Risto Kask: Alar Karis on väärikas presidendikandidaat

Alar Karis

Keskerakonna volikogu kinnitas pühapäeval, 22. augustil, Eesti presidendikandidaadiks Alar Karise. Keskerakonna fraktsiooni kõigi liikmete allkirjad said toetusavaldusele alla kolmapäeval 26. augustil, mis antakse üle Vabariigi Valimiskomisjonile reedel, 27. augustil.

Usun, et Alar Karis on igati väärikas kandidaat Presidendi ametisse. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel – rektorina maaülikoolis ja Tartu ülikoolis, olnud riigikontrolor ning Eesti Rahva Muuseumi direktor. Tugeva tausta ja avaliku sektori tundmisega inimene.

Edu Alarile järgmises voorus riigikogus!

Risto Kask: kas Eesti vajab maksumuudatusi, tugevamaid kohalikke omavalitsusi ning rohkem jõukust? Jah, kindlasti!

Risto Kask ja Jüri Ratas

Teisipäeval osalesin Keskerakonna korraldatud majanduskonverentsil „Meie valik – millist Eestit tahame?“

Kõne all olid päevakajalised teemad ja kindlasti oli väga huvitav kuulata mitmekülgsete ja tarkade inimeste mõtteid ja ettepanekuid Eesti majanduse tuleviku väljavaadetest. Konverentsil astusid üles Indrek Neivelt, Paavo Nõgene, Väino Kaldoja, Tiit Vähi, Raivo Vare, Heido Vitsur, Kaspar Oja, Kaja Piirfeldt, Juhan-Madis Pukk ning Kadri Simson.

Kõlas väga palju huvitavaid mõtteid, näiteks kas Eesti kohalikel omavalitsustel on piisavalt võimekust ja kas see võiks Eesti majandusarengut pärssida?

Rääkisime, et iseenese maksustamisega jõukaks ei saa, vaid selleks on vaja majandust stimuleerida. Teemaks oli sotsiaalmaks ja maksusüsteem laiemalt. Näiteks pakuti välja, et sotsiaalmaksu kogumise ja arvestamise põhimõtted võiksid olla teistsugused, üle tuleks vaadata ka erisoodustuse kogumise põhimõtted. Kas ettevõtte kasumit peaks maksustama ning võib-olla peaks investeeringute tulumaksule panna ajalise piirangu, et raha ei seisaks ja seda järjepidevalt investeeritaks.

Arutleti, et aktiivsemalt tuleks motiveerida kohalikke omavalitsusi olema rohkem huvitatud ettevõtluse arengusse panustama. Rääkisime ka sellest, et isegi kui raha juurde trükkida, jääb sellest väheks. Tehti ettepanek, et alati peaks kõik muudatused põhjalikult läbi kaaluma, sest mõnikord ei ole muudatusi üldse vaja, samas teinekord võib olla väga vaja. Muudatused peavad olema õigel ajal kõiges kohas.

Pakuti välja, et tulevikus peaks vaatama rohkem vesiniku suunas ja Eesti üheks probleemiks on suur sõiduautode arv, millest pooled on liiga vanad ja saastavad. Lahendust nähakse elektrisõidukites. Ka linnade planeerimise osas räägiti, et linnade planeerimisel tuleks oskuslikumalt mõelda, et kõik saaks linnasuumis koos toimida. Täna ei olda linnatranspordis ratsionaalsed.

Mõttena kõlas, et Eestit tuntakse maailmas e-riigina ning seda kuvandit peaks hoidma ja kaitsma. Aga rääkisime ka merendusest ja sealsetest probleemidest rohepöörde valguses. Igal juhul kõlas väga palju huvitavaid mõtteid ja ettepankuid.

Konverents on järel vaadatav siit: https://youtu.be/mYwH3PF_8ek

Risto Kask: keskmise pensioni maksuvabastust on pikalt oodatud ja lõpuks see tuleb

Alates 2023. aasta 1. jaanuarist jõustuv seadusemuudatus muudab keskmise riikliku vanaduspensioni püsivalt tulumaksust vabaks.

Kuna pension aeg-ajalt tõuseb ja tegelikult on planeeritud pensionitõus järgnevatel aastatel iga-aastaselt, siis hakkab koos keskmise pensioniga kasvama ka tulumaksuvabastuse osa – keskmine pension jääb maksuvabaks.
Sellest on päris palju räägitud, et pension võiks olla maksuvaba mitte ainult keskmise pensioni osas, vaid koguni terves ulatuses – so 100%. Kas see on võimalik? Üldiselt teoreetiliselt jah, aga selle ellu viimine oleks suhteliselt kulukas.

Ajalooliselt on Eestis kehtinud põhimõte, et kõik tulud maksustatakse tulumaksuga, olenemata tulu liigist (v.a erandid).
Loomulikult on pensionäridele kehtinud erand ehk maksuvaba tulu arvestus mingis pensionimakse ulatuses, kuid päris maksuvaba ei ole ta olnud. Kui me pensionid täielikult maksuvabaks muudaksime, peaks maksuvabastust millegi arvelt finantseerima. Mis valdkond see oleks, kahjuks vist keegi täpselt vastata ei oska. Ühtegi sellist valdkonda, mis ei oleks prioriteetne, ju ei ole. Pensionite maksmiseks kulub aastas ca 2,5 miljardit eurot.

Kas see tähendab, et suurem maksuvabastus on võimatu? Kindlasti mitte, kuid tõenäoliselt ei saa see olema kiire protsess. Pigem on tegemist rohkem riigi rahalise võimekuse küsimusega, kui tahtega, mis loodetavasti ajas pidevalt paraneb. Kui me oleme tulevikus riigina tublid, on ka heaoluriigi – sh suuremate toetuste – suunas hõlpsam liikuda.

2023. aastal on keskmine vanaduspension eeldatavalt 622 eurot kuus ja üle 500 euro suurust pensioni saavaid pensionäre rohkem kui 200 000. Kui pension on maksuvabast tulust väiksem, saab jääki kasutada ka muude tulude puhul.

Reformierakonna Tallinna visioonidokument seab erakonna lubaduste usaldusväärsuse kahtluse alla

Reformierakond esitles oma visiooni Tallinna arendamisest 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste raames. Väga huvitav on lugeda, kuidas lubatakse linlastele tasuta asju.

Teadupärast valitsuses olles Reformierakond tasuta asjade eest ei ole seisnud. Kui täpne olla, siis enne Riigikogu valimisi oli samuti erinevaid lubadusi, näiteks pensioni 200 euro võrra tõstmine, aga paraku ei ole arengud igas valdkonnas järgi jõudnud. Põhiliselt on täna teemaks kokkuhoid, kärped ning soov teha vähem, kui tehti varem. Olgu selleks kaitseväe orkester või riiklikud toetusmeetmed, mille eelarved kärpeohus värisevad.

Ka majanduskriisist väljumisel näeme Reformierakonna poolt pigem teistsugust lähenemist kui on lähenemine, mida nad lubavad Tallinnas. Järjest vähem soovitakse anda toetusi (tasuta asju) ja kui tahaks midagi uut ette võtta, soovitatakse tõsta makse, kuigi mitmed riigi majandusarengut ja inimeste heaolu suurendavad projektid saaks ellu viia laenuraha kaasabil. Laenuraha on jätkuvalt täna kättesaadav peaaegu tasuta, meil on ka olukordi, kus riigile on laenuraha eest peale makstud (negatiivsete intresside olukord).

Tegelikult võiks majanduskriisist väljumisel majandust jõulisemalt elavdada, ettevõtjaid rohkem toetada ning edendada neid valdkondi, kes kriisist rohkem pihta said. Ajaloos oleme näinud, et need riigid, kes on kriisis majandust elavdanud, on kriisist väljunud kiiremini.

Tegelikult on praktikas näha, et kui Tallinnas lubatakse inimesed lasteaiatasust vabastada, siis neis kohalikes omavalitsustes, kui Reformierakond täna võimu juures on, ei ole elanikke lasteaiatasu maksmisest vabastatud. Heaks näiteks on Tartu, kus Reformierakond on võimul olnud pikka aega, kuid lasteaiatasu on vaat, et üks Eesti kõrgemaid. Võib olla on see kokkusattumus, või ei väärigi tartlased tallinlastega sarnast kohtlemist? Kristen Michal võiks sellele vastata.

Ma ei taha olla liialt kriitiline ja tunnistan, et visioonidokumendis on ka üht teist head, kuid mitme näite puhul on tegemist asjadega, mis on juba varasemalt arenguvajadustena välja toodud Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“. See on positiivne, et Reformierakond Tallinna poolt välja töötatud arenguvajadustega nõustub, kuigi arengustrateegias toodud asjade elluviimine on juba niigi plaanis.

Igal juhul on põhjust olla skeptiline. Ei tahaks olukorda, kus lubadused ja tegelikud teod kokku ei lähe, sest me tegelikult oleme varasemalt näinud, et ei pruugi minna. Tasuta asju oskavad kõik lubada, kuid see peab olema ka usutav, et ollakse valmis oma sõnu tegudega kinnitama.

Risto Kask: mida head lubab riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025?

Risto Kask, RES

Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025. Majanduskriisist oleme väljumas, kuid eks katsumusi veel jätkub. Üldiselt tundub, et oleme liikumas õiges suunas ja ka riigi eelarvestrateegias on minu hinnangul paljude oluliste valdkondade osas väga häid uudiseid.

  • Erakorraline pensionitõus jõustub 1. jaanuarist 2023. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
  • Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muuhulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.
  • Jätkame kolmel põhisuunal 2+2 teede arendustega ning ehitame Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivaid maanteid järk-järgult neljarajaliseks.
  • Kruusateede remonti ja katete ehitamisse kavas on järgmisel neljal aastal investeerida kokku 56,8 miljonit eurot, mis võimaldab ehitada kvaliteetsema ja ohutu taristu, et tõsta maakohtade elukvaliteeti.
  • Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
  • Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
  • Eraldame aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele.
  • Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni, prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
  • Tervishoiuvaldkonnas suuname aastatel 2022-2024 ligi 400 miljonit eurot Haigekassale, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste osutamine.
  • 2022-2025. aastal suuname elamumajandusse 80,1 miljonit eurot, millega toetame muuhulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist. Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude seisukorda.
  • Ühistranspordi toetuseks eraldame järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust.
  • Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse. Lisaks on käimas kuue täiendava elektrirongi hange, mis valmivad samuti aastaks 2024.
  • Kohalike omavalitsuste prognoositavad kogutulud kasvavad 2022. aastal 2,4 miljardit euroni, mis on 20 mln eurot rohkem, kui 2021. a. KOV tulude kasvule ja tugevalt finantsseisule on aidanud riigi poolt antud kriisiabi, mida anti eelmisel aastal 130 mln eur ning sel aastal 46 mln eur. Samuti suurendas valitsus viimase nelja aasta jooksul ligi 200 miljoni euro võrra omavalitsuste tulubaasi.
  • Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot.
  • Toetame välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga.
  • E-residentsuse programmile eraldame aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.
  • Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst.
  • Suuname 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning Keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
  • Otsustasime kolida Siseministeeriumi ministeeriumide ühishoonesse aadressil Suur-Ameerika 1, millega säästetakse iga-aastaselt 400 000 eurot jooksvaid kulusid.
  • Jätkuvad investeeringud märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv.
  • Lõpule viime Kääriku spordikeskuse ehituse ning eraldame selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.
  • Raietegevus Eesti metsades väheneb. Riik võtab edaspidi RMK-st vähem dividende.
  • Jätkuvad kõik senised regionaalprogrammid. Lisaks käivituvad mahukad uue perioodi välistoetustest rahastatavad toetusmeetmed ja piiriülese koostöö programmid piirkondadele.
  • Õiglase ülemineku fondi vahendid avanevad 2022. aastal. 340 mln euro ulatuses on võimalik ca 7 aasta vältel teha Ida-Virumaal ettevõtlusvaldkonna investeeringuid ning arendada elukeskkonda. Järgneva 8-10 aasta jooksul investeeritakse riigi ja eurovahendite toel Ida-Virumaale 1,5-2 miljardit eurot.
  • Energeetikas keskendume aastatel 2022-2025 taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Sealhulgas panustab riik rohegaasi kasutusse võtmiseks 16 miljonit, kaugküttekatelde renoveerimiseks ja/või rajamiseks ning kütuste vahetuseks 7,4 miljonit, tänavavalgustuse renoveerimiseks 17,7 miljonit ja vesiniku väärtusahela loomiseks 55 miljonit eurot.

Riigi eelarvestrateegia terviktekstiga saab tutvuda Vabariigi Valitsuse veebilehel: https://www.valitsus.ee/…/valitsus-kiitis-heaks-riigi…

Risto Kask: vanaduspension tõusis keskmiselt 30 euro võrra, erakorraliselt tuleks pensione tõsta ka järgmisel aastal

Risto Kask, pensionitõus

Nagu teate, tõusis reedel vanaduspension keskmiselt ligi 30 euro võrra. See on tubli samm edasi parema toimetuleku ja maksejõulisema pensioni suunas.

Keskerakonna jaoks on pensionid olnud alati väga olulisel kohal. Meie eestvedamisel on viidud ellu kaks järjestikkust erakorralist pensionitõusu ning kindlasti on eesmärgiks ka järgmisel aastal jätkuvalt pensionite erakorralise tõstmise eest seista.

Seekordse erakorralise pensionitõusu raames suureneb keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension tänaselt 528,09 eurolt 552,38 euroni. Iga kasvatatud lapse eest lisandub pensionile 3,6 eurot. Rahvapension suureneb 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 225,18 eurolt 255,17 euroni.

Risto Kask: miks on üleriigiline lemmikloomaregister vajalik?

Üleriigiline lemmikloomaregisteri eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise.

Miks see on oluline ja vajalik eelnõu?

Täna kasutatakse Eestis üle 100 erinevat registrit loomade registreerimiseks, mis ei ole üldse omavahel kuidagi seotud. Mõned neist on elektroonilised, mõned aga vanast harjumusest ikka veel suures vihikus.

Üleriigilise lemmikloomaregistri loomises on mitu positiivset külge:

📌 Kõik looma andmed on ühes kohas. Andmeid on lihtsam hallata ja miskit ei lähe kaotsi.

📌 Juhul kui loom läheb kaduma, siis on palju suurem tõenäosus, et ta leiab tee koju. Kui koer on registreeritud tädi

📌 Maali vihikus ja koer on nt ära jooksnud, paraku teda koju tagasi saada on väga keeruline.

📌 Ühtse registri kasutusele võtmine ühtlustab ja kiirendab selle arengut, mis omakorda annab võimaluse teha kõik seal toimuvad protsessid kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks, aga ka soodsamaks.

Mis toimub edasi:

📌 25. märtsini saavad Riigikogu saadikud esitada muudatusettepanekuid.

📌 Peale 25. märtsi vaatab menetlev komisjon muudatusettepanekud, arvamused, ettepanekud läbi ning seejärel eelnõu mingil hetkel jõuab teisele lugemisele.

📌 Eelnõu vastuvõtmiseks peab toimuma kolm lugemist.

# Lemmikloomad #koerad #kassid #Riigikogu #Keskerakond

Risto Kask: Jüri Ratase 1500 päeva peaministrina tõid Eestile palju head

Risto Kask, Jüri Ratas

Jüri Ratas on olnud peaminister üle 1500 päeva. See on enam kui neli aastat. Umbes sama kaua on mul olnud au olla tema kolleeg. Jüri on olnud äärmiselt tubli peaminister ja justkui linnulennul möödunud ajast jäävad mällu palju põhimõttelisi otsuseid, aga ka COVID kriis, milles oleme minu hinnangul hästi hakkama saanud.

Toon välja mõned olulisemad punktid, mis viimastel aastatel, kui Keskerakond oli peaministripartei, ära sai tehtud.

  • Viisime Eesti inimeste toimetuleku parandamiseks ellu ulatusliku tulumaksureformi, mis vähendas palgavaesust ja suurendas madalapalgaliste sissetulekuid.
  • Töötasime välja üksi elava pensionäri toetuse, võtsime vastu mitu erakorralist pensionitõusu, suurendasime märkimisväärselt toetusi lastega peredele ning mitmekordistasime toetusi puudega lastele.
  • Hariduse väärtustamiseks oleme tõstnud teadus- ja arendustegevuse rahastuse 1%-ni meie sisemajanduse kogutoodangust.
  • Tõstsime Eesti õpetajate keskmist palka OECD riikide seas ühes kiiremas tempos. Erilise tähelepanu pöörasime riigigümnaasiumite võrgustikule. Eesti haridussüsteemi on hinnatud maailma paremikku kuuluvaks.
  • Inimkeskse majanduse arendamiseks käivitasime maakondliku tasuta ühistranspordi.
  • Panime töösse neljarajaliste maanteede ehituse kolmel põhisuunal, kruusateede tolmuvabaks muutmise programmi, laevade Eesti lipu alla viimise, raudteede arendamise, uute energiatehnoloogiate kasutuselevõtu. Samuti vaatasime üle töötute toetamise süsteemi.
  • Kestliku elukeskkonna tagamiseks oleme panustanud esmatasandi arstiabi kättesaadavusse ja tervishoiu arengusse, aidanud kaasa spordi arengule ja kultuuri püsimisele, taganud riigikaitsele kulud üle 2% SKP-st, arendanud kriisideks valmisolekut, seadnud kliimaneutraalsuse eesmärgi.
  • Riigijuhtimise parandamiseks oleme tugevdanud kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, kasvatades omavalitsuste tulubaasi üle 185 miljoni euro.
  • Viisime ellu riigireformi, eraldasime 42 mln eurot riigimajade rajamiseks maakondadesse ning maksime kohalikele omavalitsustele 62 miljonit eurot haldusreformi ühinemistoetusi.
  • Tõstsime politseinike, päästjate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning tervishoiutöötajate palkasid, toetasime arengut pealinnast kaugemates piirkondades.
  • Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks viisime edukalt läbi Eesti esimese eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus, algatasime Euroopa Liidu digitippkohtumised Tallinnas ja Kolme Mere initsiatiivi, kanname ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikme vastutusrikast rolli.
  • Loomulikult ei tasu unustada ka erinevaid COVID kriisimeetmeid, kuid ka kohalikele omavalitsustele eraldatud täiendavat 130 miljonit eurot kriisiinvesteeringuteks ning Töötukassa kaudu makstud palgatoetust summas 231 miljonit eurot.

Seda loetelu võiks jätkata. Suur rõõm on need kaks viimast valitsust Jüri Ratase juhtimisel töötada. Tänan ka kõiki kahe valitsuse ministreid Keskerakonnast, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kadri Simson, Mihhail Korb, Martin Repinski, Jaak Aab, Janek Mäggi, Tarmo Tamm, Taavi Aas, Anneli Ott, Tanel Kiik.

Suur aitäh ka koalitsioonipartneritele – Isamaa erakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu, Martin Helme. Varasemast valitsusest ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Jevgeni Ossinovski.

Risto Kask: obstruktsiooni käigus paberi raiskamine ei ole mõistlik

Abielureferendum on selleks korraks küll läbi, kuid mis puudutab obstruktsiooni raames välja prinditud paberipakke, siis selles osas on emotsioon endiselt värske.

Vaatasin ja imestasin, millisel moel riigikogus abielureferendumi parandusettepanekuid esitatakse. Paberil. SDE esitas 5800 ettepanekut ja RE 3500 ettepanekut, neist SDE omad väidetavalt olid siiski mälupulgal.

Taoline pakkide viisi paberi välja printimine ei ole keskkonnasõbralik. Usun, et kõik riigikogu erakonnad on oma programmides toonitanud keskkonnahoiu olulisust. Ka oma tegudega peaks eeskuju näitama. Usun, et üleüldiselt võiks riigikogu töös vähem printida ja rohkem digitaalselt toimetada. See puudutab ka näiteks riigieelarve menetlust.

Esitan omalt poolt ühe konkreetse üleskutse. Printige vähem. Nii on keskkonnasõbralikum! 🙂

#abielureferendum #riigikogu #reformierakond #sotsiaaldemokraadid #keskerakond #mõtleroheliselt #äraprindi

Fotod: Erki Parnaku

Risto Kask: fotomeenutus jõulukringlite jagamisest

Risto Kask, Keskerakonna kringel

Fotomeenutus jõuludest. Käisime Tiit Terikuga tervitasime neid, kes jõulude ajal ei puhka. Häid pühi Nõmme päästekomando tublile meeskonnale! ❤️

Risto Kask: Mailis Repsi tagasiastumine on suur tagasilöök Eesti haridussüsteemile

20. novembri õhtupoolikul teavitas haridusminister Mailis Reps, et astub ametist tagasi. Põhjendades seda Õhtulehe poolt avaldatud looga, kus heideti ministrile ette ümberkäimist ministeeriumi varaga.

Olen varasemalt juba oma arvamuse välja öelnud, et minu hinnangul ei ole Mailis Reps ministeeriumi vara kuritarvitanud. Õhtulehe lugu ning ka sellele järgnev arutelu meediaveergudel on olnud ebaproportsionaalne ja see tegi paratamatult liiga. Nii Repsile endale, kui ka tema perele.

Mailis Repsi ministriks olemise ajal toimus haridusmaastikul nii mõndagi positiivset. Näiteks õnnestus välja võidelda, et teaduse rahastamine tõuseks 2021. aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kunagi varem ei ole teaduse rahastamine SKP suhtes nii suur olnud. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele omandamise toetamine alates lasteaiast. Need on kõik ammu oodatud asjad.

Varasematest tegudes on kahtlemata värskelt meeles haridustöötajate palgakasv. Möödunud aastal suurendati riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud jõudsid muuhulgas hariduse valdkonda. Õpetajate palgafondi tõusuks nähti 2019. aastal ette 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mille tulemusel jõudis õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Samamoodi tõusid näiteks lasteaiaõpetajate sissetulekud.

Aga palju olulist, mis Mailis Repsi eestvedamisel 2021. aasta riigieelarvesse jõudis, ootab veel elluviimist. Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Kõrgharidusõppe kvaliteedi hoidmiseks, kättesaadavuse tagamiseks suureneb kõrgkoolide tegevustoetus 5 protsenti.

Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites 1,2 miljoni euroga. 3,1 miljoni euroga toetatakse Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.

Kindlasti on Mailis Repsi tagasiastumine Eesti haridussüsteemile tervikuna suur kaotus. See aga ei tohi saada haridusvaldkonna arengule takistuseks. Kindlasti ootavad uut ministrit ees suured kingad, mida täita. Kes neid kingi täitma hakkab, peaks kõigi eelduste kohaselt selguma lähiajal.

Risto Kask: meeleavaldusel ei ole mõistlik söögiga mängida

Risto Kask, superministeerium

Eile leidsid meeleavaldajad tee superministeeriumi juurde. Ja kaasavara oli neil uhke. Terve hunnik torte. Sildi pealt lugesin, et Pihlaka Kondiitri kaup. Kindlasti maitsvad. Ainult, et tegelikult ei ole õige toiduga mängida. ☺️

Ei tea, kas tordid söödi meeleavaldajate poolt ära, või visati minema. Lubati küll Toidupanka viia, aga kes seda lõppude lõpuks teab. Sotsiaaldemokraadid tulid välja huvitava algatusega. Eks meelt peabki avaldama, eriti kui oled opositsioonis. Aga söögid võiks teinekord koju jätta. Toit pole mängimiseks. Ega ka tordid ole just see kõige olulisem, mida Toidupanka viia. Seal ilmselt oleks mõned esmatarbe kaubad olulisemad. Ehk kui SDE-l on tulevikus vahendeid, mida kulutada. Võiks need vahendid kulutada otse Toidupanka toetades, mitte tortidega mängides.

#Superministeerium #tort #Tordid #Meeleavaldus #RistoKask #Sotsiaaldemokraadid #SDE #SiimTuisk #SuurAmeerika1 #riik #Eesti #JoosepVimm #söök #Toidupank #PihlakaKondiiter