Risto Kask: STS-toimingute Eesti merealal läbi viimiseks tuleb luua selgesõnaline regulatsioon

Mis te arvate Eesti merealal toimuvast laevalt laevale kütuse tankimisest või täpsemalt ümber laadimisest?

Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles, et tänaseks on teatavaks saanud informatsioon, et STS-operatsioone võib 2019.-2020. aastal olla tehtud ka Pakri hoiualal. Kahtlemata teeb see murelikuks.

Keskkonnaministeerium valmistab ette regulatsioonide muutmist, et ohtliku kauba laevalt laevale ümberlaadimine Pakri hoiualal ja selle lähistel asuvatel ankrualadel oleks täielikult välistatud. See on ka igati mõistlik, sest oht kemikaalide merre sattumiseks on täiesti reaalne.

Paldiski lähedal ja Paldiski lahes asuvatel ankuraladel, kuid ka kõigil teistel hoiualadel oleks mõistlik STS-toimingud keelata. Samas sarnane tegevus võib-olla lubatud mujal, hoiualadest väljaspool. See tegevus peaks olema reguleeritud ja maksustatud, mis tagaks ka riigile maksutulu.

Kuna pilt sellest, kus praegu tangitakse või kus üldse viimasel ajal tangitud on, on ebaselge, on lähiaja prioriteediks saada selge ülevaade ka teistes ankrualades toimuvatest tegevustest ja võimalikest keskkonnariskidest, eriti kui ankruala asub Natura alade läheduses.

Hetkel ei ole õigusaktides hoiualal tegutsemise keeld üheselt mõistetav ja selle täitmine piisavalt tagatud. Ka ei pruugi praegu olla võimalik rikkumiste korral tagantjärele sanktsioone kehtestada. Mitme ministeeriumi ja ametkonna tõhusas koostöös tuleb leida kiire lahendus, et tagatud oleks õigusselgus ja keskkonnakaitse.

Loodan, et ametkonnad võtavad küsimust tõsiselt, luues regulatsiooni ja õigusruumi STS-toimingute viljelemiseks Eesti meredel. Selge see, et piirangud on üheks sellise regulatsiooni osaks, kuid ka maksustamise põhimõtete ja toiminguid tegeva ettevõtte vastutuspõhimõtete sisseseadmine. Juhuks, kui peaks toimuma kütuse lekkimine või muu õnnetus.

Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid

Risto Kask, Stenbocki maja

Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.

📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.

📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.

📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.

📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.

📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.

#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium

Risto Kask: kalapüügisõbrad, pange tähele, valitsus kinnitas ära uued kalapüügikvoodid

Peipsi tint

Eelkõige puudutab see kaluri kalapüügiloa alusel püütavad lubatud saagid Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel.

Eestile jaotatakse 2021. aastaks räime, kilu ja tursa püügivõimalused alljärgnevate põhimõtete järgi:

Eesti 2021. aasta tursakvoot on kokku vaid 52 t, kuna tursavarud on väga kehvas seisus. Läänemere lääneosa tursakvoot 39 jääb tervikuna traalpüüdjate kasutada ning idaosa 13 tonni jaguneb traalpüügi ja rannapüügi vahel vastavalt 9 ja 4 t.

Lõhekvoot tõuseb võrreldes 2020. aastaga ja lubatud kogusaak on Soome lahel 911 ning Läänemere avaosas 1990 isendit, kusjuures avaosa kvoodist kuni 25% ja mitte üle 500 isendi võib püüda Soome lahes. Lõhet püüavad rannakalurid.

Peipsil suureneb 2020. aastaga võrreldes veidi latika kvoot, koha, ahvena ja rääbise lubatud aastasaagid aga vähenevad oluliselt (koha kvoot langeb 954 tonnilt 566 tonnile, ahvena kvoot 1255 tonnilt 499 tonnile, rääbise kvoot 170 tonnilt 89 tonnile).

Peipsi järvel tindi- ja kastmõrra kogused ei muutu. Samuti jääb samaks rääbise kastmõrdade püügiõigustasu, st 2021. a on tasu 128 eurot. Tindi saagid olid 2019. a mitu korda väiksemad ja seetõttu langeb tasu 128 eurolt 15,18 eurole.

#Keskkonnaministeerium #VabariigiValitsus #ristokask #kalapüük #Peipsijärv #Lämmijärv #Pihkvajärv