Eesti esimese kvartali 4% SKP kasvu mõjutasid sõda ja sanktsioonid eelkõige hinnatõusu kaudu. Hinnatõusust ja tarneraskustest tingituna panustasid paljud tegevusalad SKPsse negatiivselt. Erasektori sissetulekute kasv oli hinnatõusuga paremini kooskõlas. Kindlustunde indikaatorid ennustavad majandusolude selget halvenemist.
Kiire hinnatõusu tõttu kasvas majanduse maht jooksevhindades esimeses kvartalis aastaga viiendiku võrra, millest reaalkasvuks jäi veidi üle 4%. Kasv ei olnud erinevalt eelmistest kvartalitest kuigi laiapõhjaline – pea pooled majandustegevusalad panustasid negatiivselt. Sarnaselt viimastele aastatele kasvatas Eesti majandust kõige jõulisemalt info-side tegevusala, mille osakaal kasvab kiiresti. Aktiivse välisnõudluse toel andis tugeva panuse töötlev tööstus ja viirusekriisist taastuv majutus-toitlustus.
Palgatulu kasvas kõigil tegevusaladel, kuid erasektori palgatulu kasv ületas avaliku sektori oma kaks korda. Viirusekriisi eelse ajaga võrreldes on era- ja avaliku sektori palgatulu kasvanud siiski sarnaselt, kuna tervisekriisi ajal oli tervishoiusektori palgatulu kasv kasvanud töömahu tõttu kiire.
Mitmel põhjusel kasvasid tarbimiskulutused esimeses kvartalis palgatulust oluliselt kiiremini. 13% palgafondi kasvu taustal on 21% tarbimiskulutuste kasv ajalooliselt pretsedenditu. Sarnane tarbimiskulutuste kasv oli ka 2007. aastal, kuid palgatulu kasv oli tookord praegusest kaks korda kiirem. Kiiret hinnatõusu aitasid trotsida viirusekriisi ajal kogunenud säästud ning vabanenud teise samba pensioniraha. Kuna kõige kiiremini kasvasid sundkulud energiale ja toidule, siis olid paljud madalama sissetulekuga leibkonnad keerulises olukorras – elanikkonna vaeseimal viiendikul moodustavad toit ja energia tarbimiskulutustest pea poole.
Kui sügisel olid nii Eestis kui ELis majanduskasvu väljavaated suurepärased, siis kiirenev hinnatõus hakkas tootjate ja tarbijate kindlustunnet aasta lõpus murendama. Sõda ja sellega kaasnev täiendav hinnatõus on viimastel kuudel majanduskonjunktuuri veelgi halvendanud ja majandussanktsioonide leevenemist pole ette näha. Seetõttu võib karta majandusolude halvenemist.
Allikas: Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Riigihalduse arengud ja uudislood 