riigikogu – Riigihalduse arengud ja uudislood

Risto Kask: peretoetuste tõstmise osas on võimalik kokkulepe leida

mai 16, 2022Posted in Personal blogTagged Jüri Ratas, Kaja Kallas, lastetoetused, paljulapselise pere toetus, peretoetus, riigikogu, risto kask, valitsusLisa kommentaar

Peretoetuste tõstmise küsimus on tekitanud omajagu ärevust ning isegi juttu sellest, et valitsus on lagunemas. Nii hullusti vist asjad siiski ei ole. Iseenesest on peretoetuste eelnõu eesmärk õige, kuna viimasel ajal on läinud palju auru kriisidega tegelemiseks ning noorte perede heaolu on jäänud tagaplaanile. Peretoetusi tõsta on ka mõistlik, sest see motiveerib inimesi pereloomisega aktiivsemalt tegelema.

Mis see maksab? Prognoosi kohaselt saaks ca 245 mln euro eest tõsta:

1) esimese ja teise lapse toetuse 60-lt eurolt 100 euroni,

2) kolme kuni kuuelapselise pere toetuse 300-lt eurolt 700 euroni ning

3) enamalapseliste perede toetuse 400-lt eurolt 900 euroni.

Riigikogus ja valitsuses toimuvad hetkel arutelud, kas ja millal peretoetusi tõsta ning millised erakonnad sellega võiksid liituda. Põhimõttena tundub lastetoetuste tõstmine ka Reformierakonnale südamelähedane, kuigi ehk meedias paistab viimasel ajal teisiti paistma. Kodanikuna oleks väga uhke tunne, kui kõik parlamendi erakonnad eelnõule taha tuleksid.

See oleks märkimisväärne, kui kõik viis Riigikogu erakonda (nii koalitsioon kui opositsioon) üht eelnõud toetaksid. Kindlasti ei ole lastetoetused põhjuseks, miks valitsus peaks lõhki minema, pigem näitavad lähinädalad, et kokkulepe ning rahastus lastetoetusteks ikkagi leitakse.

#lastetoetused

KOKS sai valitsuses heakskiidu ning liigub edasiseks menetlemiseks Riigikokku

mai 13, 2022Posted in Personal blogTagged kohalik omavalitsus, kohalike omavalitsuste korralduse seadus, KOKS, riigikogu, risto kask, seadusLisa kommentaar

Valitsuses kiideti heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused. Need tähendavad linnade ja valdade jaoks edaspidi suuremat otsustusvabadust ning linna- ja vallaelanike jaoks laiemaid otsedemokraatia- ja osalusvõimalusi, et kodukoha otsustes saaks rohkem kõlada kohalike inimeste hääl.

Peamise suunana annavad tehtavad muudatused omavalitsustele oma sisemise töö ja kohaliku elu küsimuste korraldamiseks võrreldes varasemaga suurema enesekorraldusõiguse. Et linnadel ja valdadel oleks rohkem voli otsustada, millal ja kuidas oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendada.

Seaduse muutmise üks suuremaid eesmärke oli muuta paindlikumaks ka inimeste osalusvõimalus ja kaasamine kohalikesse küsimustesse. Muudatuste kohaselt ei peaks kohalike elanike algatus enam olema esitatud õigusakti eelnõuna, vaid põhjendatud kirjaliku pöördumisena ning algatada saaks ka rahvaküsitlust. Seni oli õigus rahvaküsitluse korraldamise üle otsustada vaid volikogudel, ent kindlasti leidub küllaga olulisi kohaliku elu küsimusi, mille kohta inimesed sooviksid omal algatusel arvamust avaldada.

Seaduse muudatuste väljatöötamise tingis ajakohastamise vajadus, kuna seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi. Seadust on erinevatel aegadel üksikute küsimuste lahendamiseks kokku 99 korda muudetud, kuid lõpuks tuli regulatsioon ikkagi tervikuna üle vaadata, kuna paljud seaduse kohaldamisprobleemid kerkisid üles näiteks haldusreformi käigus, mil ühinenud omavalitsused pidid omale uued õigusaktid kehtestama.

Valdavalt puudutavad muudatused sätete normitehnilisi ja keelelisi täpsustusi. Lisaks on korrigeeritud sätteid, mis on varemalt tekitanud tõlgendusraskusi, reguleeritud üles kerkinud küsimusi, ühtlustatud terminoloogiat ja vähendatud seaduste mahtu.

Peamised muudatused:

(vähemalt 1% elanike poolt) ka vabas vormis kirjalikult ja põhjendatuna, mitte vaid eelnõuna. Lisaks on võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, kui see on vähemalt 10% vastava omavalitsuse elanike soov;

siseauditeerimine ei ole enam võimalus, vaid kohustus, et aidata kaasa omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele. Vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, milleks võib palgata vastava kvalifikatsiooniga inimese või teenust sisse osta;
peatatakse volikogu liikme volitused eelnõu järgi sarnaselt omavalitsuse ametiasutuses töötamisega ka omavalitsuse ametnikuna töötamise ajaks;
vähendatud on omavalitsuse sisemise töökorralduse reegleid – vähem õigusakte, mida saab anda vaid volikogu ning küsimusi, mida seni pidi reguleerima vaid valla või linna põhimäärus;
lisatud on, et volikogu ja valitsuse istungite läbiviimiseks võib kasutada elektroonilisi vahendeid;
tõstmaks volikogu ja valitsuse määruste juriidilist kvaliteeti, peab kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures edaspidi olema hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele vastav seletuskiri;
valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. täpsustatakse omavalitsuste enesekorraldusõiguse ulatust – omavalitsuslike ülesannete täitmisel saab omavalitsus üldjuhul ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra, samuti lisatakse omavalitsuslike ja riiklike ülesannete tuvastamise reeglid;
omavalitsusel on nüüd võimalus talle seadusega pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle anda teisele omavalitsusele, mis seni toimus valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.

Täpsemalt saab muudatustega tutvuda eelnõude infosüsteemis. Seaduseelnõu on suunatud edasiseks menetlemiseks Riigikogule, muudatused peaksid jõustuma 2023. aasta 1. juunil.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ülevaatamine on osa valitsuse tegevusprogrammist, mille kohaselt lähtutakse avaliku sektori ülesannete täitmisel subsidiaarsuse põhimõttest ja seistakse tugeva kohaliku omavalitsuse eest.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjoni läbiviimiseks kutsus riigihalduse minister 2019. aastal kokku laiapõhjalise eksperdikomisjoni, kuhu kuulusid valdkonna pikaaegsed akadeemilised eksperdid, riigi eri institutsioonide ning omavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad. Eksperdikomisjon arutas põhjalikult läbi kõik seaduse osad ning andis omapoolsed soovitused, lisaks telliti mitmeid eksperdiarvamusi. Tulemaste põhjal koostas rahandusministeerium seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ning seejärel muudatuste eelnõu. Komisjoni töö materjalid: https://omavalitsus.fin.ee/koks.

Risto Kask: igaüks tegelegu 9. mail enda jaoks südamelähedasega

mai 4, 2022Posted in Personal blogTagged 9. mai, Euroopa päev, Kristen Michal, pronkssõdur, riigikogu, risto kask, Vene sõdurLisa kommentaar

Vaatasin ühe riigikogu liikme arvamust, et pole kohane 9. mai puhul Vene sõdurile kui vabastajale lilli viia. Hakkasin mõtlema, et mida need inimesed siis 9. mail täpsemalt tähistavad, on selleks võit “isamaasõjas” teisisõnu maailmasõjas või on see hoopis midagi muud – näiteks leinapäev, mil meenutada hukkunud lähedasi. Tõenäoliselt mõlemat, kuid eelkõige mälestavad inimesed sel päeval siiski oma lähedasi, kes sõjast ei naasnud.

Mälestatakse oma vanemaid, vanavanemaid, onusid, täidisid, vendi ja õdesid aga ka sõpru. Öelda, et mälestada ei tohi, pole õige. See, et 9. mai on Vene sõduri “ülistamise püha”, on meelevaldne ja tahaks väga loota, et enamus inimesi nõnda ei mõtle.

Igaüks tegelegu 9. mail enda jaoks südamelähedasega, veetke aega perega, vajadusel mälestage sõja tõttu lahkunud lähedasi ning hoidugem kõikvõimalikest konfliktidest. Kindlasti on neid, kes soovivad ka Eestis 9. mail ühiskonda ärritada, kuid ei ole mõtet lasta end provokatsioonidest mõjutada. Olge tublid, olge terved!

Risto Kask: keskmise pensioni maksuvabastust on pikalt oodatud ja lõpuks see tuleb

mai 26, 2021mai 26, 2021Posted in Personal blogTagged Keskerakond, keskmine pension, maksuvaba tulu, pension, pensionitõus, riigikogu, risto kask, seadusemuudatus, Vabariigi Valitsus2 kommentaari

Alates 2023. aasta 1. jaanuarist jõustuv seadusemuudatus muudab keskmise riikliku vanaduspensioni püsivalt tulumaksust vabaks.

Kuna pension aeg-ajalt tõuseb ja tegelikult on planeeritud pensionitõus järgnevatel aastatel iga-aastaselt, siis hakkab koos keskmise pensioniga kasvama ka tulumaksuvabastuse osa – keskmine pension jääb maksuvabaks.
Sellest on päris palju räägitud, et pension võiks olla maksuvaba mitte ainult keskmise pensioni osas, vaid koguni terves ulatuses – so 100%. Kas see on võimalik? Üldiselt teoreetiliselt jah, aga selle ellu viimine oleks suhteliselt kulukas.

Ajalooliselt on Eestis kehtinud põhimõte, et kõik tulud maksustatakse tulumaksuga, olenemata tulu liigist (v.a erandid).
Loomulikult on pensionäridele kehtinud erand ehk maksuvaba tulu arvestus mingis pensionimakse ulatuses, kuid päris maksuvaba ei ole ta olnud. Kui me pensionid täielikult maksuvabaks muudaksime, peaks maksuvabastust millegi arvelt finantseerima. Mis valdkond see oleks, kahjuks vist keegi täpselt vastata ei oska. Ühtegi sellist valdkonda, mis ei oleks prioriteetne, ju ei ole. Pensionite maksmiseks kulub aastas ca 2,5 miljardit eurot.

Kas see tähendab, et suurem maksuvabastus on võimatu? Kindlasti mitte, kuid tõenäoliselt ei saa see olema kiire protsess. Pigem on tegemist rohkem riigi rahalise võimekuse küsimusega, kui tahtega, mis loodetavasti ajas pidevalt paraneb. Kui me oleme tulevikus riigina tublid, on ka heaoluriigi – sh suuremate toetuste – suunas hõlpsam liikuda.

2023. aastal on keskmine vanaduspension eeldatavalt 622 eurot kuus ja üle 500 euro suurust pensioni saavaid pensionäre rohkem kui 200 000. Kui pension on maksuvabast tulust väiksem, saab jääki kasutada ka muude tulude puhul.

Risto Kask: mis on “NETS” ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus? (VIDEO)

aprill 19, 2021Posted in Personal blogTagged COVID-19, Eesti, nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seadus, NETS, politsei, PPA, riigikogu, risto kask, Toompea, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Räägin videos lühidalt, mis on “NETS” ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ning miks on valitsus teinud ettepaneku seadust muuta.

Risto Kask: riigi 2021. aasta lisaeelarve aitab koroonakriisist kiiremini väljuda

märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, Eesti, ettevõtlustoetus, ettevõtlustoetused, häirekeskus, huvitegevus, IKT, kohalik omavalitsus, palgatoetus, Päästeamet, politsei, riigi lisaeelarve, riigieelarve, riigikogu, risto kask, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Risto Kask, Stenbocki maja, riigi lisaeelarve

Valitsuskabinetis lepiti kokku riigi lisaeelarve maht ja jaotus valdkondade vahel. 641 mln euro suurune pakett, mis peaks toetama COVID19 kriisis enim pihta saanud valdkondi, kiidetakse tõenäoliselt heaks kolmapäeval, 17. märtsil.

Mõned näited lisaeelarve sekkumistest:

📌 Palgatoetuse maksmiseks märtsis ja aprillis 102 mln eur. Eelkõige saab toetuse kasutamise kriteeriumiks olema järsk käibelangus. Palgatoetuse saab maksta otse inimese kontole. Lisaks jäetakse reservi veel ühe kuu toetuse summa

📌 Ettevõtluse erakorraline toetusmeede 19 mln eur. Ette nähtud erinevatele sektoritele lisaks palgatoetusele muude kulude osaliseks katmiseks.

📌 Turismisektori toetus 29 mln eur. Ette nähtud turismiettevõtete ning bussivedude teostajate toetamiseks.

📌 Haiglate ja kiirabi toetamine 52 mln eur. Vahendid on ette nähtud COVID19 pandeemiaga seotud erakorraliste meditsiinivaldkonna kulude katteks.

📌 COVID19 testimise, vaktsineerimise ning ravimite lisaraha 55,9 mln eur. Sisaldab ka COVID19 raviks kasutatava ravimi Remdesivir soetamist ning kiirtestide hankimist koolidele ja kutsekoolidele.

📌 Haiguslehtede hüvitamine 12 mln eur. Pikendame haiguslehtede soodsama hüvitamise aasta lõpuni.

📌 Kultuuri tugipakett 41,9 mln eur. Toetame kultuurikorraldajaid, spordiobjektide ülalpidamist, filmitootjaid, kinosid ja filmilevitajaid, spordialaliitusid ja meistriliiga klubisid, vabakutselisi loovisikuid ning treenereid. Lisaks toetame olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mis COVID tõttu ära jäid.

📌 Huvitegevuse toetuspakett 12 mln eur. Toetame laste- ja noortelaagreid, erahuviharidust, huvitegevust ning erakoolide ja –lasteaedade tegevust.

📌 Kohalike omavalitsuste toetuspakett 45 mln eur. Sisaldab kohalike omavalitsuste investeeringute toetamist, omatulude vähenemise kompenseerimist ja erakorraliste kulude katmist.

📌 Riigi IKT arenduste parendamine 0,9 mln eur. Ette nähtud COVID19 kriisi lahendamisega seotud IKT arenduste finantseerimise ning ülalpidamisega.

📌 Kiirema internetiühenduse ja arvutite soetamise toetus 1,5 mln eur. Toetame kiirema internetiühenduse võimaldamist ning arvutite soetamist kaugõppes osalevatele lastele.

📌 Politsei, pääste ning häirekeskuse lisarahastus 0,3 mln eur. Anname vajaminevad vahendid COVID19 lisakulude katmiseks.
Ettenägematuteks kulutusteks näeme täiendavalt lisaeelarves ette vahendid 50 mln eur ning Töötukassa palgatoetuste reservi on plaanis suunata 57,6 mln eur.

Risto Kask: Eesti kriminaliseerib mittesularahaliste maksevahendite ebaseadusliku käitlemise

märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged ebaseaduslik käitlemine, Justiitsministeerium, mittesularahalised maksevahendid, riigikogu, risto kask, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Eesti on astumas suurt sammu seoses pettustega, mis on seotud mittesularahaliste maksevahenditega.

Nimelt saatis valitsus riigikokku eelnõu, millega kriminaliseeritakse mittesularahaliste maksevahendite omastamise tagajärjel käitlemine.

Mittesularahaline maksevahend on eelkõige krediitkaart, krüptoraha, maksekorraldused jms. Eesti õiguses on nende maksevahendite omastamine, võltsimine ja kasutamine küll kriminaalkorras karistatav, kuid seni ei olnud võimalik karistada nende maksevahendite käitlemise eest.

Karistusmääraks mittesularahalise maksevahendi käitlemise eest omastamise korral saab olema kuni kaks aastat vangistust.

Sammuti on edaspidi võimalik kuni kahe aastane vangistus mõista omastamise kuriteokoosseisu puhul.

Risto Kask: uus kogumispensioniseadus muutis pensioni II samba vabatahtlikuks

jaanuar 18, 2021Posted in Personal blogTagged II sammas, investeerimiskonto, kogumispension, kogumispensioniseadus, pension, riigikogu, risto kask, SotsiaalministeeriumLisa kommentaar

Jaanuaris jõustus uus kogumispensioni seadus. Kogumine teises sambas muutus vabatahtlikuks ja sinna tekkisid uued võimalused.

Alates jaanuarist saab igal ajal esitada avaldusi kogumispensioni teise sambaga liitumiseks ja sealt lahkumiseks. Täiendava võimalusena on variant jätta seni kogutud raha teise sambasse kasvama, kuid lõpetada uued sissemaksed. Uue võimalusena saab teise samba sees hakata ise oma pensioniraha investeerima, lastes selle kanda oma pensioni investeerimiskontole. Selleks saab avaldusi hakata esitama pisut hiljem ehk aprillikuus.

Kõigi nende uute võimaluste kasutamine on vabatahtlik ja eeldab vastava avalduse esitamist. Avalduse realiseerimine sõltub selle esitamise ajast. Inimesed, kes soovivad midagi oma teise samba kogumises muuta, saavad kõik need võimalused enda jaoks rahulikult läbi mõelda. Otsust ei pea tegema kohe – kõik need valikud on võimalikud ka järgnevatel aastatel. Inimesed, kes on oma teise sambaga rahul, ei peagi midagi tegema – neil jätkub kõik nagu seni.

Septembris taastuvad 4 protsendi maksed teise sambasse. Riik peatas suvel ajutiselt sotsiaalmaksu 4 protsendi arvelt tehtavad sissemaksed teise sambasse. Need maksed taastuvad tuleva aasta septembris.

Muutub kolmanda samba pensioniiga. Edaspidi saavad uued kolmanda pensionisambaga liitujad pensionile jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Senistel sambaomanikel säilib võimalus sealt pensionile minna 55-aastaselt. Raha saab kolmandast sambast välja võtta ka varem, kuid siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 20 protsenti.

Maksumuudatused seoses teise samba muudatustega. Teisest sambast enne pensioniiga raha välja võtmisel tuleb maksta tulumaksu 20 protsenti. Pensionieas või viis aastat enne sellesse ikka jõudmist raha korraga välja võtmisel tuleb tulumaksu maksta 10 protsenti. Maksuvabalt saab teise samba raha välja võtta pensionieas või kuni viis aastat enne sellesse ikka jõudmist, võttes raha välja eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensionina. Samuti on maksuvaba puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse.

Teise samba väljamaksed ei lähe sellest aastast maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ega vähenda inimese maksuvaba tulu.

Risto Kask: obstruktsiooni käigus paberi raiskamine ei ole mõistlik

jaanuar 18, 2021Posted in Personal blogTagged äraprindi, EKRE, isamaa, Keskerakond, mõtleroheliselt, muudatusettepanekud, obstruktsioon, reformierakond, riigikogu, risto kask, sotsiaaldemokraadidLisa kommentaar

Abielureferendum on selleks korraks küll läbi, kuid mis puudutab obstruktsiooni raames välja prinditud paberipakke, siis selles osas on emotsioon endiselt värske.

Vaatasin ja imestasin, millisel moel riigikogus abielureferendumi parandusettepanekuid esitatakse. Paberil. SDE esitas 5800 ettepanekut ja RE 3500 ettepanekut, neist SDE omad väidetavalt olid siiski mälupulgal.

Taoline pakkide viisi paberi välja printimine ei ole keskkonnasõbralik. Usun, et kõik riigikogu erakonnad on oma programmides toonitanud keskkonnahoiu olulisust. Ka oma tegudega peaks eeskuju näitama. Usun, et üleüldiselt võiks riigikogu töös vähem printida ja rohkem digitaalselt toimetada. See puudutab ka näiteks riigieelarve menetlust.

Esitan omalt poolt ühe konkreetse üleskutse. Printige vähem. Nii on keskkonnasõbralikum! 🙂

#abielureferendum #riigikogu #reformierakond #sotsiaaldemokraadid #keskerakond #mõtleroheliselt #äraprindi

Fotod: Erki Parnaku

Risto Kask: Eesti pikaajaline riigireiting püsib kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega

oktoober 7, 2020jaanuar 31, 2021Posted in UncategorizedTagged ERR, euroala, Euroopa Liit, riigieelarve, riigikogu, risto kaskLisa kommentaar

See on tugev tunnustus Eesti inimestele ja eelarvepoliitikale, mis kinnitab, et koroonakriisi ajal tehtud jõupingutused ja pakutud abimeetmed olid valitud äärmiselt vastutustundlikult.

Võrdluses teiste riikidega Eesti tugevusteks on jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika, tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, riigi madal võlakoormus ning pikaajaline ja stabiilne jooksevkonto ülejääk.

Meie siseriiklikes aruteludes kaldume sageli olema iseenda vastu ülikriitilised, kõnealuse hinnangu najal on meil aga alust olla enesekindlamad ja positiivsemad.

Milist majanduskasvu agentuur Fitch Eestile prognoosib ja mida soovitab reitingu tõstmiseks silmas pidada, saab lugeda siit: https://www.err.ee/1139832/fitch-kinnitas-eesti-riigireitingu-senisel-korgel-tasemel

Risto Kask – Riigikogu XIV koosoleku sügishooaeg tuleb töine

oktoober 7, 2020jaanuar 31, 2021Posted in UncategorizedTagged gerttu blank, Ketly Tattar, kristi rüütel, riigikogu, risto kaskLisa kommentaar

Risto Kask, Ketly Tattar, Gerttu Blank, Kristi Rüütel

Septembris nädalal algas XIV riigikogu koosseisu sügishooaeg. Loomulikult väärib see tähistamist, sest ees seisab katsumusterohke ja töine aeg. Hulgaliselt eelnõusid ja poliitikaid, mille elluviimist on kaua oodatud.

Pildil on koos minuga Jaak Aabi ja Mailis Repsi nõunikud. Igati tublid tegelased. Ega neil lihtne olema saa. Aga igal juhul, kivi kotti ning soovin kõigile ilusat sügishooaega!