Risto Kask: Jüri Ratase 1500 päeva peaministrina tõid Eestile palju head

Risto Kask, Jüri Ratas

Jüri Ratas on olnud peaminister üle 1500 päeva. See on enam kui neli aastat. Umbes sama kaua on mul olnud au olla tema kolleeg. Jüri on olnud äärmiselt tubli peaminister ja justkui linnulennul möödunud ajast jäävad mällu palju põhimõttelisi otsuseid, aga ka COVID kriis, milles oleme minu hinnangul hästi hakkama saanud.

Toon välja mõned olulisemad punktid, mis viimastel aastatel, kui Keskerakond oli peaministripartei, ära sai tehtud.

  • Viisime Eesti inimeste toimetuleku parandamiseks ellu ulatusliku tulumaksureformi, mis vähendas palgavaesust ja suurendas madalapalgaliste sissetulekuid.
  • Töötasime välja üksi elava pensionäri toetuse, võtsime vastu mitu erakorralist pensionitõusu, suurendasime märkimisväärselt toetusi lastega peredele ning mitmekordistasime toetusi puudega lastele.
  • Hariduse väärtustamiseks oleme tõstnud teadus- ja arendustegevuse rahastuse 1%-ni meie sisemajanduse kogutoodangust.
  • Tõstsime Eesti õpetajate keskmist palka OECD riikide seas ühes kiiremas tempos. Erilise tähelepanu pöörasime riigigümnaasiumite võrgustikule. Eesti haridussüsteemi on hinnatud maailma paremikku kuuluvaks.
  • Inimkeskse majanduse arendamiseks käivitasime maakondliku tasuta ühistranspordi.
  • Panime töösse neljarajaliste maanteede ehituse kolmel põhisuunal, kruusateede tolmuvabaks muutmise programmi, laevade Eesti lipu alla viimise, raudteede arendamise, uute energiatehnoloogiate kasutuselevõtu. Samuti vaatasime üle töötute toetamise süsteemi.
  • Kestliku elukeskkonna tagamiseks oleme panustanud esmatasandi arstiabi kättesaadavusse ja tervishoiu arengusse, aidanud kaasa spordi arengule ja kultuuri püsimisele, taganud riigikaitsele kulud üle 2% SKP-st, arendanud kriisideks valmisolekut, seadnud kliimaneutraalsuse eesmärgi.
  • Riigijuhtimise parandamiseks oleme tugevdanud kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, kasvatades omavalitsuste tulubaasi üle 185 miljoni euro.
  • Viisime ellu riigireformi, eraldasime 42 mln eurot riigimajade rajamiseks maakondadesse ning maksime kohalikele omavalitsustele 62 miljonit eurot haldusreformi ühinemistoetusi.
  • Tõstsime politseinike, päästjate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning tervishoiutöötajate palkasid, toetasime arengut pealinnast kaugemates piirkondades.
  • Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks viisime edukalt läbi Eesti esimese eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus, algatasime Euroopa Liidu digitippkohtumised Tallinnas ja Kolme Mere initsiatiivi, kanname ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikme vastutusrikast rolli.
  • Loomulikult ei tasu unustada ka erinevaid COVID kriisimeetmeid, kuid ka kohalikele omavalitsustele eraldatud täiendavat 130 miljonit eurot kriisiinvesteeringuteks ning Töötukassa kaudu makstud palgatoetust summas 231 miljonit eurot.

Seda loetelu võiks jätkata. Suur rõõm on need kaks viimast valitsust Jüri Ratase juhtimisel töötada. Tänan ka kõiki kahe valitsuse ministreid Keskerakonnast, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kadri Simson, Mihhail Korb, Martin Repinski, Jaak Aab, Janek Mäggi, Tarmo Tamm, Taavi Aas, Anneli Ott, Tanel Kiik.

Suur aitäh ka koalitsioonipartneritele – Isamaa erakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu, Martin Helme. Varasemast valitsusest ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Jevgeni Ossinovski.

Risto Kask: meedialiidul ei ole põhjust muretsemiseks, Eesti on ja jääb jätkuvalt õigusriigiks

Risto Kask, Valeri Korb

Eesti Meediaettevõtete Liit saatis peaminsiter Jüri Ratasele pöördumise, milles palus seisukohta justiitsminister Raivo Aegi väljaütlemiste osas. Aegi öeldut saab tõlgendada mitmeti, kuid üks on selge, meediat suukorvistada Eestis kindlasti ei soovita. Eesti on õigusriik ja jääb selleks ka tulevikus.

Raivo Aegi palus prokuratuuril uurida, kas Õhtulehe tegevuses oli midagi seadusevastast, kui ajakirjanikud mitme nädala vältel haridusminister Mailis Repsi ning tema pere varjatult jälitasid.

Meedialiidu mure on mõistetav. Tekkinud olukord võib pahatahtliku tõlgendamise korral jätta mulje, et riik soovib ajakirjandust suukorvistada. Aga tegelikkusega ei ole sel kindlasti väga palju pistmist. Küsimus on pigem selles, kas õigusriigile kohaselt kehtib Eesti seadusandlus kõigile ühiselt, või võimaldab ajakirjanike eristaatus neil kehtivaid seaduseid eirata. Eelkõige jälitustegevuse kontekstis.

Paratamatult tekib nii Mailis Repsi kaasust kui ka Õhtulehe tegevust analüüsides küsimus, kas inimesi võib siis nädalate vältel valimatult varjatult jälitada? Hea see igal juhul välja ei näe. Vahet pole, kes on see isik, keda jälitatakse. Vastavat luba omamata, on aga varjatud jälitamine Eesti õigusruumis ebaseaduslik (KARS §137).

Kujutage ette, kui sellest saab meedia uus normaalsus. Inimesi hakatakse jälitama ja jälitatakse seni, kuni leitakse, mida nende kohta kirjutada. Kahtlemata on selliseid prominentseid nimesi palju, kelle eraelu üksikasju oleks huvitav ajakirjanduses lahata. Seetõttu on mõistlik, et ka prokuratuur oma arvamuse öelda saaks. See ei ole ühe konkreetse ministri, aga Eesti inimeste kaitsmise seisukohalt üldisemalt, igati mõistlik.

Inimeste jälitamine ja nende käiguteede kaardistamine on lisaks ka turvarisk. Eriti kõrgetele riigijuhtidele aga ka paljudele teistele. Näiteks ütles ajakirjandusekspert Ragne Kõuts-Klemm, et Õhtulehe avaldatud fotod polnud kooskõlas ajakirjanduseetikaga.

Ajakirjandus on Eestis vaba. Arvamus samamoodi. Küll aga ei saa eirata õigusriigi põhimõtteid ja seda, et seadused on täitmiseks meile kõigile. Seetõttu on ka paljud isiklikud andmed seadusega kaitstud. Et neid ei saaks pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada.

Risto Kask: Mailis Repsi tagasiastumine on suur tagasilöök Eesti haridussüsteemile

20. novembri õhtupoolikul teavitas haridusminister Mailis Reps, et astub ametist tagasi. Põhjendades seda Õhtulehe poolt avaldatud looga, kus heideti ministrile ette ümberkäimist ministeeriumi varaga.

Olen varasemalt juba oma arvamuse välja öelnud, et minu hinnangul ei ole Mailis Reps ministeeriumi vara kuritarvitanud. Õhtulehe lugu ning ka sellele järgnev arutelu meediaveergudel on olnud ebaproportsionaalne ja see tegi paratamatult liiga. Nii Repsile endale, kui ka tema perele.

Mailis Repsi ministriks olemise ajal toimus haridusmaastikul nii mõndagi positiivset. Näiteks õnnestus välja võidelda, et teaduse rahastamine tõuseks 2021. aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kunagi varem ei ole teaduse rahastamine SKP suhtes nii suur olnud. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele omandamise toetamine alates lasteaiast. Need on kõik ammu oodatud asjad.

Varasematest tegudes on kahtlemata värskelt meeles haridustöötajate palgakasv. Möödunud aastal suurendati riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud jõudsid muuhulgas hariduse valdkonda. Õpetajate palgafondi tõusuks nähti 2019. aastal ette 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mille tulemusel jõudis õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Samamoodi tõusid näiteks lasteaiaõpetajate sissetulekud.

Aga palju olulist, mis Mailis Repsi eestvedamisel 2021. aasta riigieelarvesse jõudis, ootab veel elluviimist. Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Kõrgharidusõppe kvaliteedi hoidmiseks, kättesaadavuse tagamiseks suureneb kõrgkoolide tegevustoetus 5 protsenti.

Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites 1,2 miljoni euroga. 3,1 miljoni euroga toetatakse Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.

Kindlasti on Mailis Repsi tagasiastumine Eesti haridussüsteemile tervikuna suur kaotus. See aga ei tohi saada haridusvaldkonna arengule takistuseks. Kindlasti ootavad uut ministrit ees suured kingad, mida täita. Kes neid kingi täitma hakkab, peaks kõigi eelduste kohaselt selguma lähiajal.