Väga huvitav teada, et valitsus saatis riigikokku eelnõu, millega nõustume Euroopa Liidu ühislaenu võtmises summas kuni 750 miljardit eurot. Loomulikult ei laena Eesti ennast lõhki, vaid meie jaoks on tegemist äärmiselt kasuliku tehinguga. Eestile tuleb ühislaenust rohkem, kui hiljem tagasi maksta tuleb.
Eesti saab Euroopa ühislaenust aastatel 2021-2026 ca 1,37-1,58 miljardit eur. Sealhulgas taaskäivitusrahastu vahendid ca 760 mln eur, React-EU 177 mln eur, maaelu arengu fond 63 mln eur ning õiglase ülemineku fond 340 mln eur. Täpsed summad on veel selgumas.
Tagasi tuleb Eestil aastatel 2027-2058 maksta vaid 1,09 miljardit eurot, mis on ca 300-500 mln vähem, kui Eesti ühislaenust saab. Maksame vähem, kuna tagasi makstakse liikmemaksude arvelt ning jõukad riigid maksavad proportsionaalselt natuke rohkem.
2020. aasta teises kvartalis tabas Euroopa Liidu riike sügav majanduslangus (ELis -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%, Eestis -5,4%), mis jätkus ka kolmandas ja neljandas kvartalis (ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eestis kolmandas kvartalis -2,7%) ning erinevate prognooside järgi kestab kriisi mõju mitu aastat.
Tuleb märkida, et Eesti majandusel läks Euroopa kontekstis 2020. aastal pigem hästi, olime ühe väiksema majanduslangusega riik.
Komisjoni talveprognoosi alusel oli ELi majanduslangus 2020. aastal 6,3% ning 2021. a on oodata 3,7% majanduskasvu.
Selleks, et majanduskasv saavutada, tuleb aga ühiselt majanduse taaskäivitamisse panustada. Euroopa ühislaen on kindlasti suureks toeks.
Riigihalduse arengud ja uudislood 