20. novembri õhtupoolikul teavitas haridusminister Mailis Reps, et astub ametist tagasi. Põhjendades seda Õhtulehe poolt avaldatud looga, kus heideti ministrile ette ümberkäimist ministeeriumi varaga.
Olen varasemalt juba oma arvamuse välja öelnud, et minu hinnangul ei ole Mailis Reps ministeeriumi vara kuritarvitanud. Õhtulehe lugu ning ka sellele järgnev arutelu meediaveergudel on olnud ebaproportsionaalne ja see tegi paratamatult liiga. Nii Repsile endale, kui ka tema perele.
Mailis Repsi ministriks olemise ajal toimus haridusmaastikul nii mõndagi positiivset. Näiteks õnnestus välja võidelda, et teaduse rahastamine tõuseks 2021. aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kunagi varem ei ole teaduse rahastamine SKP suhtes nii suur olnud. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele omandamise toetamine alates lasteaiast. Need on kõik ammu oodatud asjad.
Varasematest tegudes on kahtlemata värskelt meeles haridustöötajate palgakasv. Möödunud aastal suurendati riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud jõudsid muuhulgas hariduse valdkonda. Õpetajate palgafondi tõusuks nähti 2019. aastal ette 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mille tulemusel jõudis õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Samamoodi tõusid näiteks lasteaiaõpetajate sissetulekud.
Aga palju olulist, mis Mailis Repsi eestvedamisel 2021. aasta riigieelarvesse jõudis, ootab veel elluviimist. Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Kõrgharidusõppe kvaliteedi hoidmiseks, kättesaadavuse tagamiseks suureneb kõrgkoolide tegevustoetus 5 protsenti.
Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites 1,2 miljoni euroga. 3,1 miljoni euroga toetatakse Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.
Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.
Kindlasti on Mailis Repsi tagasiastumine Eesti haridussüsteemile tervikuna suur kaotus. See aga ei tohi saada haridusvaldkonna arengule takistuseks. Kindlasti ootavad uut ministrit ees suured kingad, mida täita. Kes neid kingi täitma hakkab, peaks kõigi eelduste kohaselt selguma lähiajal.
Riigihalduse arengud ja uudislood 