Räägin videos lühidalt, mis on “NETS” ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ning miks on valitsus teinud ettepaneku seadust muuta.
Risto Kask: mis on “NETS” ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus? (VIDEO)
Silt: politsei
Risto Kask: Kas Eesti on politseiriik? EI OLE!
Vaatasin need viimased videod läbi, puhas korralduste mitte täitmise keiss. Iga mõtlev inimene annab aru, et sellisel meeleavaldusel kus avaliku korra nõuete täitmisega probleeme, võib politseilt korraldusi tulla. Peabki tulema. Politsei teeb õigesti, et avaliku korra reeglite täitmata jätmisele reageerib. See pole politseiriik vaid minu jaoks mõistetav korrakaitse meede.
Ma ei kujuta ette, et ma hakkaks registreerimata koosoleku piirkonnas, kus on juba kõigile niigi teadaolevalt avaliku korra reeglite (COVID piirangute) järgimisega probleeme, politseiametnikuga jaurama. See on ebamõistlik. Alati on kodanikul võimalik politseiametnikult korralduse saades ära minna. Kahjuks näeme, et mõne jaoks ei ole reeglite täitmine teemaks. Ma ei oska seda kuidagi muud moodi nimetada, kui pahatahtlikuks suhtumiseks, või on nii, et ei tajuta konkreetse olukorra tõsidust. Eks juhtubki siis nii, et peetakse kinni ja alustatakse menetlust.
Mind kurvastab, et mõne inimese jaoks on piirangute ja avaliku korra reeglite täitmine teisejärguline. Kuidas saab siis imestada, et politsei inimestele korraldusi jagama tuleb?
Meeleavaldused ja avalikud koosolekud ei ole keelatud. Kui keegi soovib meeleavaldust korraldada või sellel osaleda, tuleb tagada, et täidetakse avaliku korra reegleid (sh piiranguid). Aru tuleks anda, et 50 inimese grupikalli ei ole täna kehtivate COVID piirangute kontekstis okei.
Risto Kask: riigi 2021. aasta lisaeelarve aitab koroonakriisist kiiremini väljuda
Valitsuskabinetis lepiti kokku riigi lisaeelarve maht ja jaotus valdkondade vahel. 641 mln euro suurune pakett, mis peaks toetama COVID19 kriisis enim pihta saanud valdkondi, kiidetakse tõenäoliselt heaks kolmapäeval, 17. märtsil.
Mõned näited lisaeelarve sekkumistest:
📌 Palgatoetuse maksmiseks märtsis ja aprillis 102 mln eur. Eelkõige saab toetuse kasutamise kriteeriumiks olema järsk käibelangus. Palgatoetuse saab maksta otse inimese kontole. Lisaks jäetakse reservi veel ühe kuu toetuse summa
📌 Ettevõtluse erakorraline toetusmeede 19 mln eur. Ette nähtud erinevatele sektoritele lisaks palgatoetusele muude kulude osaliseks katmiseks.
📌 Turismisektori toetus 29 mln eur. Ette nähtud turismiettevõtete ning bussivedude teostajate toetamiseks.
📌 Haiglate ja kiirabi toetamine 52 mln eur. Vahendid on ette nähtud COVID19 pandeemiaga seotud erakorraliste meditsiinivaldkonna kulude katteks.
📌 COVID19 testimise, vaktsineerimise ning ravimite lisaraha 55,9 mln eur. Sisaldab ka COVID19 raviks kasutatava ravimi Remdesivir soetamist ning kiirtestide hankimist koolidele ja kutsekoolidele.
📌 Haiguslehtede hüvitamine 12 mln eur. Pikendame haiguslehtede soodsama hüvitamise aasta lõpuni.
📌 Kultuuri tugipakett 41,9 mln eur. Toetame kultuurikorraldajaid, spordiobjektide ülalpidamist, filmitootjaid, kinosid ja filmilevitajaid, spordialaliitusid ja meistriliiga klubisid, vabakutselisi loovisikuid ning treenereid. Lisaks toetame olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mis COVID tõttu ära jäid.
📌 Huvitegevuse toetuspakett 12 mln eur. Toetame laste- ja noortelaagreid, erahuviharidust, huvitegevust ning erakoolide ja –lasteaedade tegevust.
📌 Kohalike omavalitsuste toetuspakett 45 mln eur. Sisaldab kohalike omavalitsuste investeeringute toetamist, omatulude vähenemise kompenseerimist ja erakorraliste kulude katmist.
📌 Riigi IKT arenduste parendamine 0,9 mln eur. Ette nähtud COVID19 kriisi lahendamisega seotud IKT arenduste finantseerimise ning ülalpidamisega.
📌 Kiirema internetiühenduse ja arvutite soetamise toetus 1,5 mln eur. Toetame kiirema internetiühenduse võimaldamist ning arvutite soetamist kaugõppes osalevatele lastele.
📌 Politsei, pääste ning häirekeskuse lisarahastus 0,3 mln eur. Anname vajaminevad vahendid COVID19 lisakulude katmiseks.
Ettenägematuteks kulutusteks näeme täiendavalt lisaeelarves ette vahendid 50 mln eur ning Töötukassa palgatoetuste reservi on plaanis suunata 57,6 mln eur.
Risto Kask: kindlustusjuhtumi korral ei tohiks sündmuspaigalt enne juhtumi vormistamist lahkuda
Päris huvitav asjaolu, mida paljud kindlasti ei tea. Kindlustusjuhtumi puhul lahkuvad inimesed sageli sündmuspaigalt enne õnnetuse vormistamist või liigutavad oma sõidukeid. Kuid isegi kui teine auto sind vaid õrnalt riivas ja olete keset liiklusrohket tänavat, ei tohiks sündmuspaigalt enne vigastuste fikseerimist ja juhtumi vormistamist lahkuda.
Kui liiklusõnnetuses inimesed kannatada ei saanud, osapooled on kohal ja nõustuvad üheskoos täitma liiklusõnnetuse teate vormi, siis saab õnnetuse politsei abita vormistada.
Kohapeal tuleb teha sõidukitest, nende registreerimismärkidest, õnnetuspaigast ja ümbritsevast olukorrast video või fotod.
Kui keegi on saanud õnnetuses viga või on kahtlus, et juht on joobes, peaks helistama numbrile 112.
Avarii korral aitavad juhised Politsei- ja Piirivalveametilt https://bit.ly/3lXImeI ning Kindlustuskeskuselt https://bit.ly/2FFdAHW
Risto Kask: elatisvõlglased võivad edaspidi reisidokumendist ilma jääda
Kas teadsid, et alanud aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma reisidokumendist?
Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib edaspidi kaasa tuua reisidokumentide (Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse) kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelata nende välja andmise. ID kaarti kehtetuks tunnistada ei saa.
Samuti hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda.
Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid. Kohustatud kolmas isik peab avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest võimalikult kiiresti kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.
Meetmete eesmärk on muuta tõhusamaks elatise sissenõudmist ning mõjutada elatist maksma kohustatud inimest oma kohustust vabatahtlikult täitma. Täitemenetluse seadustiku muudatused võeti riigikogus vastu 2019. aasta alguses. Kehtima hakkasid meetmed 1. jaanuarist.
Riigihalduse arengud ja uudislood 