Kaitseministeerium andis teada, et kaitsevaldkonnast plaanitakse koondada 270 inimest, neist 200 kaitseväelast, lisaks saadetakse laiali kaitseväe orkester. Minu jaoks täiesti arusaamatu samm, kuna vajadus kaitsevaldkonda kärpida puudub. Riigikaitse ei ole koht, mille arvelt kokku hoida – pigem vastupidi.
Eesti on pidanud kaitsevõimet väga oluliseks taasiseseisvumisest alates. Isegi kui Kaitseministeeriumil oleks olemas salaplaan, kuidas Eesti riigikaitse droonidel ja robotitel üles ehitada, ei oleks selline lahendus toimiv. Tehnilised vahendid täiendavad, kuid ei asenda inimest.
Kärpeplaan on arusaamatu mitte ainult põhimõtteliselt, vaid ka fiskaalselt, sest kaitsevaldkonna eelarve on iga-aastaselt kasvanud, mitte vähenenud. 2021. aastaks planeeritud kaitsekulutused on 645,4 miljonit eurot, mis moodustab prognoosi kohaselt 2,29 protsenti SKT-st. Aastaga kasvas kaitse-eelarve ca 30 miljonit euro võrra.
Isegi kui utreerida, et kaitsevaldkonda oleks vaja koomale tõmmata, ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks alustama inimestest (eesliinist), ammugi mitte orkestrist. Inimesed on riigi kaitsevõime tegelik tuum ja ilma nendeta me hakkama ei saa. Ka orkestril on selles oma osa, see on traditsioon, mida sarnaselt kaitsevõimele oleme väärtustanud taasiseseisvumisest saati, kuigi orkester sai alguse juba 1918. aastal. See on Eesti riigikaitse üks sümboleid, kuid ka Eesti riigi sümboleid.
Kaitseministeeriumi haldusala kärpeplaan on kindlasti mõistlik üle vaadata ja kaaluda alternatiive. Tõenäoliselt leiab valdkondi, kus on võimalik tööd ümber korraldades olla efektiivsem ja seeläbi ka kokku hoida. Kaitsevaldkonnas ja eesliinitöötajate puhul kärpeid planeerima ei peaks. Neil inimestel põhineb meie turvalisus ja heaolu.
Riigihalduse arengud ja uudislood 