Tõenäoliselt huvitab paljusid, milliseid kulutusi riik viimasel ajal seoses koroonakriisiga on teinud. Toon välja ülevaate, mis annab riigieelarve positsiooni mõjutavatest kulutustest natuke selgema pildi.
📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris 10,4 miljoni euro võrra 658,3 miljoni euroni, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 1,6 protsenti.
📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta. Nende kasv tuli peaasjalikult tööjõukulude, majandamiskulude ja investeeringute suurenemisest.
📌 13 miljoni euro võrra suurenesid sotsiaaltoetused.
📌 Kodumaised toetused vähenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 2,9 miljonit eurot ehk 0,6%, kuna antud kodumaine sihtfinantseerimine ja tegevustoetused vähenesid 16 miljonit eurot.
📌 Riigieelarveliste asutuste kogukulud langesid 2021. aasta jaanuaris eelneva aastaga võrreldes 962,7 miljonilt eurolt 951,2 miljoni euroni ehk 11,5 miljonit eurot, sealhulgas antud toetused vähenesid 10,7 mln eurot.
📌 Välistoetused, mis eelarvepositsiooni ei mõjuta, vähenesid eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,3 miljonit eurot ehk 16,7%, 3,3 miljonile eurole.
📌 Kogukulude langusesse panustas märkimisväärselt ka muude tegevuskulude vähenemine, mille peamiseks põhjuseks oli kogumispensionimakse eraldise vähenemine 25,1 miljoni euro ulatuses.
📌 Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 4,8 miljonit eurot ehk 50%.
📌 Investeeringuid kasvatasid peamiselt investeeringud ehitistesse ja põhivarasse.
📌 Kaitseotstarbelised investeeringud põhivarasse suurenesid 1,3 miljonit eurot.
📌 Majandamiskulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris kokku 5,8 miljonit eurot ehk 10,1% eelneva aastaga võrreldes.
📌 COVID-19 pandeemia mõjul suurenesid poolelt miljonilt 6,4 miljoni euroni meditsiini- ja hügieenikulutused, millest ligikaudu 4,4 miljonit eurot moodustavad testimise ja vaktsineerimisega seotud kulutused.
📌 Lisaks suurenesid toodangu valmistamiseks tehtud alltöövõtukulud 2,7 miljonit eurot.
📌 Majandamiskuludest vähenesid kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks tehtud kulutused 1,1 miljoni euro võrra ning COVID-19 piirangute mõjul vähenenud lähetuskulud 1 miljoni euro võrra.
📌 Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta jaanuariga võrreldes 5,4 miljonit eurot ehk 7%, mis on põhjustatud peamiselt ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ning võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.
Riigihalduse arengud ja uudislood 