hinnatõus – Riigihalduse arengud ja uudislood

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis (2022) eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 7,5 protsendini.

Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Selle tulemusena on tarbijahindade tõus uutes kõrgustes. Möödunud sügisel tuli ettevõtetel ja majapidamistel kohaneda energiahindade šokiga ning selle kandumisega ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse, põhjustades meil kahekohalise inflatsiooni. Praegune sõjategevusest, sellele järgnenud sanktsioonidest ning kaupade tarneprobleemidest tulenev šokk on kergitanud inflatsiooni tasemele, mis oli omane 1990ndatele aastatele. Sealjuures on aprilli vastav näitaja euroalal ajaloo kõrgeim.

Valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks aitasid viimase poole aasta jooksul mõnevõrra leevendada hinnatõusu. Aprillis said need meetmed läbi ning nende kadumine andis hinnanguliselt kaks kolmandikku kuisest tarbijahindade tõusust.

Energiahindade kallinemine mõjutab Eestit tunduvalt rohkem kui euroala keskmiselt. Energia osakaal majapidamiste kulutustes on pea 40 protsenti suurem ning oleme selle näitajaga koos Lätiga ühed kõrgemad. Aastaga on energiahinnad tõusnud 73 protsenti, moodustades 11 protsendipunkti ehk rohkem kui pool tarbijahindade tõusust.

Aprillis toimus oluline nihe teenuste hindades. Ukraina sõjapõgenike vajadus eluruumide järele on üüripindade pakkumist oluliselt vähendanud, kergitades üürihindu ühe kuuga 12 protsendi võrra. Lisaks on teenuste hindu kergitamas sisendite kallinemine ning ilmselt ka koroonapiirangute lõpetamise mõju.

Aprilli tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem. Arvestades viimastel kuudel toimunud hinnaarenguid, sõjategevuse tõenäolist jätkumist ning energiakandjate tulevikutehingute väljavaateid, tuleb ka lähikuudel arvestada hoogsa inflatsiooni jätkumisega.

Vaata ka:

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ministeeriumi blogis hinnatõusu põhjustest ning sellest, mida riik teha saab: https://blogi.fin.ee/2022/05/mida-teha-kiire-hinnatousuga/

Allikas: Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 2,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 15,2 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul taas uuele kõrgtasemele, ulatudes 7,5 protsendini.

Kõrgete energia- ja toorainehindade ning globaalsete tarneprobleemide mõjul kiirenes tarbijahindade tõus möödunud aasta lõpus Eestis kahekohaliseks. Valitsusepoolsed leevendusmeetmed aitasid mõnevõrra pehmendada kõrgete energiahindade mõju majapidamistele. Kui veel aasta alguses oli ootus, et alates suvekuudest hakkab hinnatõus selgelt pidurduma, siis Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kaubanduse katkemine idanaabriga ja suurenenud risk Venemaalt pärit energiale sanktsioonide kehtestamisele on majanduse väljavaadet oluliselt muutnud.

Selle tulemusena on mitmete energiatoodete, näiteks gaasi ja toorainete hinnad maailmaturul uutes kõrgustes ning tulevikutehingute kohaselt püsib kõrgena kogu tänavuse aasta jooksul. Selgelt avaldus see mootorikütuse hindades, mis kallinesid ühe kuuga pea viiendiku võrra. Aastases võrdluses on mootorikütust, elektrit, gaasi ja soojust kajastav energia kallinenud 54 protsenti. Ilma energia leevendusmeetmeteta oleks hinnatõus veel kiirem.

Teise tegurina põhjustab sõjategevus ja kaubanduse katkemine idanaabriga toidutoorme kallinemist, seda nii teravilja kallinemise ja väetiste puuduse tõttu. Sellemõju tunnevad aasta teisel poolel ka siinsed tarbijad. Samas tuleb arvestada, et toiduainete hinnad on viimastel kuudel tõusnud sisendhindade tõttu niigi märkimisväärselt kallinenud (13,8 protsenti). See tähendab ühtlasi, et inflatsiooni selgem aeglustumine on sõjategevuse tulemusena lükkunud 2023. aasta algusesse.

Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel kiirenenud, ulatudes märtsis 6,7 protsendini. Seda võib eelkõige seletada sisendite kallinemisega, nagu jätkuv palgasurve ja kõrgete energiahindade kaudsete mõjudega. Lisaks on tööstuskaupade hinnatõus jätkumas, seda nii meil kui Euroopas laiemalt.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos arvestab energiakandjate kõrge hinnatasemega kogu käesoleva aasta jooksul. Selle kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 12,7 protsenti, kiire tõus jääb aga ajutiseks. Tarbijahindade tõus aeglustub 2023. aastal 2,1 protsendini, kui välistegurite mõju hakkab taanduma. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohta saab lähemalt lugeda siit: https://fin.ee/uudised/majanduse-kaekaiku-mojutavad-vene-agressioon-ja-sellest-mojutatud-kiire-hinnatous

Silt: hinnatõus

Hinnatõusu tempo on aprillis jätkuvalt kiire

Risto Kask: sõja mõjud kergitavad inflatsiooni, hinnatõus on uuel kõrgtasemel