Hinnatõusu tempo on aprillis jätkuvalt kiire

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis (2022) eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 7,5 protsendini.

Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Selle tulemusena on tarbijahindade tõus uutes kõrgustes. Möödunud sügisel tuli ettevõtetel ja majapidamistel kohaneda energiahindade šokiga ning selle kandumisega ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse, põhjustades meil kahekohalise inflatsiooni. Praegune sõjategevusest, sellele järgnenud sanktsioonidest ning kaupade tarneprobleemidest tulenev šokk on kergitanud inflatsiooni tasemele, mis oli omane 1990ndatele aastatele. Sealjuures on aprilli vastav näitaja euroalal ajaloo kõrgeim.

Valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks aitasid viimase poole aasta jooksul mõnevõrra leevendada hinnatõusu. Aprillis said need meetmed läbi ning nende kadumine andis hinnanguliselt kaks kolmandikku kuisest tarbijahindade tõusust.

Energiahindade kallinemine mõjutab Eestit tunduvalt rohkem kui euroala keskmiselt. Energia osakaal majapidamiste kulutustes on pea 40 protsenti suurem ning oleme selle näitajaga koos Lätiga ühed kõrgemad. Aastaga on energiahinnad tõusnud 73 protsenti, moodustades 11 protsendipunkti ehk rohkem kui pool tarbijahindade tõusust. 

Aprillis toimus oluline nihe teenuste hindades. Ukraina sõjapõgenike vajadus eluruumide järele on üüripindade pakkumist oluliselt vähendanud, kergitades üürihindu ühe kuuga 12 protsendi võrra. Lisaks on teenuste hindu kergitamas sisendite kallinemine ning ilmselt ka koroonapiirangute lõpetamise mõju.

Aprilli tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem. Arvestades viimastel kuudel toimunud hinnaarenguid, sõjategevuse tõenäolist jätkumist ning energiakandjate tulevikutehingute väljavaateid, tuleb ka lähikuudel arvestada hoogsa inflatsiooni jätkumisega.   

Vaata ka:

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ministeeriumi blogis hinnatõusu põhjustest ning sellest, mida riik teha saab: https://blogi.fin.ee/2022/05/mida-teha-kiire-hinnatousuga/

Allikas: Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Eesti tegi koos üheksa liikmesriigiga ELile ettepanekud kriisi leevendamiseks

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: millised on Eesti riigi majanduse lähiaja väljavaated? (VIDEO)

Risto Kask, majandusülevaade

Teen videos lühiülevaate Eesti majanduse lähiaja väljavaadetest. Tore on nentida, et alates teisest poolaastast ennustatakse Eesti majanduse taastumist ning aasta kokkuvõttes 2,5 protsendist majanduskasvu.