Risto Kask: põhikooli lõpetamisele ja hindamisele kehtestati 2020/2021 õppeaastaks uus leebem korraldus

Valitsus otsustas leevendada tingimusi põhikooli lõpetamisele. 25. veebruaril kehtestati põhikooli lõpetamise ja hindamise uus leebem korraldus 2020/2021 õppeaastaks.

Edaspidi kehtib olukord, kus kõik põhikooli riikliku õppekava järgi õppivad õpilased peavad küll põhikooli lõpetamiseks sooritama seaduses ette nähtud lõpueksamid, mis annavad objektiivse pildi õpilase teadmiste tasemest põhikooli lõpus, kuid eksamitulemus ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel määrav.

Jätkuvalt on vaja sooritada põhikooli lõpueksamid, milleks on eesti keel või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keel teise keelena, matemaatika ja aine õpilase valikul.

Lisaks on põhikooli lõpetamiseks vajalik tingimus õppeainete viimaste aastahinnete tulemus vähemalt „rahuldav” või „arvestatud” ja õpilase kolmandas kooliastmes sooritatud loovtöö, välja arvatud, kui see ei ole õppenõukogu otsusel võimalik.
Eelnõu järgi võib õppenõukogu otsusega anda lõputunnistuse õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines „nõrk“ või „puudulik“.

Õppekorralduse muudatuse ajendiks on COVID tõttu tekkinud ebaühtlane õpikvaliteet, võimalikud õpilüngad ja ka vaimne stress, mis kriisiaegse õppekorraldusega on kaasnenud (sh lõpueksamitega kaasnev pinge).

Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.hm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-pohikooli-lopetamise-tingimused-eksamid-toimuvad

Risto Kask: Rahandusministeeriumi tublid nõunikud jätkavad teadusmaastikul

Risto Kask, Kristi Rüütel, Gerttu Blank

Postitan ühe pildimeenutuse 2020. aasta detsembrist. Teadupärast suundusid minu kaks tubli kolleegi Rahandusministeeriumist tööle Haridus- ja Teadusministeeriumisse.

Kristi ja Gerttu viimasel tööpäeval tegime ka selle toreda pildi. Nüüd on neist saanud tublid hariduspoliitika edendajad. Kindlasti võidab Haridusministeerium sellest väga palju. Kivi kotti ja häid kordaminekuid uues ametis!

Risto Kask: Mailis Repsi tagasiastumine on suur tagasilöök Eesti haridussüsteemile

20. novembri õhtupoolikul teavitas haridusminister Mailis Reps, et astub ametist tagasi. Põhjendades seda Õhtulehe poolt avaldatud looga, kus heideti ministrile ette ümberkäimist ministeeriumi varaga.

Olen varasemalt juba oma arvamuse välja öelnud, et minu hinnangul ei ole Mailis Reps ministeeriumi vara kuritarvitanud. Õhtulehe lugu ning ka sellele järgnev arutelu meediaveergudel on olnud ebaproportsionaalne ja see tegi paratamatult liiga. Nii Repsile endale, kui ka tema perele.

Mailis Repsi ministriks olemise ajal toimus haridusmaastikul nii mõndagi positiivset. Näiteks õnnestus välja võidelda, et teaduse rahastamine tõuseks 2021. aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kunagi varem ei ole teaduse rahastamine SKP suhtes nii suur olnud. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele omandamise toetamine alates lasteaiast. Need on kõik ammu oodatud asjad.

Varasematest tegudes on kahtlemata värskelt meeles haridustöötajate palgakasv. Möödunud aastal suurendati riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud jõudsid muuhulgas hariduse valdkonda. Õpetajate palgafondi tõusuks nähti 2019. aastal ette 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mille tulemusel jõudis õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Samamoodi tõusid näiteks lasteaiaõpetajate sissetulekud.

Aga palju olulist, mis Mailis Repsi eestvedamisel 2021. aasta riigieelarvesse jõudis, ootab veel elluviimist. Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Kõrgharidusõppe kvaliteedi hoidmiseks, kättesaadavuse tagamiseks suureneb kõrgkoolide tegevustoetus 5 protsenti.

Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites 1,2 miljoni euroga. 3,1 miljoni euroga toetatakse Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.

Kindlasti on Mailis Repsi tagasiastumine Eesti haridussüsteemile tervikuna suur kaotus. See aga ei tohi saada haridusvaldkonna arengule takistuseks. Kindlasti ootavad uut ministrit ees suured kingad, mida täita. Kes neid kingi täitma hakkab, peaks kõigi eelduste kohaselt selguma lähiajal.