Risto Kask: valitsus võttis vastu otsuse uuendada nn “tühja kasseti” regulatsiooni

Valitsus võttis vastu otsuse uuendada nn “tühja kasseti” regulatsiooni. Täpsemalt uuendatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt kogutakse nn tühja kasseti tasu, ning kehtestatakse salvestusseadmetele ja -kandjatele kohalduv tühja kasseti tasu määr.

Tühja kasseti tasu maksjad on tootjad, importijad. Need kes toovad seadme riiki. Nad peavad raporteerima ja maksma. Omakorda lisatakse see tasu toote hinnale.

Tühja kasseti senine nimekiri oli aegunud, tasu sai küsida VHS-ilt, audiokassetilt, CD-lt ning neile salvestamist võimaldavatelt seadmetelt. Tänaseks need vahendid sisuliselt enam kasutusel pole.

Uues nimekirjas on arvutid, telefonid, MP3 mängijad, kõvakettad, USB-pulgad, mälukaardid. Varem oli tasu suuruseks seadmete puhul 3% seadme väärtusest ja 8% salvestuskandja väärtusest. Uued tasud on eur/tk kohta, jäädes salvestusseadme kohta vahemikku 0,03 eur kuni 4 eurot, olenevalt seadmest.

Määruses sätestatakse täiendavalt:

📌 Tootja või sissevedaja peab imporditud või toodetud salvestusseadmetest ja -kandjatest tasu kogujat teavitama kehtiva korra kohaselt korra kuus. Uus kord on 4 korda aastas.

📌 3 sätestatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning sätestatakse tasu määrad.

📌 Võrreldes varem kehtinud süsteemiga on kogutava tühja kasseti tasu määrad eristatud seadmete ja andmekandjate liikide lõikes.
Määruse tulud ja kulud:

📌 Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigi maksutulule. Eelkõige laekub tühja kasseti tasu pealt täiendav tulumaks, mille suurus võib hinnanguliselt olla kuni 300 000 eurot aastas.

📌 Ühe töötaja palgakulu (suurusjärgus kuni 40 000 eurot aastas) ning maksmata tasu sissenõudmisega seonduvaid õigusabikulusid.

📌 Lisaks võivad tasu kogumise protseduuri uuendamisega kaasneda ühekordsed täiendavad kulud (arvatakse laekuvast tulust maha ehk täiendavat kulu pole).

Määruse kohaselt hakatakse tasu koguma:

  • süle- ja tahvelarvutilt (3,5 eurot),
  • lauaarvutilt (3,5 eurot),
  • nuti- ja MP3/MP4-mängijaga telefonilt (3,5 eurot),
  • salvestamisfunktsiooniga telerilt (4 eurot) ning
  • CD-le, DVD-le ja BD-le salvestatava audio- või videosalvestusseadmelt (3 eurot).

Salvestuskandjatest hakatakse tasu koguma:

  • MP3/MP4 pleierilt (3 eurot),
  • väliselt kõvakettalt (3 eurot),
  • USB mälupulgalt (50 senti),
  • mälukaardilt (50 senti) ja
  • optiliselt andmekandjalt (3 senti).

Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid

Risto Kask, Stenbocki maja

Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.

📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.

📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.

📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.

📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.

📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.

#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium

Risto Kask: valitsus otsustas vastu võtta direktiivi, mis seab meediateenuste osutajatele täpsemad nõuded

Youtube, Vimeo, Dailymotion

Teenus muutub meie jaoks edaspidi usaldusväärsemaks ja paremaks. See puudutab eelkõige teenusepakkujaid nagu YouTube, Vimeo, Dailymotion, Netflix, Amazon Prime Video, iTunes jt, aga ka erinevaid sotsiaalmeediakanalite pidajaid.

Põhilised uuendused on alljärgnevad:

📌 Meediateenuste osutajad peavad esitama tegevusteate.
📌 Meediateenuste osutajad peavad esitama ebaseadusliku sisu tõkestamise korra.
📌 Audiovisuaalmeedia teenuste osutajad (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile) peavad hakkama taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ning avalikustama teabe omandistruktuuri kohta.
📌 Ühtlustatakse alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid, näiteks hoiatavate sümbolite kasutamise osas ööpäevaringselt.
📌 Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.
📌 Kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot (vähemalt 30 protsenti programmikataloogist).
📌 Pannakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus avalikustada enda omandistruktuur.
📌 Määratakse Haridus- ja Teadusministeerium vastutavaks meediapädevuse edendamise eest.
📌 Pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani.
📌 Pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevani.

#Youtube #Vimeo #Dailymotion #Netflix #AmazonPrime #iTunes #ristokask #Kultuuriministeerium #VabariigiValitsus

Risto Kask: valitsus otsustas kultuuriettevõtteid täiendavalt 1,4 miljoni euroga toetada

Valitsus eraldas 21. jaanuaril Vabariigi Valitsuse reservist täiendavalt 1,4 miljonit eurot, et toetada.

koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis kultuuriettevõtteid.
Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine kultuuriorganisatsioonidele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks ning oodatav tulemus on see, et toetust saavad organisatsioonid oma tegevust jätkavad.

Toetust antakse organisatsioonide tegevuse piiramisega kaasnenud käibe languse tingimustes möödapääsmatute juba tehtud ja eesolevate kulude kompenseerimiseks. Toetuse andmise täpsed tingimused töötab välja Kultuuriministeerium ja need kinnitatakse kultuuriministri määrus(t)ega.


Taotlusvoorud avatakse jaanuaris 2021.