksimummäära 2500 eurole.

#tööturuprogramm #vabariigivalitsus #riigikogu #Eesti #ristokask #uuedtöökohad #teetööd #riigikantselei #sotsiaalministeerium

Risto Kask: Rahandusministeeriumi tublid nõunikud jätkavad teadusmaastikul

Risto Kask, Kristi Rüütel, Gerttu Blank

Postitan ühe pildimeenutuse 2020. aasta detsembrist. Teadupärast suundusid minu kaks tubli kolleegi Rahandusministeeriumist tööle Haridus- ja Teadusministeeriumisse.

Kristi ja Gerttu viimasel tööpäeval tegime ka selle toreda pildi. Nüüd on neist saanud tublid hariduspoliitika edendajad. Kindlasti võidab Haridusministeerium sellest väga palju. Kivi kotti ja häid kordaminekuid uues ametis!

Risto Kask: riikides on COVID tase erinev, probleemid on aga samad

Mõni aeg tagasi postitasin Facebooki küsimuse, “mis arvate, kas neis riikides, mis “madala” COVID tasemega, probleeme ei ole? Või on asi selles, et tegemist on riikidega, kus probleeme ei kaardistata? 🙂”

Tõsiasi on loomulikult see, et probleemid on sarnased igal pool. Statistiliselt paistab, et eakama elanikkonnaga riikides on prognoositud surmade arv suurem. Kuid see ei välista, et enne pandeemia raugemist see olukord ei muutu. Tegelikult näeb tervikpilti tõenäoliselt alles mõne aja pärast.

Hoidke enda ja lähedaste tervist. Kandke maski ja peske käsi!

#covid19 #koroonaviirus #hoia #oleterve #Eesti #püsikodus