Jüri Ratas – Riigihalduse arengud ja uudislood

Risto Kask: peretoetuste tõstmise osas on võimalik kokkulepe leida

mai 16, 2022Posted in Personal blogTagged Jüri Ratas, Kaja Kallas, lastetoetused, paljulapselise pere toetus, peretoetus, riigikogu, risto kask, valitsusLisa kommentaar

Peretoetuste tõstmise küsimus on tekitanud omajagu ärevust ning isegi juttu sellest, et valitsus on lagunemas. Nii hullusti vist asjad siiski ei ole. Iseenesest on peretoetuste eelnõu eesmärk õige, kuna viimasel ajal on läinud palju auru kriisidega tegelemiseks ning noorte perede heaolu on jäänud tagaplaanile. Peretoetusi tõsta on ka mõistlik, sest see motiveerib inimesi pereloomisega aktiivsemalt tegelema.

Mis see maksab? Prognoosi kohaselt saaks ca 245 mln euro eest tõsta:

1) esimese ja teise lapse toetuse 60-lt eurolt 100 euroni,

2) kolme kuni kuuelapselise pere toetuse 300-lt eurolt 700 euroni ning

3) enamalapseliste perede toetuse 400-lt eurolt 900 euroni.

Riigikogus ja valitsuses toimuvad hetkel arutelud, kas ja millal peretoetusi tõsta ning millised erakonnad sellega võiksid liituda. Põhimõttena tundub lastetoetuste tõstmine ka Reformierakonnale südamelähedane, kuigi ehk meedias paistab viimasel ajal teisiti paistma. Kodanikuna oleks väga uhke tunne, kui kõik parlamendi erakonnad eelnõule taha tuleksid.

See oleks märkimisväärne, kui kõik viis Riigikogu erakonda (nii koalitsioon kui opositsioon) üht eelnõud toetaksid. Kindlasti ei ole lastetoetused põhjuseks, miks valitsus peaks lõhki minema, pigem näitavad lähinädalad, et kokkulepe ning rahastus lastetoetusteks ikkagi leitakse.

#lastetoetused

Risto Kask: kas Eesti vajab maksumuudatusi, tugevamaid kohalikke omavalitsusi ning rohkem jõukust? Jah, kindlasti!

august 26, 2021august 26, 2021Posted in Personal blogTagged Andre Hanimägi, Heido Vitsur, Indrek Neivelt, Jüri Ratas, Juhan-Madis Pukk, Kadri Simson, Kaja Piirfeldt, Kaspar Oja, Keskerakond, majanduskonverents, Meie valik - millist Eestit tahame?, Paavo Nõgene, Raivo Vare, risto kask, Tiit Vähi, Väino KaldojaLisa kommentaar

Teisipäeval osalesin Keskerakonna korraldatud majanduskonverentsil „Meie valik – millist Eestit tahame?“

Kõne all olid päevakajalised teemad ja kindlasti oli väga huvitav kuulata mitmekülgsete ja tarkade inimeste mõtteid ja ettepanekuid Eesti majanduse tuleviku väljavaadetest. Konverentsil astusid üles Indrek Neivelt, Paavo Nõgene, Väino Kaldoja, Tiit Vähi, Raivo Vare, Heido Vitsur, Kaspar Oja, Kaja Piirfeldt, Juhan-Madis Pukk ning Kadri Simson.

Kõlas väga palju huvitavaid mõtteid, näiteks kas Eesti kohalikel omavalitsustel on piisavalt võimekust ja kas see võiks Eesti majandusarengut pärssida?

Rääkisime, et iseenese maksustamisega jõukaks ei saa, vaid selleks on vaja majandust stimuleerida. Teemaks oli sotsiaalmaks ja maksusüsteem laiemalt. Näiteks pakuti välja, et sotsiaalmaksu kogumise ja arvestamise põhimõtted võiksid olla teistsugused, üle tuleks vaadata ka erisoodustuse kogumise põhimõtted. Kas ettevõtte kasumit peaks maksustama ning võib-olla peaks investeeringute tulumaksule panna ajalise piirangu, et raha ei seisaks ja seda järjepidevalt investeeritaks.

Arutleti, et aktiivsemalt tuleks motiveerida kohalikke omavalitsusi olema rohkem huvitatud ettevõtluse arengusse panustama. Rääkisime ka sellest, et isegi kui raha juurde trükkida, jääb sellest väheks. Tehti ettepanek, et alati peaks kõik muudatused põhjalikult läbi kaaluma, sest mõnikord ei ole muudatusi üldse vaja, samas teinekord võib olla väga vaja. Muudatused peavad olema õigel ajal kõiges kohas.

Pakuti välja, et tulevikus peaks vaatama rohkem vesiniku suunas ja Eesti üheks probleemiks on suur sõiduautode arv, millest pooled on liiga vanad ja saastavad. Lahendust nähakse elektrisõidukites. Ka linnade planeerimise osas räägiti, et linnade planeerimisel tuleks oskuslikumalt mõelda, et kõik saaks linnasuumis koos toimida. Täna ei olda linnatranspordis ratsionaalsed.

Mõttena kõlas, et Eestit tuntakse maailmas e-riigina ning seda kuvandit peaks hoidma ja kaitsma. Aga rääkisime ka merendusest ja sealsetest probleemidest rohepöörde valguses. Igal juhul kõlas väga palju huvitavaid mõtteid ja ettepankuid.

Konverents on järel vaadatav siit: https://youtu.be/mYwH3PF_8ek

Risto Kask: Jüri Ratase 1500 päeva peaministrina tõid Eestile palju head

jaanuar 27, 2021jaanuar 30, 2021Posted in Personal blogTagged Anneli Ott, eesti keskerakond, EKRE, Helir-Valdor Seeder, isamaa, Isamaa erakond, Jaak Aab, Janek Mäggi, Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski, Kadri Simson, Keskerakond, Mailis Reps, Martin Helme, Martin Repinski, Mihhail Korb, peaminister, risto kask, sotsiaaldemokraadid, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Taavi Aas, Tanel Kiik, Tarmo Tamm, Urmas ReinsaluLisa kommentaar

Jüri Ratas on olnud peaminister üle 1500 päeva. See on enam kui neli aastat. Umbes sama kaua on mul olnud au olla tema kolleeg. Jüri on olnud äärmiselt tubli peaminister ja justkui linnulennul möödunud ajast jäävad mällu palju põhimõttelisi otsuseid, aga ka COVID kriis, milles oleme minu hinnangul hästi hakkama saanud.

Toon välja mõned olulisemad punktid, mis viimastel aastatel, kui Keskerakond oli peaministripartei, ära sai tehtud.

Viisime Eesti inimeste toimetuleku parandamiseks ellu ulatusliku tulumaksureformi, mis vähendas palgavaesust ja suurendas madalapalgaliste sissetulekuid.
Töötasime välja üksi elava pensionäri toetuse, võtsime vastu mitu erakorralist pensionitõusu, suurendasime märkimisväärselt toetusi lastega peredele ning mitmekordistasime toetusi puudega lastele.
Hariduse väärtustamiseks oleme tõstnud teadus- ja arendustegevuse rahastuse 1%-ni meie sisemajanduse kogutoodangust.
Tõstsime Eesti õpetajate keskmist palka OECD riikide seas ühes kiiremas tempos. Erilise tähelepanu pöörasime riigigümnaasiumite võrgustikule. Eesti haridussüsteemi on hinnatud maailma paremikku kuuluvaks.
Inimkeskse majanduse arendamiseks käivitasime maakondliku tasuta ühistranspordi.
Panime töösse neljarajaliste maanteede ehituse kolmel põhisuunal, kruusateede tolmuvabaks muutmise programmi, laevade Eesti lipu alla viimise, raudteede arendamise, uute energiatehnoloogiate kasutuselevõtu. Samuti vaatasime üle töötute toetamise süsteemi.
Kestliku elukeskkonna tagamiseks oleme panustanud esmatasandi arstiabi kättesaadavusse ja tervishoiu arengusse, aidanud kaasa spordi arengule ja kultuuri püsimisele, taganud riigikaitsele kulud üle 2% SKP-st, arendanud kriisideks valmisolekut, seadnud kliimaneutraalsuse eesmärgi.
Riigijuhtimise parandamiseks oleme tugevdanud kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, kasvatades omavalitsuste tulubaasi üle 185 miljoni euro.
Viisime ellu riigireformi, eraldasime 42 mln eurot riigimajade rajamiseks maakondadesse ning maksime kohalikele omavalitsustele 62 miljonit eurot haldusreformi ühinemistoetusi.
Tõstsime politseinike, päästjate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning tervishoiutöötajate palkasid, toetasime arengut pealinnast kaugemates piirkondades.
Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks viisime edukalt läbi Eesti esimese eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus, algatasime Euroopa Liidu digitippkohtumised Tallinnas ja Kolme Mere initsiatiivi, kanname ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikme vastutusrikast rolli.
Loomulikult ei tasu unustada ka erinevaid COVID kriisimeetmeid, kuid ka kohalikele omavalitsustele eraldatud täiendavat 130 miljonit eurot kriisiinvesteeringuteks ning Töötukassa kaudu makstud palgatoetust summas 231 miljonit eurot.

Seda loetelu võiks jätkata. Suur rõõm on need kaks viimast valitsust Jüri Ratase juhtimisel töötada. Tänan ka kõiki kahe valitsuse ministreid Keskerakonnast, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kadri Simson, Mihhail Korb, Martin Repinski, Jaak Aab, Janek Mäggi, Tarmo Tamm, Taavi Aas, Anneli Ott, Tanel Kiik.

Suur aitäh ka koalitsioonipartneritele – Isamaa erakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu, Martin Helme. Varasemast valitsusest ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Jevgeni Ossinovski.