Risto Kask: putukaväilade rajamisel tuleb tagada, et need oleksid esteetilised ja hooldatud

Risto Kask, talgutel

Tallinna 2021. aasta linnaeelarves planeeritakse Kesk-Läänemere programmist rahastatud Linnaplaneerimise Ameti projekti “Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine” käigus välja töötada rohe- ja kergliiklustee kontseptsioon ning luuakse Putukaväila pilootalale uuenduslikke ja kuluefektiivseid rohetaristu
lahendusi.

Putukaväilasid on Tallinnasse teadupärast juba ka rajatud. Näiteks on üks Põhja-Tallinnas. Lahenduse põhirõhk on lineaarpargi kasutusvõimaluste suurendamisel inimeste jaoks ning looduskeskkonna elurikkuse tõstmisel. Putukaväil on Tallinna linna sõnul park, kuhu luuakse inimestele meeldiv keskkond, mis kutsub rohkem aega veetma vabas õhus. Tegelikkuses on aga putukaväil niitmata ja hooldamata ala, mis minu hinnangul vaba aega veetma ei kutsu.

Üks selline näide on justnimelt Põhja-Tallinnas asuv putukaväil, kuid üks “nurgake” on rajatud ka Tammsaare parki. Visuaalselt, kui aus olla, sellised lahendused linnaruumi – täpsemalt tiheasusutusalale – ei sobitu. Putukaväila idee on hea, kuid alade rajamiseks peaks asukohti valima põhjalikumalt.

Tallinnas võib suureks putukaväilaks nimetada Nõmme rabametsa. Harku metsa ja ka mitmeid muid juba täna kaitse all olevaid alasid. Uute putukaväilade rajamiseks peaks lähtuma just eelkõige sellest, et need alad, kus soodustatakse putukate elu, ei asuks vahetult tiheasusutusalas, nt kortermajade vahel või tiheda liiklusega kergliiklusteede ääres, kus hooldamata teeääred jms tekitab pigem ebameeldivusi. Putukaväilade rajamisel tuleb tagada, et need oleksid esteetilised ja hooldatud. Eemal põhilistest inimeste käiguteedest.

Sel aastal rajatakse putukaväila projekti raames Haabersti linnaossa esimene lilleniit. Räägitakse, et erinevate putukaliikide tööst, kes lilleniidul pesitsema hakkavad, oleneb nii viljapuude kui ka tarbetaimede saak. Nad võivad omale toitu koguda kilomeetrite kauguselt ja nii saavad aedades ja rõdudel kasvavad toidutaimed ning lilled tolmendatud väga suurel maa-alal. Eesmärk iseenesest on ju tore. Loodan, et Haaberstisse rajatav putukaväil saab olema ilus, kammitsetud ja hoolitsetud ning rõõmuks kõigile!

Risto Kask: fotomeenutus jõulukringlite jagamisest

Risto Kask, Keskerakonna kringel

Fotomeenutus jõuludest. Käisime Tiit Terikuga tervitasime neid, kes jõulude ajal ei puhka. Häid pühi Nõmme päästekomando tublile meeskonnale! ❤️

Risto Kask: õhusaaste kui linnakeskkonna loomulik osa?

Risto Kask, Nõmme linnaosa

Novembri algul kirjutas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu naastrehvide keskkondasaastavast mõjust. Uuringu kohaselt kasutab Tallinnas naastrehve 74% autojuhtidest. Autod on liikluspildi üheks loomulikuks osaks ning, arvestades teekattest eralduvate mineraalmaterjali ja sideaine osakeste kogust, on probleem kindlasti tõsine. Kuid on ka muid linnaõhku järjepidevalt saastavaid asjaolusid.

Saaste on tihti nähtamatu

Kui rehvide poolt sõidutee pinnalt lahti kistud mineraalmaterjal on silmale enamasti nähtamatu, on ka autode heitgaasidest tulevad peenosised samade tunnustega. „Nähtamatu“ saaste on inimeste tervisele ohtlik. Saaste, mida palja silmaga ei näe, satub organismi hingamisteede kaudu. Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi Tallinna õhusaaste indeksit vaadates võib öelda, et Tallinna õhukvaliteet on valdavalt hea, kuid linnas võib siiski aeg-ajalt kohata selles kahtlema panevat vaatepilti.

Näiliselt osaleb liikluses väga palju nüüdisaegseid sõidukeid, kuid ristmikel ja fooride juures jääb tihti silma summutitest väljuv tossupilv ja vinguhais. See tõstatab küsimuse autode tehnilisest seisukorrast. Tarbijakaitseamet juhtis tänavu augustis tähelepanu automüüjale, kes vahendas puudulikus tehnilises seisukorras olevaid sõidukeid, millel ilmnevad pärast mõnenädalast kasutamist tehnilised probleemid ning mille remont kujuneb enamasti kulukamaks kui sõiduki turuväärtus. Küsitav, kui paljudel sellistest pettasaanud autoomanikest on rahalist võimekust tehniliste puuduste likvideerimiseks. Seega osaleb liikluses sõidukiomanikke, kes on probleemidest teadlikud, kuid ei võta erinevatel põhjustel midagi ette olukorra parandamiseks.

kask_risto
Risto Kask

Autoga on mugav liigelda

Paljude arvates on autoga liiklemise näol tegemist ühe eriti mugava liikumisviisiga, kuna istekoht on alati vaba, õhutemperatuuri saab ise reguleerida ning ühest punktist teise saab alati võimalikult otsemat teed pidi. Seepärast polegi lähiaastatel oodata autokasutajate olulist vähenemist. Samas tuleb rohkem tähelepanu hakata pöörama sõidukite tehnilisele seisukorrale ning probleemsete sõidukite eemaldamisele liiklusest. Kuna heitgaasid on olulised peenosiste levitajad, kujuneb heitgaasitatud linnaõhk tervisele ääretult ohtlikuks. Seda sisse hingates lühendame oma eluiga. Tegemist pole ainult suurlinnade probleemiga.

Palju on räägitud Tallinna automaksust, tasulise parkimisala laiendamisest ning ühistranspordisüsteemi kvaliteedi parandamisest. Seda kõike selleks, et autosid oleks südalinnas vähem ja õhk puhtam. Lahendus ei peitu ainult selles, mida saab ette võtta kohalik omavalitsus, vaid ka selles, kuidas toetavad seda riiklikud mehhanismid – sõidukite tehnoseisundile esitatavad nõuded ja järelevalve nende täitmise üle.

Vastus tuleb leida küsimusele: kas oleme tänase olukorraga rahul? Kui probleemse sõiduki osalemine liikluses on silmnähtav, kerkib paratamatult küsimus: kus on olnud tehnoülevaatuse tegijate silmad? Vaja on hakata sisulisemalt tegelema probleemsete sõidukite tuvastamisega ja nende eemaldamisega liiklusest.

Maanteeameti statistika kohaselt läbis 2014. aastal tehnoülevaatuse 358 484 sõidukit, heitgaasidega seotud probleeme tuvastati 7128 korral. See on umbes 2% kõikidest sõidukitest. Kui eeldada, et neid sõidukeid liiklusesse ei lubatud, tekib ikkagi küsimus: kust tulevad kõik need linnas tossavad autod? Järelevalvet tuleks teha tehnoülevaatuste vahelisel ajal kohtades, kus ohtlikud probleemid kõige paremini silma hakkavad. Eelkõige liikluse paikvaatluse kaudu.

Olen veendunud, et liikluskultuuri kujunemisel mängivad olulist rolli eeskuju, moraalsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. Samamoodi võiks välja kujuneda ka suhtumine kaasliiklejaisse ja meie kõigi elukvaliteeti.

Tossavad ja õhkureostavad autod jätkem garaaži!

Avaldatud Kesknädalas: http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=26051

Risto Kask