Risto Kask: LNG terminal saab sügiseks valmis, töö selleks käib

Postimehe juhtkirjas juhitakse iseenesest tähelepanu õigele asjale – LNG terminal tuleb sügiseks valmis saada. Kuigi ringleb erinevaid jutte ministeeriumi, Eleringi ja turuosaliste konfliktidest, siis kindlasti pole kuhugi algne eesmärk LNG terminali Eestisse rajamiseks kadunud. Jätkuvalt on liikumine selles suunas, et sügiseks oleks Eestis LNG terminal olemas.

Hetkel peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turuosalistega läbirääkimisi, et Riigikogu menetluses olev 596 SE (maagaasiseaduse jne muutmine) vastaks Eesti huvidele, tagaks ausa konkurentsi ning soodsa pinnase eraettevõtjate liitumiseks LNG projektiga.

Tänaseks on ilmselt päris selge, et kõige mõistlikum on LNG terminal rajada Paldiskisse, kuhu on Alexela teatud taristu juba varasemalt rajanud. Puudu on veel haalamispunkt (kai) ja välja ehitamata liitumine põhivõrku. Need tegevused ajaliselt on sügiseks lahendatavad.

https://arvamus.postimees.ee/7519859/juhtkiri-lng-terminali-pokker-peab-loppema?fbclid=IwAR3IYb5IAO28DAma7EeymnsY6AjMofCMxj6u-Jx-N_5RJB-VT-31mQzntvU#_ga=2.117717323.317435249.1652253782-525441340.1629178291

Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid

Risto Kask, Stenbocki maja

Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.

📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.

📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.

📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.

📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.

📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.

#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium

Risto Kask: Ida-Virumaa õiglase ülemineku sihtpiirkonda ei ole mõistlik laiendada. Läbirääkimised selles osas jätkuvad

Risto Kask, Jaak Aab, Hando Sutter, Kristi Rüütel

20. jaanuaril toimunud Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjoni koosolekul vaatasime üle, milline on olnud õiglase ülemineku senine protsess ja edasiminekud ning milline on edasine prognoositav ajakava.

Väga põhimõtteliseks küsimuseks, mis tõstatus taas ka toimunud koosolekul, on õiglase ülemineku sihtpiirkonna laiendamine Lääne-Virumaale ja Jõgevamaale, aladele, mis asusid haldusreformi eelsel ajal Ida-Virumaa territooriumil. Teadupärast arutati küsimust valitsuskabinetis detsembris ning jõuti otsusele, et võimalusi sihtpiirkonna laiendamiseks peaks uurima.

Tänaseks on esmane Euroopa Komisjoni tagasiside olemas – abi intensiivsust ei tohiks piirkonna laiendamisega vähendada. Piirkonna laiendamisel peaks põhiargumendiks olema, kas piirkonda ootavad ees põlevkivisektori kahanemisest tingitud raskused või mitte. Vajadus tuleb faktiliselt ja detailselt ära tõendada – töötuse määra, oodatavaid koondamisi/kaduvad põlevkivisektori töökohti jms arvesse võttes. Haldusreformi eelsed piirid ei saa iseenesest olla argumendiks. Kuna põlevkivi kasutamine on väljaspool Ida-Virumaad tänaseks lõppenud, ei ole tegelikult võimalik leida ka argumente, et sihtpiirkonna laiendamist objektiivselt põhjendada. Seetõttu on mõistlik sellest loobuda. Uue valitsuse ülesandeks jääb teema taas päevakorda võtta.

Õiglase ülemineku fondi eesmärgiks on leevendada põlevkivisektori kahanemisega kaasnevaid mõjusid. Seetõttu on väga oluline, et koostatav territoriaalne kava kommunikeeriks selgelt riiklikku pühendumust kliimaeesmärkide ja rohepöörde saavutamisele. Senine panus on olnud tubli, kuid kogu tervik vajab veel tööd. Fookus tuleks kontsentreerida sellele, millised saavad olema uued meetmed ning nende tingimused.

Koosolekul kuulasime ka ministeeriumite ettekandeid õiglase ülemineku fondist rahastatava tegevussuuna „Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng“ meetmete esmaste tutvustuste osas. Ülevaated tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad. On rõõm tõdeda, et kõigis valdkondades töö käib.

Õiglase ülemineku fondi maht kokku on 340 mln eurot. See jaguneb kahe suuna – mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengu (248 mln eurot) ning atraktiivse elukeskkonna (92,63 mln eurot) vahel.