Esimese kvartali majanduskasv oli vaatamata sõjale kiire

Eesti esimese kvartali 4% SKP kasvu mõjutasid sõda ja sanktsioonid eelkõige hinnatõusu kaudu. Hinnatõusust ja tarneraskustest tingituna panustasid paljud tegevusalad SKPsse negatiivselt. Erasektori sissetulekute kasv oli hinnatõusuga paremini kooskõlas. Kindlustunde indikaatorid ennustavad majandusolude selget halvenemist.

Kiire hinnatõusu tõttu kasvas majanduse maht jooksevhindades esimeses kvartalis aastaga viiendiku võrra, millest reaalkasvuks jäi veidi üle 4%. Kasv ei olnud erinevalt eelmistest kvartalitest kuigi laiapõhjaline – pea pooled majandustegevusalad panustasid negatiivselt. Sarnaselt viimastele aastatele kasvatas Eesti majandust kõige jõulisemalt info-side tegevusala, mille osakaal kasvab kiiresti. Aktiivse välisnõudluse toel andis tugeva panuse töötlev tööstus ja viirusekriisist taastuv majutus-toitlustus.

Palgatulu kasvas kõigil tegevusaladel, kuid erasektori palgatulu kasv ületas avaliku sektori oma kaks korda. Viirusekriisi eelse ajaga võrreldes on era- ja avaliku sektori palgatulu kasvanud siiski sarnaselt, kuna tervisekriisi ajal oli tervishoiusektori palgatulu kasv kasvanud töömahu tõttu kiire.

Mitmel põhjusel kasvasid tarbimiskulutused esimeses kvartalis palgatulust oluliselt kiiremini. 13% palgafondi kasvu taustal on 21% tarbimiskulutuste kasv ajalooliselt pretsedenditu. Sarnane tarbimiskulutuste kasv oli ka 2007. aastal, kuid palgatulu kasv oli tookord praegusest kaks korda kiirem. Kiiret hinnatõusu aitasid trotsida viirusekriisi ajal kogunenud säästud ning vabanenud teise samba pensioniraha. Kuna kõige kiiremini kasvasid sundkulud energiale ja toidule, siis olid paljud madalama sissetulekuga leibkonnad keerulises olukorras – elanikkonna vaeseimal viiendikul moodustavad toit ja energia tarbimiskulutustest pea poole.

Kui sügisel olid nii Eestis kui ELis majanduskasvu väljavaated suurepärased, siis kiirenev hinnatõus hakkas tootjate ja tarbijate kindlustunnet aasta lõpus murendama. Sõda ja sellega kaasnev täiendav hinnatõus on viimastel kuudel majanduskonjunktuuri veelgi halvendanud ja majandussanktsioonide leevenemist pole ette näha. Seetõttu võib karta majandusolude halvenemist.

Allikas: Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Omavalitsused soovivad riigieelarve kasutamisel rohkem finantsilist iseseisvust

Tallinna vanalinn

Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.

Hoolimata kriisidest saab lugeda omavalitsuste rahalist seisukorda hetkel heaks, kuna tulumaksu kasv, kriisitoetuse kasutamine jm tegurid on hoidnud finantsvõimekust stabiilsena. Samas on kõrged energia- ning ehitushinnad suurendanud kulusid, vähendades raha hulka, mida omavalitsused kohapealsete teenuste parandamiseks kasutada saaksid.

Kohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest. Seekord eelarveläbirääkimistel tulubaasi ja toetuste suuruse kõrval oluliseks teemaks omavalitsuste finantseerimise põhimõtteid. See tähendab, et varem riigieelarvest toetusena antavad vahendid hakkaksid laekuma tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kui omavalitsusel on suurem otsustusõigus, saab ta paindlikumalt leida kogukonna jaoks sobilikke lahendusi.

Riigieelarve koostamisel on vastavad ministeeriumid põhimõtteliselt valmis suurendama teehoiuks vajalikke vahendeid ja koolilõuna toetust, et hindade kallinemisega kaasnevaid kulusid katta ning jooksvalt lahendatakse ka Ukraina sõjapõgenikega seonduvaid küsimusi.

Keskvalitsuse ja liidu läbirääkimised erinevate valdkondade rahastuse küsimustes vältavad sügiseni, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2023. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks Riigikogule.

Allikas: Rahandusministeerium

Omavalitsused saavad sõjapõgenikele osutatud esmase abi eest 1,1 miljonit eurot toetust

Kohalikud omavalitsused saavad maikuus kätte riigi esimese toetusraha Ukraina sõjapõgenikele osutatud vältimatu abi kulutuste hüvitamiseks. Raha makstakse esialgu perioodi eest 24. veebruar kuni 30. aprill, kokku tehakse kulutuste katteks kaks väljamakset.

Väljamakseid tehakse omavalitsuste esitatud tegelike kuluandmete alusel, mis kogutakse perioodi jooksul kokku kaks korda – 15. maiks ja 30. septembriks. Hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses. Omavalitsuste jaoks moodustavad peamise väljamineku majutus ja toitlustus, ent kompenseeritakse ka hädapäraste esmatarbeesemete, transpordi ja muud kulud.

Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on sõjapõgenikele ajutise majutuse tagamine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, ent kui isik satub esimesena omavalitsusametniku juurde, korraldab majutuse vastav omavalitsus.

Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva. Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse poolt vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.

Täpsem info: Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude hüvitamine
Riigihalduse ministri 14.04.22 määrus: Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: kohalike kogukondade kaasamine tuumajaama arendamisel on õige

Järgnev on minu kommentaar täna Eesti Päevalehes ilmunud loole “Lääne-Virumaa valla rahvaesindajatel on tuumajaamajutust kõrini” (EPL 18.05).

Viru-Nigula vallavolinikud on tüdinenud pidevast tuumajaama lobitööst. Siiski on kohalike elanike ning omavalitsustega suhtlemine igati ootuspärane, kuna arendajad ei taha korrata tselluloositehase eestvedajate eksimusi, mis viisid riigi eriplaneeringu lõpetamise ning projekti nurjumiseni.

Loe edasi siit.

EBRD avas Ukrainale kahe miljardi euro suuruse paketi

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) aastakoosolek kinnitas valmisolekut panustada kaks miljardit eurot Ukraina ülesehitamisse.

EBRD aastakoosolekul kokkulepitu avab Ukrainale kahe miljardi euro suuruse paketi, millest miljard läheb kasutusse juba sel aastal.

Eesti ütles oma sõnavõtus, et Venemaa ja Valgevene kui agressorite koht ei ole EBRD peres. Valdav osa EBRD osanikriikidest reageerisid Venemaa ja Valgevene sõnavõttudele saalist lahkumisega.

Panga aktsionärid kiitsid heaks panga 2021. aasta finantsaruanded ja kinnitasid eraldised reservidesse. Samuti tehti aastakoosolekul põhimõtteline otsus piiratud laienemiseks Saharast lõunasse jäävasse Aafrikasse ja Iraaki, arvestades sõja mõjudega ja et laienemine ei paneks ohtu nii sellega tegelemist kui ka olemasolevate tegevuspiirkondade operatsioone.

EBRD omanikeks on 70 liikmesriiki. Panga 31. aastakoosolek toimus 10.-12. maini Marokos Marrakechis.

Allikas: Rahandusministeerium

Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu

Valitsus kehtestas täna (12.05.2022) Eesti mereala planeeringu, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealade varem kehtestatud planeeringud.  

Mere ruumiline planeerimine hädavajalik merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Meie merekasutus on muutunud, traditsiooniliste tegevuste kõrvale, näiteks kalapüük ja laevasõit, on lisandunud uued kasutusviisid, nagu vesiviljelus ja tuuleenergeetika. Kõik vajalikud tegevused peavad ära mahutuma, seda nii mere seisundit kui ka üksteist kahjustamata.

Planeeringut on pikisilmi oodatud, nüüd on olemas selged juhised, mis mereruumis tegutsemist orienteeruvalt järgmisel 15 aastal suunavad ja raamistavad ning ka uued suunad saavad hakata arenguperspektiive seadma.

Mereala planeeringu koostamine vältas kokku pea viis aastat. Protsessis osales kas eksperdi, partneri või kaasatavana sadu inimesi. Mereplaneering on tegutsejatele abiks ja ühtlasi merele kaitseks. Just võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks on määratud tingimused, mis kohustavad arendajaid läbi viima uuringuid, tegema koostööd omavalitsustega ning kaasama protsessidesse kohalikku kogukonda.

Planeeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel hinnati lisaks keskkonnamõjudele ka mõjusid inimeste tervisele ning sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskeskkonnale, et jõuda lahenduseni, mis oleks sobiv nii looduse kui ka inimeste vaates. Uute tegevuste ja objektide planeerimisel on võetud arvesse ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist.

Kehtestatud mereala planeering on aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on juhiseks ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Järgmises etapis, hoonestus- ja ehituslubade menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel selgub, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud aladel on võimalik erinevaid objekte rajada. See muudab senist üksikotsustel põhinevat praktikat.

Mereplaneeringu kohaldamiseks koostati tegevuskava, mis võimaldab muu hulgas jälgida, kas tegevused liiguvad soovitud suundades ning toetavad planeeringus seatud eesmärke.

Eesti mereala planeeringu kehtestamine on eesmärgiks seatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Kooskõlas planeerimisseadusega vaadatakse planeering üle iga viie aasta tagant ning antakse valitsusele ülevaade selle aja- ja asjakohasusest.

Kehtestatud planeeringumaterjalid ja -lahendus: www.fin.ee/mereala-planeering

Video: Mereplaneering – milleks ja kuidas?

Allikas: Rahandusministeerium

Valitsussektori puudujääk märtsi lõpuks oli esialgsetel andmetel 1% SKPst

Märtsi eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul 323 miljonit eurot, mis on 1,0% aastasest SKPst.

Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kõigil aasta kolmel esimesel kuul olnud ülejäägis. Kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem märtsi lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli märtsi lõpus 399 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 67 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli märtsi lõpuks ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kolme kuuga kasvanud tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 27%. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kolme kuuga ligi 20% enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük ning tulud varadelt.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli märtsi lõpu seisuga positiivne, 39 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 25 miljoni euro võrra 38 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Töötukassa oli märtsi lõpus 2 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 27 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Märtsi lõpuks ei olnud suur osa Eestisse saabunud sõjapõgenikke veel jõudnud ennast töötuks registreerida, mistõttu nendega seotud kulud veel suuresti märtsis ei kajastunud.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 37 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 4 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Aasta alguse ülejääk on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Eelmise aastaga kehvemat tulemust selgitavad hinnatõusust tulenevad suuremad kulutused ning sõjapõgenike aitamine. Samas hoiab sektorit ülejäägis tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12% suurem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes

Riigieelarve kogukulu kasvas kodumaiste toetuste ja edasiantavate kulude kasvu tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta märtsis eelneva aasta märtsiga võrreldes 109,3 miljonit eurot ehk 11,2 protsenti, mistõttu märtsikuu kogukulude mahuks oli 1,081 miljardit eurot. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud. Välistoetuste kasutamine ja vahendamine vähenes aastaga kokku 24,6 protsenti ehk 13,9 miljonit eurot.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid märtsis 648 miljonilt eurolt 725,2 miljoni euroni ehk 77,3 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 11,9 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid märtsis peamiselt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 49,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 11,1 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 53,3 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid märtsis 1,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 12,7 miljonit eurot. Tegevustoetuseid maksti märtsis vähem kultuuri ja hariduse valdkonnas. Sotsiaaltoetused kasvasid peamiselt vanaduspensioni ja pensionilisade suurenemise tõttu. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid märtsis 33,5 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning 7,5 miljoni euro eest kaugkütte kulude kompenseerimine kodutarbijale. Lisaks panustasid kodumaise sihtfinantseerimise kasvu haigekassale toetuste eraldamine haiguspäevade hüvitamiseks ja antud toetused Eesti olümpiakomiteele ning kulutuurivaldkonnale.

Majandamiskulud suurenesid märtsis 17,4 protsenti ehk 12,7 miljonit eurot, peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, elektri- ja küttekulude kasvu tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud märtsis 1,3 miljoni euro võrra ja sõidukite kütusekulud 1,9 miljonit eurot. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid enim kulutused kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks ning käsitulirelvade, lõhkeainete ja laskemoona soetamiseks.

Tööjõukulud suurenesid märtsis 4,3 miljoni euro võrra, kasvades aastas 5,0 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.

Investeeringud kasvasid märtsis 17,5 protsenti ehk 5,6 miljoni euro võrra. Märtsis suurenesid eelneva aasta märtsiga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja IKT investeeringuteks. IKT investeeringutest oli mahukaim välimaistest vahenditest finantseeritud projekt „Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek“. Märtsis investeeriti eelneva aasta märtsiga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli laskemoona hoidlate rajamine ja kulutused lasermõõdikute, lasermatkeseadmete, käsitulirelvade ning jalaväe lahingumasinale pardarelva hankimiseks.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid märtsis 45,9 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,2 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise tõttu.

Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2022. aasta märtsis, miljonites eurodes, muutus protsentides 2021. aasta märtsiga võrreldes

Allikas: Rahandusministeerium, Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Hinnatõusu tempo on aprillis jätkuvalt kiire

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis (2022) eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 7,5 protsendini.

Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Selle tulemusena on tarbijahindade tõus uutes kõrgustes. Möödunud sügisel tuli ettevõtetel ja majapidamistel kohaneda energiahindade šokiga ning selle kandumisega ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse, põhjustades meil kahekohalise inflatsiooni. Praegune sõjategevusest, sellele järgnenud sanktsioonidest ning kaupade tarneprobleemidest tulenev šokk on kergitanud inflatsiooni tasemele, mis oli omane 1990ndatele aastatele. Sealjuures on aprilli vastav näitaja euroalal ajaloo kõrgeim.

Valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks aitasid viimase poole aasta jooksul mõnevõrra leevendada hinnatõusu. Aprillis said need meetmed läbi ning nende kadumine andis hinnanguliselt kaks kolmandikku kuisest tarbijahindade tõusust.

Energiahindade kallinemine mõjutab Eestit tunduvalt rohkem kui euroala keskmiselt. Energia osakaal majapidamiste kulutustes on pea 40 protsenti suurem ning oleme selle näitajaga koos Lätiga ühed kõrgemad. Aastaga on energiahinnad tõusnud 73 protsenti, moodustades 11 protsendipunkti ehk rohkem kui pool tarbijahindade tõusust. 

Aprillis toimus oluline nihe teenuste hindades. Ukraina sõjapõgenike vajadus eluruumide järele on üüripindade pakkumist oluliselt vähendanud, kergitades üürihindu ühe kuuga 12 protsendi võrra. Lisaks on teenuste hindu kergitamas sisendite kallinemine ning ilmselt ka koroonapiirangute lõpetamise mõju.

Aprilli tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem. Arvestades viimastel kuudel toimunud hinnaarenguid, sõjategevuse tõenäolist jätkumist ning energiakandjate tulevikutehingute väljavaateid, tuleb ka lähikuudel arvestada hoogsa inflatsiooni jätkumisega.   

Vaata ka:

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ministeeriumi blogis hinnatõusu põhjustest ning sellest, mida riik teha saab: https://blogi.fin.ee/2022/05/mida-teha-kiire-hinnatousuga/

Allikas: Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Risto Kask: Eesti riigireiting on sõjamõjudest hoolimata kõrgel tasemel

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1 tasemel stabiilse väljavaatega.

Geopolitilised riskid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on küll suurenenud, ent mõjusid vähendavad NATO kohalolek ja julgeolekugarantiid. Eesti on teinud reitinguagentuuri kinnitusel ka edusamme energiajulgeoleku tagamisel. Moody’se hinnangul suudavad Eesti majandus ja riigirahandus sõja mõjudele vastu panna

Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et sõja mõju Eesti majandusele jääb piiratuks, samuti maandab Eesti energiaga seotud riske. Samuti tõi agentuur esile, et Eesti fiskaalnäitajad on märksa tugevamad kui teistel A1 reitinguga riikidel.

Agentuur langetas võrreldes sõja puhkemisega Eesti majanduskasvu väljavaadet, ent ootab siiski, et SKP suureneb tänavu 0,6 protsenti ning uuel aastal 2,1 protsenti. Invasiooni vahetu majandusmõju on märksa väiksem kui koroonaviiruse pandeemial, mille tulemusena Eesti majandus 2020. aastal 3 protsenti kahanes, seisab reitinguülevaates.

Kuigi Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse väheneb järsult ja pöördumatult, ei oma see väga suurt mõju, kuna ligikaudu pool seesugusest kaubaveost on väiksema lisandväärtusega re-eksport. Samuti on Eesti majandus näidanud, et suudab hästi toime tulla ja hakkama saada väliste šokkidega, näiteks Venemaa-suunaliste sanktsioonidega 2014. aastal, koroonaviiruse pandeemiaga ning ka üleilmse finantskriisiga.

Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata Eesti majandusstruktuuri liikumine kõrgema lisandväärtusega teenuste suunas. Samuti toetaks reitingut, kui Venemaa-Ukraina sõda laheneks nii, et geopoliitilised pinged ja ebakindlus väheneksid püsivalt. Reitingu tõstmisele aitaks kaasa ka riigivõla järk-järguline vähenemine pandeemiaeelsele tasemele.

Reitingu langetamiseni võiks viia otsene sõjaoht Eestile, mille tõenäosust peab agentuur väga väikeseks, samuti hübriidkonflikt või siseriiklikud konfliktid. Samuti võiks negatiivset mõju avaldada oodatust suurem Ukrainas peetava sõja mõju Eesti majandusele. Reitingu võib ohtu seada ka see, kui sõjast tingitud geopoliitiliste muutuste ja majanduslike mõjude tõttu tuleb Eestil võlakoormust kasvatada.

Moody’se teadet saab lugeda siin: https://www.moodys.com/research/Moodys-affirms-Estonias-A1-ratings-maintains-stable-outlook–PR_465092

Allikas: Rahandusministeerium

Eesti tegi koos üheksa liikmesriigiga ELile ettepanekud kriisi leevendamiseks

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: 2022. aasta algas valitsussektori eelarveülejäägiga

Esialgsetel andmetel algas 2022. aasta 8 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarveülejäägiga, mis on 101 miljoni võrra parem positsioon kui eelmise aasta jaanuari lõpus.

Valitsussektoris oli eelarveülejääk nii sotsiaalkindlustusfondidel kui ka kohalikes omavalitsustes koos oma allasutustega, aga mitte keskvalitsuses. Samas oli kõigis alamsektorites parem seis kui aasta varem jaanuari lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on kasvanud maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli jaanuari lõpus 35 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 73 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli jaanuaris ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kasvanud maksud kaupadelt ja teenustelt ehk peamiselt käibemaks, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 20 protsenti. Selle peamine põhjus on viimaste kuude kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka juriidilise isiku tulumaks ning riigieelarve osa füüsiliste isikute tulumaksust.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa positsioon oli jaanuari lõpu seisuga positiivne. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 12 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus.

Töötukassa eelarvepuudujääk oli jaanuaris 4 miljonit eurot, mis on 5 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Jaanuaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5,0-5,5 protsenti. See suurendab hüvitiste ja teenuste kulusid.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli jaanuari lõpus 20 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 11 miljoni euro võrra parem tulemus. Peamiseks põhjuseks on hea tulumaksulaekumine, ligi 12 protsenti enam võrreldes aasta varasemaga.

Vaata ka:

Slaidid Tableau keskkonnas https://public.tableau.com/app/profile/rahandusministeerium.fpo/viz/KuludjaVSpositsioon2022/Esitlus

Risto Kask: MONEYVAL kohapealne hindamine Eestis lükkub edasi

Euroopa Nõukogu otsustas lükata seitsme nädala võrra edasi ekspertkomitee MONEYVAL kohapealse hindamise Eestis. Sel nädalal algama pidanud visiit toimub otsuse järgi aprilli lõpus.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee hindamisvisiit oli algselt plaanitud toimuma 7. märtsist 18. märtsini 2022. Eesti taotles Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud julgeolekuolukorra tõttu visiidi edasilükkamist.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning riskide maandamine on Eesti jaoks prioriteet. Oleme viimastel aastatel oluliselt tugevdanud analüüsivõimekust ning ka seadusandlust. Oleme hindamiseks valmis, ent julgeolekuolukorra tõttu taotles Eesti visiidi edasilükkamist. Euroopa Nõukogu toetas taotlust ning lükkas visiidi edasi hiliskevadesse.

Otsuse järgi toimub MONEYVALi hindamisvisiit Eestis 25. aprillist 6. maini.

Ekspertkomitee annab hinnangu Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemuslikkusele viimase viie aasta jooksul. Muuhulgas hinnatakse, kuidas Eesti seaduseid ja regulatsioone, sealhulgas rahvusvahelise standardiseadja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) reegleid praktikas ellu rakendab ja milline on asutuste võimekus tõkestamisega tegeleda.

Risto Kask: Rahandusministeeriumis alustasid tööd uued asekantslerid – Evelyn Liivamägi ja Kaur Kajak

Rahandusministeeriumis alustasid tööd uued asekantslerid. Maksu- ja finantspoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ja halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak, kelle sihiks on lihtsad ja inimesi toetavad avalikud teenused.

Liivamägi on Maksu- ja Tolliametis töötanud maksude osakonna juhi, otseste maksude talituse juhataja ning siseaudiitorina. Tal on töökogemus ka Konkurentsiametist ja erasektorist.

Kajak töötas seni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina ning varem peadirektori asetäitjana tööstusohutuse järelevalve valdkonnas. Päästeametist on Kajakul järelevalve osakonna ja talituse juhataja töökogemus.

Tere tulemast ja jõudu tööle! 🙂

Risto Kask: Venemaa ja Valgevene ettevõtjad ning seal toodetud kaubad on võimalik riigihangetes välistada

Rahandusministeerium andis välja juhise, kuidas saab kehtiva seaduse raames välistada riigihangetes Venemaa ja Valgevene ettevõtjad ning seal toodetud kaubad.

Venemaa ja Valgevene jätkavad ebaseaduslikku sõjategevust Ukrainas. Paljud meie ettevõtted ja organisatsioonid ei soovi nende riikide ettevõtjate osalemist meie riigihangetel ja seeläbi ka kaudselt nende riikide majanduse toetamist. Selle vältimiseks võib näiteks hanketingimustesse kirjutada otsese keelu osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.

Samuti on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel tühised sellised tehingud, mis eeldaks kauba tarnimist sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Juhise abil saavad hankijad määrata tingimused, mille alusel välistada oma riigihangetest Valgevene ja Venemaa ettevõtjad või sealse päritoluga kaubad, millele on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon.

Kuigi tänane olukord Ukrainas võib tekitada soovi kehtestada Vene ja Valgevenega seotud isikutele laialdasi piiranguid, tuleb ka tagada, et Eesti õigusriigina tegutseb kehtivate õigusaktide raamides. Uute meetmete algatamine eeldab vastavaid seadusemuudatusi.

Kehtiv seadus ei luba diskrimineerida Eestis ja mujal Euroopa Liidus asutatud ettevõtteid, millel on Venemaa või Valgevene kodakondsusega omanikud või mille kaudsed kasusaajad on nende riikide kodakondsusega isikud. Samuti ei ole hankijal võimalik esitada ettevõtjale tingimust, mille kohaselt ta ei tohi hankelepingu täitmisele kaasata Venemaa või Valgevene kodakondsuse või päritoluga töötajaid.

Riigihangetel osalemise piiramise võimalustest koos näidistingimustega saab lugeda täpsemalt siit: https://www.fin.ee/media/5764/download. Juhis käsitleb riigihankes osalemise piiramist pakkuja/taotleja elu- või asukoha põhiselt, rahvusvahelise sanktsiooni subjektile (füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus) ning kaubale, mida tarnitakse rahvusvahelise sanktsiooni all olevast riigist või muult territooriumilt. Eraldi on käsitletud riigihankes osalemise piiramise võimalusi võrgustikusektori hangetes (kauba päritolu alusel) ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes.

Aastast 2015 kuni 2021 on Eesti hankijad sõlminud 44 lepingut Venemaa ettevõtetega ja üheksa lepingut Valgevene ettevõtjatega.

Risto Kask: Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusteenuste konsolideerimine on olnud edukas ning sellega tuleks jätkata

Üks Euroopa Liidu struktuurvahendite periood on äsja lõppenud ja järgmine alanud. Eelmisest rahastusperioodist jääb positiivsena meelde ÜRT ehk ühtse toetuste rakendusteenuse pilootprojekt, mida valitsus juurutas vahemikus 01.09.2018-01.05.2020.

Sellega koondati Rahandusministeeriumi ja mõnede teiste ministeeriumite valitsemisala toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) eesmärgiga kujundada rakendusteenus allikast sõltumatuks, võimalikult ühetaoliseks, kliendi-kesksemaks, kaotada ülesannete delegeerimine ja dubleerivad kontrollid ning arendada infosüsteemi (joonis 1).

Siinkohal Rahandusministeerium näitas eeskuju ja liitis RTKga ka Rahandusministeeriumis oleva rakendusüksuse, millega liideti ka kõik teised rakendusüksused.

Joonis 1

Alates 1.04.2020 liikus RTK-sse SA Archimedes ja SA Innove ning kevadest 2021 liitusid Riigi Infosüsteemide Ameti ja Tarbijakaitse- ning Tehnilise Järelevalve ameti rakendusüksuse roll. Üleminekud sujusid tõrgeteta, üle tuli kokku ligi 80 töötajat, rahulolu protsessiga oli väga kõrge ning seda pidasid põhjendatuks 84% küsitlusele vastanud üle tulnud töötajatest.

Mis muutus? Võrreldes varasemaga muutus eelkõige toetuste andmise süsteem:

  • valdkondade üleselt ühtlasemaks ning õhemaks (keskne kvaliteet ja protseduurid, mis kehtivad kõigile rahastusvaldkondadele, kaotatud dubleerimine)
    • SA Innove ja SA Archimedese liitumisest alates on RTK toetuste valdkond vähenenud 6 ametikoha võrra. RTK  struktuur on disainitud nii, et on võimalik ilma olulise lisaressursita uusi rahastusskeeme tööle panna, sh valmistanud ette RRF, ReactEU, ÕÜF ning 2021-2027 rahastused. 
    • Peale TTJA ning RIA rakendusüksuse liitumisi (01.04.2021 ja 01.06.2021) rakendab RTK 15-st  rahastusvaldkonnast kaheksat (73% valdkondadest, katmata on keskkond, õigus ja siseturvalisus, mis teiste valdkondade kaasnevate meetmetegevustega siiski RTK-s rakendamisel on, vt joonis 2). RTK portfellis on juba täna väga spetsiifilist valdkonnateadmist eeldavad toetusmeetmed, kus rahastamiseks olulistes etappides kaasatakse valdkondlikke kompetentsikeskuseid ja eksperte. Kliendi jaoks tähendab see toetuste valdkonnas liikumist ühe toetuste akna suunas, kus toetuse saaja saab kõik erinevad toetused ühest kohast. See oli ka Rahandusministeeriumi poolt antud ülesanne RTKle, millest lähtuti.  RTK-l on toetusvaldkondadest ning võimalustest tervikpilt ja võimalus toetuseid omavahel kliendi jaoks nutikalt siduda.
  • soodsamaks (vabanenud 5,5 MEUR tehnilise abi eelarvest on tõstetud rakenduskava sisu tegevustesse). RTK on täna kõige soodsam toetuste rakendaja, seega  saame rohkem vahendeid kasutada sisutegevustes.
Graafik 1. Struktuurvahendite tehnilise abi kulud ühe täiskohaga töötaja kohta 2020. aasta rakendusüksuste lõikes
  • tõusnud klientide rahulolu (rakendusüksuste ja -asutuste rahulolu korraldusasutuse teenusega tõusnud 6,2->7,1; toetuse saajate rahulolu RTK-ga 7,2->9,0)- seda olenemata valdkondade mitmekesisusest, liitumistest, süsteemi muutmisest ja ühtlustamisest. 
  • kiiremaks: RTK-s on kiired toetuste väljamaksete menetlusajad (2020 keskmine RTK 30 päeva esimesest kontaktist kuni väljamakseni (lubatud menetlustähtaeg on 90 päeva).

Rakendusüksuste funktsiooni koondamine RTK-sse ei piira ministeeriumite võimalust valdkonna poliitikaid kujundada ja meetmeid disainida koostöös ja ellu viia valdkondlikes kompetentsi-keskustes (sh kliendihaldus ja tulemuste vahetu kontroll), toetuse saajaid neisse eelnõustamisele suunata või neid kaasata projektivalikukomisjonidesse, tulemuste seiresse ja mõjude hindamisse nagu ka täna seda tehakse. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide lahutamine tagab suurema läbipaistvuse ja kontrollide sõltumatuse.

Seetõttu on ka tulevikus mõistlik jätkata konsolideerimisega, et suurendada nii süsteemi efektiivsust, kliendirahulolu kui ka projektide elluviimise kiirust.

Risto Kask: kohatu on rääkida Eesti Energia põlevkiviõlitehase ehitamisest loobumisest

Teadupärast soovitas Rahandusminister Eesti Energial peatada investeeringud kavandatavasse Enefit280 põlevkiviõlitehasesse ning soovitas veelkord vaadata üle tehase tasuvusarvutused, seades kahtluse alla õlitehase rajamise otstarbekuse. Kindlasti ei ole õlitehasest loobumine asjakohane, sest tegemist on Ida-Virumaa arengu seisukohalt olulise projektiga.

Ei ole uudis, et Eesti Energia ja MTÜ Loodusvõlu õlitehase ehitusloa osas kohtuvaidlusi peavad, kuid selles ei ole midagi erakordset – sarnaseid vaidlusi tuleb ikka ette.

Olgu veelkord üle korratud, et eelmine valitsus suurendas möödunud aastal uue õlitehase ehituseks Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra. Kokku läheb tehas maksma hinnanguliselt 286 miljonit eurot, mis on Ida-Virumaa energeetikasektori arendamisel igati asjakohane ja vajalik. Seniselt põlevkivi kasutuselt, millest olulise osa moodustas põlevkivi elektrienergia tootmise eesmärgil katlasse kütmine, on vaja edasi liikuda. Tuleb leida uusi võimalusi põlevkivi väärindamiseks ning põlevkiviõli on üheks selliseks võimaluseks, mille osas on Ida-Virumaal olemas ka põhjalik kompetents.

Samas peab põlevkivi väärindamine käima käsikäes uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga, et põlevkivi väärindamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja efektiivne. Uus põlevkiviõlitehas on samm õiges suunas, ka kliimaeesmärkide täitmisel, sest põlevkiviõli tootmise CO2 jalajälg on väiksem kui põlevkivist elektrienergia tootmisel – kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades on võimalik põlevkiviõli toota senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt. Põlevkiviõlil on olemas ka stabiilne turg, ehk tootmine uues Enefit280 tehases oleks jätkusuutlik ka majanduslikult.

Eraldi teema on piirkonda tekkivad töökohad ja Ida-Virumaa elanikele heaolu tagamine, mis ei ole sugugi väheoluline. Teadupärast on aastakümneid väldanud põlevkiviajastu Ida-Virumaa inimesi piisavalt karastatud ning suured tööstused neid ei hirmuta. Pigem on tänases põlevkivisektoris palju neid, kes samas sektoris ühel või teisel moel hea meelega jätkaksid. Eesmärk peaks olema, et Ida-Virumaale tekib uusi töökohti juurde. Meil tuleb järgnevatel aastatel leida rakendus sadadele, kui mitte tuhandetele inimestele, keda põlevkivi kasutamise intensiivsuse vähendamine puudutab.

Ida-Virumaa vajab mitmekülgset ettevõtlussektorit – nii suurtööstust, tootmist, nutikaid VKE-sid, iduettevõtteid, kui ka innovaatilisi tegijaid, kes väärindaksid põlevkivi uutel ja keskkonnasõbralikumatel meetoditel.

Esimese astme kohtuotsus tuleb Enefit280 põlevkiviõlitehase osas 4. juunil. Olenevalt otsusest on juunis võimalik ümber vaadata ka esmase õiguskaitse kohaldamine. Seetõttu ei tasu hetkel rääkida sellest, et õlitehase projekt ei ole perspektiivne või seda ei tule. Kindlasti äärmiselt mõistlik ja vajalik, et tehas tuleks.

Risto Kask: mida head lubab riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025?

Risto Kask, RES

Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025. Majanduskriisist oleme väljumas, kuid eks katsumusi veel jätkub. Üldiselt tundub, et oleme liikumas õiges suunas ja ka riigi eelarvestrateegias on minu hinnangul paljude oluliste valdkondade osas väga häid uudiseid.

  • Erakorraline pensionitõus jõustub 1. jaanuarist 2023. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
  • Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muuhulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.
  • Jätkame kolmel põhisuunal 2+2 teede arendustega ning ehitame Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivaid maanteid järk-järgult neljarajaliseks.
  • Kruusateede remonti ja katete ehitamisse kavas on järgmisel neljal aastal investeerida kokku 56,8 miljonit eurot, mis võimaldab ehitada kvaliteetsema ja ohutu taristu, et tõsta maakohtade elukvaliteeti.
  • Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
  • Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
  • Eraldame aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele.
  • Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni, prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
  • Tervishoiuvaldkonnas suuname aastatel 2022-2024 ligi 400 miljonit eurot Haigekassale, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste osutamine.
  • 2022-2025. aastal suuname elamumajandusse 80,1 miljonit eurot, millega toetame muuhulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist. Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude seisukorda.
  • Ühistranspordi toetuseks eraldame järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust.
  • Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse. Lisaks on käimas kuue täiendava elektrirongi hange, mis valmivad samuti aastaks 2024.
  • Kohalike omavalitsuste prognoositavad kogutulud kasvavad 2022. aastal 2,4 miljardit euroni, mis on 20 mln eurot rohkem, kui 2021. a. KOV tulude kasvule ja tugevalt finantsseisule on aidanud riigi poolt antud kriisiabi, mida anti eelmisel aastal 130 mln eur ning sel aastal 46 mln eur. Samuti suurendas valitsus viimase nelja aasta jooksul ligi 200 miljoni euro võrra omavalitsuste tulubaasi.
  • Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot.
  • Toetame välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga.
  • E-residentsuse programmile eraldame aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.
  • Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst.
  • Suuname 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning Keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
  • Otsustasime kolida Siseministeeriumi ministeeriumide ühishoonesse aadressil Suur-Ameerika 1, millega säästetakse iga-aastaselt 400 000 eurot jooksvaid kulusid.
  • Jätkuvad investeeringud märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv.
  • Lõpule viime Kääriku spordikeskuse ehituse ning eraldame selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.
  • Raietegevus Eesti metsades väheneb. Riik võtab edaspidi RMK-st vähem dividende.
  • Jätkuvad kõik senised regionaalprogrammid. Lisaks käivituvad mahukad uue perioodi välistoetustest rahastatavad toetusmeetmed ja piiriülese koostöö programmid piirkondadele.
  • Õiglase ülemineku fondi vahendid avanevad 2022. aastal. 340 mln euro ulatuses on võimalik ca 7 aasta vältel teha Ida-Virumaal ettevõtlusvaldkonna investeeringuid ning arendada elukeskkonda. Järgneva 8-10 aasta jooksul investeeritakse riigi ja eurovahendite toel Ida-Virumaale 1,5-2 miljardit eurot.
  • Energeetikas keskendume aastatel 2022-2025 taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Sealhulgas panustab riik rohegaasi kasutusse võtmiseks 16 miljonit, kaugküttekatelde renoveerimiseks ja/või rajamiseks ning kütuste vahetuseks 7,4 miljonit, tänavavalgustuse renoveerimiseks 17,7 miljonit ja vesiniku väärtusahela loomiseks 55 miljonit eurot.

Riigi eelarvestrateegia terviktekstiga saab tutvuda Vabariigi Valitsuse veebilehel: https://www.valitsus.ee/…/valitsus-kiitis-heaks-riigi…

Risto Kask: millised COVID piirangute leevendused jõustuvad 3. mail?

Seoses viiruse leviku vähenemisega otsustas valitsus hakata järk-järgult piiranguid leevendama. Esialgu leevendatakse piiranguid kahes laines – esmalt 26. aprillil ning seejärel 3. mail.

Kindlasti võivad rõõmustada spordisõbrad, sest siseruumides treenimine algab taas 3. maist. Taas saab ka välja sööma minna, samas spaad jäävad jätkuvalt suletuks.


Alates 26.04 jõustusid alljärgnevad leevendused:

  • Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud välitingimustes kuni 10-liikmelistes gruppides.
  • Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele.
  • Piirang ei laiene senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

    Alates 03.05 jõustuvad leevendused:
  • Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud siseruumides. Järgima peab 2+2 reeglit (lubatud ka paaristreening ja paarismäng).
  • Uksed tohivad klientide jaoks avada kõik poed, arvestada tuleb 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
  • Toitlustusasutuse välialadel einestada kuni kella 21-ni, arvestada tuleb kuni 50- protsendilise täitumuse nõudega, ühe laudkonna suurus tohib olla maksimaalselt 10 inimest.
  • Endiselt ei tohi kliendid süüa-juua siseruumides toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides, toidu kaasamüük jääb lubatuks.
  • Teenindusettevõtete jaoks olemasolevad piirangud ei muutu, nad tohivad olla avatud, kui järgitakse 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
  • Tohib külastada siseruumides muuseume ja näitusasutusi arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilise ruumitäitumust. Muuseumite ja näituste uksed tuleb sulgeda kell 19. Sama liikumispiirangut, ruumitäitumust ja sulgemisaega arvestades tohib korraldada ka jumalateenistusi ning teisi avalikke usulisi talitusi.
  • Kõikidele teistele siseruumides toimuvatele avalikele üritustele nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas jätkuvad kehtivad piirangud. Piirangud pikenevad ka spaadele, ujulatele, saunadele. Sportimine ja treenimine on neis lubatud vastavalt spordile ette nähtud tingimustele.
  • Välitingimustes on lubatud maksimaalselt 150-le inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused ning kõik muud avalikud üritused nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas. Inimesed peavad olema kuni 10 liikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. Kõik üritused peavad lõppema õhtul kell 21.
  • Õues on lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.
  • Leevendatakse tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.
  • Avalikus siseruumis liikumisele jääb kehtima 2+2 reegel ning maskikandmise kohustus.

Piirangute täpsem kirjeldus, eelnõu ja seletuskiri, on kättesaadav kriis.ee lehel.

Risto Kask: millised on Eesti riigi majanduse lähiaja väljavaated? (VIDEO)

Risto Kask, majandusülevaade

Teen videos lühiülevaate Eesti majanduse lähiaja väljavaadetest. Tore on nentida, et alates teisest poolaastast ennustatakse Eesti majanduse taastumist ning aasta kokkuvõttes 2,5 protsendist majanduskasvu.

Risto Kask: tegime nõunikega Jaak Aabile sünnipäevaks üllatuse (VIDEO)

Risto Kask, Jaak Aab, Kristi Rüütel

Riigihalduse minister Jaak Aab sai täna 61 aastaseks. Väga väärikas päev väärikas vanuses väärikale mehele. Tegime Kristi ja Priituga Jaagule sünnipäevaks väikese üllatuse. Millise, eks vaadake ise videost järele.

Risto Kask: kohalikud omavalitsused kulutasid 2020. aastal 2,46 miljardit eurot

2020. aastal olid kohalike omavalitsuste kulutused piirkondades kokku ligi 2,46 miljardit eurot.

See on suur summa – selle eest saaks ehitada kolm KUMU muuseumit, osta peaaegu 10 Tallink MyStar laeva või omandada ca 14% Swedbank panganduskontsernist.

Mis kasu on sellisest summast omavalitsuste elanikele?

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi kirjutab lähemalt blogipostituses: https://blogi.fin.ee/2021/03/mis-kasu-on-elanikul-omavalitsuse-rahast/?fbclid=IwAR1ljBnJ4KWvXt7tp-vLvdczzJvKO29HppcY5IEubMh1b8vsOUjNIhvyvxw

Risto Kask: eurotoetuste arutelunädalal tehakse juttu toetuse jagamise tingimustest ja tegevustest

NB! Algab uue perioodi eurotoetuste arutelunädal. Märtsi alguses valitsuse poolt rohelise tule saanud 2021-2027 perioodi välistoetuste 4,6 miljardi kasutamise arutelud jätkuvad sel nädalal ministeeriumite ja partnerite ringis, kus arutatakse toetuse jagamise tingimusi ja toetatavaid tegevusi, eesmärgiga vahendid tulemuslikult ja kiiresti kasutusele võtta.

Eestil on võimalik aastatel 2021-2027 saada EL struktuuritoetusi ning kriisi tõttu lisandunud taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendeid ligi 4,6 miljardi euro ulatuses. Sellest lõviosa suunatakse rohepöördesse ning innovatsiooni ja teadusvõimekuse kasvu. Oluliste valdkondadena läheb toetusraha ka oskuste tööturuga paremasse kooskõlla viimisesse, vananeva rahvastikuga seotud väljakutsete lahendamisse, ühendusvõimaluste parandamisse ning regioonide tasakaalus arengusse.

Nädal on jagatud viieks teemaks – nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ning inimestele lähedasem Eesti. Päeva alguses annavad riigikantselei esindajad ülevaate “Eesti 2035” strateegiast, seejärel rahandusministeeriumi esindajad uue Euroopa Liidu toetusperioodi fookustest ja rahade jaotusest. Seejärel toimuvad kitsamatel teemadel arutelud, mida veavad ministeeriumide esindajad ning mis keskenduvad uue toetusperioodi meetmete ettevalmistamisele.

Aastatel 2021-2027 saab Eesti EL struktuurifondidest ning taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) kokku 4,65 miljardit eurot. Kõige enam vahendeid, 1,1 miljardit suunatakse rohelisema Eesti saavutamiseks ning 742 miljonit eurot nutikama Eesti eesmärki.

Vaata ka:

Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaan ning arutelunädala materjalid:

https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine?fbclid=IwAR1A5xSTTn_deobsktcBdw8zCAtiaBEI8tgDUoYcmb26eYqr_vsReh8vaSg

Info allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: palju õnne sünnipäevaks, Keit Pentus-Rosimannus

Risto Kask ja Keit Pentus-Rosimannus, Rahandusministeerium, 03.03.2021

Eile oli sünnipäev heal kolleegil Keit Pentus-Rosimannusel, kes peab hetkel Rahandusministeeriumis rahandusministri ametit.

Suured õnnesoovid sünnipäeva puhul. Aastake tuli vanusele juurde, kuid kindlasti tuli ka tarkust. Seda koguneb aastatega aina rohkem ja rohkem. Palju palju õnne ja mõnusaid kordaminekuid uuel eluaastal!

Risto Kask: valitsus eraldas Remdesiviri ostuks 621 000 eurot

Uudiseid koroonaviiruse ravis. Valitsus otsustas eraldada Terviseametilest täiendavalt 621 000 eurot koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks.

Jaanuaris telliti Remdesiviri 1800 viaali maksumusega 621 000 eurot (345 eurot/viaal). Tänaseks on sellest kogusest kasutamata ca 550 viaali, millest jätkub veel kolmeks nädalaks.

Risto Kask: Saaremaa silla ehk “suure väina püsiühenduse” rajamine on hoogu sisse saamas

Muhu saart ja mandrit ühendava nö “Saaremaa silla” või ka “Suure väina püsiühenduse” arendamine on hoogu sisse saamas. Riik on alustanud silla rajamise ettevalmistamiseks riigi eriplaneeringu konsultandi otsinguid. Välja on kuulutatud riigi eriplaneeringu konsultatsioonihange.

Hankega soovitakse leida teenuse osutaja, kes konsulteerib rahandusministeeriumit Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse, planeeringu läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu ning eskiisprojektiga seonduvas.

Püsiühenduse loomine pikaajaline, põhjalik ja mastaapne protsess ning nõuab mitmekülgset koostööd. Seetõttu on vaja leida ka tugevate kompetentside ning varasema sarnase arenduse kogemusega konsultant.

Hankele oodatakse pakkumusi 8. märtsini, võitjaga sõlmitakse aastane töövõtuleping konsultatsiooniteenuse osutamiseks. Hanke tulemusena peaksid valmima eriplaneeringu lähteseisukohad, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, vajalike uuringute loetelu ning püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne.

Riigi eriplaneering on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 ning selle eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast, kogu ala suurus on kokku 9200 ha.

Muhumaa ja mandri vahele püsiühenduse loomise sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, mil Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Püsiühenduse kavandamine on täna ära toodud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, samuti on silla- ja tunnelivariandi alternatiivid kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Lääne ja Saare maakondade planeeringutes. Püsiühenduse terviklikuks planeerimiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering.

Risto Kask: riik testib põhjalikult nii ühekordseid, kui mitmekordseid kaitsemaske

Risto Kask, rahandusministeerium 2020

Minu käest on küsitud, kas riik testib kaitsemaske, enne kui need kasutusse võetakse. Testime. Nii ühekordseid kui ka korduvkasutatavaid. 😷

Meditsiinitarvikutena Eestis turustatavad maskid läbivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti inspektsiooni, mille käigus maske testitakse. Kontrollitakse, kas pakendil olevad parameetrid vastavad tegelikkusele ning kas nad vastavad konkreetse maski sertifikaadile. Neid maske, mis teste ei läbi, meditsiiniseadmetena müüa ei saa.

Korduvkasutatavate maskide osas üldiselt ametlikke nõudeid ette nähtud ei ole, sest need ei ole meditsiiniseadmed vaid aksessuaarid. Kui jagame maske abivajajatele, need kindlasti enne ka üle kontrollime.

Näiteks, kui jagasime selle aasta algul toimetulekuraskustes peredele 40 000 korduvkasutatavat maski, kontrollisime enne maskide soetamist kõik näidised üle. Puhusime need läbi ja vaatasime, kas nende kaitsevõime on piisav. Proovisime neid ka ette. Võib öelda, et kõik maskid ei ole ühtemoodi mugavad. Mõni mugavam, teine vähem.

Samuti olid kontrollitud need, enam kui miljon ühekordset maski, mis eelmisel aastal toimetulekuraskustes inimestele jagati.
Kindlasti jälgige kaitsemaske ostes, kas neil on olemas piisav kaitsevõime. Eestis on lubatud ringi liikuda ka lihtsalt suud ja nina kattes, ehk kasutades nt kaelussalli, kuid paha ei tee ka kaaluda muid lahendusi, mis on tõenäolisemalt parema kaitsevõimega.

#kaitsemask #kannamaski #ristokask #Rahandusministeerium #VabariigiValitsus

Risto Kask: riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud kasvasid 2020. aastal 11,4 protsenti

Rahandusministeerium saatis 15. veebruaril välja pressiteate, kus annab ülevaate riigieelarve positsiooni mõjutavatest kuludest. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2020. aastal ca 798 miljonit eurot eelneva aastaga võrreldes, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 11,4 protsenti. Teade on muutmata kujul alljärgnev:

Peamiselt tulenes riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude (s.o kulud ilma välisvahendite ja teistesse sektoritesse edasiantavate maksudeta) kasv sotsiaaltoetuste ja antud kodumaiste toetuste suurenemisest 621,9 miljoni euro võrra ehk kasvutempoga 12,7 protsenti aastas. Sotsiaaltoetused on aastas suurenenud ca 166 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti, millest üle 82 protsendi ehk ca 137 miljonit eurot moodustavad peamiselt indekseerimise ning erakorralise pensionitõusu mõjul kasvanud pensionide tõttu suurenenud sotsiaalkindlustustoetused.

Tegevustoetused suurenesid 2020. aastal üle 326 miljoni euro ehk 20,1 protsenti, mille üheks põhjuseks on epideemiast põhjustatud eriolukorra vahendite kasutamine. Eelarvepositsiooni mitte mõjutavad välistoetused vähenesid välisinvesteeringute mahu kahanemise tõttu aastas ca 57 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti.

Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aastal 78 miljoni euro võrra ehk 18,4 protsenti ja tööjõukulud 63 miljoni euro võrra ehk 6,9 protsenti. Investeeringukulude kasv oli tingitud 2020. aasta lõpupoole tehtud suuremahulistest investeeringutest kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks ja ehitistesse.

Tööjõukulude suurenemine on põhjustatud peamiselt pärast pandeemia puhkemist ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest makstud lisatasudest ning vastavalt töömahtude kasvule sõlmitud võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.

Majandamiskulud on püsinud aastases võrdluses küllaltki stabiilsel tasemel, suurenedes 2020. aasta detsembri lõpuks 21,3 miljonit eurot ehk 2,6 protsenti. Vaatamata meditsiini- ja hügieenikulude hüppelisele suurenemisele üle 53 miljoni euro, vähenesid märgatavalt suurenenud kaugtöö osakaalu ja lähikontaktide piiramise tõttu töötajate lähetuskulud ca 14 miljonit eurot, administreerimiskulud ca 3,6 miljonit eurot ning sõidukite ja rajatiste majandamiskulud ca 2,2 miljonit eurot.  

Joonis 1. Riigieelarveliste asutuste kogukulud ja positsiooni mõjutavad kulud 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium

Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste investeeringud 2019. ja 2020. aastal. Allikas: rahandusministeerium

Info pani kokku Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik.

Risto Kask: head uudised rahandusministeeriumist, 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti

Rahandusministeerium andis teada, et detsembriks oli tasutud maksu- ja tolliametile 7,7 miljardit eurot makse, millest detsembri maksutulu moodustas 761,3 miljonit eurot. 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti.

Maksutulu vähenes aastases võrdluses nii kumulatiivselt kui viimase kuu vaates, vastavalt 2,4 ja 6,5 protsenti. Maksutulude vähenemine tulenes eelmisel aastal eelkõige COVID19 pandeemiast põhjustatud tervisekriisist ja mitme energiatoote maksumäära langetamisest.

Aasta kokkuvõttes tasuti võrreldes lisaeelarves prognoosituga üle ootuse enam eelkõige tööjõumakse. Tööjõumakse mõjutav palgafond kasvas koos Töötukassa töötasu hüvitisega 2020. aastal 2,4 protsenti. Töötajate arv kahanes eelmisel aastal 2,8 protsenti, keskmise töötasu kasv ulatus 5,3 protsendini, mõlema osas oli lisaeelarve prognoos oluliselt pessimistlikum.

Sotsiaalmaksu tasuti aastaga 2,5 protsenti enam kui aasta varem. Laekumist mõjutas ka võla suurenemine kriisi tõttu, mis aasta teises pooles siiski pidevalt vähenes. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas aastaga 7,9 protsenti. Peamine suurenemine tuli töötasudelt, aga kasvas ka töötuse suurenemisega seotud hüvitistelt ja pensionidelt tasutud tulumaks. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes aastaga 11,7 protsenti, osaliselt mõjutas seda kriis ja osaliselt suurenenud regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalama maksumääraga dividendide maht. Pangad ei jaotanud Euroopa Keskpanga soovitusel eelmisel aastal kasumit, seda tasakaalustas ettevõtete muudelt kasumieraldistelt laekunud tulumaks.

Käibemaksu tasumist toetas kriisi puhkemise järgselt majanduse järkjärguline taastumine ja maksuvõla vähenemine. 2020. aastal ulatus käibemaksu tasumine kokku 2,4 miljardi euroni ehk jäi 1,7 protsendi võrra väiksemaks kui aasta varem. Kui aasta eelmistel kuudel mõjutas tasumist ettevõtete ostu (sisendkäibemaks) langus, siis esmakordselt kasvas detsembris aastases võrdluses ettevõtete müük. Ettevõtete kogukäive pöördus aasta lõpus samuti väiksesse kasvu ulatudes 0,1 protsendini. Tegevusaladest panustas 2020. aasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning pidurdas hulgikaubandus, tasumine muutus 2019. aastaga võrreldes vastavalt 13,3 ja -11,2 protsenti.

Aktsiise tasuti lisaeelarvesse planeeritust 6,5 protsenti enam. Peamine mõju kütuseaktsiisist, kus diislikütuse aktsiisimäära langetus tõi kaasa prognoositust positiivsema mõju. Kuigi kütuseaktsiisi tasumised on tulenevalt erinevate energiatoodete madalamast aktsiisimäärast aastaga vähenenud 31,5 protsenti, on alates maist diislikütuse deklareerimine võrreldes möödunud aastaga suurenenud 12,4 protsenti. Oodatust suurema deklareerimise taga on peamiselt transpordisektori suurem mõju tankimise tagasitoomisel Eestisse. Maksu- ja tolliameti andmetel vähenesid aastaga kütuse soetused kõigis peamistes naaberriikides, eriti marginaalseks on jäänud tankimine Lätis.

Vaata ka:

Esitlust detailsemate andmetega detsembri ja 12 kuu maksutulu kohta Tableau keskkonnas:

https://public.tableau.com/profile/rahandusministeerium.fpo#!/vizhome/Maksulaekumine/Esitlus

Tabelit 2020. aasta detsembri ja 12 kuu maksutulust:

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/news-related-files/maksutulud_koond_detsember.xlsx

Risto Kask: kõrvalmaanteede üleandmisel kohalikele omavalitsustele astuti tubli samm edasi

Astusime suure sammu edasi teede üleandmisel kohalikele omavalitsustele.

Täpsemalt käib jutt kõrvalmaanteedest, mis täidavad iseloomult pigem kohaliku transpordi funktsiooni ja ei ole riigimaanteed.
Seni oli võimalik teid riigilt kohalikele omavalitsustele anda, kuid raamistik, millises osas riik koos teega rahastuse kaasa annab, ei olnud täpselt kokku lepitud.

Hiljuti valitsuses tehtud otsuse kohaselt sätestasime, et:

📌 Kui kohalik omavalitsus võtab riigilt tee üle, siis saab ta raha kaasa sama valemiga, mis riigil endal selle tee jaoks eelarvesse oli planeeritud.
📌 Riigiteega antakse kaasa tee korrashoiukulud ja kulud katendi pealiskihi perioodiliseks remondiks ja uuendamiseks koos truupide ning kraavidega.

Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid

Risto Kask, Stenbocki maja

Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.

📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.

📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.

📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.

📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.

📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.

#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium