Euroopa Liit – Riigihalduse arengud ja uudislood

Eesti tegi koos üheksa liikmesriigiga ELile ettepanekud kriisi leevendamiseks

aprill 29, 2022aprill 29, 2022Posted in Personal blogTagged Eesti, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, majandus, maksumaksja, Putin, rahandusministeerium, sõda, Ukraina sõda, VenemaaLisa kommentaar

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: Valgevene suunalisi lende täielikult välistada ei ole mõistlik

mai 27, 2021Posted in Personal blogTagged Alexander Lukashenko, belarus, Belavia, Euroopa Liit, lennupiirangud, minsk, risto kask, ryanair, valgeveneLisa kommentaar

Nagu näha täna langetatud otsusest, keelab ka Eesti riik lennuliinid Valgevene suunal. Minu arvates ei ole see otsus mõistlik. Valgevene inimeste vabaduste ulatuslik piiramine, sealhulgas riigist lahkumise sisuliselt võimatuks muutmine, on vastuolus soovitava eesmärgiga.

Nagu olen varem rõhutanud, ei kiida ma Alexander Lukashenko režiimi poolt maandatud Ryanairi kaasust heaks. Usun, et see oli Valgevene poolt vägagi mõtlematu samm ja inimeste kaaperdamine taolisel jõulisel moel on lubamatu. Mõistan täielikult riikide ja Euroopa Liidu soovi rakendada sanktsioone, mis on kahtlemata ka õigustatud. Samas peavad need sanktsioonid olema eelkõige majanduslikud. Näiteks piirangud kaupade ekspordile/impordile.

Rääkides lendamisest, puudutab see küsimus rohkem tavainimest. Kui Belavia lennud keelatakse, peaks võimaldama Euroopa Liidu lennufirmadel Minski suunalisi lende sooritada. See ühelt poolt tagaks teatava majandusliku sanktsiooni mõju, kuna Belavia riikliku lennufirmana ei saa tegutseda, kuid samas jätaks võimaluse kohalikele inimestele riigist lahkumiseks. Me teame, et paljud Valgevene IT sektori töötajad käivad tööl Eestis, puudub igasugune põhjus nende inimeste karistamiseks.

Risto Kask: eurotoetuste arutelunädalal tehakse juttu toetuse jagamise tingimustest ja tegevustest

märts 22, 2021Posted in Personal blogTagged Eesti 2035, EL, Euroopa Liit, eurotoetused, rahandusministeerium, risto kask, RRF, struktuurtoetused, Taasterahastu, vastupidavusrahastuLisa kommentaar

NB! Algab uue perioodi eurotoetuste arutelunädal. Märtsi alguses valitsuse poolt rohelise tule saanud 2021-2027 perioodi välistoetuste 4,6 miljardi kasutamise arutelud jätkuvad sel nädalal ministeeriumite ja partnerite ringis, kus arutatakse toetuse jagamise tingimusi ja toetatavaid tegevusi, eesmärgiga vahendid tulemuslikult ja kiiresti kasutusele võtta.

Eestil on võimalik aastatel 2021-2027 saada EL struktuuritoetusi ning kriisi tõttu lisandunud taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendeid ligi 4,6 miljardi euro ulatuses. Sellest lõviosa suunatakse rohepöördesse ning innovatsiooni ja teadusvõimekuse kasvu. Oluliste valdkondadena läheb toetusraha ka oskuste tööturuga paremasse kooskõlla viimisesse, vananeva rahvastikuga seotud väljakutsete lahendamisse, ühendusvõimaluste parandamisse ning regioonide tasakaalus arengusse.

Nädal on jagatud viieks teemaks – nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ning inimestele lähedasem Eesti. Päeva alguses annavad riigikantselei esindajad ülevaate “Eesti 2035” strateegiast, seejärel rahandusministeeriumi esindajad uue Euroopa Liidu toetusperioodi fookustest ja rahade jaotusest. Seejärel toimuvad kitsamatel teemadel arutelud, mida veavad ministeeriumide esindajad ning mis keskenduvad uue toetusperioodi meetmete ettevalmistamisele.

Aastatel 2021-2027 saab Eesti EL struktuurifondidest ning taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) kokku 4,65 miljardit eurot. Kõige enam vahendeid, 1,1 miljardit suunatakse rohelisema Eesti saavutamiseks ning 742 miljonit eurot nutikama Eesti eesmärki.

Vaata ka:

Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaan ning arutelunädala materjalid:

https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine?fbclid=IwAR1A5xSTTn_deobsktcBdw8zCAtiaBEI8tgDUoYcmb26eYqr_vsReh8vaSg

Info allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus

märts 20, 2021märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, Eesti, Eesti Pank, Euroopa Liit, majanduskasv, majandusprognoos, risto kaskLisa kommentaar

Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus. Meie toimetulek majanduskriisis oli aga äärmiselt tugev, tegime oodatust oluliselt parema tulemuse.

Nagu teate, tabas Euroopa Liidu riike 2020. aastal sügav majanduslangus, mis oli põhjustatud COVID19 pandeemiast

2020. aasta kokkuvõttes tegi Eesti 2,9 protsendilise majanduslangusega ühe tugevaima tulemuse Euroopas. Jagasime koos Soomega kuuendat kohta, olles ees kõigist Euroopa klassikalistest tuumikriikidest nagu nt Saksamaa (-4,9%), Prantsusmaa (-8,1%), Itaalia (-8,9%) ning Hispaania (-11%).

📌 Euroopa Liidus keskmiselt langes 2020. aasta II kvartalis majandus -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%. Eestis oli II kvartalis majanduslangus -5,4%.

📌 Samasugune langustrend jätkus ka III ja IV kvartalis. ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eesti majanduslangus oli III kvartalis -2,7% ning IV kvartalis -1,2%).

Euroopa Komisjoni talveprognoosi alusel on 2021. aastal oodata 3,7% majanduskasvu. Eesti Pank prognoosis Eesti majanduskasvuks ca 3%. Seega oleme 2020. aasta majanduskriisis väga hästi toime tulnud ning väljavaated on ka 2021. aastaks Eestil head.

Eesti kriisiga toimetulekule aitasid kahtlemata kaasa riigi poolt rakendatud meetmed COVID19 pandeemiaga toimetulekuks, sealhulgas õnnestusid hästi erinevad tööturumeetmed ning ettevõtjatele suunatud ning töökohtade säilitamiseks rakendatud toetusmeetmed. Tehtud otsused õigustasid end ja nagu näha, oli meetmete mõju positiivne.

Selle eest tuleb tänada eelmise valitsuse võtmeisikuid, eelkõige Jüri Ratast, Martin Helmet ja Helir-Valdor Seederit, kuid oma panuse andsid ka kõik teised valitsuse liikmed, ministeeriumide ametnikud ning riigikogu saadikud, kes 2020. aasta riigi lisaeelarve lugemisse panustasid. Igal juhul hästi tehtud. Loodame, et Eesti tugev sooritus jätkub.

Risto Kask: Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil lepiti kokku kliimaseaduse üldistes lähenemisviisides

jaanuar 18, 2021Posted in Personal blogTagged Euroopa Keskkonnanõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, keskkonnanõukogu, kliimaseadus, risto kaskLisa kommentaar

Vahvaid uudiseid kliimateemadel. Detsembris toimus Brüsselis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istung, kus lepiti kokku kliimaseaduse üldises lähenemiseviisis ehk eesmärgis vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Järgmiseks sammuks on kliimaseaduse läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide ühiseid seisukohti esindab läbirääkimistel lähtuvalt kokkulepitud üldisest lähenemisviisist EL Nõukogu eesistuja, kelleks alates jaanuarist on Portugal.

Euroopa kliimaseaduse ettepanek on üks Euroopa rohelise kokkuleppe paketti kuuluvatest algatustest, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt õiguslikult siduvad 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid.
EL keskkonnanõukogu andis heakskiidu ka ELi uue 2030. aasta eesmärgi esitamisele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Pariisi kokkuleppe järgi pidid EL ja ka kõik teised Pariisi kokkuleppe osalisriigid 2020. aasta jooksul 2030. aasta kliimaeesmärki uuendama ning sellest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaati teavitama.

Lisaks kinnitati nõukogu järeldused ringmajanduse tegevuskava kohta, kus rõhutatakse digilahenduste arendamise vajadust, jäätmetekke vältimise tegevusi ja COVID-19 kriisist taastumist. Kinnitati ka nõukogu järeldust kestlikkust toetava digitaliseerimise kohta, mille eesmärk on rõhutada digitaliseerimise rolli kliimamuutuste leevendamisel, keskkonna kaitsel ja kestliku arengu saavutamisel, tegeledes samal ajal ka IKT sektori kasvava ökoloogilise jalajäljega. Toimus esimene arvamuste vahetus uue Euroopa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta, mille eesmärk on luua mürgivaba keskkond, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse nii, et need panustavad rohe- ja digiülemineku saavutamisse, vältides samal ajal praeguste ja tulevaste põlvkondade kahjustamist. Kinnitati ka üldine lähenemine Arhusi määruse muutmiseks, millega parandatakse EL organite ja institutsioonide vaidemenetluste lahendamist keskkonnaõigusega seotud valdkondades.

Risto Kask: Eesti pikaajaline riigireiting püsib kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega

oktoober 7, 2020jaanuar 31, 2021Posted in UncategorizedTagged ERR, euroala, Euroopa Liit, riigieelarve, riigikogu, risto kaskLisa kommentaar

See on tugev tunnustus Eesti inimestele ja eelarvepoliitikale, mis kinnitab, et koroonakriisi ajal tehtud jõupingutused ja pakutud abimeetmed olid valitud äärmiselt vastutustundlikult.

Võrdluses teiste riikidega Eesti tugevusteks on jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika, tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, riigi madal võlakoormus ning pikaajaline ja stabiilne jooksevkonto ülejääk.

Meie siseriiklikes aruteludes kaldume sageli olema iseenda vastu ülikriitilised, kõnealuse hinnangu najal on meil aga alust olla enesekindlamad ja positiivsemad.

Milist majanduskasvu agentuur Fitch Eestile prognoosib ja mida soovitab reitingu tõstmiseks silmas pidada, saab lugeda siit: https://www.err.ee/1139832/fitch-kinnitas-eesti-riigireitingu-senisel-korgel-tasemel