Riigihalduse arengud ja uudislood
Blogi riigihalduse teemadel
Eile oli sünnipäev heal kolleegil Keit Pentus-Rosimannusel, kes peab hetkel Rahandusministeeriumis rahandusministri ametit.
Suured õnnesoovid sünnipäeva puhul. Aastake tuli vanusele juurde, kuid kindlasti tuli ka tarkust. Seda koguneb aastatega aina rohkem ja rohkem. Palju palju õnne ja mõnusaid kordaminekuid uuel eluaastal!
Valitsus otsustas leevendada tingimusi põhikooli lõpetamisele. 25. veebruaril kehtestati põhikooli lõpetamise ja hindamise uus leebem korraldus 2020/2021 õppeaastaks.
Edaspidi kehtib olukord, kus kõik põhikooli riikliku õppekava järgi õppivad õpilased peavad küll põhikooli lõpetamiseks sooritama seaduses ette nähtud lõpueksamid, mis annavad objektiivse pildi õpilase teadmiste tasemest põhikooli lõpus, kuid eksamitulemus ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel määrav.
Jätkuvalt on vaja sooritada põhikooli lõpueksamid, milleks on eesti keel või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keel teise keelena, matemaatika ja aine õpilase valikul.
Lisaks on põhikooli lõpetamiseks vajalik tingimus õppeainete viimaste aastahinnete tulemus vähemalt „rahuldav” või „arvestatud” ja õpilase kolmandas kooliastmes sooritatud loovtöö, välja arvatud, kui see ei ole õppenõukogu otsusel võimalik.
Eelnõu järgi võib õppenõukogu otsusega anda lõputunnistuse õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines „nõrk“ või „puudulik“.
Õppekorralduse muudatuse ajendiks on COVID tõttu tekkinud ebaühtlane õpikvaliteet, võimalikud õpilüngad ja ka vaimne stress, mis kriisiaegse õppekorraldusega on kaasnenud (sh lõpueksamitega kaasnev pinge).
Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.hm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-pohikooli-lopetamise-tingimused-eksamid-toimuvad
Selle üle, et Ott Tänak ja Martin Järveosa Soomes toimunud Arktika ralli võitsid, on äärmiselt hea meel. Tugev samm edasi, teise maailmameistri tiitli suunas.
Ott on kiire, seda me teame kõik, sel korral oli õnneks ka tehnika tema poolel ja kõik sujus ütlemata hästi. Loodan, et see võit aitab fookust eelolevateks rallideks paremini sättida. Selleks, et 2x maailmameistriks tulla, on vaja hoiduda eksimusest, aga vaja on ka õnne.
Suured õnnesoovid, Ott Tänak ja Martin Järveoja! Jätkake samas vaimus!
MM-sarja üldseis:
#OttTänak #MartinJärveoja #WRCRally #ArcticRallyFinland
Valitsus kinnitas kohalikele omavalitsuste tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotuse summas 205 miljonit eurot, mis on 2 mln eurot enam, kui möödunud aastal.
Omavalitsustele jaotatav tasandus- ja toetusfondi maht on sel aastal kokku 570 miljonit eurot, millest 358 miljonit on juba varasemalt jaotatud üldhariduskuludeks. Toetusfondist läheb 29 miljonit eurot kohalike teede hoiuks, 16 miljonit asendus- ja järelhoolduseks, 15 miljonit koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks ja 15 miljonit toimetulekutoetuse maksmiseks.
2021. aastal on kasvanud üldhariduskoolide toetus ja toimetulekutoetuse maksmise hüvitis kumbki nelja miljoni euro võrra.
Samuti antakse toetusfondist linnadele ja valdadele huvihariduse ja –tegevuse toetuseks 14 miljonit eurot, mis on mõeldud parandama huvitegevuse kättesaadavust hajaasustuspiirkondades ja sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatele noortele. Lisaks antakse vahendeid matusetoetusteks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks perekonna hoolduskoormuse vähendamiseks ning rahvastikutoimingute hüvitamiseks.
Tasandus- ja toetusfondi eesmärk on ühtlustada valdade ja linnade eelarvelisi võimalusi ning tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohaliku elu majandamiseks.
Uudiseid koroonaviiruse ravis. Valitsus otsustas eraldada Terviseametilest täiendavalt 621 000 eurot koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks.
Jaanuaris telliti Remdesiviri 1800 viaali maksumusega 621 000 eurot (345 eurot/viaal). Tänaseks on sellest kogusest kasutamata ca 550 viaali, millest jätkub veel kolmeks nädalaks.
Alates 1. märtsist hakkavad üle Eesti kehtima uued piirangud ja täiendavad meetmed. Siin on esialgne nimekiri, täpsustatud seis avaldatakse kriis.ee lehel lähiajal.
Sportimine ja huvitegevus:
Meelelahutus:
Toitlusasutused:
Kaubanduskeskused:
Hariduses:
#koroonaviirus #uuedpiirangud #ristokask #piirangud #VabariigiValitsus #Riigikantselei
Levivad valeuudised, et HOIA äpp lakkab töötamast või võetakse kasutusest maha. See ei vasta tõele. HOIA äpp töötab jätkuvalt kenasti edasi.Peale seda kui inimene on terveks saanud, siis selleks, et äpp oma tööd ehk haigete kontaktide tuvastamist taas alustaks, tuleb kas: äpi seadetest eelmised andmed kustutada või äpp kustutada ja taas alla laadida.
HOIA on Eestis aidanud murda mitmeid nakkusahelaid. Kuigi HOIA ei anna riigile ega mitte kellelegi teisele teada, kui palju ja kellele on hoiatusi saadetud, näitab seda inimeste endi poolt Terviseametile antud tagasiside.
HOIA on Eesti parimate IT-ekspertide ühise (tasuta!) töö ja pingutuse tulemusena sündinud täiesti ainulaadne inimese privaatsust austav lahendus, millega päriselt ühiskonda aidatakse. Ajakirjaniku poolsed hinnangud nagu näiteks „Seega pole teada, kas see äpp on kasulik“, on seetõttu selgelt üleliigsed ja ülekohtused ning ükski HOIA kasutaja ei pea end neist mõjutada laskma. On küll kasulik!
Tulevikus võib HOIA ka ringi reisides sulle sageli parimaks abimeheks osutuda, sest peagi on loomisel ka piiriülene lahendus.
HOIA rakendus ei lakka ega ole lakanud töötamast. Vastupidi, HOIA on endiselt väga hea COVID-19 viiruse tuvastamise ja tõkestamise vahend ning see on kõigile inimestele tasuta kättesaadav. Täna kasutab rakendust juba üle 264 000 inimese.
HOIA rakendus ei ole katki, kui inimene on nakatunud koroonaviirusesse, märkinud end nakatunuks ja saanud kirja „Äpp ei tööta“. See tähendab, et äpp on oma töö hästi teinud ja hoiatused laiali saatnud ning hetkel ta tõepoolest aktiivselt ei tööta. HOIA loomisel oli eelduseks, et COVID-19 nakatunud inimesed jäävad koju, mitte ei uita kuskil ringi ja nakata teisi, mistõttu sel ajaperioodil ei peagi äpp aktiivselt anonüümseid hoiatusi saatma!?
Muhu saart ja mandrit ühendava nö “Saaremaa silla” või ka “Suure väina püsiühenduse” arendamine on hoogu sisse saamas. Riik on alustanud silla rajamise ettevalmistamiseks riigi eriplaneeringu konsultandi otsinguid. Välja on kuulutatud riigi eriplaneeringu konsultatsioonihange.
Hankega soovitakse leida teenuse osutaja, kes konsulteerib rahandusministeeriumit Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse, planeeringu läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu ning eskiisprojektiga seonduvas.
Püsiühenduse loomine pikaajaline, põhjalik ja mastaapne protsess ning nõuab mitmekülgset koostööd. Seetõttu on vaja leida ka tugevate kompetentside ning varasema sarnase arenduse kogemusega konsultant.
Hankele oodatakse pakkumusi 8. märtsini, võitjaga sõlmitakse aastane töövõtuleping konsultatsiooniteenuse osutamiseks. Hanke tulemusena peaksid valmima eriplaneeringu lähteseisukohad, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, vajalike uuringute loetelu ning püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne.
Riigi eriplaneering on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 ning selle eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast, kogu ala suurus on kokku 9200 ha.
Muhumaa ja mandri vahele püsiühenduse loomise sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, mil Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Püsiühenduse kavandamine on täna ära toodud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, samuti on silla- ja tunnelivariandi alternatiivid kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Lääne ja Saare maakondade planeeringutes. Püsiühenduse terviklikuks planeerimiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering.
Mis te arvate Eesti merealal toimuvast laevalt laevale kütuse tankimisest või täpsemalt ümber laadimisest?
Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles, et tänaseks on teatavaks saanud informatsioon, et STS-operatsioone võib 2019.-2020. aastal olla tehtud ka Pakri hoiualal. Kahtlemata teeb see murelikuks.
Keskkonnaministeerium valmistab ette regulatsioonide muutmist, et ohtliku kauba laevalt laevale ümberlaadimine Pakri hoiualal ja selle lähistel asuvatel ankrualadel oleks täielikult välistatud. See on ka igati mõistlik, sest oht kemikaalide merre sattumiseks on täiesti reaalne.
Paldiski lähedal ja Paldiski lahes asuvatel ankuraladel, kuid ka kõigil teistel hoiualadel oleks mõistlik STS-toimingud keelata. Samas sarnane tegevus võib-olla lubatud mujal, hoiualadest väljaspool. See tegevus peaks olema reguleeritud ja maksustatud, mis tagaks ka riigile maksutulu.
Kuna pilt sellest, kus praegu tangitakse või kus üldse viimasel ajal tangitud on, on ebaselge, on lähiaja prioriteediks saada selge ülevaade ka teistes ankrualades toimuvatest tegevustest ja võimalikest keskkonnariskidest, eriti kui ankruala asub Natura alade läheduses.
Hetkel ei ole õigusaktides hoiualal tegutsemise keeld üheselt mõistetav ja selle täitmine piisavalt tagatud. Ka ei pruugi praegu olla võimalik rikkumiste korral tagantjärele sanktsioone kehtestada. Mitme ministeeriumi ja ametkonna tõhusas koostöös tuleb leida kiire lahendus, et tagatud oleks õigusselgus ja keskkonnakaitse.
Loodan, et ametkonnad võtavad küsimust tõsiselt, luues regulatsiooni ja õigusruumi STS-toimingute viljelemiseks Eesti meredel. Selge see, et piirangud on üheks sellise regulatsiooni osaks, kuid ka maksustamise põhimõtete ja toiminguid tegeva ettevõtte vastutuspõhimõtete sisseseadmine. Juhuks, kui peaks toimuma kütuse lekkimine või muu õnnetus.
Head sõbrad, siit teile üleskutse. Tähistame sel aastal Eesti sünnipäeva, vabariigi aastapäeva, lähedaste ringis. Hoiame üksteist ja väldime rahvakogunemisi.
Toompeal tõuseb lipp Pika Hermanni torni ühes päikesega kell 7.32. Siiski on mõistlik jääda koju ja jälgida pidulikku lipuheiskamist Eesti Televisiooni ja Vikerraadio vahendusel.
Kuberneri aias toimuval lipuheiskamisel osalevad ainult akadeemiliste ühenduste ja isamaaliste noorteorganisatsioonide liputoimkonnad.
Ürituse kava ja lisainfo on siin 👉 https://www.riigikogu.ee/infoallikad/fookusteemad/riigilipu-pidulik-heiskamine-eesti-sunnipaeval?fbclid=IwAR2b3P7gC_mxQ6TfQwb2cVrRk7mF3sYwXb6d1Zk9h2fQENyryZg0TYmrpds
Minu käest on küsitud, kas riik testib kaitsemaske, enne kui need kasutusse võetakse. Testime. Nii ühekordseid kui ka korduvkasutatavaid. 😷
Meditsiinitarvikutena Eestis turustatavad maskid läbivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti inspektsiooni, mille käigus maske testitakse. Kontrollitakse, kas pakendil olevad parameetrid vastavad tegelikkusele ning kas nad vastavad konkreetse maski sertifikaadile. Neid maske, mis teste ei läbi, meditsiiniseadmetena müüa ei saa.
Korduvkasutatavate maskide osas üldiselt ametlikke nõudeid ette nähtud ei ole, sest need ei ole meditsiiniseadmed vaid aksessuaarid. Kui jagame maske abivajajatele, need kindlasti enne ka üle kontrollime.
Näiteks, kui jagasime selle aasta algul toimetulekuraskustes peredele 40 000 korduvkasutatavat maski, kontrollisime enne maskide soetamist kõik näidised üle. Puhusime need läbi ja vaatasime, kas nende kaitsevõime on piisav. Proovisime neid ka ette. Võib öelda, et kõik maskid ei ole ühtemoodi mugavad. Mõni mugavam, teine vähem.
Samuti olid kontrollitud need, enam kui miljon ühekordset maski, mis eelmisel aastal toimetulekuraskustes inimestele jagati.
Kindlasti jälgige kaitsemaske ostes, kas neil on olemas piisav kaitsevõime. Eestis on lubatud ringi liikuda ka lihtsalt suud ja nina kattes, ehk kasutades nt kaelussalli, kuid paha ei tee ka kaaluda muid lahendusi, mis on tõenäolisemalt parema kaitsevõimega.
#kaitsemask #kannamaski #ristokask #Rahandusministeerium #VabariigiValitsus
Uued piirangud ja uued meetmed, mis jõustuvad üle Eesti alates esmaspäevast, 22. veebruarist.
📌 Saunad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid. Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.
📌 Toitlustus
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. Lisaks peab valitsus vajalikuks rakendada toitlustusasutustes kehtivate nõuete täitmise üle sihitatud järelevalvet.
📌 Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe ja noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus vähemalt kahel järgmisel nädalal lubatud. Sisetingimustes võib kokku viibida maksimaalselt 200 inimest. Välitingimustes on huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe, noorsootöö ja sportimine lubatud mitte rohkem kui 250 inimesel, kui järgitakse inimeste hajutamise nõuet. Sama kehtib ka välitingimustes toimuvatele spordivõistlustele.
📌 Meelelahutus
Samad reeglid ehk nii 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal. Nõuded kehtivad meelelahutusteenuse osutamisel nii avalikes kui ka mitteavalikes kohtades.
📌 Avalikud kogunemised
Mittestatsionaarsete istekohtadega avalikud kogunemised on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda mitte rohkem kui 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.
📌 Haridus
Pärast koolivaheaja lõppu ei toimu koolihoonetes alates 5. klassist ühe nädala jooksul kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad. Seega ei või õppijad 1.–7. märtsini üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Piirang ei kehti 1.–4. klassi õpilastele ega siis, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.
Täpsemalt tuleb lähiajal info kriis.ee lehele. Detailsem korraldus ja seletuskiri on koostamisel.
#koroonaviirus #covid19 #uuedpiirangud #ristokask #VabariigiValitsus
Möödunud ööpäevaga tuli juurde 811 positiivset testi, surmasid oli kaks.
Teatavasti oleme saanud nüüd paar nädalat elada leevenenud piirangute tingimustes. Üle Eesti ühtlustati piiranguid ning Harjumaal ja Ida-Virumaal kaotati karmid piirangud toitlustusele, treeningule ning vaba aja veetmise võimalustele. Sellel paistab olevat tuntav mõju uute nakatumiste arvule.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 508). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti.
Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut. Järvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.
Hetkel pannakse kõva rõhku vaktsineerimisele ning vaktsineerimiste tempo kiirendamisele. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest. Järgnevatel nädalatel on oodata vaktsineerimise tempo kiirenemist.
Kahjuks tundub, et väsimus piirangutest on suur, kuid tuleb veel vastu pidada. Olge tublid, hoidke distantsi ja kandke maski!
https://www.err.ee/1608112795/oopaevaga-lisandus-811-koroonapositiivset-suri-kaks-inimest
Rahandusministeerium saatis 15. veebruaril välja pressiteate, kus annab ülevaate riigieelarve positsiooni mõjutavatest kuludest. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2020. aastal ca 798 miljonit eurot eelneva aastaga võrreldes, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 11,4 protsenti. Teade on muutmata kujul alljärgnev:
Peamiselt tulenes riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude (s.o kulud ilma välisvahendite ja teistesse sektoritesse edasiantavate maksudeta) kasv sotsiaaltoetuste ja antud kodumaiste toetuste suurenemisest 621,9 miljoni euro võrra ehk kasvutempoga 12,7 protsenti aastas. Sotsiaaltoetused on aastas suurenenud ca 166 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti, millest üle 82 protsendi ehk ca 137 miljonit eurot moodustavad peamiselt indekseerimise ning erakorralise pensionitõusu mõjul kasvanud pensionide tõttu suurenenud sotsiaalkindlustustoetused.
Tegevustoetused suurenesid 2020. aastal üle 326 miljoni euro ehk 20,1 protsenti, mille üheks põhjuseks on epideemiast põhjustatud eriolukorra vahendite kasutamine. Eelarvepositsiooni mitte mõjutavad välistoetused vähenesid välisinvesteeringute mahu kahanemise tõttu aastas ca 57 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti.
Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aastal 78 miljoni euro võrra ehk 18,4 protsenti ja tööjõukulud 63 miljoni euro võrra ehk 6,9 protsenti. Investeeringukulude kasv oli tingitud 2020. aasta lõpupoole tehtud suuremahulistest investeeringutest kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks ja ehitistesse.
Tööjõukulude suurenemine on põhjustatud peamiselt pärast pandeemia puhkemist ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest makstud lisatasudest ning vastavalt töömahtude kasvule sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.
Majandamiskulud on püsinud aastases võrdluses küllaltki stabiilsel tasemel, suurenedes 2020. aasta detsembri lõpuks 21,3 miljonit eurot ehk 2,6 protsenti. Vaatamata meditsiini- ja hügieenikulude hüppelisele suurenemisele üle 53 miljoni euro, vähenesid märgatavalt suurenenud kaugtöö osakaalu ja lähikontaktide piiramise tõttu töötajate lähetuskulud ca 14 miljonit eurot, administreerimiskulud ca 3,6 miljonit eurot ning sõidukite ja rajatiste majandamiskulud ca 2,2 miljonit eurot.
Joonis 1. Riigieelarveliste asutuste kogukulud ja positsiooni mõjutavad kulud 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste investeeringud 2019. ja 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium
Info pani kokku Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik.
Rahandusministeerium andis teada, et detsembriks oli tasutud maksu- ja tolliametile 7,7 miljardit eurot makse, millest detsembri maksutulu moodustas 761,3 miljonit eurot. 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti.
Maksutulu vähenes aastases võrdluses nii kumulatiivselt kui viimase kuu vaates, vastavalt 2,4 ja 6,5 protsenti. Maksutulude vähenemine tulenes eelmisel aastal eelkõige COVID19 pandeemiast põhjustatud tervisekriisist ja mitme energiatoote maksumäära langetamisest.
Aasta kokkuvõttes tasuti võrreldes lisaeelarves prognoosituga üle ootuse enam eelkõige tööjõumakse. Tööjõumakse mõjutav palgafond kasvas koos Töötukassa töötasu hüvitisega 2020. aastal 2,4 protsenti. Töötajate arv kahanes eelmisel aastal 2,8 protsenti, keskmise töötasu kasv ulatus 5,3 protsendini, mõlema osas oli lisaeelarve prognoos oluliselt pessimistlikum.
Sotsiaalmaksu tasuti aastaga 2,5 protsenti enam kui aasta varem. Laekumist mõjutas ka võla suurenemine kriisi tõttu, mis aasta teises pooles siiski pidevalt vähenes. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas aastaga 7,9 protsenti. Peamine suurenemine tuli töötasudelt, aga kasvas ka töötuse suurenemisega seotud hüvitistelt ja pensionidelt tasutud tulumaks. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes aastaga 11,7 protsenti, osaliselt mõjutas seda kriis ja osaliselt suurenenud regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalama maksumääraga dividendide maht. Pangad ei jaotanud Euroopa Keskpanga soovitusel eelmisel aastal kasumit, seda tasakaalustas ettevõtete muudelt kasumieraldistelt laekunud tulumaks.
Käibemaksu tasumist toetas kriisi puhkemise järgselt majanduse järkjärguline taastumine ja maksuvõla vähenemine. 2020. aastal ulatus käibemaksu tasumine kokku 2,4 miljardi euroni ehk jäi 1,7 protsendi võrra väiksemaks kui aasta varem. Kui aasta eelmistel kuudel mõjutas tasumist ettevõtete ostu (sisendkäibemaks) langus, siis esmakordselt kasvas detsembris aastases võrdluses ettevõtete müük. Ettevõtete kogukäive pöördus aasta lõpus samuti väiksesse kasvu ulatudes 0,1 protsendini. Tegevusaladest panustas 2020. aasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning pidurdas hulgikaubandus, tasumine muutus 2019. aastaga võrreldes vastavalt 13,3 ja -11,2 protsenti.
Aktsiise tasuti lisaeelarvesse planeeritust 6,5 protsenti enam. Peamine mõju kütuseaktsiisist, kus diislikütuse aktsiisimäära langetus tõi kaasa prognoositust positiivsema mõju. Kuigi kütuseaktsiisi tasumised on tulenevalt erinevate energiatoodete madalamast aktsiisimäärast aastaga vähenenud 31,5 protsenti, on alates maist diislikütuse deklareerimine võrreldes möödunud aastaga suurenenud 12,4 protsenti. Oodatust suurema deklareerimise taga on peamiselt transpordisektori suurem mõju tankimise tagasitoomisel Eestisse. Maksu- ja tolliameti andmetel vähenesid aastaga kütuse soetused kõigis peamistes naaberriikides, eriti marginaalseks on jäänud tankimine Lätis.
Vaata ka:
Esitlust detailsemate andmetega detsembri ja 12 kuu maksutulu kohta Tableau keskkonnas:
https://public.tableau.com/profile/rahandusministeerium.fpo#!/vizhome/Maksulaekumine/Esitlus
Tabelit 2020. aasta detsembri ja 12 kuu maksutulust:
Juba 15. veebruaril 2021 algab tulude deklareerimine. Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. aprill.
Oluline teada:
📌 Enammakstud tulumaksu hakatakse tagastama alates 26.02 elektrooniliselt tulu deklareerinutele ja alates 19.03 paberil deklaratsioonide esitajatele.
📌 Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1.10.
📌 Maksuvaba tulu saab aastas kasutada kuni 6000 eurot. Aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400).
📌 MTA teenindusbüroodes on esimestel nädalatel oodata pikki järjekordi ja koroonaviiruse tõkestamiseks tuleb oodata õues. Seepärast ei soovita MTA esimestel nädalatel deklareerima tõtata. Büroosse tulles tuleb kanda maski.
Peamised muudatused tuludeklaratsiooni esitamisel:
📌 Deklaratsioonis on eeltäidetud andmed kinnisvara müügi kohta juhul, kui see MTA hinnangul võib kaasa tuua maksukohustuse. Samuti on metsateatiste põhjal eeltäidetud metsatehingute info.
📌 Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse võetavat lapse maksuvaba tulu vähendatakse lapse aastatulu võrra. Lapse aastatulu hulka arvatakse ka äriühingult saadud dividendid ja muud väljamaksed. Lapse aastatulu hulka ei loeta lapse saadud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral. Alaealise eest esitab vajadusel tuludeklaratsiooni tema vanem või eestkostja.
📌 Eriolukorra ajal Töötukassast saadud töötasu toetus on deklaratsioonil eeltäidetud ja võib mõjutada maksuvaba tulu suurust.
📌 Metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamise tulust võib maha arvata kuni 5000 eurot.
📌 Välisriigist tulu saamisel võetakse Eesti tulust mahaarvamisi arvesse sõltumata välisriigis saadud tulu osakaalust.
📌 Alates 1.07.2020 on laevapere liikme tasu maksustatav teatud tingimustel tulumaksuga 0%, selle arvel mahaarvamisi teha ei saa.
Lisainfo: https://www.emta.ee/…/olulisemad-muudatused-2020-aasta…
Astusime suure sammu edasi teede üleandmisel kohalikele omavalitsustele.
Täpsemalt käib jutt kõrvalmaanteedest, mis täidavad iseloomult pigem kohaliku transpordi funktsiooni ja ei ole riigimaanteed.
Seni oli võimalik teid riigilt kohalikele omavalitsustele anda, kuid raamistik, millises osas riik koos teega rahastuse kaasa annab, ei olnud täpselt kokku lepitud.
Hiljuti valitsuses tehtud otsuse kohaselt sätestasime, et:
📌 Kui kohalik omavalitsus võtab riigilt tee üle, siis saab ta raha kaasa sama valemiga, mis riigil endal selle tee jaoks eelarvesse oli planeeritud.
📌 Riigiteega antakse kaasa tee korrashoiukulud ja kulud katendi pealiskihi perioodiliseks remondiks ja uuendamiseks koos truupide ning kraavidega.
Sõbrapäev, 14. veebruar, on suurepärane päev. Seda nii 2021. aastal kui ka kõigil varasematel ja tulevatel aastatel. Soovin kõigile sõpradele ja sõbrannadele kaunist sõbrapäeva! Olge rõõmsad ja nautige koos olemist (nii palju, kui koroonaviiruse piirangutest tulenevalt võimalik! 🙂
Tavapäraselt maksis odavam liiter piima ca 50 senti. Praegu võib nt Prismast piima kätte saada 34 sendiga liitri eest.
Piima kokkuostuhind oli detsembris 293,27 eurot tonni kohta, st 29 senti liitri eest. See hinnasõda, mida Maalehe andmetel veavad eest Prisma ja Maxima, ei mõju piima kokkuostuhinnale kindlasti hästi. Kannatajaks on talunikud ja piimatootjat, kuid ka kõik selles sektoris töötavad inimesed.
Seda, et piima kokkuostuhind on madal, teame me kõik. Selles ei ole midagi ebatavalist, et odav piima hind talunikke karjapidamist lõpetama sunnivad. Karjapidamine aga on oluline osa põllumajandussektorist. Kas selline sunnitud sulgemine on mõistlik?
Üldiselt satub piim minu ostukorvi tihti. Eelkõige just laste tõttu, kellele piim väga maitseb. Kas piima hind peaks olema 34 senti, 50 senti või 60 senti, ausalt öeldes ei ole minule tarbijana väga suurt vahet. Selleks, et hoida Eesti talunikke ja põllumajandust, ma olen valmis maksma ka mõnevõrra kõrgemat hinda.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko rääkis mullu novembris Postimehele, et piimtootjad teenivad juba üle poole aasta kahjumit. Kui Euroopa Liitu astudes oli Eestis 126 000 lehma, siis tänavu ainult 84 000. Nii suurt langust pole olnud üheski teises Euroopa Liitu astunud riigis. See teeb kindlasti mõtlikuks.
#piim #piimahind #Eesti #ristokask #talupidajad #piimasõda #hinnasõda #TanelTaaviBulitko #Maxima #Prisma
Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.
📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.
📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.
📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.
📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.
📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.
📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.
📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.
📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.
📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.
📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.
📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.
📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.
📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.
📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.
📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.
📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.
📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.
📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.
📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.
📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.
📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.
📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.
📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.
📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.
📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.
#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium
Rahandusministeerium algatas 2019. aastal projekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“. Projekti esialgne eelarve oli 803 225 eurot. Möödunud nädalal otsustas valitsus projekti rahastust suurendada.
Projekti eesmärk on välja töötada lahendused tühjade ja pooltühjade korterelamute probleemile nii kohalike omavalitsuste kui ka kohalike elanike jaoks. Projektiga loovad riik, kolm kohaliku omavalitsust ja teised koostööpartnerid koos lahenduseks tööriistakasti, mida saavad kasutada kõik omavalitsused üle Eesti. Need on õiguslikud lahendused, konkreetsed sammud elanike ümber kolimiseks jt. Lisaks analüüsitakse ka rahastamis- ja seadusmuudatuste vajadusi ning töötatakse välja vastavad ettepanekud. Projekti tulemustest saavad edaspidi omavalitsused võtta vajalikud tööriistad, millega ennetada ja lahendada oma piirkonnas tühjenevate kortermajade probleemi. Omavalitsused saavad planeerida ja ellu viia elamumajanduse ümberkorraldusega seotud tegevusi arvestades pikaaegseid rahvastikumuutusi, mille tulemuseks on ohutu ja kvaliteetne elukeskkond kõikjal Eestis.
Riigihalduse minister Jaak Aab sõlmis kolme omavalitsuse üksusega (Valga vald, Lüganuse vald ja Kohtla-Järve linn) toetuse andmise lepingud näidisprojekti tegevuste elluviimiseks. Suurem osa eraldatavast toetusest (630 000 eurot) oligi planeeritud projektis osalevatele kohalikele omavalitsustele projektiga kaasnevate kulude hüvitamiseks. Igas projektis osalevas omavalitsuses valiti välja 2-4 pooltühja korterelamut.
Tänaseks on projekt edukalt käivitatud ja selle teostamise käigus saadud teadmised ja kogemused kinnitavad teema olulisust. Järgnevalt on väljatoodud näidisprojekti tegevuste kava koos arengute kirjeldusega ning viidetega projekti käigus valminud materjalidele.
Näidisprojekti läbiviimise käigus on täpsustatud selle maksumust, milleks on 1 001 396 eurot. Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019 korraldusega nr 138 oli eraldatud 803 225 eurot ning projekti täiendav rahaline vajadus on 198 711 eurot. Sellest on 126 000 eurot täiendav toetus kolmele kohalikule omavalitsustele, 36 711 eurot Rahandusministeeriumi projekti elluviimise otsesed kulud (kokku 162 711 eurot) ning 36 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringu läbiviimise otsesed kulud.
Võrreldes näidisprojekti esialgse eelarvega on muuhulgas suurenenud ruumilise kahanemise analüüsi ja elanike kaasamise metoodika väljatöötamise kulu, omandiküsimuste lahendamise kulu ning projektijuhi kulud. Esimese kahe tegevuse kulu on täpsustatud vastavalt tegelikule vajadusele ja riigihangete/läbirääkimiste tulemustele. Elanike kaasamise teemaga seotud kulud ei olnud esialgses eelarves planeeritud, kuid projekti läbiviimise käigus selgus, et kodukoha kahanemine ja oma korterelamu tühjenemine on elanikele tundlik teema ning vajab erilist lähenemist kohaliku omavalitsuse poolt, seda teemat uuritakse täiendavalt ja teatud meetodeid katsetatakse näidisprojekti raames (sh kuidas arutada pooltühja korterelamu elanikega ümberkolimise vajadust ning jõuda kokkuleppele lahenduste osas).
Lisaks eraldas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 43 000 eurot (sisaldab käibemaksu) tühjenenud hoonete lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu läbiviimiseks näidisprojekti raames.
Eesmärk on analüüsida projekti käigus lammutatavates korterelamutes (vajadusel vaadetakse projektis osalevates kohalikes omavalitsustes ka teisi tüüpe tühjenevaid korterelamuid) saadud materjalide ringlussevõtu potentsiaali ja tasuvust võrreldes tavapärase lammutuse lahendusega, samuti lammutusjäätmete sertifitseerimist korduvkasutamiseks. Muuhulgas on oodatud uuringu teostaja poolt konkreetsed ettepanekud kohalikele omavalitsustele lammutushanke koostamisel. Võimalusel kasutatakse lammutusjäätmed avaliku või erasektori poolt 2021-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel.
Taotlev 43 000 eurot sisaldab uuringu teostamise kulusid, parema praktika piloteerimisel hoonete lammutamisega seotud täiendavaid kulusid ja ringlusse võetavate materjalide sertifitseerimise ja korduvkasutamise korraldamisega seotud kulusid. Summa on eeldatav ja täpne jaotus puudub, kuna uuringu riigihange on läbi viimata. Summa kasutamise jaotuse otsustab majandus- ja taristuminister käskkirjaga.
Tulenevalt riigieelarves käibemaksu planeerimise ja kasutamise ümberkorraldamisest eraldatakse riigiasutusele eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringu põhjal oli Eestis 2013. aastal kokku 476 tühja või vähemalt 25%-ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist ning uuring näitas, et prognooside põhjal lisandub aastatel 2015–2030 644 probleemset korterelamut. Kõige rohkem oli probleemseid korterelamuid Valga maakonnas (108, sh Valga linnas 87) moodustades 17,3% maakonna korterelamutest. Probleemsuselt teine piirkond on Ida-Viru maakond (86, sh Kohtla-Järvel 42), kus probleemsed korterelamud moodustasid 3,6%. Seejuures Ida-Viru maakonnas on rohkem suuremaid kui 1200 m² eluruumi pinnaga paneelelamuid.
Valitsus otsustas 11. veebruari 2021 istungi määrata kolm riigi kultuuri elutööpreemiat suurusega 64 000 eurot ja viis preemiat suurusega 9600 eurot möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
Kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Preemiad antakse üle 23. veebruaril 2021. a. Preemiateks ette nähtud 240 000 eurot makstakse välja Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest.
Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest antavad 64 000 euro suurused riigi kultuuripreemiad antakse maalikunstnik Tiit Pääsukesele, kunstiteadlasele ja kuraatorile Eha Komissarovile ning helioperaatorile ja -režissöörile Enn Sädele.
2020. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest 9600 euro suurused riigi kultuuripreemiad antakse järgmistele isikutele:
SPORT
Lisaks otsustati määrata kaks riiklikku spordi elutööpreemiat suuruses 40 000 eurot ja kuus aastapreemiat suuruses 9600 eurot. Koondise premeerimisel jaotatakse preemiasumma koondise liikmete vahel võrdselt. Preemiad antakse üle 23. veebruaril 2021. a. Preemiateks ette nähtud 137 600 eurot makstakse välja Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest.
Elutöö eest antavad 40 000 euro suurused riiklikud spordipreemiad antakse järgmistele isikutele:
2020. aasta 9600 euro suurused riiklikud spordipreemiad andtakse järgmistele isikutele:
https://www.kul.ee/et/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid
Valitsus otsustas 11. veebruari 2020 istungil määrata teaduspreemiad ja keeleauhinnad.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati 40 000 euro suurused riigi teaduspreemiad (elutööpreemiad) Toomas-Andres Sullingule ja Jüri Talvetile.
Lisaks määrati eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 20 000 euro suurused riigi teaduspreemiad (aastapreemiad) järgmiselt:
Sel aastal ei anta välja 50 000 euro suurust preemiat väljapaistva avastuse eest. Preemiateks ette nähtud 220 000 eurot makstakse välja haridus- ja teadusministeeriumi 2021. aasta eelarvest. Preemiad antakse üle 23. veebruaril 2021. a.
Täiendavalt otsustati määrata 2021. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind 65 000 eurot Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel.
Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse vastavalt riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusele vastava komisjoni ettepaneku alusel igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Auhind makstakse välja Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve vahenditest ning antakse üle 23. veebruaril 2021. a.
https://www.hm.ee/et/uudised/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-juri-viikberg
https://www.hm.ee/et/uudised/teaduse-elutoopreemia-saavad-toomas-andres-sulling-ja-juri-talvet
Valitsus võttis 11. veebruari 2020 istungil vastu “Korruptsioonivastase tegevuskava 2021-2025“.
Korruptsioonivastase tegevuskava eesmärgiks on välja tuua olulisemad lähiaja tegevused, mis aitavad tõsta teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni.
Tegevuskavas pööratakse eelkõige tähelepanu riigi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele, sh õigusloome protsessile ja selle mõjutamisele, korruptsioonivastasele seadusele, riigihangetele ja toetustele, andmete kättesaadavusele ning riskide hindamisele.
Tegevuskavas leiavad kajastamist: Kohalike omavalitsuste (KOV) tegevuse läbipaistvus (sisekontrollisüsteemid ning planeeringud ja ehitusload), aus ärikeskkond (ettevõtjate teadlikkus ja avalike (riigi/KOV) ettevõtete tegevus), teadlikkus (noored, ettevõtjad ja avalik sektor (sh omavalitsuste volikogude liikmed)), teavitaja kaitse seaduse vastuvõtmine ja selle rakendamine, valdkondlik läbipaistvus (keskkond, tervishoid, heaolu, sport), korruptsioonisüütegude uurimine (nii korruptsiooni kui sellega seotud süütegude uurimine), korruptsioonivastase poliitika mõju hindamine (valdkondlikud uuringud).
Eesti seadis 2013. aastal korruptsioonivastase strateegiaga sihi jõuda Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma (indeksi väärtus peab olema üle 64 palli) ning see eesmärk ka saavutati. 2020. aasta veebruaris sai 74 punkti, millega on Eesti 18. kohal 180 riigi seas . Eesti edestas indeksiga paljusid Euroopa Liidu riike, sealhulgas Prantsusmaad (23. koht), Portugali (30. koht) ja Hispaaniat (30. koht). Vahepeal on loodud ka teisi riigijuhtimise läbipaistvuse mõõdikuid, kus Eesti positsioon on samuti väga hea, näiteks Index of Public Integrity seab Eesti 12. kohale, kus paistame positiivselt silma eelarve läbipaistvuse ning pressivabadusega.
Euroopa Nõukogu juures asuva GRECO soovituste täitmise poolest on Eestil küllaltki hea seis: Eesti on GRECO riikide hulgas viiendal kohal soovituste täitmisel – 74% IV hindamisvoorus Eestile antud soovitusest on täidetud, mis on aidanud kaasa prokuratuuri, kohtute ning parlamendi tegevuse läbipaistvuse suurendamisele.
Kuigi üldjoontes on Eesti seadusloome protsess läbipaistev ja kaasav, siis korruptsiooniuuringu (2017) põhjal arvavad elanikud, et seaduste ostmine ja riigihangete korruptsioon on levinud. Üheks mureks on seaduste jm avaliku võimu otsuste võimalik mõjutamine lobistide poolt, mis ei ole lõpuni läbipaistev.
Ettevõtjate teadlikkus ärikorruptsioonist on madal, nii ei tunta ärikorruptsiooni erinevaid vorme ning ei osata endas näha kannatanut ega korruptiivse teo võimalikke tagajärgi. Mõningaid ärikorruptsiooni liike ei peeta korruptiivseks, näiteks tehingutasu või hankeprotsessis sõprade ja tuttavate eelistamist. Riigi roll ärikorruptsiooni ennetamisel saab olla eelkõige teadlikkuse tõstmine ning ausa äritegevuse motiveerimine: nii saab riik selgitada tehingutasu ja huvide konflikti olemust ja mõju ärikeskkonnale ning ka konkurentsialaste rikkumiste vältimise olulisust – ettevõtjate teadlikkus turu toimimisest ja reeglitest aitab ennetada raskemaid juhtumeid.
Kui avaliku sektori korruptsiooni uurimine on saavutanud Eestis juba suhteliselt kõrge taseme, siis ärikorruptsioon on seni tagasihoidlikku tähelepanu leidnud. Eestis on paaril viimasel aastal registreeritud kokku 10 ärikorruptsiooni juhtumit – ettevõtjad ei kipu juhtumitest teada andma, samas kahjustavad ärikorruptsiooni juhtumid ausat ärikeskkonda. Politseis ja prokuratuuris tuleks tegeleda ärikorruptsiooni uurimisvõimekuse kasvatamisega, st kasvatada analüüsipõhist ja sektoripõhist lähenemist ärikorruptsioonile, samas kaotamata avaliku sektori korruptsioonijuhtumite uurimise taset. Kui kasvab politsei teabekogumise ja analüüsivõimekus, siis on vaja sama palju arvestada ka prokuratuuri vajadustega, et süsteemi ühe osa arendamisel mujal osades tõrkeid ei tekiks. Prokuratuurides on vajaka korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurimise jaoks vajalikust analüütilisest ja ekspertvõimekusest (nt finants-, maksu ja haldusõiguse (hanked) alal).
Täpsemalt saab tegevuskavast lugeda siit: https://www.just.ee/et/uudised/korruptsioonivastane-tegevuskava-suurendab-labipaistvust
#korruptsioonivastanetegevuskava #korruptsioon #ristokask #Eesti #Justiitsministeerium #VabariigiValitsus #Riigikantselei
Teenus muutub meie jaoks edaspidi usaldusväärsemaks ja paremaks. See puudutab eelkõige teenusepakkujaid nagu YouTube, Vimeo, Dailymotion, Netflix, Amazon Prime Video, iTunes jt, aga ka erinevaid sotsiaalmeediakanalite pidajaid.
Põhilised uuendused on alljärgnevad:
📌 Meediateenuste osutajad peavad esitama tegevusteate.
📌 Meediateenuste osutajad peavad esitama ebaseadusliku sisu tõkestamise korra.
📌 Audiovisuaalmeedia teenuste osutajad (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile) peavad hakkama taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ning avalikustama teabe omandistruktuuri kohta.
📌 Ühtlustatakse alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid, näiteks hoiatavate sümbolite kasutamise osas ööpäevaringselt.
📌 Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.
📌 Kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot (vähemalt 30 protsenti programmikataloogist).
📌 Pannakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus avalikustada enda omandistruktuur.
📌 Määratakse Haridus- ja Teadusministeerium vastutavaks meediapädevuse edendamise eest.
📌 Pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani.
📌 Pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevani.
#Youtube #Vimeo #Dailymotion #Netflix #AmazonPrime #iTunes #ristokask #Kultuuriministeerium #VabariigiValitsus
Mida arvata vandenõuteooriatest ja valeuudistest? Kahtlemata tõukavad need inimesi riskikäitumisele, kuid mitte ainult. Viimase aja sündmused on näidanud, et vägivald on verbaalsest protestist vaid ühe sammu kaugusel. On väga oluline, et need erandid ei korduks.
Minu mõtetest saab täpsemalt lugeda Postimehest.
Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsustega avasid 1. veebruaril hajaasustuse programmi taotlusvooru, millest maapiirkondades elavad pered saavad abi taotleda veevärgi, kanalisatsiooni, juurdepääsuteede või elektrisüsteemi rajamiseks. Taotlusi saab programmis osalevatele omavalitsustele esitada 1. aprillini.
Hajaasutuse programmiga soovitakse tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. Programmi toel on võimalik välja ehitada veesüsteem ja kanalisatsioon, teha korda koduõuele viivad juurdepääsuteed või paigaldada autonoomne elektrisüsteem.
Toetust saab taotleda püsivale elukohale. Et saada programmist toetust, peab taotleja olema toetatavasse majapidamisse hiljemalt selle aasta 1. jaanuari seisuga sisse kirjutatud ning see peab olema ka tema alaline elukoht.
Hajaasustuse programmi toetusvahenditest panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise. Sellel aastal tõuseb riigi toetus Hajaasustuse programmi 3 miljoni euroni. Programmist on võimalik saada toetust kuni 6500 eurot majapidamise kohta ja taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.
Möödunud aastal heaks kiidetud projekte toetas riik 2,1 miljoni euroga, omavalitsused panustasid 2,3 miljonit eurot ning toetuse saajate omafinantseering oli 2,5 miljonit eurot. Selle raha eest saavad maapered rajada 694 veesüsteemi, 647 kanalisatsioonisüsteemi, 85 juurdepääsuteed ja 1 autonoomse elektrisüsteemi.
Taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema. Kohalike omavalitsuste jaoks on programmis osalemise vabatahtlik.
Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetuse andmise tingimused ning kohalike omavalitsuste kontaktisikute nimekirja leiab RTK kodulehelt ning lisainfot saab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.
#hajaasustuseprogramm #RTK #ristokask #Rahandusministeerium
https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm
Eelkõige puudutab see kaluri kalapüügiloa alusel püütavad lubatud saagid Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel.
Eestile jaotatakse 2021. aastaks räime, kilu ja tursa püügivõimalused alljärgnevate põhimõtete järgi:
Eesti 2021. aasta tursakvoot on kokku vaid 52 t, kuna tursavarud on väga kehvas seisus. Läänemere lääneosa tursakvoot 39 jääb tervikuna traalpüüdjate kasutada ning idaosa 13 tonni jaguneb traalpüügi ja rannapüügi vahel vastavalt 9 ja 4 t.
Lõhekvoot tõuseb võrreldes 2020. aastaga ja lubatud kogusaak on Soome lahel 911 ning Läänemere avaosas 1990 isendit, kusjuures avaosa kvoodist kuni 25% ja mitte üle 500 isendi võib püüda Soome lahes. Lõhet püüavad rannakalurid.
Peipsil suureneb 2020. aastaga võrreldes veidi latika kvoot, koha, ahvena ja rääbise lubatud aastasaagid aga vähenevad oluliselt (koha kvoot langeb 954 tonnilt 566 tonnile, ahvena kvoot 1255 tonnilt 499 tonnile, rääbise kvoot 170 tonnilt 89 tonnile).
Peipsi järvel tindi- ja kastmõrra kogused ei muutu. Samuti jääb samaks rääbise kastmõrdade püügiõigustasu, st 2021. a on tasu 128 eurot. Tindi saagid olid 2019. a mitu korda väiksemad ja seetõttu langeb tasu 128 eurolt 15,18 eurole.
#Keskkonnaministeerium #VabariigiValitsus #ristokask #kalapüük #Peipsijärv #Lämmijärv #Pihkvajärv
Valitsus tegi parvlaeva Estonia vraki ja selle ümbruskonna merepõhja tehnilise uuringu osas mõned uued otsused. Liigume vaikselt aga targalt selle suunas, et saaks uurimisega alustada.
📌 Esiteks deklareerisime, et peame vajalikuks Estonia hukkumise uute asjaolude täiendava uurimise läbiviimist moel, mis on usaldusväärne, sõltumatu, läbipaistev ja omaste esindusorganisatsioone kaasav.
📌 Teiseks peame oluliseks, et uurimise läbiviimisel teeksid Eesti, Rootsi ja Soome omavahel igakülgset koostööd. Eesti on valmis omalt poolt sellesse koostöösse panustama. .
📌 Kolmandaks peame oluliseks toetada ohutusjuurdluse asutuste sõltumatut uute asjaolude väljaselgitamist Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse koordineerimisel, sh allvee-uuringuid parvlaeva Estonia vraki juures, ning tagada avalikkuse teavitamine kogutud tõenditest ja uuringutulemustest.
📌 Neljandaks otsustati tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksusena tegutsevale Ohutusjuurdluse Keskusele allvee-uuringute läbiviimise rahastamine 3 miljoni euro ulatuses, lähtudes arusaamisest, et kolme riigi ohutusjuurdluse asutuste uurimistegevuse faktid, analüüsid ja järeldused avalikustatakse usaldusväärsuse, sõltumatuse ning läbipaistvuse tagamiseks.
#ParvlaevEstonia #Estonia #MSEstonia #ristokask #VabariigiValitsus #MKM #Riigikantselei
Head sõbrad, millal viimati doonoriks käisite? TÄNA on suurepärane võimalus kellelegi ELU kinkida! 🩸
Verekeskuse brigaad on täna (8. veebruaril) Kaja Kultuurikeskuses Mustamäel, kuhu nad ootavad kõiki häid inimesi verd loovutama. See 450ml verd, mida Sinult kogutakse, on elupäästvaks doosiks kuni kolmele patsiendile.
🩸 Doonoriks tulles peaks arvestama ca 40 minutiga (millest vere loovutamine on kõigest 5-10 minutit). Kindlasti tuleks kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Loe rohkem ja broneeri aeg👉 http://www.verekeskus.ee
Doonoripäev Mustamäe kultuurikeskuses Kaja 8. veebruaril.
#doonoripäev #ristokask #KajaKultuurikeskus #Mustamäe
Statistikaameti esialgsed andmed, mis on mõtlemapanevad, tõdevad prognoositud muutusi meie ühiskonnas.
Pereloomeikka on jõudmas 1990. aastatel sündinud väike põlvkond ja meie elanikkond on vananemas. Eesti elanike arv on neli aastat järjest kasvanud. Mullu jõudis rahvaarv 1 329 460 inimeseni. See kasv tuleneb juba 6 aastat järjest sisserände arvelt. Eelmisel aastal Eestisse tuli elama 10 390 ja välismaale lahkus 7320 inimest.
Selleks, et Eestis iive tänavusel aastal positiivseks muutuks, on vaja, et iga päev oleks vähemalt 7 sündi rohkem kui mullu. Möödunud aastal sündis 13 130 last ja suri 15 729 inimest.
Saame neid protsesse mõjutada meile positiivses suunas, kui inimesi sünniks rohkem kui sureb. Me kõik soovime elada tervetena võimalikult kaua, kuid laste arvu osas peres on leibkonnad eriarvamusel. Viimastel aastatel on riik parandanud perede rahalist toimetulekut, näiteks läbi lastetoetuse ja pensioni suurendamise. Senisest suuremat tähelepanu on saanud tagasipöördujad ning arstiabi kättesaadavus.
Ilmselge, et Eesti rahvaarvu kasv on meie esmane eesmärk, millesse peavad panustama ka kõik poliitilised otsused. Kuid vähem oluline ei ole see, et inimesed ise tunneksid, et rahvaarv peab kasvama.
Rahvastiku ees ootavatest katsumustest saab lugeda ka arengustrateegiast Eesti 2035: http://www.riigikantselei.ee/…/strateegia…/materjalid.
Tallinna 2021. aasta linnaeelarves planeeritakse Kesk-Läänemere programmist rahastatud Linnaplaneerimise Ameti projekti “Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine” käigus välja töötada rohe- ja kergliiklustee kontseptsioon ning luuakse Putukaväila pilootalale uuenduslikke ja kuluefektiivseid rohetaristu
lahendusi.
Putukaväilasid on Tallinnasse teadupärast juba ka rajatud. Näiteks on üks Põhja-Tallinnas. Lahenduse põhirõhk on lineaarpargi kasutusvõimaluste suurendamisel inimeste jaoks ning looduskeskkonna elurikkuse tõstmisel. Putukaväil on Tallinna linna sõnul park, kuhu luuakse inimestele meeldiv keskkond, mis kutsub rohkem aega veetma vabas õhus. Tegelikkuses on aga putukaväil niitmata ja hooldamata ala, mis minu hinnangul vaba aega veetma ei kutsu.
Üks selline näide on justnimelt Põhja-Tallinnas asuv putukaväil, kuid üks “nurgake” on rajatud ka Tammsaare parki. Visuaalselt, kui aus olla, sellised lahendused linnaruumi – täpsemalt tiheasusutusalale – ei sobitu. Putukaväila idee on hea, kuid alade rajamiseks peaks asukohti valima põhjalikumalt.
Tallinnas võib suureks putukaväilaks nimetada Nõmme rabametsa. Harku metsa ja ka mitmeid muid juba täna kaitse all olevaid alasid. Uute putukaväilade rajamiseks peaks lähtuma just eelkõige sellest, et need alad, kus soodustatakse putukate elu, ei asuks vahetult tiheasusutusalas, nt kortermajade vahel või tiheda liiklusega kergliiklusteede ääres, kus hooldamata teeääred jms tekitab pigem ebameeldivusi. Putukaväilade rajamisel tuleb tagada, et need oleksid esteetilised ja hooldatud. Eemal põhilistest inimeste käiguteedest.
Sel aastal rajatakse putukaväila projekti raames Haabersti linnaossa esimene lilleniit. Räägitakse, et erinevate putukaliikide tööst, kes lilleniidul pesitsema hakkavad, oleneb nii viljapuude kui ka tarbetaimede saak. Nad võivad omale toitu koguda kilomeetrite kauguselt ja nii saavad aedades ja rõdudel kasvavad toidutaimed ning lilled tolmendatud väga suurel maa-alal. Eesmärk iseenesest on ju tore. Loodan, et Haaberstisse rajatav putukaväil saab olema ilus, kammitsetud ja hoolitsetud ning rõõmuks kõigile!
Riigihalduse arengud ja uudislood 