ida-virumaa – Riigihalduse arengud ja uudislood

Risto Kask: Reinar Halliku korvpallikooli tegevuse lõpp Alutaguse vallas on kahetsusväärne, omavalitsused peaksid ulatama abikäe

mai 10, 2022Posted in Personal blogTagged Alutaguse, huviharidus, ida-virumaa, Iisaku, jalgpallikool, kohalik omavalitsus, korvpall, korvpallikool, Reinar Hallik, risto kaskLisa kommentaar

Lugesin suure hämmastusega, et hästi tuntud Reinar Halliku korvpallikool peab tegutsemise Iisakul, Alutaguse vallas, lõpetama. Oleme ministeeriumi poolt antud korvpallikooli mõne aasta eest toetanud ning olen ka mõtetes neile alati kaasa elanud. Loomulikult ei tule ükski huviharidus tasuta, kuid juba ainuüksi asjaolu, et heal tasemel korvpallikool Ida-Virumaal tegutseb, on piirkonnale igati positiivne ning omab ka laiemat regionaalset mõõdet. Rääkimata, et eesti- ja venekeelsete laste ühistegevus aitab laste lõimumisele kaasa.

Korvpallikoolide (aga ka jalgpallikoolide) ülalpidamine ei ole odav lõbu ja mingisugust äri siit oodata ei tasu. Kvaliteetse huvihariduse pakkumine on kallis ja ei ole midagi ebatavalist, et parimad treenerid on ka paraku kallid, nagu ka taristu ja treeningvahendite hankimine ning ülalpidamine. Seetõttu on loomulik, et piirkondades kus vanematel võimalusi omapanuseks on vähem, tuleb omavalitsus ja aitab.

Loodan, et selle uudise valguses otsustab mõni teine Ida-Virumaa kohalik omavalitsus korvpallikoolile oma abikäe pakkuda. Kindlasti väärib Eesti korvpall edendamist ning selleks, et treenida tipptreenerite käe all, on Reinar Halliku Korvpallikool kahtlemata õige koht.

Risto Kask: kohatu on rääkida Eesti Energia põlevkiviõlitehase ehitamisest loobumisest

juuni 1, 2021juuni 2, 2021Posted in Personal blogTagged õiglane üleminek, Eesti Energia, Enefit280, ida-virumaa, Keit-Pentus Rosimannus, MTÜ Loodusvõlu, põlevkiviõli, rahandusministeerium, rahandusminister, risto kaskLisa kommentaar

Teadupärast soovitas Rahandusminister Eesti Energial peatada investeeringud kavandatavasse Enefit280 põlevkiviõlitehasesse ning soovitas veelkord vaadata üle tehase tasuvusarvutused, seades kahtluse alla õlitehase rajamise otstarbekuse. Kindlasti ei ole õlitehasest loobumine asjakohane, sest tegemist on Ida-Virumaa arengu seisukohalt olulise projektiga.

Ei ole uudis, et Eesti Energia ja MTÜ Loodusvõlu õlitehase ehitusloa osas kohtuvaidlusi peavad, kuid selles ei ole midagi erakordset – sarnaseid vaidlusi tuleb ikka ette.

Olgu veelkord üle korratud, et eelmine valitsus suurendas möödunud aastal uue õlitehase ehituseks Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra. Kokku läheb tehas maksma hinnanguliselt 286 miljonit eurot, mis on Ida-Virumaa energeetikasektori arendamisel igati asjakohane ja vajalik. Seniselt põlevkivi kasutuselt, millest olulise osa moodustas põlevkivi elektrienergia tootmise eesmärgil katlasse kütmine, on vaja edasi liikuda. Tuleb leida uusi võimalusi põlevkivi väärindamiseks ning põlevkiviõli on üheks selliseks võimaluseks, mille osas on Ida-Virumaal olemas ka põhjalik kompetents.

Samas peab põlevkivi väärindamine käima käsikäes uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga, et põlevkivi väärindamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja efektiivne. Uus põlevkiviõlitehas on samm õiges suunas, ka kliimaeesmärkide täitmisel, sest põlevkiviõli tootmise CO2 jalajälg on väiksem kui põlevkivist elektrienergia tootmisel – kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades on võimalik põlevkiviõli toota senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt. Põlevkiviõlil on olemas ka stabiilne turg, ehk tootmine uues Enefit280 tehases oleks jätkusuutlik ka majanduslikult.

Eraldi teema on piirkonda tekkivad töökohad ja Ida-Virumaa elanikele heaolu tagamine, mis ei ole sugugi väheoluline. Teadupärast on aastakümneid väldanud põlevkiviajastu Ida-Virumaa inimesi piisavalt karastatud ning suured tööstused neid ei hirmuta. Pigem on tänases põlevkivisektoris palju neid, kes samas sektoris ühel või teisel moel hea meelega jätkaksid. Eesmärk peaks olema, et Ida-Virumaale tekib uusi töökohti juurde. Meil tuleb järgnevatel aastatel leida rakendus sadadele, kui mitte tuhandetele inimestele, keda põlevkivi kasutamise intensiivsuse vähendamine puudutab.

Ida-Virumaa vajab mitmekülgset ettevõtlussektorit – nii suurtööstust, tootmist, nutikaid VKE-sid, iduettevõtteid, kui ka innovaatilisi tegijaid, kes väärindaksid põlevkivi uutel ja keskkonnasõbralikumatel meetoditel.

Esimese astme kohtuotsus tuleb Enefit280 põlevkiviõlitehase osas 4. juunil. Olenevalt otsusest on juunis võimalik ümber vaadata ka esmase õiguskaitse kohaldamine. Seetõttu ei tasu hetkel rääkida sellest, et õlitehase projekt ei ole perspektiivne või seda ei tule. Kindlasti äärmiselt mõistlik ja vajalik, et tehas tuleks.

Risto Kask: koroonaviiruse uute nakatumiste statistika teeb murelikuks

veebruar 17, 2021Posted in Personal blogTagged Harjumaa, Hiiumaa, ida-virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, koroonaviirus, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, risto kask, Saaremaa, Sotsiaalministeerium, Tartumaa, Terviseamet, Vabariigi Valitsus, Valgamaa, Võrumaa, ViljandimaaLisa kommentaar

Möödunud ööpäevaga tuli juurde 811 positiivset testi, surmasid oli kaks.

Teatavasti oleme saanud nüüd paar nädalat elada leevenenud piirangute tingimustes. Üle Eesti ühtlustati piiranguid ning Harjumaal ja Ida-Virumaal kaotati karmid piirangud toitlustusele, treeningule ning vaba aja veetmise võimalustele. Sellel paistab olevat tuntav mõju uute nakatumiste arvule.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 508). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti.
Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut. Järvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.

Hetkel pannakse kõva rõhku vaktsineerimisele ning vaktsineerimiste tempo kiirendamisele. Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest. Järgnevatel nädalatel on oodata vaktsineerimise tempo kiirenemist.

Kahjuks tundub, et väsimus piirangutest on suur, kuid tuleb veel vastu pidada. Olge tublid, hoidke distantsi ja kandke maski!

https://www.err.ee/1608112795/oopaevaga-lisandus-811-koroonapositiivset-suri-kaks-inimest

Risto Kask: valitsus leevendas Harjumaal ja Ida-Virumaal piiranguid, mujal piirangud ühtlustuvad

jaanuar 30, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, Eesti, Harjumaa, huvitegevus, ida-virumaa, Judo, kriis.ee, Laulmine, noorsootöö, piirangud, Puhkpill, risto kask, Sport, Täienduskoolitus, Toitlustusasutus, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Valitsus otsustas 28. jaanuari kabinetiistungil Harjumaal ja Ida-Virumaal COVID piiranguid leevendada. Alates 1. veebruarist leevenevad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal toitlustusasutustele ja meelelahutusteenuse pakkujatele. Piirangud leevenevad ka sportimisele ja huvitegevusele.

Toitlustusasutustes hakkab alates 01.02 kehtima 6+2 reegel. Maksimaalselt võib istuda 6 inimest lauas, lauad peavad paiknema 2m vahega. Avatud võib olla õhtul kuni kella 21.00-ni. Alates kell 21.00 kuni 06.00 peab toitlustusasutus olema suletud.

Meelelahutusteenuse pakkumise kohas kehtestati samuti 6+2 reegel. St maksimaalselt võib viibida 6 inimest grupis, grupid ja/või tegevused peavad olema eraldatud 2m vahega. Kell 21.00-06.00 peab asutus olema suletud.

Sisetingimustes sportimisel on edaspidi lubatud ka kontaktne ja kõrge riskiga tegevus 2+2 põhimõttel. See tähendab, et korraga võivad treenida kaks inimest, kahesed grupid peavad hoidma teise grupiga vahet 2m. Siia alla käivad nt tantsimine, judo, enesekaitsekoolitus, laulmine, puhkpill jne. Piiranguna hakkab kehtima põhimõte, et sama tegevuse raames ei tohi vahetada partnerit/toimuda muid kontaktne, nt treeneriga.

Huviringide puhul on edaspidi mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevuse puhul lubatud osaleda 10+1 põhimõttel, st maksimaalselt 10 osalejat ja treener. Siia alla käivad nt maalimine, kitarriõpe, keraamikaring jne. Välitingimustes sportimisel ja muudel tegevustel on edaspidi leebemad piirangud.

Nüüd võib välitingimustes sportida, treenida, noorsootööd-, huvitegevust-, huviharidus-, täienduskoolitust- ja täiendõpet läbi viia kuni 50 liikmelistes gruppides. Sama piirang kehtib ka välitingimustes võistlustele.

Täpsem ülevaade on kättesaadav kriis.ee lehel.

Risto Kask: valitsus otsustas kultuuriettevõtteid täiendavalt 1,4 miljoni euroga toetada

jaanuar 24, 2021jaanuar 22, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, Eesti, ettevõtlustoetus, Harjumaa, ida-virumaa, Kultuuriettevõtted, Kultuurikatel, Kultuuriministeerium, kultuuriorganisatsioonid, risto kask, toetusmeedeLisa kommentaar

Valitsus eraldas 21. jaanuaril Vabariigi Valitsuse reservist täiendavalt 1,4 miljonit eurot, et toetada.

koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis kultuuriettevõtteid.
Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine kultuuriorganisatsioonidele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks ning oodatav tulemus on see, et toetust saavad organisatsioonid oma tegevust jätkavad.

Toetust antakse organisatsioonide tegevuse piiramisega kaasnenud käibe languse tingimustes möödapääsmatute juba tehtud ja eesolevate kulude kompenseerimiseks. Toetuse andmise täpsed tingimused töötab välja Kultuuriministeerium ja need kinnitatakse kultuuriministri määrus(t)ega.

Taotlusvoorud avatakse jaanuaris 2021.

Risto Kask: Ida-Virumaa õiglase ülemineku sihtpiirkonda ei ole mõistlik laiendada. Läbirääkimised selles osas jätkuvad

jaanuar 20, 2021jaanuar 30, 2021Posted in Personal blogTagged Õiglane üleminek, Õiglase ülemineku juhtkomisjon, Euroopa Komisjon, Haridus- ja Teadusministeerium, HTM, ida-virumaa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, põlevkivi, risto kask, rohepööre, SOM, SotsiaalministeeriumLisa kommentaar

Risto Kask, Jaak Aab, Hando Sutter, Kristi Rüütel

20. jaanuaril toimunud Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjoni koosolekul vaatasime üle, milline on olnud õiglase ülemineku senine protsess ja edasiminekud ning milline on edasine prognoositav ajakava.

Väga põhimõtteliseks küsimuseks, mis tõstatus taas ka toimunud koosolekul, on õiglase ülemineku sihtpiirkonna laiendamine Lääne-Virumaale ja Jõgevamaale, aladele, mis asusid haldusreformi eelsel ajal Ida-Virumaa territooriumil. Teadupärast arutati küsimust valitsuskabinetis detsembris ning jõuti otsusele, et võimalusi sihtpiirkonna laiendamiseks peaks uurima.

Tänaseks on esmane Euroopa Komisjoni tagasiside olemas – abi intensiivsust ei tohiks piirkonna laiendamisega vähendada. Piirkonna laiendamisel peaks põhiargumendiks olema, kas piirkonda ootavad ees põlevkivisektori kahanemisest tingitud raskused või mitte. Vajadus tuleb faktiliselt ja detailselt ära tõendada – töötuse määra, oodatavaid koondamisi/kaduvad põlevkivisektori töökohti jms arvesse võttes. Haldusreformi eelsed piirid ei saa iseenesest olla argumendiks. Kuna põlevkivi kasutamine on väljaspool Ida-Virumaad tänaseks lõppenud, ei ole tegelikult võimalik leida ka argumente, et sihtpiirkonna laiendamist objektiivselt põhjendada. Seetõttu on mõistlik sellest loobuda. Uue valitsuse ülesandeks jääb teema taas päevakorda võtta.

Õiglase ülemineku fondi eesmärgiks on leevendada põlevkivisektori kahanemisega kaasnevaid mõjusid. Seetõttu on väga oluline, et koostatav territoriaalne kava kommunikeeriks selgelt riiklikku pühendumust kliimaeesmärkide ja rohepöörde saavutamisele. Senine panus on olnud tubli, kuid kogu tervik vajab veel tööd. Fookus tuleks kontsentreerida sellele, millised saavad olema uued meetmed ning nende tingimused.

Koosolekul kuulasime ka ministeeriumite ettekandeid õiglase ülemineku fondist rahastatava tegevussuuna „Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng“ meetmete esmaste tutvustuste osas. Ülevaated tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad. On rõõm tõdeda, et kõigis valdkondades töö käib.

Õiglase ülemineku fondi maht kokku on 340 mln eurot. See jaguneb kahe suuna – mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengu (248 mln eurot) ning atraktiivse elukeskkonna (92,63 mln eurot) vahel.

Risto Kask: Ida-Virumaa ettevõtted said riigilt 2,13 mln eurot toetust

jaanuar 18, 2021Posted in Personal blogTagged COVID toetused, Eesti, ida-virumaa, risto kaskLisa kommentaar

Riik maksis jaanuari alguses 194-le covid piirangutest kannatada saanud Ida-Virumaa ettevõtjale toetusena kokku 2,13 miljonit eurot.

Väljamaksed hakkasid pihta 8. jaanuari paiku. Maksimaalne toetuse suurus oli 180 000 eur. See on üks osa enam kui 30 mln euro suurusest covid teise laine abipaketist.

Ettevõtja peab toetuse saamiseks tegutsema majutuse ja toitlustuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande või muude valitsuse korralduses nimetatud teenindavate tegevuste valdkonnas, tal peavad olema töötajad Ida-Virumaal ning tema tegevus peab olema täielikult peatatud või oluliselt piiratud. Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu toetusele kvalifitseeruvate ettevõtete EMTAK kood peab klappima valitsuse korralduses loetletud koodidega (valitsuse korraldus).Toetuse saaja suhtes ei tohi olla alustatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust, FIE peab olema 15. detsembri seisuga esitanud ettevõtlustulu deklaratsiooni 2019. aasta kohta.

Toetus arvutati 2020. aasta novembri palgakulu põhjal 15. detsembri seisuga novembri eest maksu- ja tolliametile esitatud deklaratsiooni alusel. Pärast seda kuupäeva esitatud deklaratsioone ega nende parandusi ei arvestata. Toetuse maksimaalne suurus ettevõtja kohta on kuni 180 000 eurot. FIE maksimaalne toetussumma on 2020. aastal kehtiva kuupalga kahekordne alammäär tema enda kohta. Kui FIEl on töötajad, lisandub nende eest makstav toetus.

Toetuse väljamaksmisel tuleb ka jälgida, et ei ületataks ettevõtja vähese tähtsusega abi piiri. Kui selle toetuse väljamaksmisega piir ületataks, kantakse toetuse saajale esialgu üle see osa summast, mis tema vähese tähtsusega abi piiri ei ületa. Peale riigiabi loa saamist kontrollitakse, kas toetuse saaja vastab COVID-19 raamistiku tingimustele ja kantakse üle ülejäänud toetuse summa, kvalifitseerides juba antud vähese tähtsusega abi ümber riigiabiks.

Toetuse saamiseks otse oma pangakontole tuli ettevõttel hiljemalt 6.jaanuariks 2021 esitada oma ettevõtte pangakonto number MTA iseteeninduskeskkonnas e-MTA ja lisada juurde pangakonto omaniku (ettevõtte) nimi. Seda saab teha valides menüüst „Suhtlus“->“Kirjavahetus“. MTA saadab toetuse saajatele ka sellekohase teavituse.

Toetuse saajatele, kes pangakontot MTA teavituse peale tähtajaks ei esitanud või kellel on riiklike maksude võlg või esitamata deklaratsioonid, kantakse toetus ettevõtte ettemaksukontole MTAs. Sellisel juhul tehakse toetuse summast rahaliste kohustuste olemasolul nende tasumiseks tasaarveldus. Kui tasumisele kuuluvaid nõudeid ei ole, on see ettevõtja vaba raha, mida ta võib kasutada vastavalt oma soovile, kas siis jättes ettemakseks tulevaste nõuete katteks või paludes selle summa väljamaksmist enda pangakontole tavapärases korras.