Kohalikud omavalitsused saavad maikuus kätte riigi esimese toetusraha Ukraina sõjapõgenikele osutatud vältimatu abi kulutuste hüvitamiseks. Raha makstakse esialgu perioodi eest 24. veebruar kuni 30. aprill, kokku tehakse kulutuste katteks kaks väljamakset.
Väljamakseid tehakse omavalitsuste esitatud tegelike kuluandmete alusel, mis kogutakse perioodi jooksul kokku kaks korda – 15. maiks ja 30. septembriks. Hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses. Omavalitsuste jaoks moodustavad peamise väljamineku majutus ja toitlustus, ent kompenseeritakse ka hädapäraste esmatarbeesemete, transpordi ja muud kulud.
Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on sõjapõgenikele ajutise majutuse tagamine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, ent kui isik satub esimesena omavalitsusametniku juurde, korraldab majutuse vastav omavalitsus.
Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva. Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse poolt vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.
Viru-Nigula vallavolinikud on tüdinenud pidevast tuumajaama lobitööst. Siiski on kohalike elanike ning omavalitsustega suhtlemine igati ootuspärane, kuna arendajad ei taha korrata tselluloositehase eestvedajate eksimusi, mis viisid riigi eriplaneeringu lõpetamise ning projekti nurjumiseni.
Peretoetuste tõstmise küsimus on tekitanud omajagu ärevust ning isegi juttu sellest, et valitsus on lagunemas. Nii hullusti vist asjad siiski ei ole. Iseenesest on peretoetuste eelnõu eesmärk õige, kuna viimasel ajal on läinud palju auru kriisidega tegelemiseks ning noorte perede heaolu on jäänud tagaplaanile. Peretoetusi tõsta on ka mõistlik, sest see motiveerib inimesi pereloomisega aktiivsemalt tegelema.
Mis see maksab? Prognoosi kohaselt saaks ca 245 mln euro eest tõsta:
1) esimese ja teise lapse toetuse 60-lt eurolt 100 euroni,
2) kolme kuni kuuelapselise pere toetuse 300-lt eurolt 700 euroni ning
3) enamalapseliste perede toetuse 400-lt eurolt 900 euroni.
Riigikogus ja valitsuses toimuvad hetkel arutelud, kas ja millal peretoetusi tõsta ning millised erakonnad sellega võiksid liituda. Põhimõttena tundub lastetoetuste tõstmine ka Reformierakonnale südamelähedane, kuigi ehk meedias paistab viimasel ajal teisiti paistma. Kodanikuna oleks väga uhke tunne, kui kõik parlamendi erakonnad eelnõule taha tuleksid.
See oleks märkimisväärne, kui kõik viis Riigikogu erakonda (nii koalitsioon kui opositsioon) üht eelnõud toetaksid. Kindlasti ei ole lastetoetused põhjuseks, miks valitsus peaks lõhki minema, pigem näitavad lähinädalad, et kokkulepe ning rahastus lastetoetusteks ikkagi leitakse.
Valitsuses kiideti heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused. Need tähendavad linnade ja valdade jaoks edaspidi suuremat otsustusvabadust ning linna- ja vallaelanike jaoks laiemaidotsedemokraatia- ja osalusvõimalusi, et kodukoha otsustes saaks rohkem kõlada kohalike inimeste hääl.
Peamise suunana annavad tehtavad muudatused omavalitsustele oma sisemise töö ja kohaliku elu küsimuste korraldamiseks võrreldes varasemaga suurema enesekorraldusõiguse. Et linnadel ja valdadel oleks rohkem voli otsustada, millal ja kuidas oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendada.
Seaduse muutmise üks suuremaid eesmärke oli muuta paindlikumaks ka inimeste osalusvõimalus ja kaasamine kohalikesse küsimustesse. Muudatuste kohaselt ei peaks kohalike elanike algatus enam olema esitatud õigusakti eelnõuna, vaid põhjendatud kirjaliku pöördumisena ning algatada saaks ka rahvaküsitlust. Seni oli õigus rahvaküsitluse korraldamise üle otsustada vaid volikogudel, ent kindlasti leidub küllaga olulisi kohaliku elu küsimusi, mille kohta inimesed sooviksid omal algatusel arvamust avaldada.
Seaduse muudatuste väljatöötamise tingis ajakohastamise vajadus, kuna seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi. Seadust on erinevatel aegadel üksikute küsimuste lahendamiseks kokku 99 korda muudetud, kuid lõpuks tuli regulatsioon ikkagi tervikuna üle vaadata, kuna paljud seaduse kohaldamisprobleemid kerkisid üles näiteks haldusreformi käigus, mil ühinenud omavalitsused pidid omale uued õigusaktid kehtestama.
Valdavalt puudutavad muudatused sätete normitehnilisi ja keelelisi täpsustusi. Lisaks on korrigeeritud sätteid, mis on varemalt tekitanud tõlgendusraskusi, reguleeritud üles kerkinud küsimusi, ühtlustatud terminoloogiat ja vähendatud seaduste mahtu.
Peamised muudatused:
(vähemalt 1% elanike poolt) ka vabas vormis kirjalikult ja põhjendatuna, mitte vaid eelnõuna. Lisaks on võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, kui see on vähemalt 10% vastava omavalitsuse elanike soov;
siseauditeerimine ei ole enam võimalus, vaid kohustus, et aidata kaasa omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele. Vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, milleks võib palgata vastava kvalifikatsiooniga inimese või teenust sisse osta;
peatatakse volikogu liikme volitused eelnõu järgi sarnaselt omavalitsuse ametiasutuses töötamisega ka omavalitsuse ametnikuna töötamise ajaks;
vähendatud on omavalitsuse sisemise töökorralduse reegleid – vähem õigusakte, mida saab anda vaid volikogu ning küsimusi, mida seni pidi reguleerima vaid valla või linna põhimäärus;
lisatud on, et volikogu ja valitsuse istungite läbiviimiseks võib kasutada elektroonilisi vahendeid;
tõstmaks volikogu ja valitsuse määruste juriidilist kvaliteeti, peab kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures edaspidi olema hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele vastav seletuskiri;
valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. täpsustatakse omavalitsuste enesekorraldusõiguse ulatust – omavalitsuslike ülesannete täitmisel saab omavalitsus üldjuhul ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra, samuti lisatakse omavalitsuslike ja riiklike ülesannete tuvastamise reeglid;
omavalitsusel on nüüd võimalus talle seadusega pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle anda teisele omavalitsusele, mis seni toimus valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.
Täpsemalt saab muudatustega tutvuda eelnõude infosüsteemis. Seaduseelnõu on suunatud edasiseks menetlemiseks Riigikogule, muudatused peaksid jõustuma 2023. aasta 1. juunil.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ülevaatamine on osa valitsuse tegevusprogrammist, mille kohaselt lähtutakse avaliku sektori ülesannete täitmisel subsidiaarsuse põhimõttest ja seistakse tugeva kohaliku omavalitsuse eest.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjoni läbiviimiseks kutsus riigihalduse minister 2019. aastal kokku laiapõhjalise eksperdikomisjoni, kuhu kuulusid valdkonna pikaaegsed akadeemilised eksperdid, riigi eri institutsioonide ning omavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad. Eksperdikomisjon arutas põhjalikult läbi kõik seaduse osad ning andis omapoolsed soovitused, lisaks telliti mitmeid eksperdiarvamusi. Tulemaste põhjal koostas rahandusministeerium seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ning seejärel muudatuste eelnõu. Komisjoni töö materjalid: https://omavalitsus.fin.ee/koks.
Märtsi eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul 323 miljonit eurot, mis on 1,0% aastasest SKPst.
Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kõigil aasta kolmel esimesel kuul olnud ülejäägis. Kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem märtsi lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli märtsi lõpus 399 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 67 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli märtsi lõpuks ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kolme kuuga kasvanud tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 27%. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kolme kuuga ligi 20% enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük ning tulud varadelt.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli märtsi lõpu seisuga positiivne, 39 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 25 miljoni euro võrra 38 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Töötukassa oli märtsi lõpus 2 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 27 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Märtsi lõpuks ei olnud suur osa Eestisse saabunud sõjapõgenikke veel jõudnud ennast töötuks registreerida, mistõttu nendega seotud kulud veel suuresti märtsis ei kajastunud.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 37 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 4 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Aasta alguse ülejääk on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Eelmise aastaga kehvemat tulemust selgitavad hinnatõusust tulenevad suuremad kulutused ning sõjapõgenike aitamine. Samas hoiab sektorit ülejäägis tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12% suurem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.
Riigieelarve kogukulu kasvas kodumaiste toetuste ja edasiantavate kulude kasvu tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta märtsis eelneva aasta märtsiga võrreldes 109,3 miljonit eurot ehk 11,2 protsenti, mistõttu märtsikuu kogukulude mahuks oli 1,081 miljardit eurot. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud. Välistoetuste kasutamine ja vahendamine vähenes aastaga kokku 24,6 protsenti ehk 13,9 miljonit eurot.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid märtsis 648 miljonilt eurolt 725,2 miljoni euroni ehk 77,3 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 11,9 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid märtsis peamiselt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 49,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 11,1 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 53,3 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid märtsis 1,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 12,7 miljonit eurot. Tegevustoetuseid maksti märtsis vähem kultuuri ja hariduse valdkonnas. Sotsiaaltoetused kasvasid peamiselt vanaduspensioni ja pensionilisade suurenemise tõttu. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid märtsis 33,5 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning 7,5 miljoni euro eest kaugkütte kulude kompenseerimine kodutarbijale. Lisaks panustasid kodumaise sihtfinantseerimise kasvu haigekassale toetuste eraldamine haiguspäevade hüvitamiseks ja antud toetused Eesti olümpiakomiteele ning kulutuurivaldkonnale.
Majandamiskulud suurenesid märtsis 17,4 protsenti ehk 12,7 miljonit eurot, peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, elektri- ja küttekulude kasvu tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud märtsis 1,3 miljoni euro võrra ja sõidukite kütusekulud 1,9 miljonit eurot. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid enim kulutused kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks ning käsitulirelvade, lõhkeainete ja laskemoona soetamiseks.
Tööjõukulud suurenesid märtsis 4,3 miljoni euro võrra, kasvades aastas 5,0 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.
Investeeringud kasvasid märtsis 17,5 protsenti ehk 5,6 miljoni euro võrra. Märtsis suurenesid eelneva aasta märtsiga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja IKT investeeringuteks. IKT investeeringutest oli mahukaim välimaistest vahenditest finantseeritud projekt „Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek“. Märtsis investeeriti eelneva aasta märtsiga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli laskemoona hoidlate rajamine ja kulutused lasermõõdikute, lasermatkeseadmete, käsitulirelvade ning jalaväe lahingumasinale pardarelva hankimiseks.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid märtsis 45,9 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,2 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise tõttu.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2022. aasta märtsis, miljonites eurodes, muutus protsentides 2021. aasta märtsiga võrreldes
Allikas: Rahandusministeerium, Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Postimehe juhtkirjas juhitakse iseenesest tähelepanu õigele asjale – LNG terminal tuleb sügiseks valmis saada. Kuigi ringleb erinevaid jutte ministeeriumi, Eleringi ja turuosaliste konfliktidest, siis kindlasti pole kuhugi algne eesmärk LNG terminali Eestisse rajamiseks kadunud. Jätkuvalt on liikumine selles suunas, et sügiseks oleks Eestis LNG terminal olemas.
Hetkel peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turuosalistega läbirääkimisi, et Riigikogu menetluses olev 596 SE (maagaasiseaduse jne muutmine) vastaks Eesti huvidele, tagaks ausa konkurentsi ning soodsa pinnase eraettevõtjate liitumiseks LNG projektiga.
Tänaseks on ilmselt päris selge, et kõige mõistlikum on LNG terminal rajada Paldiskisse, kuhu on Alexela teatud taristu juba varasemalt rajanud. Puudu on veel haalamispunkt (kai) ja välja ehitamata liitumine põhivõrku. Need tegevused ajaliselt on sügiseks lahendatavad.
Lugesin suure hämmastusega, et hästi tuntud Reinar Halliku korvpallikool peab tegutsemise Iisakul, Alutaguse vallas, lõpetama. Oleme ministeeriumi poolt antud korvpallikooli mõne aasta eest toetanud ning olen ka mõtetes neile alati kaasa elanud. Loomulikult ei tule ükski huviharidus tasuta, kuid juba ainuüksi asjaolu, et heal tasemel korvpallikool Ida-Virumaal tegutseb, on piirkonnale igati positiivne ning omab ka laiemat regionaalset mõõdet. Rääkimata, et eesti- ja venekeelsete laste ühistegevus aitab laste lõimumisele kaasa.
Korvpallikoolide (aga ka jalgpallikoolide) ülalpidamine ei ole odav lõbu ja mingisugust äri siit oodata ei tasu. Kvaliteetse huvihariduse pakkumine on kallis ja ei ole midagi ebatavalist, et parimad treenerid on ka paraku kallid, nagu ka taristu ja treeningvahendite hankimine ning ülalpidamine. Seetõttu on loomulik, et piirkondades kus vanematel võimalusi omapanuseks on vähem, tuleb omavalitsus ja aitab.
Loodan, et selle uudise valguses otsustab mõni teine Ida-Virumaa kohalik omavalitsus korvpallikoolile oma abikäe pakkuda. Kindlasti väärib Eesti korvpall edendamist ning selleks, et treenida tipptreenerite käe all, on Reinar Halliku Korvpallikool kahtlemata õige koht.
Märkasin, et Postimees tegi täna Moskvas toimunud võiduparaadist otseülekande. Nii video kui ka otseblogi. Kuigi võib nõustuda, et on mõningaid huvipakkuvaid sõnumeid, mida me Putini kõnest soovime teada (näiteks kas kuulutatakse välja mobilisatsioon või kuulutatakse Ukrainale ametlikult sõda), siis paraadi otseülekanne on agressiooni tõttu Ukrainas absoluutselt ülekohtune.
Äärmiselt küsitav, kas peaks andma ühes Eesti suurimas väljaandes, mis võib-olla trükitiraaži suhtes ka on kõige loetum leht, võimaluse Vene käsitluste propageerimiseks Ukraina sõjas. Seda võimalust kasutas Putin loomulikult oma kõnes ka kohe ära, süüdistades agressioonis NATO-t.
Oleme pööranud viimasel ajal äärmiselt suurt tähelepanu, et Putini propaganda ja vildakad sõnumid Eestis ei domineeriks, oleme piiranud ka mitmete meediaväljaannete tegevust, näiteks piiranud telekanalite ülekandmist. Oleme pingutanud sidusa Eesti eest, et pahatahtlik Kremli propaganda ei ohustaks Eesti inimesi ning Ukraina olukorrast kajastatu oleks objektiivne. Selles kontekstis võib pidada Postimehe käiku suhteliselt vastassuunaliseks ning “uskumatuks”.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis (2022) eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 7,5 protsendini.
Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Selle tulemusena on tarbijahindade tõus uutes kõrgustes. Möödunud sügisel tuli ettevõtetel ja majapidamistel kohaneda energiahindade šokiga ning selle kandumisega ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse, põhjustades meil kahekohalise inflatsiooni. Praegune sõjategevusest, sellele järgnenud sanktsioonidest ning kaupade tarneprobleemidest tulenev šokk on kergitanud inflatsiooni tasemele, mis oli omane 1990ndatele aastatele. Sealjuures on aprilli vastav näitaja euroalal ajaloo kõrgeim.
Valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks aitasid viimase poole aasta jooksul mõnevõrra leevendada hinnatõusu. Aprillis said need meetmed läbi ning nende kadumine andis hinnanguliselt kaks kolmandikku kuisest tarbijahindade tõusust.
Energiahindade kallinemine mõjutab Eestit tunduvalt rohkem kui euroala keskmiselt. Energia osakaal majapidamiste kulutustes on pea 40 protsenti suurem ning oleme selle näitajaga koos Lätiga ühed kõrgemad. Aastaga on energiahinnad tõusnud 73 protsenti, moodustades 11 protsendipunkti ehk rohkem kui pool tarbijahindade tõusust.
Aprillis toimus oluline nihe teenuste hindades. Ukraina sõjapõgenike vajadus eluruumide järele on üüripindade pakkumist oluliselt vähendanud, kergitades üürihindu ühe kuuga 12 protsendi võrra. Lisaks on teenuste hindu kergitamas sisendite kallinemine ning ilmselt ka koroonapiirangute lõpetamise mõju.
Aprilli tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem. Arvestades viimastel kuudel toimunud hinnaarenguid, sõjategevuse tõenäolist jätkumist ning energiakandjate tulevikutehingute väljavaateid, tuleb ka lähikuudel arvestada hoogsa inflatsiooni jätkumisega.
Vaatasin ühe riigikogu liikme arvamust, et pole kohane 9. mai puhul Vene sõdurile kui vabastajale lilli viia. Hakkasin mõtlema, et mida need inimesed siis 9. mail täpsemalt tähistavad, on selleks võit “isamaasõjas” teisisõnu maailmasõjas või on see hoopis midagi muud – näiteks leinapäev, mil meenutada hukkunud lähedasi. Tõenäoliselt mõlemat, kuid eelkõige mälestavad inimesed sel päeval siiski oma lähedasi, kes sõjast ei naasnud.
Mälestatakse oma vanemaid, vanavanemaid, onusid, täidisid, vendi ja õdesid aga ka sõpru. Öelda, et mälestada ei tohi, pole õige. See, et 9. mai on Vene sõduri “ülistamise püha”, on meelevaldne ja tahaks väga loota, et enamus inimesi nõnda ei mõtle.
Igaüks tegelegu 9. mail enda jaoks südamelähedasega, veetke aega perega, vajadusel mälestage sõja tõttu lahkunud lähedasi ning hoidugem kõikvõimalikest konfliktidest. Kindlasti on neid, kes soovivad ka Eestis 9. mail ühiskonda ärritada, kuid ei ole mõtet lasta end provokatsioonidest mõjutada. Olge tublid, olge terved!
Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1 tasemel stabiilse väljavaatega.
Geopolitilised riskid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on küll suurenenud, ent mõjusid vähendavad NATO kohalolek ja julgeolekugarantiid. Eesti on teinud reitinguagentuuri kinnitusel ka edusamme energiajulgeoleku tagamisel. Moody’se hinnangul suudavad Eesti majandus ja riigirahandus sõja mõjudele vastu panna
Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et sõja mõju Eesti majandusele jääb piiratuks, samuti maandab Eesti energiaga seotud riske. Samuti tõi agentuur esile, et Eesti fiskaalnäitajad on märksa tugevamad kui teistel A1 reitinguga riikidel.
Agentuur langetas võrreldes sõja puhkemisega Eesti majanduskasvu väljavaadet, ent ootab siiski, et SKP suureneb tänavu 0,6 protsenti ning uuel aastal 2,1 protsenti. Invasiooni vahetu majandusmõju on märksa väiksem kui koroonaviiruse pandeemial, mille tulemusena Eesti majandus 2020. aastal 3 protsenti kahanes, seisab reitinguülevaates.
Kuigi Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse väheneb järsult ja pöördumatult, ei oma see väga suurt mõju, kuna ligikaudu pool seesugusest kaubaveost on väiksema lisandväärtusega re-eksport. Samuti on Eesti majandus näidanud, et suudab hästi toime tulla ja hakkama saada väliste šokkidega, näiteks Venemaa-suunaliste sanktsioonidega 2014. aastal, koroonaviiruse pandeemiaga ning ka üleilmse finantskriisiga.
Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata Eesti majandusstruktuuri liikumine kõrgema lisandväärtusega teenuste suunas. Samuti toetaks reitingut, kui Venemaa-Ukraina sõda laheneks nii, et geopoliitilised pinged ja ebakindlus väheneksid püsivalt. Reitingu tõstmisele aitaks kaasa ka riigivõla järk-järguline vähenemine pandeemiaeelsele tasemele.
Reitingu langetamiseni võiks viia otsene sõjaoht Eestile, mille tõenäosust peab agentuur väga väikeseks, samuti hübriidkonflikt või siseriiklikud konfliktid. Samuti võiks negatiivset mõju avaldada oodatust suurem Ukrainas peetava sõja mõju Eesti majandusele. Reitingu võib ohtu seada ka see, kui sõjast tingitud geopoliitiliste muutuste ja majanduslike mõjude tõttu tuleb Eestil võlakoormust kasvatada.
LNG terminal on Eestisse kindlasti vajalik ja mul on hea meel, et on õnnestunud kokku leppida selle rajamine. Mäletan hästi, kuidas aastate eest LNG plaani tõrjuti ning suhteliselt küps plaan sahtlisse jäi. Aga eks sellistest asjadest tulebki õppida – energiajulgeoleku tähtsus on viimasel poolaastal oluliselt kasvanud.
Loodan väga, et Ekspressi artiklis viidatud “tünga” ei tule ja aumeeste kokkulepped terminali rajamiseks peavad. Eesti energiajulgeoleku jaoks on see vajalik.
Möödunud nädalavahendusel, 24. aprillil 2022, toimus järjekordne Nõmme Rabajooks. Juba 95. korda Harku metsas toimuv jooksuvõistlus tõi kohale suure hulga jooksufänne, nii noori kui vanu.
Ma ei oskagi öelda, kui mitmes kord see minu jaoks Rabajooksust osa võtta oli, kuid nagu tavaliselt, oli ka sel korral väga mõnus üheskoos Nõmme mändide all joosta. Jooksuaeg sel korral veidi alla 30 minuti. Mõnel pool metsa all oli ka jääd, kuid valdavalt siiski mõnus puhas rada. Jooksmas olid ka mitmed varasemad Nõmme linnaosavanemad – Rainer Vakra, Tiit Terik, mina ise (linnaosavanem 2016 lõpus) ning Grete Šillis. Lisaks praegune linnaosavanem Lauri Paeveer.
Pärastlõunal astus Vabaduse pargis jooksu afterpartyl üles Karl-Erik Taukar, mis oli minu jaoks vist selle aasta esimene välikontsert. Taukar on vinge!
Karl-Erik Taukari kontsert Vabaduse pargisKarl-Erik Taukari kontsert Vabaduse pargisRisto Kask, Vabaduse parkRisto Kask, Nõmme 95. RabajooksNõmme 95. RabajooksNõmme 95. Rabajooks
Valitsuskabineti poolt sai põhimõttelise heakskiidu riigi lisaeelarve kogumahuga üle 730 miljoni euro. See tagab Eesti elanikele kiire hinnakasvu tingimustes parema toimetuleku, kindlustab energia varustuskindluse ja tugevdab elanikkonnakaitset.
Lisaeelarve näeb ette toimetulekutoetuse piiri tõstmise 150 eurolt 200 euroni esimese leibkonnaliikme kohta, edaspidi saab majandusraskustesse sattunud pere toetust ka eluasemelaenuga seotud kulude katmiseks. Kokku eraldatakse toimetulekutoetuseks lisaeelarves 29 miljonit eurot.
Energiakandjate hinnatõusust ja sõjast tingitud olukorrast tõusevad kahjuks oluliselt ka esmatarbekaupade hinnad. Seepärast on otsustanud maksta sügisel ühekordset toetust igale pensionärile ja lapsele 50 eurot. See toetus maksab kokku 30 miljonit eurot.
Lähituleviku võimalikud hinnatõusud sõltuvad energiakandjate kättesaadavusest. Eraldame 170 miljonit gaasivaru ja 13 miljonit vedelkütusevaru soetamiseks, kindlustades niiviisi energiajulgeolekut. Jõudsime Soomega kokkuleppele rentida ühiselt LNG ujuvterminal, mis tagab kahe riigi gaasi varustuskindluse. Lisaeelarves on LNG võimekuse loomiseks planeeritud kuni 30 miljonit.
Olulised on ka toetused põllumeestele, kellele eraldatakse toidujulgeoleku tagamiseks ligi 12 miljonit eurot. Samal eesmärgil alandame erimärgistatud diisli aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini, mis peaks tanklas liitrihinda alandama 10 sendi võrra.
Eesti muutunud julgeolekuolukorra tõttu kiireid otsuseid ja seetõttu tegi valitsus põhimõttelised otsused toetada laia riigikaitset. Siseministeeriumi valitsemisalasse eraldatakse lisaeelarvega 2022 aastasse ligi 61 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks. Selle summa sees on ka valitsuse poolt aasta alguses tehtud põhimõtteline rahastusotsus, mis nüüd lisaeelarvesse lisatakse. Aastaks 2023 on tehtud täiendavaid lisaraha otsuseid 31 miljoni euro ulatuses. Lisavahenditega loome varjumiskohad ja ohuteavitussüsteemid, tõstame varingupääste ja demineerimise võimekust. Pooleteise aastaga on valitsus meie turvatunde tagamiseks panustanud lisaraha juba ligi 140 miljoni euro ulatuses.
Eestisse on Ukrainast saabunud rohkem kui 30 000 sõjapõgenikku ja selleks, et lõimumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult sujuvalt, suunatakse 9,1 miljonit eurot kohanemisvaldkonda. See tähendab, et Eesti elu ja väärtusi tutvustavat kohanemisprogrammi saavad läbida 20 000 inimest ning A1-tasemel keeleõpet 10 000 ajutise kaitse saajat. Oluline on, et iga ajutise kaitse saaja saaks osaleda meie igapäevases elus: tutvuks kultuuriga, oskaks keelt ja leiaks väärika töökoha. Keeleoskus on oluline ja aitab kindlasti kaasa ühiskonda lõimumisele.
Lisaks jõustub sel nädalal riigihalduse ministri määrus, mille alusel hüvitatakse kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikele 24. veebruarist 31. augustini osutatud vältimatu abi kulutused. Hüvitis makstakse välja kehtestatud piirmäärade ulatuses kaks korda perioodi jooksul.
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta jaanuaris eelneva aasta jaanuariga võrreldes 66,7 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, täpsemalt 1,044 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta jaanuaris 672,7 miljonilt eurolt 710,3 miljoni euroni ehk 37,5 miljonit eurot eelneva aasta jaanuariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,6 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid jaanuaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 34,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 12,3 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 21,8 miljonit eurot ja tegevustoetused 1,5 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid jaanuaris 0,8 miljonit eurot.
Sotsiaaltoetuste kasvust moodustas 7,4 miljonit eurot vanaduspensioni suurenemine ja 5,75 miljonit eurot teisest sambast lahkujatele tehtud väljamaksed, millega kompenseeriti riigi poolt koroonapandeemia meetmena ajutiselt peatatud 4 protsendilised sissemaksed teise pensionisambasse. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid jaanuaris 11,6 miljoni euro ulatuses CO2 kvooditulust rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, kultuurivaldkonnas toetuste andmine ja haigekassale toetuste eraldamine vaktsineerimise korraldamiseks ja haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga. Tegevustoetuste kasvu põhjustasid jaanuaris erakoolidele makstud tegevustoetused ja suurenenud uurimistoetused Eesti Teadusagentuurile.
Majandamiskulud suurenesid jaanuaris peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud kulutuste tõttu 1,8 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvuks 2,6 protsenti. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste elektri-, kütuse- ja soojusenergiakulud jaanuaris 0,55 miljoni euro võrra ehk 14,1 protsenti eelneva aasta jaanuariga võrreldes. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid kasutati jaanuaris 5,2 miljoni euro eest peamiselt PCR testide soetamiseks ja testimise korraldamiseks.
Tööjõukulud koos pensionieraldistega suurenesid jaanuaris 5,9 miljoni euro võrra, kasvades aastas 7,4 protsenti. Ilma pensionieraldisteta oli riigieelarveliste asutuste tööjõukulude suurenemine jaanuaris 3,9 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.
Investeeringud vähenesid jaanuaris esialgsetel andmetel 18,5 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot, kuna tehti vähem kulutusi kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks kui aasta varem.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid jaanuaris 48,8 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,4 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.
Esialgsetel andmetel algas 2022. aasta 8 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarveülejäägiga, mis on 101 miljoni võrra parem positsioon kui eelmise aasta jaanuari lõpus.
Valitsussektoris oli eelarveülejääk nii sotsiaalkindlustusfondidel kui ka kohalikes omavalitsustes koos oma allasutustega, aga mitte keskvalitsuses. Samas oli kõigis alamsektorites parem seis kui aasta varem jaanuari lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on kasvanud maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli jaanuari lõpus 35 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 73 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli jaanuaris ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kasvanud maksud kaupadelt ja teenustelt ehk peamiselt käibemaks, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 20 protsenti. Selle peamine põhjus on viimaste kuude kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka juriidilise isiku tulumaks ning riigieelarve osa füüsiliste isikute tulumaksust.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa positsioon oli jaanuari lõpu seisuga positiivne. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 12 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus.
Töötukassa eelarvepuudujääk oli jaanuaris 4 miljonit eurot, mis on 5 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Jaanuaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5,0-5,5 protsenti. See suurendab hüvitiste ja teenuste kulusid.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli jaanuari lõpus 20 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 11 miljoni euro võrra parem tulemus. Peamiseks põhjuseks on hea tulumaksulaekumine, ligi 12 protsenti enam võrreldes aasta varasemaga.
Euroopa Nõukogu otsustas lükata seitsme nädala võrra edasi ekspertkomitee MONEYVAL kohapealse hindamise Eestis. Sel nädalal algama pidanud visiit toimub otsuse järgi aprilli lõpus.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee hindamisvisiit oli algselt plaanitud toimuma 7. märtsist 18. märtsini 2022. Eesti taotles Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud julgeolekuolukorra tõttu visiidi edasilükkamist.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning riskide maandamine on Eesti jaoks prioriteet. Oleme viimastel aastatel oluliselt tugevdanud analüüsivõimekust ning ka seadusandlust. Oleme hindamiseks valmis, ent julgeolekuolukorra tõttu taotles Eesti visiidi edasilükkamist. Euroopa Nõukogu toetas taotlust ning lükkas visiidi edasi hiliskevadesse.
Otsuse järgi toimub MONEYVALi hindamisvisiit Eestis 25. aprillist 6. maini.
Ekspertkomitee annab hinnangu Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemuslikkusele viimase viie aasta jooksul. Muuhulgas hinnatakse, kuidas Eesti seaduseid ja regulatsioone, sealhulgas rahvusvahelise standardiseadja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) reegleid praktikas ellu rakendab ja milline on asutuste võimekus tõkestamisega tegeleda.
Rahandusministeerium andis välja juhise, kuidas saab kehtiva seaduse raames välistada riigihangetes Venemaa ja Valgevene ettevõtjad ning seal toodetud kaubad.
Venemaa ja Valgevene jätkavad ebaseaduslikku sõjategevust Ukrainas. Paljud meie ettevõtted ja organisatsioonid ei soovi nende riikide ettevõtjate osalemist meie riigihangetel ja seeläbi ka kaudselt nende riikide majanduse toetamist. Selle vältimiseks võib näiteks hanketingimustesse kirjutada otsese keelu osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
Samuti on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel tühised sellised tehingud, mis eeldaks kauba tarnimist sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Juhise abil saavad hankijad määrata tingimused, mille alusel välistada oma riigihangetest Valgevene ja Venemaa ettevõtjad või sealse päritoluga kaubad, millele on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon.
Kuigi tänane olukord Ukrainas võib tekitada soovi kehtestada Vene ja Valgevenega seotud isikutele laialdasi piiranguid, tuleb ka tagada, et Eesti õigusriigina tegutseb kehtivate õigusaktide raamides. Uute meetmete algatamine eeldab vastavaid seadusemuudatusi.
Kehtiv seadus ei luba diskrimineerida Eestis ja mujal Euroopa Liidus asutatud ettevõtteid, millel on Venemaa või Valgevene kodakondsusega omanikud või mille kaudsed kasusaajad on nende riikide kodakondsusega isikud. Samuti ei ole hankijal võimalik esitada ettevõtjale tingimust, mille kohaselt ta ei tohi hankelepingu täitmisele kaasata Venemaa või Valgevene kodakondsuse või päritoluga töötajaid.
Riigihangetel osalemise piiramise võimalustest koos näidistingimustega saab lugeda täpsemalt siit: https://www.fin.ee/media/5764/download. Juhis käsitleb riigihankes osalemise piiramist pakkuja/taotleja elu- või asukoha põhiselt, rahvusvahelise sanktsiooni subjektile (füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus) ning kaubale, mida tarnitakse rahvusvahelise sanktsiooni all olevast riigist või muult territooriumilt. Eraldi on käsitletud riigihankes osalemise piiramise võimalusi võrgustikusektori hangetes (kauba päritolu alusel) ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes.
Aastast 2015 kuni 2021 on Eesti hankijad sõlminud 44 lepingut Venemaa ettevõtetega ja üheksa lepingut Valgevene ettevõtjatega.
Selle nädala seisuga on tehtud 31 000 otsust kuni keskmise sissetulekuga peredele elektri-, gaasi- ja kaugkütte hüvitise välja maksmiseks kogusummas 5 miljonit eurot.
Keskmiselt välja makstud toetussumma on 163 eurot ning toetusest 89% moodustavad elektri-, 8% gaasi- ja 3% kaugküttekulud.
Üle Eesti on omavalitsustele energiakulude hüvitamiseks taotluse esitanud juba pea 53 000 peret. Olenemata vahepeal kehtestatud elektri ja gaasi hindade universaaltoetusest jätkub energiaarvete hüvitamine samadel alustel kuni kevadeni.
Kuni keskmise sissetulekuga pere saab jaanuari kuni märtsi elektri, gaasi ja kaugkütte eest hüvitist taotleda samamoodi kui seni. Arved, mille alusel taotletakse, on elektri ja gaasi puhul mõnevõrra väiksemad, kuna sealt on uue meetme jagu automaatselt maha arvatud, ent siiski võib ülejäänud koguselt tagasi saada arvestatava kuluosa.
Hüvitist energiakulude katteks saab pere, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme. Seda arvutatakse ühe täiskasvanu kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Infot selle kohta, kas perel on hüvitisele õigus ning kui suur see võiks ligikaudu olla, saab vaadata hüvitise kalkulaatori abil.
Hüvitatakse 80% elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusu osast septembri (tagasiulatuvalt) kuni märtsikuu eest. Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 kuus ja alampiir 10 eurot taotluse kohta.
Avasime 28. jaanuaril 2022 koos kooliperega Nõmme Gümnaasiumi spordihoone. Kaua tehtud kaunikene sai lõpuks valmis.
Mul on veel värskelt meeles, kui 2014/2015 koos tollase linnaosavanema Tiit Terikuga spordihoone detailplaneeringu uuendamise käsile võtsime. Umbes aasta hiljem oli planeering kaante vahel ning sellest omakorda umbes viis aastat hiljem on ka hoone ise Nõmme väärtuslike metsade vahel, Põllu tänaval, koolipere rõõmustamas.
Nüüdsest saab siin pallimänge harrastada, aga ka tantsida, laulda või ka jõusaalis muskleid pumbata. Igale maitsele leiab siit üht-teist. Kunagi oli küll ka ootus, et siia tuleks ujula, kuid sedapuhku jäi ujula rajamata. Õnneks asub siit mitte väga kaugel, Pääskülas, Nõmme ujula, kus ka veesporti harrastada saab. Nõmme on üldse väga hea koht, kus sportida.
Soovin kõigile uue spordihoone kasutajatele, eelkõige aga kooliperele, jõudu ja nautimist. Hoone sai tõesti äärmiselt väärikas ja hea. Lõpetuseks soovin aga palju õnne sünnipäevaks Nõmme Gümnaasiumi direktorile, Riho Uulmale, kuna 28. jaanuaril, spordihoone avamise päeval, on ka tema sünnipäev. Palju palju õnne!
Nõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineGrete Šillis, Risto KaskRiho UulmaNõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineMihhail KõlvartNõmme Gümnaasiumi spordihoone jõusaalNõmme Gümnaasiumi spordihoone riietusruumNõmme Gümnaasiumi spordihoone palliplatsNõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineNõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineRisto Kask, Nõmme Gümnaasiumi spordihoone avamine
Kas teadsite, et Eestis on kõige väiksemate varamaksudega riik EL-is, kuid siin on ka peaaegu kõige õnnetumad inimesed?
Just nii selgus Arenguseire Keskuse oktoobrikuisest varamaksude raportist. Eesti varamaksud moodustavad 0,2 protsenti SKP-st, samas kui näiteks Soomel moodustavad maksud 1,5 protsenti ning Ühendkuningriigis 4,1 protsenti. Samal ajal on Eesti inimesed peaaegu kõige õnnetumad, lausa oluliselt õnnetumad. Juuresoleval graafikul on näha, et riikides kus maksud on kõrgemad, on inimesed oluliselt õnnelikumad. Kõige õnnelikumate inimestega riigis Soomes kogutakse makse SKP-st lausa 7,5 korda rohkem, kui Eestis.
Siit võib järeldada, et madalad maksud inimesi õnnelikuks ei tee. Võib-olla peaks ka Eestis rohkem makse maksma, et kohalikku elu edendada, pakkuda paremaid avalikke teenuseid ning luua rohkem heaolu? Eks siin ole millele mõelda.
Head inimesed, elektrihindade tõus on olnud tempokas ja see lööb meid kõiki, kuid eelkõige madalama toimetulekuga inimesi. Usun, et olukord ei ole hea ning vaja on kiiret valituse poolset sekkumist. Kiirendatud korras tuleb töötada välja kompensatsioonimeetmed elektri- ja gaasihinna tõusu osas.
Energiakulud on meie perekondadele ja ettevõtetele vältimatud – inimesed ei saa loobuda pesu pesemisest, toidu valmistamisest ja hoonete kütmisest.
Tarbijatele tuleks hinnatõus kompenseerida.
Selleks on vaja täita järgnevad eeldused:
1) eraldada elektrihinna tõusu kompenseerimiseks vähemalt 30 miljonit eurot.
2) töötada välja kompensatsioonimeede gaasihinna tõusu leevendamiseks tarbijatele.
3) kehtestada suurte tööstus- ja energeetikaettevõtete kasvuhoonegaaside heitekoguste maksimaalseks piirhinnaks 25 eurot ühiku kohta.
Keskerakonna riigikogu fraktsioon on selle küsimuse võtnud töösse. Loodan väga, et näeme juba lähiajal otsuseid ja tulemusi!
Mõtlesin, et kirjutan natuke kütuse hindadest. Viimasel ajal on bensiini hind oluliselt tõusnud ja paljud küsivad, mis seda põhjustab. Kui möödunud aastal COVID-19 pandeemiast tulenev majanduskriis algas, pandi maailm lukku ning tarbimine vähenes lühikese ajaga väga järsult. Kütusemahutid olid vedelkütust täis ja piltlikult öeldes tekkis vajadus kütuste pakkumist piirata, mida OPECi eestvedamisel ka kriisiperioodil tehti ning mille raames vähendati pakkumist turul, kuid suleti ka naftapuurtorne. Nende puurtornide taas avamine ja tootmismahtude taastumine ei ole aga kiire protsess, olenemata, et hetkel on pandeemiline olukord muutunud ja oleme sisenenud kiire majanduskasvu perioodi ning tarbimine on taastunud.
Lisasin siia juurde fotona graafiku (allpool), kust on näha vedelkütuste tootmismahud ja prognoos perioodil 2019-2022. Nagu näha, kahanesid tootmismahud 2020. aasta II kvartali paiku ligi 20%, kuid ei ole tänaseks veel kriisieelsele tasemele tagasi jõudnud. Tootmismahud õnnestub taastada 2022. aasta I kvartali jooksul, kuid seni oleme me olukorras, kus vedelkütuste nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist. See on põhjuseks, miks meie tanklates bensiinihinnad nõnda palju kallinenud on. Järgnevate kuude jooksul olukord ilmselt ei parane, kuid uue aasta alguses peaks pakkumine nõudlusele järgi jõudma ja hind mõnevõrra langema.
Teisipäeval osalesin Keskerakonna korraldatud majanduskonverentsil „Meie valik – millist Eestit tahame?“
Kõne all olid päevakajalised teemad ja kindlasti oli väga huvitav kuulata mitmekülgsete ja tarkade inimeste mõtteid ja ettepanekuid Eesti majanduse tuleviku väljavaadetest. Konverentsil astusid üles Indrek Neivelt, Paavo Nõgene, Väino Kaldoja, Tiit Vähi, Raivo Vare, Heido Vitsur, Kaspar Oja, Kaja Piirfeldt, Juhan-Madis Pukk ning Kadri Simson.
Kõlas väga palju huvitavaid mõtteid, näiteks kas Eesti kohalikel omavalitsustel on piisavalt võimekust ja kas see võiks Eesti majandusarengut pärssida?
Rääkisime, et iseenese maksustamisega jõukaks ei saa, vaid selleks on vaja majandust stimuleerida. Teemaks oli sotsiaalmaks ja maksusüsteem laiemalt. Näiteks pakuti välja, et sotsiaalmaksu kogumise ja arvestamise põhimõtted võiksid olla teistsugused, üle tuleks vaadata ka erisoodustuse kogumise põhimõtted. Kas ettevõtte kasumit peaks maksustama ning võib-olla peaks investeeringute tulumaksule panna ajalise piirangu, et raha ei seisaks ja seda järjepidevalt investeeritaks.
Arutleti, et aktiivsemalt tuleks motiveerida kohalikke omavalitsusi olema rohkem huvitatud ettevõtluse arengusse panustama. Rääkisime ka sellest, et isegi kui raha juurde trükkida, jääb sellest väheks. Tehti ettepanek, et alati peaks kõik muudatused põhjalikult läbi kaaluma, sest mõnikord ei ole muudatusi üldse vaja, samas teinekord võib olla väga vaja. Muudatused peavad olema õigel ajal kõiges kohas.
Pakuti välja, et tulevikus peaks vaatama rohkem vesiniku suunas ja Eesti üheks probleemiks on suur sõiduautode arv, millest pooled on liiga vanad ja saastavad. Lahendust nähakse elektrisõidukites. Ka linnade planeerimise osas räägiti, et linnade planeerimisel tuleks oskuslikumalt mõelda, et kõik saaks linnasuumis koos toimida. Täna ei olda linnatranspordis ratsionaalsed.
Mõttena kõlas, et Eestit tuntakse maailmas e-riigina ning seda kuvandit peaks hoidma ja kaitsma. Aga rääkisime ka merendusest ja sealsetest probleemidest rohepöörde valguses. Igal juhul kõlas väga palju huvitavaid mõtteid ja ettepankuid.
Üks Euroopa Liidu struktuurvahendite periood on äsja lõppenud ja järgmine alanud. Eelmisest rahastusperioodist jääb positiivsena meelde ÜRT ehk ühtse toetuste rakendusteenuse pilootprojekt, mida valitsus juurutas vahemikus 01.09.2018-01.05.2020.
Sellega koondati Rahandusministeeriumi ja mõnede teiste ministeeriumite valitsemisala toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) eesmärgiga kujundada rakendusteenus allikast sõltumatuks, võimalikult ühetaoliseks, kliendi-kesksemaks, kaotada ülesannete delegeerimine ja dubleerivad kontrollid ning arendada infosüsteemi (joonis 1).
Siinkohal Rahandusministeerium näitas eeskuju ja liitis RTKga ka Rahandusministeeriumis oleva rakendusüksuse, millega liideti ka kõik teised rakendusüksused.
Joonis 1
Alates 1.04.2020 liikus RTK-sse SA Archimedes ja SA Innove ning kevadest 2021 liitusid Riigi Infosüsteemide Ameti ja Tarbijakaitse- ning Tehnilise Järelevalve ameti rakendusüksuse roll. Üleminekud sujusid tõrgeteta, üle tuli kokku ligi 80 töötajat, rahulolu protsessiga oli väga kõrge ning seda pidasid põhjendatuks 84% küsitlusele vastanud üle tulnud töötajatest.
Mis muutus? Võrreldes varasemaga muutus eelkõige toetuste andmise süsteem:
valdkondade üleselt ühtlasemaks ning õhemaks (keskne kvaliteet ja protseduurid, mis kehtivad kõigile rahastusvaldkondadele, kaotatud dubleerimine)
SA Innove ja SA Archimedese liitumisest alates on RTK toetuste valdkond vähenenud 6 ametikoha võrra. RTK struktuur on disainitud nii, et on võimalik ilma olulise lisaressursita uusi rahastusskeeme tööle panna, sh valmistanud ette RRF, ReactEU, ÕÜF ning 2021-2027 rahastused.
Peale TTJA ning RIA rakendusüksuse liitumisi (01.04.2021 ja 01.06.2021) rakendab RTK 15-st rahastusvaldkonnast kaheksat (73% valdkondadest, katmata on keskkond, õigus ja siseturvalisus, mis teiste valdkondade kaasnevate meetmetegevustega siiski RTK-s rakendamisel on, vt joonis 2). RTK portfellis on juba täna väga spetsiifilist valdkonnateadmist eeldavad toetusmeetmed, kus rahastamiseks olulistes etappides kaasatakse valdkondlikke kompetentsikeskuseid ja eksperte. Kliendi jaoks tähendab see toetuste valdkonnas liikumist ühe toetuste akna suunas, kus toetuse saaja saab kõik erinevad toetused ühest kohast. See oli ka Rahandusministeeriumi poolt antud ülesanne RTKle, millest lähtuti. RTK-l on toetusvaldkondadest ning võimalustest tervikpilt ja võimalus toetuseid omavahel kliendi jaoks nutikalt siduda.
soodsamaks (vabanenud 5,5 MEUR tehnilise abi eelarvest on tõstetud rakenduskava sisu tegevustesse). RTK on täna kõige soodsam toetuste rakendaja, seega saame rohkem vahendeid kasutada sisutegevustes.
Graafik 1. Struktuurvahendite tehnilise abi kulud ühe täiskohaga töötaja kohta 2020. aasta rakendusüksuste lõikes
tõusnud klientide rahulolu (rakendusüksuste ja -asutuste rahulolu korraldusasutuse teenusega tõusnud 6,2->7,1; toetuse saajate rahulolu RTK-ga 7,2->9,0)- seda olenemata valdkondade mitmekesisusest, liitumistest, süsteemi muutmisest ja ühtlustamisest.
kiiremaks: RTK-s on kiired toetuste väljamaksete menetlusajad (2020 keskmine RTK 30 päeva esimesest kontaktist kuni väljamakseni (lubatud menetlustähtaeg on 90 päeva).
Rakendusüksuste funktsiooni koondamine RTK-sse ei piira ministeeriumite võimalust valdkonna poliitikaid kujundada ja meetmeid disainida koostöös ja ellu viia valdkondlikes kompetentsi-keskustes (sh kliendihaldus ja tulemuste vahetu kontroll), toetuse saajaid neisse eelnõustamisele suunata või neid kaasata projektivalikukomisjonidesse, tulemuste seiresse ja mõjude hindamisse nagu ka täna seda tehakse. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide lahutamine tagab suurema läbipaistvuse ja kontrollide sõltumatuse.
Seetõttu on ka tulevikus mõistlik jätkata konsolideerimisega, et suurendada nii süsteemi efektiivsust, kliendirahulolu kui ka projektide elluviimise kiirust.
Eesti Päevalehe juhtkiri soovitas kultuuriminister Anneli Oti ametist vabastada, kuna väidetavalt ei ole ta ainsa ministrina COVID-19 vastu vaktsineeritud. Päris kriitiline hinnang. Huvitav muidugi, kust EPL teab, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. Usun, kedagi selle eest hukka mõista, kas ta avaldab või ei avalda terviseandmeid või kas ta räägib oma vaktsineerimisest avameelselt või mitte, on natuke üleliigne. Igasugune vaktsineerimine on isiklik küsimus.
Ise olen vaktsineerimist alati pooldanud ja usun, et see aitab Eesti riiki lahti hoida, samuti hoida lähedasi ja kõiki teisi kaasmaalasi. Kas see tähendab, et mõistan hukka või taunin neid, kes ühel või teisel põhjusel otsustavad mõelda teisiti, seda kindlasti mitte. Loodan, et suurem osa Eesti inimesi otsustavad vaktsineerida, kuid mõistan ka neid, kes otsustavad seda mitte teha. Eesti ei ole autoritaarne riik ning siin ei lahendata probleeme käskude/keeldudega. Kui vaja, peame tegema rohkem ja paremat teavitustööd.
Pean sümpaatseks, et Eesti Päevaleht ja mitmed teised ajakirjanduslikud kanalid on otsustanud vaktsineerimisteemat põhjalikult kajastada, kutsuvad inimesi üles vaktsineerima ning räägivad sellest, miks on vaktsineerimine kasulik. Usun, et see on suureks abiks ning toetab ka vaktsineerimisest positiivsema kuvandi loomist.
Kaitseministeerium andis teada, et kaitsevaldkonnast plaanitakse koondada 270 inimest, neist 200 kaitseväelast, lisaks saadetakse laiali kaitseväe orkester. Minu jaoks täiesti arusaamatu samm, kuna vajadus kaitsevaldkonda kärpida puudub. Riigikaitse ei ole koht, mille arvelt kokku hoida – pigem vastupidi.
Eesti on pidanud kaitsevõimet väga oluliseks taasiseseisvumisest alates. Isegi kui Kaitseministeeriumil oleks olemas salaplaan, kuidas Eesti riigikaitse droonidel ja robotitel üles ehitada, ei oleks selline lahendus toimiv. Tehnilised vahendid täiendavad, kuid ei asenda inimest.
Kärpeplaan on arusaamatu mitte ainult põhimõtteliselt, vaid ka fiskaalselt, sest kaitsevaldkonna eelarve on iga-aastaselt kasvanud, mitte vähenenud. 2021. aastaks planeeritud kaitsekulutused on 645,4 miljonit eurot, mis moodustab prognoosi kohaselt 2,29 protsenti SKT-st. Aastaga kasvas kaitse-eelarve ca 30 miljonit euro võrra.
Isegi kui utreerida, et kaitsevaldkonda oleks vaja koomale tõmmata, ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks alustama inimestest (eesliinist), ammugi mitte orkestrist. Inimesed on riigi kaitsevõime tegelik tuum ja ilma nendeta me hakkama ei saa. Ka orkestril on selles oma osa, see on traditsioon, mida sarnaselt kaitsevõimele oleme väärtustanud taasiseseisvumisest saati, kuigi orkester sai alguse juba 1918. aastal. See on Eesti riigikaitse üks sümboleid, kuid ka Eesti riigi sümboleid.
Kaitseministeeriumi haldusala kärpeplaan on kindlasti mõistlik üle vaadata ja kaaluda alternatiive. Tõenäoliselt leiab valdkondi, kus on võimalik tööd ümber korraldades olla efektiivsem ja seeläbi ka kokku hoida. Kaitsevaldkonnas ja eesliinitöötajate puhul kärpeid planeerima ei peaks. Neil inimestel põhineb meie turvalisus ja heaolu.
Teadupärast soovitas Rahandusminister Eesti Energial peatada investeeringud kavandatavasse Enefit280 põlevkiviõlitehasesse ning soovitas veelkord vaadata üle tehase tasuvusarvutused, seades kahtluse alla õlitehase rajamise otstarbekuse. Kindlasti ei ole õlitehasest loobumine asjakohane, sest tegemist on Ida-Virumaa arengu seisukohalt olulise projektiga.
Ei ole uudis, et Eesti Energia ja MTÜ Loodusvõlu õlitehase ehitusloa osas kohtuvaidlusi peavad, kuid selles ei ole midagi erakordset – sarnaseid vaidlusi tuleb ikka ette.
Olgu veelkord üle korratud, et eelmine valitsus suurendas möödunud aastal uue õlitehase ehituseks Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra. Kokku läheb tehas maksma hinnanguliselt 286 miljonit eurot, mis on Ida-Virumaa energeetikasektori arendamisel igati asjakohane ja vajalik. Seniselt põlevkivi kasutuselt, millest olulise osa moodustas põlevkivi elektrienergia tootmise eesmärgil katlasse kütmine, on vaja edasi liikuda. Tuleb leida uusi võimalusi põlevkivi väärindamiseks ning põlevkiviõli on üheks selliseks võimaluseks, mille osas on Ida-Virumaal olemas ka põhjalik kompetents.
Samas peab põlevkivi väärindamine käima käsikäes uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga, et põlevkivi väärindamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja efektiivne. Uus põlevkiviõlitehas on samm õiges suunas, ka kliimaeesmärkide täitmisel, sest põlevkiviõli tootmise CO2 jalajälg on väiksem kui põlevkivist elektrienergia tootmisel – kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades on võimalik põlevkiviõli toota senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt. Põlevkiviõlil on olemas ka stabiilne turg, ehk tootmine uues Enefit280 tehases oleks jätkusuutlik ka majanduslikult.
Eraldi teema on piirkonda tekkivad töökohad ja Ida-Virumaa elanikele heaolu tagamine, mis ei ole sugugi väheoluline. Teadupärast on aastakümneid väldanud põlevkiviajastu Ida-Virumaa inimesi piisavalt karastatud ning suured tööstused neid ei hirmuta. Pigem on tänases põlevkivisektoris palju neid, kes samas sektoris ühel või teisel moel hea meelega jätkaksid. Eesmärk peaks olema, et Ida-Virumaale tekib uusi töökohti juurde. Meil tuleb järgnevatel aastatel leida rakendus sadadele, kui mitte tuhandetele inimestele, keda põlevkivi kasutamise intensiivsuse vähendamine puudutab.
Ida-Virumaa vajab mitmekülgset ettevõtlussektorit – nii suurtööstust, tootmist, nutikaid VKE-sid, iduettevõtteid, kui ka innovaatilisi tegijaid, kes väärindaksid põlevkivi uutel ja keskkonnasõbralikumatel meetoditel.
Esimese astme kohtuotsus tuleb Enefit280 põlevkiviõlitehase osas 4. juunil. Olenevalt otsusest on juunis võimalik ümber vaadata ka esmase õiguskaitse kohaldamine. Seetõttu ei tasu hetkel rääkida sellest, et õlitehase projekt ei ole perspektiivne või seda ei tule. Kindlasti äärmiselt mõistlik ja vajalik, et tehas tuleks.
Nagu näha täna langetatud otsusest, keelab ka Eesti riik lennuliinid Valgevene suunal. Minu arvates ei ole see otsus mõistlik. Valgevene inimeste vabaduste ulatuslik piiramine, sealhulgas riigist lahkumise sisuliselt võimatuks muutmine, on vastuolus soovitava eesmärgiga.
Nagu olen varem rõhutanud, ei kiida ma Alexander Lukashenko režiimi poolt maandatud Ryanairi kaasust heaks. Usun, et see oli Valgevene poolt vägagi mõtlematu samm ja inimeste kaaperdamine taolisel jõulisel moel on lubamatu. Mõistan täielikult riikide ja Euroopa Liidu soovi rakendada sanktsioone, mis on kahtlemata ka õigustatud. Samas peavad need sanktsioonid olema eelkõige majanduslikud. Näiteks piirangud kaupade ekspordile/impordile.
Rääkides lendamisest, puudutab see küsimus rohkem tavainimest. Kui Belavia lennud keelatakse, peaks võimaldama Euroopa Liidu lennufirmadel Minski suunalisi lende sooritada. See ühelt poolt tagaks teatava majandusliku sanktsiooni mõju, kuna Belavia riikliku lennufirmana ei saa tegutseda, kuid samas jätaks võimaluse kohalikele inimestele riigist lahkumiseks. Me teame, et paljud Valgevene IT sektori töötajad käivad tööl Eestis, puudub igasugune põhjus nende inimeste karistamiseks.
Riigihalduse arengud ja uudislood 