Euroopa Komisjon – Riigihalduse arengud ja uudislood

Eesti tegi koos üheksa liikmesriigiga ELile ettepanekud kriisi leevendamiseks

aprill 29, 2022aprill 29, 2022Posted in Personal blogTagged Eesti, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, majandus, maksumaksja, Putin, rahandusministeerium, sõda, Ukraina sõda, VenemaaLisa kommentaar

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: Ida-Virumaa õiglase ülemineku sihtpiirkonda ei ole mõistlik laiendada. Läbirääkimised selles osas jätkuvad

jaanuar 20, 2021jaanuar 30, 2021Posted in Personal blogTagged Õiglane üleminek, Õiglase ülemineku juhtkomisjon, Euroopa Komisjon, Haridus- ja Teadusministeerium, HTM, ida-virumaa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, põlevkivi, risto kask, rohepööre, SOM, SotsiaalministeeriumLisa kommentaar

Risto Kask, Jaak Aab, Hando Sutter, Kristi Rüütel

20. jaanuaril toimunud Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjoni koosolekul vaatasime üle, milline on olnud õiglase ülemineku senine protsess ja edasiminekud ning milline on edasine prognoositav ajakava.

Väga põhimõtteliseks küsimuseks, mis tõstatus taas ka toimunud koosolekul, on õiglase ülemineku sihtpiirkonna laiendamine Lääne-Virumaale ja Jõgevamaale, aladele, mis asusid haldusreformi eelsel ajal Ida-Virumaa territooriumil. Teadupärast arutati küsimust valitsuskabinetis detsembris ning jõuti otsusele, et võimalusi sihtpiirkonna laiendamiseks peaks uurima.

Tänaseks on esmane Euroopa Komisjoni tagasiside olemas – abi intensiivsust ei tohiks piirkonna laiendamisega vähendada. Piirkonna laiendamisel peaks põhiargumendiks olema, kas piirkonda ootavad ees põlevkivisektori kahanemisest tingitud raskused või mitte. Vajadus tuleb faktiliselt ja detailselt ära tõendada – töötuse määra, oodatavaid koondamisi/kaduvad põlevkivisektori töökohti jms arvesse võttes. Haldusreformi eelsed piirid ei saa iseenesest olla argumendiks. Kuna põlevkivi kasutamine on väljaspool Ida-Virumaad tänaseks lõppenud, ei ole tegelikult võimalik leida ka argumente, et sihtpiirkonna laiendamist objektiivselt põhjendada. Seetõttu on mõistlik sellest loobuda. Uue valitsuse ülesandeks jääb teema taas päevakorda võtta.

Õiglase ülemineku fondi eesmärgiks on leevendada põlevkivisektori kahanemisega kaasnevaid mõjusid. Seetõttu on väga oluline, et koostatav territoriaalne kava kommunikeeriks selgelt riiklikku pühendumust kliimaeesmärkide ja rohepöörde saavutamisele. Senine panus on olnud tubli, kuid kogu tervik vajab veel tööd. Fookus tuleks kontsentreerida sellele, millised saavad olema uued meetmed ning nende tingimused.

Koosolekul kuulasime ka ministeeriumite ettekandeid õiglase ülemineku fondist rahastatava tegevussuuna „Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng“ meetmete esmaste tutvustuste osas. Ülevaated tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad. On rõõm tõdeda, et kõigis valdkondades töö käib.

Õiglase ülemineku fondi maht kokku on 340 mln eurot. See jaguneb kahe suuna – mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengu (248 mln eurot) ning atraktiivse elukeskkonna (92,63 mln eurot) vahel.

Risto Kask: Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil lepiti kokku kliimaseaduse üldistes lähenemisviisides

jaanuar 18, 2021Posted in Personal blogTagged Euroopa Keskkonnanõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit, keskkonnanõukogu, kliimaseadus, risto kaskLisa kommentaar

Vahvaid uudiseid kliimateemadel. Detsembris toimus Brüsselis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istung, kus lepiti kokku kliimaseaduse üldises lähenemiseviisis ehk eesmärgis vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Järgmiseks sammuks on kliimaseaduse läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide ühiseid seisukohti esindab läbirääkimistel lähtuvalt kokkulepitud üldisest lähenemisviisist EL Nõukogu eesistuja, kelleks alates jaanuarist on Portugal.

Euroopa kliimaseaduse ettepanek on üks Euroopa rohelise kokkuleppe paketti kuuluvatest algatustest, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt õiguslikult siduvad 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid.
EL keskkonnanõukogu andis heakskiidu ka ELi uue 2030. aasta eesmärgi esitamisele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Pariisi kokkuleppe järgi pidid EL ja ka kõik teised Pariisi kokkuleppe osalisriigid 2020. aasta jooksul 2030. aasta kliimaeesmärki uuendama ning sellest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaati teavitama.

Lisaks kinnitati nõukogu järeldused ringmajanduse tegevuskava kohta, kus rõhutatakse digilahenduste arendamise vajadust, jäätmetekke vältimise tegevusi ja COVID-19 kriisist taastumist. Kinnitati ka nõukogu järeldust kestlikkust toetava digitaliseerimise kohta, mille eesmärk on rõhutada digitaliseerimise rolli kliimamuutuste leevendamisel, keskkonna kaitsel ja kestliku arengu saavutamisel, tegeledes samal ajal ka IKT sektori kasvava ökoloogilise jalajäljega. Toimus esimene arvamuste vahetus uue Euroopa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta, mille eesmärk on luua mürgivaba keskkond, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse nii, et need panustavad rohe- ja digiülemineku saavutamisse, vältides samal ajal praeguste ja tulevaste põlvkondade kahjustamist. Kinnitati ka üldine lähenemine Arhusi määruse muutmiseks, millega parandatakse EL organite ja institutsioonide vaidemenetluste lahendamist keskkonnaõigusega seotud valdkondades.

Risto Kask: Eesti riik on sõlminud lepingud COVID vaktsiini ostmiseks erinevate firmadega

jaanuar 18, 2021jaanuar 31, 2021Posted in Personal blogTagged AstraZeneca, BioNTech, Covid, covid19, CovidVaccine, Euroopa Komisjon, Ilmar Saabas, koroonavaktsiin, koroonaviirus, Pfizer, risto kask, Sotsiaalministeerium, Terviseamet, vaktsiinLisa kommentaar

Möödunud aasta seisuga oli Eesti riik sõlminud kolm lepingut erinevate ravimifirmadega COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kõige viimasena liitus Eesti eelostulepinguga, mis võimaldab soetada Pfizer/BioNTech vaktsiini 300 000 inimesele. See kogus võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.

Koos teiste Euroopa Liidu riikidega oleme juba varem ühinenud AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica eelostulepingutega. Kõigi lepingute sõlmimise aluseks on soov tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50%-le Eesti elanikkonnast, esmajärjekorras riskirühmadele.

AstraZeneca ja Pfizer/BioNTech on lubasid vaktsiini turule tuua 2020. aasta lõpuks, Janssen Pharmaceutica 2021. aasta esimeses pooles. Tegelik valmimise aeg sõltub käimasolevate ravimiuuringute tulemustest. Vaktsineerimine võib suure tõenäosusega olla Eesti inimestele tasuta. Eesliinitöötajate vaktsineerimine on juba alanud. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik.

#püsimeterved #hoiameEestieluavatud #vaktsiin #Terviseamet #Sotsiaalministeerium #Stenbockimaja #ristokask #Pfizer #AstraZeneca