riigieelarve – Riigihalduse arengud ja uudislood

Omavalitsused soovivad riigieelarve kasutamisel rohkem finantsilist iseseisvust

mai 27, 2022Posted in Personal blogTagged eelarve, eelarveläbirääkimised, Eesti Linnade ja Valdade Liit, ELVL, KOV, omavalitsus, rahandusministeerium, riigieelarve, ukraina, valitsuskomisjonLisa kommentaar

Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.

Hoolimata kriisidest saab lugeda omavalitsuste rahalist seisukorda hetkel heaks, kuna tulumaksu kasv, kriisitoetuse kasutamine jm tegurid on hoidnud finantsvõimekust stabiilsena. Samas on kõrged energia- ning ehitushinnad suurendanud kulusid, vähendades raha hulka, mida omavalitsused kohapealsete teenuste parandamiseks kasutada saaksid.

Kohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest. Seekord eelarveläbirääkimistel tulubaasi ja toetuste suuruse kõrval oluliseks teemaks omavalitsuste finantseerimise põhimõtteid. See tähendab, et varem riigieelarvest toetusena antavad vahendid hakkaksid laekuma tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kui omavalitsusel on suurem otsustusõigus, saab ta paindlikumalt leida kogukonna jaoks sobilikke lahendusi.

Riigieelarve koostamisel on vastavad ministeeriumid põhimõtteliselt valmis suurendama teehoiuks vajalikke vahendeid ja koolilõuna toetust, et hindade kallinemisega kaasnevaid kulusid katta ning jooksvalt lahendatakse ka Ukraina sõjapõgenikega seonduvaid küsimusi.

Keskvalitsuse ja liidu läbirääkimised erinevate valdkondade rahastuse küsimustes vältavad sügiseni, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2023. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks Riigikogule.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: riigi 2022. aasta lisaeelarve sai valitsuskabineti põhimõttelise heakskiidu

aprill 20, 2022Posted in Personal blogTagged aktsiis, diiselkütus, kaitsekulud, lisaeelarve, LNG, riigieelarve, risto kask, sisejulgeolek, valitsuskabinetLisa kommentaar

Valitsuskabineti poolt sai põhimõttelise heakskiidu riigi lisaeelarve kogumahuga üle 730 miljoni euro. See tagab Eesti elanikele kiire hinnakasvu tingimustes parema toimetuleku, kindlustab energia varustuskindluse ja tugevdab elanikkonnakaitset.

Lisaeelarve näeb ette toimetulekutoetuse piiri tõstmise 150 eurolt 200 euroni esimese leibkonnaliikme kohta, edaspidi saab majandusraskustesse sattunud pere toetust ka eluasemelaenuga seotud kulude katmiseks. Kokku eraldatakse toimetulekutoetuseks lisaeelarves 29 miljonit eurot.

Energiakandjate hinnatõusust ja sõjast tingitud olukorrast tõusevad kahjuks oluliselt ka esmatarbekaupade hinnad. Seepärast on otsustanud maksta sügisel ühekordset toetust igale pensionärile ja lapsele 50 eurot. See toetus maksab kokku 30 miljonit eurot.

Lähituleviku võimalikud hinnatõusud sõltuvad energiakandjate kättesaadavusest. Eraldame 170 miljonit gaasivaru ja 13 miljonit vedelkütusevaru soetamiseks, kindlustades niiviisi energiajulgeolekut. Jõudsime Soomega kokkuleppele rentida ühiselt LNG ujuvterminal, mis tagab kahe riigi gaasi varustuskindluse. Lisaeelarves on LNG võimekuse loomiseks planeeritud kuni 30 miljonit.

Olulised on ka toetused põllumeestele, kellele eraldatakse toidujulgeoleku tagamiseks ligi 12 miljonit eurot. Samal eesmärgil alandame erimärgistatud diisli aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini, mis peaks tanklas liitrihinda alandama 10 sendi võrra.

Eesti muutunud julgeolekuolukorra tõttu kiireid otsuseid ja seetõttu tegi valitsus põhimõttelised otsused toetada laia riigikaitset. Siseministeeriumi valitsemisalasse eraldatakse lisaeelarvega 2022 aastasse ligi 61 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks. Selle summa sees on ka valitsuse poolt aasta alguses tehtud põhimõtteline rahastusotsus, mis nüüd lisaeelarvesse lisatakse. Aastaks 2023 on tehtud täiendavaid lisaraha otsuseid 31 miljoni euro ulatuses. Lisavahenditega loome varjumiskohad ja ohuteavitussüsteemid, tõstame varingupääste ja demineerimise võimekust. Pooleteise aastaga on valitsus meie turvatunde tagamiseks panustanud lisaraha juba ligi 140 miljoni euro ulatuses.

Eestisse on Ukrainast saabunud rohkem kui 30 000 sõjapõgenikku ja selleks, et lõimumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult sujuvalt, suunatakse 9,1 miljonit eurot kohanemisvaldkonda. See tähendab, et Eesti elu ja väärtusi tutvustavat kohanemisprogrammi saavad läbida 20 000 inimest ning A1-tasemel keeleõpet 10 000 ajutise kaitse saajat. Oluline on, et iga ajutise kaitse saaja saaks osaleda meie igapäevases elus: tutvuks kultuuriga, oskaks keelt ja leiaks väärika töökoha. Keeleoskus on oluline ja aitab kindlasti kaasa ühiskonda lõimumisele.

Lisaks jõustub sel nädalal riigihalduse ministri määrus, mille alusel hüvitatakse kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikele 24. veebruarist 31. augustini osutatud vältimatu abi kulutused. Hüvitis makstakse välja kehtestatud piirmäärade ulatuses kaks korda perioodi jooksul.

Risto Kask: riigieelarve kogukulu kasvatasid 2022. aasta alguses pensionid ja toetused

märts 15, 2022märts 14, 2022Posted in Personal blogTagged kogukulu, pension, riigieelarve, risto kask, toetusLisa kommentaar

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta jaanuaris eelneva aasta jaanuariga võrreldes 66,7 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, täpsemalt 1,044 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta jaanuaris 672,7 miljonilt eurolt 710,3 miljoni euroni ehk 37,5 miljonit eurot eelneva aasta jaanuariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,6 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid jaanuaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 34,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 12,3 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 21,8 miljonit eurot ja tegevustoetused 1,5 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid jaanuaris 0,8 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetuste kasvust moodustas 7,4 miljonit eurot vanaduspensioni suurenemine ja 5,75 miljonit eurot teisest sambast lahkujatele tehtud väljamaksed, millega kompenseeriti riigi poolt koroonapandeemia meetmena ajutiselt peatatud 4 protsendilised sissemaksed teise pensionisambasse. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid jaanuaris 11,6 miljoni euro ulatuses CO2 kvooditulust rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, kultuurivaldkonnas toetuste andmine ja haigekassale toetuste eraldamine vaktsineerimise korraldamiseks ja haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga. Tegevustoetuste kasvu põhjustasid jaanuaris erakoolidele makstud tegevustoetused ja suurenenud uurimistoetused Eesti Teadusagentuurile.

Majandamiskulud suurenesid jaanuaris peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud kulutuste tõttu 1,8 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvuks 2,6 protsenti. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste elektri-, kütuse- ja soojusenergiakulud jaanuaris 0,55 miljoni euro võrra ehk 14,1 protsenti eelneva aasta jaanuariga võrreldes. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid kasutati jaanuaris 5,2 miljoni euro eest peamiselt PCR testide soetamiseks ja testimise korraldamiseks.

Tööjõukulud koos pensionieraldistega suurenesid jaanuaris 5,9 miljoni euro võrra, kasvades aastas 7,4 protsenti. Ilma pensionieraldisteta oli riigieelarveliste asutuste tööjõukulude suurenemine jaanuaris 3,9 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.

Investeeringud vähenesid jaanuaris esialgsetel andmetel 18,5 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot, kuna tehti vähem kulutusi kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks kui aasta varem.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid jaanuaris 48,8 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,4 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.

Vaata ka:

Slaidid Tableau keskkonnas https://public.tableau.com/app/profile/rahandusministeerium.fpo/viz/KuludjaVSpositsioon2022/Esitlus

Risto Kask: 2022. aasta algas valitsussektori eelarveülejäägiga

märts 14, 2022märts 14, 2022Posted in Personal blogTagged eelarveülejääk, rahandusministeerium, riigieelarve, risto kask, valitsussektorLisa kommentaar

Esialgsetel andmetel algas 2022. aasta 8 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarveülejäägiga, mis on 101 miljoni võrra parem positsioon kui eelmise aasta jaanuari lõpus.

Valitsussektoris oli eelarveülejääk nii sotsiaalkindlustusfondidel kui ka kohalikes omavalitsustes koos oma allasutustega, aga mitte keskvalitsuses. Samas oli kõigis alamsektorites parem seis kui aasta varem jaanuari lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on kasvanud maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli jaanuari lõpus 35 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 73 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli jaanuaris ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kasvanud maksud kaupadelt ja teenustelt ehk peamiselt käibemaks, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 20 protsenti. Selle peamine põhjus on viimaste kuude kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka juriidilise isiku tulumaks ning riigieelarve osa füüsiliste isikute tulumaksust.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa positsioon oli jaanuari lõpu seisuga positiivne. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 12 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus.

Töötukassa eelarvepuudujääk oli jaanuaris 4 miljonit eurot, mis on 5 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Jaanuaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5,0-5,5 protsenti. See suurendab hüvitiste ja teenuste kulusid.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli jaanuari lõpus 20 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 11 miljoni euro võrra parem tulemus. Peamiseks põhjuseks on hea tulumaksulaekumine, ligi 12 protsenti enam võrreldes aasta varasemaga.

Vaata ka:

Slaidid Tableau keskkonnas https://public.tableau.com/app/profile/rahandusministeerium.fpo/viz/KuludjaVSpositsioon2022/Esitlus

Risto Kask: kaitsevaldkonna kärpeplaan on arusaamatu, sellest tuleks loobuda

juuni 2, 2021Posted in Personal blogTagged kaitse-eelarve, Kaitseministeerium, Kalle Laanet, kärpeplaan, orkester, riigieelarve, Riigikaitse, risto kask, siseturvalisusLisa kommentaar

Kaitseministeerium andis teada, et kaitsevaldkonnast plaanitakse koondada 270 inimest, neist 200 kaitseväelast, lisaks saadetakse laiali kaitseväe orkester. Minu jaoks täiesti arusaamatu samm, kuna vajadus kaitsevaldkonda kärpida puudub. Riigikaitse ei ole koht, mille arvelt kokku hoida – pigem vastupidi.

Eesti on pidanud kaitsevõimet väga oluliseks taasiseseisvumisest alates. Isegi kui Kaitseministeeriumil oleks olemas salaplaan, kuidas Eesti riigikaitse droonidel ja robotitel üles ehitada, ei oleks selline lahendus toimiv. Tehnilised vahendid täiendavad, kuid ei asenda inimest.

Kärpeplaan on arusaamatu mitte ainult põhimõtteliselt, vaid ka fiskaalselt, sest kaitsevaldkonna eelarve on iga-aastaselt kasvanud, mitte vähenenud. 2021. aastaks planeeritud kaitsekulutused on 645,4 miljonit eurot, mis moodustab prognoosi kohaselt 2,29 protsenti SKT-st. Aastaga kasvas kaitse-eelarve ca 30 miljonit euro võrra.

Isegi kui utreerida, et kaitsevaldkonda oleks vaja koomale tõmmata, ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks alustama inimestest (eesliinist), ammugi mitte orkestrist. Inimesed on riigi kaitsevõime tegelik tuum ja ilma nendeta me hakkama ei saa. Ka orkestril on selles oma osa, see on traditsioon, mida sarnaselt kaitsevõimele oleme väärtustanud taasiseseisvumisest saati, kuigi orkester sai alguse juba 1918. aastal. See on Eesti riigikaitse üks sümboleid, kuid ka Eesti riigi sümboleid.

Kaitseministeeriumi haldusala kärpeplaan on kindlasti mõistlik üle vaadata ja kaaluda alternatiive. Tõenäoliselt leiab valdkondi, kus on võimalik tööd ümber korraldades olla efektiivsem ja seeläbi ka kokku hoida. Kaitsevaldkonnas ja eesliinitöötajate puhul kärpeid planeerima ei peaks. Neil inimestel põhineb meie turvalisus ja heaolu.

Risto Kask: koroonakriis on riigi kulutusi märkimisväärselt kasvatanud

märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, koroonakriis, riigi kulutused, riigieelarve, risto kask, sotsiaaltoetused, toetusedLisa kommentaar

Tõenäoliselt huvitab paljusid, milliseid kulutusi riik viimasel ajal seoses koroonakriisiga on teinud. Toon välja ülevaate, mis annab riigieelarve positsiooni mõjutavatest kulutustest natuke selgema pildi.

📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris 10,4 miljoni euro võrra 658,3 miljoni euroni, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 1,6 protsenti.

📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta. Nende kasv tuli peaasjalikult tööjõukulude, majandamiskulude ja investeeringute suurenemisest.

📌 13 miljoni euro võrra suurenesid sotsiaaltoetused.

📌 Kodumaised toetused vähenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 2,9 miljonit eurot ehk 0,6%, kuna antud kodumaine sihtfinantseerimine ja tegevustoetused vähenesid 16 miljonit eurot.

📌 Riigieelarveliste asutuste kogukulud langesid 2021. aasta jaanuaris eelneva aastaga võrreldes 962,7 miljonilt eurolt 951,2 miljoni euroni ehk 11,5 miljonit eurot, sealhulgas antud toetused vähenesid 10,7 mln eurot.

📌 Välistoetused, mis eelarvepositsiooni ei mõjuta, vähenesid eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,3 miljonit eurot ehk 16,7%, 3,3 miljonile eurole.

📌 Kogukulude langusesse panustas märkimisväärselt ka muude tegevuskulude vähenemine, mille peamiseks põhjuseks oli kogumispensionimakse eraldise vähenemine 25,1 miljoni euro ulatuses.

📌 Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 4,8 miljonit eurot ehk 50%.

📌 Investeeringuid kasvatasid peamiselt investeeringud ehitistesse ja põhivarasse.

📌 Kaitseotstarbelised investeeringud põhivarasse suurenesid 1,3 miljonit eurot.

📌 Majandamiskulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris kokku 5,8 miljonit eurot ehk 10,1% eelneva aastaga võrreldes.

📌 COVID-19 pandeemia mõjul suurenesid poolelt miljonilt 6,4 miljoni euroni meditsiini- ja hügieenikulutused, millest ligikaudu 4,4 miljonit eurot moodustavad testimise ja vaktsineerimisega seotud kulutused.

📌 Lisaks suurenesid toodangu valmistamiseks tehtud alltöövõtukulud 2,7 miljonit eurot.

📌 Majandamiskuludest vähenesid kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks tehtud kulutused 1,1 miljoni euro võrra ning COVID-19 piirangute mõjul vähenenud lähetuskulud 1 miljoni euro võrra.

📌 Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta jaanuariga võrreldes 5,4 miljonit eurot ehk 7%, mis on põhjustatud peamiselt ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ning võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.

Risto Kask: riigi 2021. aasta lisaeelarve aitab koroonakriisist kiiremini väljuda

märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, Eesti, ettevõtlustoetus, ettevõtlustoetused, häirekeskus, huvitegevus, IKT, kohalik omavalitsus, palgatoetus, Päästeamet, politsei, riigi lisaeelarve, riigieelarve, riigikogu, risto kask, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Risto Kask, Stenbocki maja, riigi lisaeelarve

Valitsuskabinetis lepiti kokku riigi lisaeelarve maht ja jaotus valdkondade vahel. 641 mln euro suurune pakett, mis peaks toetama COVID19 kriisis enim pihta saanud valdkondi, kiidetakse tõenäoliselt heaks kolmapäeval, 17. märtsil.

Mõned näited lisaeelarve sekkumistest:

📌 Palgatoetuse maksmiseks märtsis ja aprillis 102 mln eur. Eelkõige saab toetuse kasutamise kriteeriumiks olema järsk käibelangus. Palgatoetuse saab maksta otse inimese kontole. Lisaks jäetakse reservi veel ühe kuu toetuse summa

📌 Ettevõtluse erakorraline toetusmeede 19 mln eur. Ette nähtud erinevatele sektoritele lisaks palgatoetusele muude kulude osaliseks katmiseks.

📌 Turismisektori toetus 29 mln eur. Ette nähtud turismiettevõtete ning bussivedude teostajate toetamiseks.

📌 Haiglate ja kiirabi toetamine 52 mln eur. Vahendid on ette nähtud COVID19 pandeemiaga seotud erakorraliste meditsiinivaldkonna kulude katteks.

📌 COVID19 testimise, vaktsineerimise ning ravimite lisaraha 55,9 mln eur. Sisaldab ka COVID19 raviks kasutatava ravimi Remdesivir soetamist ning kiirtestide hankimist koolidele ja kutsekoolidele.

📌 Haiguslehtede hüvitamine 12 mln eur. Pikendame haiguslehtede soodsama hüvitamise aasta lõpuni.

📌 Kultuuri tugipakett 41,9 mln eur. Toetame kultuurikorraldajaid, spordiobjektide ülalpidamist, filmitootjaid, kinosid ja filmilevitajaid, spordialaliitusid ja meistriliiga klubisid, vabakutselisi loovisikuid ning treenereid. Lisaks toetame olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mis COVID tõttu ära jäid.

📌 Huvitegevuse toetuspakett 12 mln eur. Toetame laste- ja noortelaagreid, erahuviharidust, huvitegevust ning erakoolide ja –lasteaedade tegevust.

📌 Kohalike omavalitsuste toetuspakett 45 mln eur. Sisaldab kohalike omavalitsuste investeeringute toetamist, omatulude vähenemise kompenseerimist ja erakorraliste kulude katmist.

📌 Riigi IKT arenduste parendamine 0,9 mln eur. Ette nähtud COVID19 kriisi lahendamisega seotud IKT arenduste finantseerimise ning ülalpidamisega.

📌 Kiirema internetiühenduse ja arvutite soetamise toetus 1,5 mln eur. Toetame kiirema internetiühenduse võimaldamist ning arvutite soetamist kaugõppes osalevatele lastele.

📌 Politsei, pääste ning häirekeskuse lisarahastus 0,3 mln eur. Anname vajaminevad vahendid COVID19 lisakulude katmiseks.
Ettenägematuteks kulutusteks näeme täiendavalt lisaeelarves ette vahendid 50 mln eur ning Töötukassa palgatoetuste reservi on plaanis suunata 57,6 mln eur.

Risto Kask: valitsussektori eelarvepuudujääk on väiksem, kui prognoositi

märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged eelarvepuudujääk, riigieelarve, risto kask, valitsussektorLisa kommentaar

Saabusid värsked andmed valitsussektori eelarvepuudujäägi kohta.

Positiivsena võib välja tuua, et seis on parem, kui prognoositi ehk esialgsetel andmetel kahanes jaanuaris valitsussektori eelarvepuudujääk 0,2 protsendini SKP-st, so 48 miljoni euroni.

📌 Võrreldes 2020.a jaanuari lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,08% ehk 20 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest.

📌 Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse.

📌 Jaanuarikuu andmetes ei kajastu veel hiljuti alanud uue viirusepuhangu ning selle leevendamiseks rakendatud meetmete mõju. Nende avaldumist on oodata hiljemalt märtsis.

📌Jaanuaris vähenesid tulud kaupade ja teenuste müügist 14 miljoni euro võrra, mis on tingitud peamiselt CO2 kvootide müügitulu langusest.

📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv jäi jaanuaris 1,6% ehk 10 miljoni euro juurde.

📌 Töötukassa eelarve puudujääk on 2020. aasta jaanuariga võrreldes suurenenud 5,5 miljoni euro võrra tulenevalt ligi 20 000 inimese võrra suurenenud töötute arvust, mis kasvatas töötuskindlustushüvitiste kulusid.

📌 Jaanuari positsioonis ei kajastu veel töötasutoetus Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele.

📌 Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 14,5 miljonit eurot tänu riigieelarvest antud tegevustoetusele kompenseerimaks väiksemat sotsiaalmaksulaekumist.

📌 Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelneva aasta jaanuarist 7 miljonit eurot väiksem. Kulude kasv ületas tulude kasvu eelkõige investeeringute ning tööjõukulude osas.

Risto Kask: riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud kasvasid 2020. aastal 11,4 protsenti

veebruar 15, 2021veebruar 15, 2021Posted in Personal blogTagged rahandusministeerium, riigieelarve, risto kaskLisa kommentaar

Rahandusministeerium saatis 15. veebruaril välja pressiteate, kus annab ülevaate riigieelarve positsiooni mõjutavatest kuludest. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2020. aastal ca 798 miljonit eurot eelneva aastaga võrreldes, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 11,4 protsenti. Teade on muutmata kujul alljärgnev:

Peamiselt tulenes riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude (s.o kulud ilma välisvahendite ja teistesse sektoritesse edasiantavate maksudeta) kasv sotsiaaltoetuste ja antud kodumaiste toetuste suurenemisest 621,9 miljoni euro võrra ehk kasvutempoga 12,7 protsenti aastas. Sotsiaaltoetused on aastas suurenenud ca 166 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti, millest üle 82 protsendi ehk ca 137 miljonit eurot moodustavad peamiselt indekseerimise ning erakorralise pensionitõusu mõjul kasvanud pensionide tõttu suurenenud sotsiaalkindlustustoetused.

Tegevustoetused suurenesid 2020. aastal üle 326 miljoni euro ehk 20,1 protsenti, mille üheks põhjuseks on epideemiast põhjustatud eriolukorra vahendite kasutamine. Eelarvepositsiooni mitte mõjutavad välistoetused vähenesid välisinvesteeringute mahu kahanemise tõttu aastas ca 57 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti.

Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aastal 78 miljoni euro võrra ehk 18,4 protsenti ja tööjõukulud 63 miljoni euro võrra ehk 6,9 protsenti. Investeeringukulude kasv oli tingitud 2020. aasta lõpupoole tehtud suuremahulistest investeeringutest kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks ja ehitistesse.

Tööjõukulude suurenemine on põhjustatud peamiselt pärast pandeemia puhkemist ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest makstud lisatasudest ning vastavalt töömahtude kasvule sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.

Majandamiskulud on püsinud aastases võrdluses küllaltki stabiilsel tasemel, suurenedes 2020. aasta detsembri lõpuks 21,3 miljonit eurot ehk 2,6 protsenti. Vaatamata meditsiini- ja hügieenikulude hüppelisele suurenemisele üle 53 miljoni euro, vähenesid märgatavalt suurenenud kaugtöö osakaalu ja lähikontaktide piiramise tõttu töötajate lähetuskulud ca 14 miljonit eurot, administreerimiskulud ca 3,6 miljonit eurot ning sõidukite ja rajatiste majandamiskulud ca 2,2 miljonit eurot.

Joonis 1. Riigieelarveliste asutuste kogukulud ja positsiooni mõjutavad kulud 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium

Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste investeeringud 2019. ja 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium

Info pani kokku Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik.

Risto Kask: head uudised rahandusministeeriumist, 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti

veebruar 15, 2021veebruar 12, 2021Posted in Personal blogTagged Maksu ja Tolliamet, maksutulu, rahandusministeerium, riigieelarve, risto kaskLisa kommentaar

Rahandusministeerium andis teada, et detsembriks oli tasutud maksu- ja tolliametile 7,7 miljardit eurot makse, millest detsembri maksutulu moodustas 761,3 miljonit eurot. 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti.

Maksutulu vähenes aastases võrdluses nii kumulatiivselt kui viimase kuu vaates, vastavalt 2,4 ja 6,5 protsenti. Maksutulude vähenemine tulenes eelmisel aastal eelkõige COVID19 pandeemiast põhjustatud tervisekriisist ja mitme energiatoote maksumäära langetamisest.

Aasta kokkuvõttes tasuti võrreldes lisaeelarves prognoosituga üle ootuse enam eelkõige tööjõumakse. Tööjõumakse mõjutav palgafond kasvas koos Töötukassa töötasu hüvitisega 2020. aastal 2,4 protsenti. Töötajate arv kahanes eelmisel aastal 2,8 protsenti, keskmise töötasu kasv ulatus 5,3 protsendini, mõlema osas oli lisaeelarve prognoos oluliselt pessimistlikum.

Sotsiaalmaksu tasuti aastaga 2,5 protsenti enam kui aasta varem. Laekumist mõjutas ka võla suurenemine kriisi tõttu, mis aasta teises pooles siiski pidevalt vähenes. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas aastaga 7,9 protsenti. Peamine suurenemine tuli töötasudelt, aga kasvas ka töötuse suurenemisega seotud hüvitistelt ja pensionidelt tasutud tulumaks. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes aastaga 11,7 protsenti, osaliselt mõjutas seda kriis ja osaliselt suurenenud regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalama maksumääraga dividendide maht. Pangad ei jaotanud Euroopa Keskpanga soovitusel eelmisel aastal kasumit, seda tasakaalustas ettevõtete muudelt kasumieraldistelt laekunud tulumaks.

Käibemaksu tasumist toetas kriisi puhkemise järgselt majanduse järkjärguline taastumine ja maksuvõla vähenemine. 2020. aastal ulatus käibemaksu tasumine kokku 2,4 miljardi euroni ehk jäi 1,7 protsendi võrra väiksemaks kui aasta varem. Kui aasta eelmistel kuudel mõjutas tasumist ettevõtete ostu (sisendkäibemaks) langus, siis esmakordselt kasvas detsembris aastases võrdluses ettevõtete müük. Ettevõtete kogukäive pöördus aasta lõpus samuti väiksesse kasvu ulatudes 0,1 protsendini. Tegevusaladest panustas 2020. aasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning pidurdas hulgikaubandus, tasumine muutus 2019. aastaga võrreldes vastavalt 13,3 ja -11,2 protsenti.

Aktsiise tasuti lisaeelarvesse planeeritust 6,5 protsenti enam. Peamine mõju kütuseaktsiisist, kus diislikütuse aktsiisimäära langetus tõi kaasa prognoositust positiivsema mõju. Kuigi kütuseaktsiisi tasumised on tulenevalt erinevate energiatoodete madalamast aktsiisimäärast aastaga vähenenud 31,5 protsenti, on alates maist diislikütuse deklareerimine võrreldes möödunud aastaga suurenenud 12,4 protsenti. Oodatust suurema deklareerimise taga on peamiselt transpordisektori suurem mõju tankimise tagasitoomisel Eestisse. Maksu- ja tolliameti andmetel vähenesid aastaga kütuse soetused kõigis peamistes naaberriikides, eriti marginaalseks on jäänud tankimine Lätis.

Vaata ka:

Esitlust detailsemate andmetega detsembri ja 12 kuu maksutulu kohta Tableau keskkonnas:

https://public.tableau.com/profile/rahandusministeerium.fpo#!/vizhome/Maksulaekumine/Esitlus

Tabelit 2020. aasta detsembri ja 12 kuu maksutulust:

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/news-related-files/maksutulud_koond_detsember.xlsx

Risto Kask: Eesti pikaajaline riigireiting püsib kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega

oktoober 7, 2020jaanuar 31, 2021Posted in UncategorizedTagged ERR, euroala, Euroopa Liit, riigieelarve, riigikogu, risto kaskLisa kommentaar

See on tugev tunnustus Eesti inimestele ja eelarvepoliitikale, mis kinnitab, et koroonakriisi ajal tehtud jõupingutused ja pakutud abimeetmed olid valitud äärmiselt vastutustundlikult.

Võrdluses teiste riikidega Eesti tugevusteks on jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika, tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, riigi madal võlakoormus ning pikaajaline ja stabiilne jooksevkonto ülejääk.

Meie siseriiklikes aruteludes kaldume sageli olema iseenda vastu ülikriitilised, kõnealuse hinnangu najal on meil aga alust olla enesekindlamad ja positiivsemad.

Milist majanduskasvu agentuur Fitch Eestile prognoosib ja mida soovitab reitingu tõstmiseks silmas pidada, saab lugeda siit: https://www.err.ee/1139832/fitch-kinnitas-eesti-riigireitingu-senisel-korgel-tasemel