Risto Kask: kaitsevaldkonna kärpeplaan on arusaamatu, sellest tuleks loobuda

kaitsevägi ja orkester

Kaitseministeerium andis teada, et kaitsevaldkonnast plaanitakse koondada 270 inimest, neist 200 kaitseväelast, lisaks saadetakse laiali kaitseväe orkester. Minu jaoks täiesti arusaamatu samm, kuna vajadus kaitsevaldkonda kärpida puudub. Riigikaitse ei ole koht, mille arvelt kokku hoida – pigem vastupidi.

Eesti on pidanud kaitsevõimet väga oluliseks taasiseseisvumisest alates. Isegi kui Kaitseministeeriumil oleks olemas salaplaan, kuidas Eesti riigikaitse droonidel ja robotitel üles ehitada, ei oleks selline lahendus toimiv. Tehnilised vahendid täiendavad, kuid ei asenda inimest.

Kärpeplaan on arusaamatu mitte ainult põhimõtteliselt, vaid ka fiskaalselt, sest kaitsevaldkonna eelarve on iga-aastaselt kasvanud, mitte vähenenud. 2021. aastaks planeeritud kaitsekulutused on 645,4 miljonit eurot, mis moodustab prognoosi kohaselt 2,29 protsenti SKT-st. Aastaga kasvas kaitse-eelarve ca 30 miljonit euro võrra.

Isegi kui utreerida, et kaitsevaldkonda oleks vaja koomale tõmmata, ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks alustama inimestest (eesliinist), ammugi mitte orkestrist. Inimesed on riigi kaitsevõime tegelik tuum ja ilma nendeta me hakkama ei saa. Ka orkestril on selles oma osa, see on traditsioon, mida sarnaselt kaitsevõimele oleme väärtustanud taasiseseisvumisest saati, kuigi orkester sai alguse juba 1918. aastal. See on Eesti riigikaitse üks sümboleid, kuid ka Eesti riigi sümboleid.

Kaitseministeeriumi haldusala kärpeplaan on kindlasti mõistlik üle vaadata ja kaaluda alternatiive. Tõenäoliselt leiab valdkondi, kus on võimalik tööd ümber korraldades olla efektiivsem ja seeläbi ka kokku hoida. Kaitsevaldkonnas ja eesliinitöötajate puhul kärpeid planeerima ei peaks. Neil inimestel põhineb meie turvalisus ja heaolu.

Risto Kask: valitsus otsustas tõsta ajateenija toetust ning asendusteenistuja lapse toetust

Risto Kask ja kaitsevägi

Kas oled aega teenimas käinud? Kui jah, siis tead, et seni ei olnud toetused ajateenijatele just kõige suuremad.
Nüüd on otsustatud, et tõstame alates 2021. aasta 1. juulist ajateenija toetust ja ajateenija ning asendusteenistuja lapse toetust.

📌 Ajateenija toetus kasvab keskmiselt 14,4% (kokku ajateenistuse jooksul).

📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetus kasvab 300-lt eurolt 900 euroni, mis on ümardatult kolmekordne elatismiinimum.
Seni said ajateenijad toetust olenevalt positsioonist 100-200 eur. Viimati tõsteti toetust 2015. Nüüd suurendatakse 2015-2020 tarbijahinnaindeksi (THI) kumulatiivse kasvuga, tasu tõuseb 14,4%. Edaspidi hakkab iga 3 aasta tagant tõusma kumulatiivse THI võrra.

Tasu maksmise üksikasjad:

📌 Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust ajateenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõpuni. Ajateenija toetuse suurus sõltub ajateenija auastmest ja teenistuse kestusest.

📌 Uue korra järgi seotakse ajateenija toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga. Esimest korda tõstetakse uue süsteemi järgi toetusi 2021. aastal ning edasi iga kolme aasta järel, ehk aastatel 2024, 2027 jne.

📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamisega luuakse lapsevanemale paremad võimalused lapse toimetuleku tagamiseks ajal, mil ta täidab kaitseväekohustust.
Eelnõu tulud ja kulud:

📌 Ajateenija toetuse suurendamine toob 2021. aastal kaasa lisakulu 275 512 eurot ning aastatel 2022–2023 keskmiselt 632 000 eurot aastas.

📌 Aastast 2024, kui on planeeritud järgmine ajateenija toetuse kasv, tõuseb kulu võrreldes tänasega keskmiselt 925 000 eurot aastas.

📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamisel 900 euroni kuus on 2021. aastal täiendav kulu 90 000 eurot, järgnevatel aastatel on lisakulu 168 000 eurot aastas.

📌 Määruse rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse ning keskpikka arenguplaani kuni aastani 2025.

Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid

Risto Kask, Stenbocki maja

Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.

📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.

📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.

📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.

📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.

📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.

#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium

Risto Kask: Eesti kaitsevägi 102! Elagu Eesti kaitsjad!

Möödunud aasta 16. novembril tähistas Eesti Kaitsevägi oma 102 sünnipäeva. Kuna sel hetkel jäi postitus tegemata, lisan selle siia nüüd väikese hilinemisega. Soovin Eesti riigi kaitsjatele jõudu ja tervist!

Eesti kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel. See tähendab, et suhteliselt väikesearvuline kaitseväe alaline koosseis valmistab ette reservüksusi, mis kriisiolukorras mobiliseeritakse. Kaitseväes on alalises valmiduses oma ülesande täitmiseks üle 4000 inimese, kes moodustavad osa kiirreageerimisvalmidusest, mille suurus on kokku ca 29 000 inimest. Vajadusel on nende tugevdamiseks 4000 inimest täiendreservis.

Lisaks Eesti Kaitseväes ettevalmistuse saanud reservväelased, keda on kokku ca 30 000. Eesti kaitsejõudude kogusuurus on ligikaudu 230 000 inimest ehk kõik need, kes on kantud mobilisatsiooniregistrisse.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

#riigikaitse #kaitsevägi #EestiKaitsevägi #Eesti #Kaitseministeerium