Risto Kask: vaktsineerimine aitab riiki lahti hoida, kuid see on inimese isiklik otsus

Eesti Päevalehe juhtkiri soovitas kultuuriminister Anneli Oti ametist vabastada, kuna väidetavalt ei ole ta ainsa ministrina COVID-19 vastu vaktsineeritud. Päris kriitiline hinnang. Huvitav muidugi, kust EPL teab, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. Usun, kedagi selle eest hukka mõista, kas ta avaldab või ei avalda terviseandmeid või kas ta räägib oma vaktsineerimisest avameelselt või mitte, on natuke üleliigne. Igasugune vaktsineerimine on isiklik küsimus.

Ise olen vaktsineerimist alati pooldanud ja usun, et see aitab Eesti riiki lahti hoida, samuti hoida lähedasi ja kõiki teisi kaasmaalasi. Kas see tähendab, et mõistan hukka või taunin neid, kes ühel või teisel põhjusel otsustavad mõelda teisiti, seda kindlasti mitte. Loodan, et suurem osa Eesti inimesi otsustavad vaktsineerida, kuid mõistan ka neid, kes otsustavad seda mitte teha. Eesti ei ole autoritaarne riik ning siin ei lahendata probleeme käskude/keeldudega. Kui vaja, peame tegema rohkem ja paremat teavitustööd.

Pean sümpaatseks, et Eesti Päevaleht ja mitmed teised ajakirjanduslikud kanalid on otsustanud vaktsineerimisteemat põhjalikult kajastada, kutsuvad inimesi üles vaktsineerima ning räägivad sellest, miks on vaktsineerimine kasulik. Usun, et see on suureks abiks ning toetab ka vaktsineerimisest positiivsema kuvandi loomist.

Siit saab lugeda Jaak Aabi vastust EPL-i juhtkirjale: https://epl.delfi.ee/artikkel/94102261/jaak-aab-terviseandmete-valjapressimine-ukskoik-kellelt-on-lubamatu

Risto Kask: tegime nõunikega Jaak Aabile sünnipäevaks üllatuse (VIDEO)

Risto Kask, Jaak Aab, Kristi Rüütel

Riigihalduse minister Jaak Aab sai täna 61 aastaseks. Väga väärikas päev väärikas vanuses väärikale mehele. Tegime Kristi ja Priituga Jaagule sünnipäevaks väikese üllatuse. Millise, eks vaadake ise videost järele.

Risto Kask: tühjenevate kortermajade projekt sai lisarahastust 162 711 eurot

Risto Kask, kortermaja

Rahandusministeerium algatas 2019. aastal projekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine“. Projekti esialgne eelarve oli 803 225 eurot. Möödunud nädalal otsustas valitsus projekti rahastust suurendada.

Projekti eesmärk on välja töötada lahendused tühjade ja pooltühjade korterelamute probleemile nii kohalike omavalitsuste kui ka kohalike elanike jaoks. Projektiga loovad riik, kolm kohaliku omavalitsust ja teised koostööpartnerid koos lahenduseks tööriistakasti, mida saavad kasutada kõik omavalitsused üle Eesti. Need on õiguslikud lahendused, konkreetsed sammud elanike ümber kolimiseks jt. Lisaks analüüsitakse ka rahastamis- ja seadusmuudatuste vajadusi ning töötatakse välja vastavad ettepanekud. Projekti tulemustest saavad edaspidi omavalitsused võtta vajalikud tööriistad, millega ennetada ja lahendada oma piirkonnas tühjenevate kortermajade probleemi. Omavalitsused saavad planeerida ja ellu viia elamumajanduse ümberkorraldusega seotud tegevusi arvestades pikaaegseid rahvastikumuutusi, mille tulemuseks on ohutu ja kvaliteetne elukeskkond kõikjal Eestis.

Riigihalduse minister Jaak Aab sõlmis kolme omavalitsuse üksusega (Valga vald, Lüganuse vald ja Kohtla-Järve linn) toetuse andmise lepingud näidisprojekti tegevuste elluviimiseks. Suurem osa eraldatavast toetusest (630 000 eurot) oligi planeeritud projektis osalevatele kohalikele omavalitsustele projektiga kaasnevate kulude hüvitamiseks. Igas projektis osalevas omavalitsuses valiti välja 2-4 pooltühja korterelamut.

Tänaseks on projekt edukalt käivitatud ja selle teostamise käigus saadud teadmised ja kogemused kinnitavad teema olulisust. Järgnevalt on väljatoodud näidisprojekti tegevuste kava koos arengute kirjeldusega ning viidetega projekti käigus valminud materjalidele.

Näidisprojekti läbiviimise käigus on täpsustatud selle maksumust, milleks on 1 001 396 eurot. Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019 korraldusega nr 138 oli eraldatud 803 225 eurot ning projekti täiendav rahaline vajadus on 198 711 eurot. Sellest on 126 000 eurot täiendav toetus kolmele kohalikule omavalitsustele, 36 711 eurot Rahandusministeeriumi projekti elluviimise otsesed kulud (kokku 162 711 eurot) ning 36 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringu läbiviimise otsesed kulud.

Võrreldes näidisprojekti esialgse eelarvega on muuhulgas suurenenud ruumilise kahanemise analüüsi ja elanike kaasamise metoodika väljatöötamise kulu, omandiküsimuste lahendamise kulu ning projektijuhi kulud. Esimese kahe tegevuse kulu on täpsustatud vastavalt tegelikule vajadusele ja riigihangete/läbirääkimiste tulemustele. Elanike kaasamise teemaga seotud kulud ei olnud esialgses eelarves planeeritud, kuid projekti läbiviimise käigus selgus, et kodukoha kahanemine ja oma korterelamu tühjenemine on elanikele tundlik teema ning vajab erilist lähenemist kohaliku omavalitsuse poolt, seda teemat uuritakse täiendavalt ja teatud meetodeid katsetatakse näidisprojekti raames (sh kuidas arutada pooltühja korterelamu elanikega ümberkolimise vajadust ning jõuda kokkuleppele lahenduste osas).

Lisaks eraldas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 43 000 eurot (sisaldab käibemaksu) tühjenenud hoonete lammutusjäätmete ringlussevõtu rakendusuuringu läbiviimiseks näidisprojekti raames.

Eesmärk on analüüsida projekti käigus lammutatavates korterelamutes (vajadusel vaadetakse projektis osalevates kohalikes omavalitsustes ka teisi tüüpe tühjenevaid korterelamuid) saadud materjalide ringlussevõtu potentsiaali ja tasuvust võrreldes tavapärase lammutuse lahendusega, samuti lammutusjäätmete sertifitseerimist korduvkasutamiseks. Muuhulgas on oodatud uuringu teostaja poolt konkreetsed ettepanekud kohalikele omavalitsustele lammutushanke koostamisel. Võimalusel kasutatakse lammutusjäätmed avaliku või erasektori poolt 2021-2022. aastatele kavandatud objektide rajamisel.

Taotlev 43 000 eurot sisaldab uuringu teostamise kulusid, parema praktika piloteerimisel hoonete lammutamisega seotud täiendavaid kulusid ja ringlusse võetavate materjalide sertifitseerimise ja korduvkasutamise korraldamisega seotud kulusid. Summa on eeldatav ja täpne jaotus puudub, kuna uuringu riigihange on läbi viimata. Summa kasutamise jaotuse otsustab majandus- ja taristuminister käskkirjaga.
Tulenevalt riigieelarves käibemaksu planeerimise ja kasutamise ümberkorraldamisest eraldatakse riigiasutusele eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringu põhjal oli Eestis 2013. aastal kokku 476 tühja või vähemalt 25%-ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist ning uuring näitas, et prognooside põhjal lisandub aastatel 2015–2030 644 probleemset korterelamut. Kõige rohkem oli probleemseid korterelamuid Valga maakonnas (108, sh Valga linnas 87) moodustades 17,3% maakonna korterelamutest. Probleemsuselt teine piirkond on Ida-Viru maakond (86, sh Kohtla-Järvel 42), kus probleemsed korterelamud moodustasid 3,6%. Seejuures Ida-Viru maakonnas on rohkem suuremaid kui 1200 m² eluruumi pinnaga paneelelamuid.

Risto Kask: Jüri Ratase 1500 päeva peaministrina tõid Eestile palju head

Risto Kask, Jüri Ratas

Jüri Ratas on olnud peaminister üle 1500 päeva. See on enam kui neli aastat. Umbes sama kaua on mul olnud au olla tema kolleeg. Jüri on olnud äärmiselt tubli peaminister ja justkui linnulennul möödunud ajast jäävad mällu palju põhimõttelisi otsuseid, aga ka COVID kriis, milles oleme minu hinnangul hästi hakkama saanud.

Toon välja mõned olulisemad punktid, mis viimastel aastatel, kui Keskerakond oli peaministripartei, ära sai tehtud.

  • Viisime Eesti inimeste toimetuleku parandamiseks ellu ulatusliku tulumaksureformi, mis vähendas palgavaesust ja suurendas madalapalgaliste sissetulekuid.
  • Töötasime välja üksi elava pensionäri toetuse, võtsime vastu mitu erakorralist pensionitõusu, suurendasime märkimisväärselt toetusi lastega peredele ning mitmekordistasime toetusi puudega lastele.
  • Hariduse väärtustamiseks oleme tõstnud teadus- ja arendustegevuse rahastuse 1%-ni meie sisemajanduse kogutoodangust.
  • Tõstsime Eesti õpetajate keskmist palka OECD riikide seas ühes kiiremas tempos. Erilise tähelepanu pöörasime riigigümnaasiumite võrgustikule. Eesti haridussüsteemi on hinnatud maailma paremikku kuuluvaks.
  • Inimkeskse majanduse arendamiseks käivitasime maakondliku tasuta ühistranspordi.
  • Panime töösse neljarajaliste maanteede ehituse kolmel põhisuunal, kruusateede tolmuvabaks muutmise programmi, laevade Eesti lipu alla viimise, raudteede arendamise, uute energiatehnoloogiate kasutuselevõtu. Samuti vaatasime üle töötute toetamise süsteemi.
  • Kestliku elukeskkonna tagamiseks oleme panustanud esmatasandi arstiabi kättesaadavusse ja tervishoiu arengusse, aidanud kaasa spordi arengule ja kultuuri püsimisele, taganud riigikaitsele kulud üle 2% SKP-st, arendanud kriisideks valmisolekut, seadnud kliimaneutraalsuse eesmärgi.
  • Riigijuhtimise parandamiseks oleme tugevdanud kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, kasvatades omavalitsuste tulubaasi üle 185 miljoni euro.
  • Viisime ellu riigireformi, eraldasime 42 mln eurot riigimajade rajamiseks maakondadesse ning maksime kohalikele omavalitsustele 62 miljonit eurot haldusreformi ühinemistoetusi.
  • Tõstsime politseinike, päästjate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ning tervishoiutöötajate palkasid, toetasime arengut pealinnast kaugemates piirkondades.
  • Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks viisime edukalt läbi Eesti esimese eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus, algatasime Euroopa Liidu digitippkohtumised Tallinnas ja Kolme Mere initsiatiivi, kanname ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikme vastutusrikast rolli.
  • Loomulikult ei tasu unustada ka erinevaid COVID kriisimeetmeid, kuid ka kohalikele omavalitsustele eraldatud täiendavat 130 miljonit eurot kriisiinvesteeringuteks ning Töötukassa kaudu makstud palgatoetust summas 231 miljonit eurot.

Seda loetelu võiks jätkata. Suur rõõm on need kaks viimast valitsust Jüri Ratase juhtimisel töötada. Tänan ka kõiki kahe valitsuse ministreid Keskerakonnast, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kadri Simson, Mihhail Korb, Martin Repinski, Jaak Aab, Janek Mäggi, Tarmo Tamm, Taavi Aas, Anneli Ott, Tanel Kiik.

Suur aitäh ka koalitsioonipartneritele – Isamaa erakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu, Martin Helme. Varasemast valitsusest ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Jevgeni Ossinovski.

Risto Kask: Head omavalitsuspäeva, head omavalitsustegelased, head sõbrad!

Risto Kask, Tiit Terik, Jaak Aab

1. oktoober oli omavalitsuspäev. Selle riikliku tähtpäeva idee on tunnustada ja tutvustada omavalitsust kui põhiseaduslikku institutsiooni.

Jõudu kõigile, kes meie riigi omavalitsustes ja nende heaks panustavad! Jõudu ja jaksu kõigile omavalitsustegelastele!

ELVL eelarveläbirääkimised Rahandusministeeriumis, Risto Kask, Jaak Aab, Tiit Terik, Jan Trei, Kaia Sarnet, Georg Pelisaar, Mart Uusjärv, Marek Lepik, Jüri Võigemast