Risto Kask: Eesti riigireiting on sõjamõjudest hoolimata kõrgel tasemel

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1 tasemel stabiilse väljavaatega.

Geopolitilised riskid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on küll suurenenud, ent mõjusid vähendavad NATO kohalolek ja julgeolekugarantiid. Eesti on teinud reitinguagentuuri kinnitusel ka edusamme energiajulgeoleku tagamisel. Moody’se hinnangul suudavad Eesti majandus ja riigirahandus sõja mõjudele vastu panna

Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et sõja mõju Eesti majandusele jääb piiratuks, samuti maandab Eesti energiaga seotud riske. Samuti tõi agentuur esile, et Eesti fiskaalnäitajad on märksa tugevamad kui teistel A1 reitinguga riikidel.

Agentuur langetas võrreldes sõja puhkemisega Eesti majanduskasvu väljavaadet, ent ootab siiski, et SKP suureneb tänavu 0,6 protsenti ning uuel aastal 2,1 protsenti. Invasiooni vahetu majandusmõju on märksa väiksem kui koroonaviiruse pandeemial, mille tulemusena Eesti majandus 2020. aastal 3 protsenti kahanes, seisab reitinguülevaates.

Kuigi Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse väheneb järsult ja pöördumatult, ei oma see väga suurt mõju, kuna ligikaudu pool seesugusest kaubaveost on väiksema lisandväärtusega re-eksport. Samuti on Eesti majandus näidanud, et suudab hästi toime tulla ja hakkama saada väliste šokkidega, näiteks Venemaa-suunaliste sanktsioonidega 2014. aastal, koroonaviiruse pandeemiaga ning ka üleilmse finantskriisiga.

Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata Eesti majandusstruktuuri liikumine kõrgema lisandväärtusega teenuste suunas. Samuti toetaks reitingut, kui Venemaa-Ukraina sõda laheneks nii, et geopoliitilised pinged ja ebakindlus väheneksid püsivalt. Reitingu tõstmisele aitaks kaasa ka riigivõla järk-järguline vähenemine pandeemiaeelsele tasemele.

Reitingu langetamiseni võiks viia otsene sõjaoht Eestile, mille tõenäosust peab agentuur väga väikeseks, samuti hübriidkonflikt või siseriiklikud konfliktid. Samuti võiks negatiivset mõju avaldada oodatust suurem Ukrainas peetava sõja mõju Eesti majandusele. Reitingu võib ohtu seada ka see, kui sõjast tingitud geopoliitiliste muutuste ja majanduslike mõjude tõttu tuleb Eestil võlakoormust kasvatada.

Moody’se teadet saab lugeda siin: https://www.moodys.com/research/Moodys-affirms-Estonias-A1-ratings-maintains-stable-outlook–PR_465092

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: valitsus otsustas parvlaeva Estonia uusi allvee-uuringuid rahastada 3 miljoni euroga

Parvlaev Estonia

Valitsus tegi parvlaeva Estonia vraki ja selle ümbruskonna merepõhja tehnilise uuringu osas mõned uued otsused. Liigume vaikselt aga targalt selle suunas, et saaks uurimisega alustada.

📌 Esiteks deklareerisime, et peame vajalikuks Estonia hukkumise uute asjaolude täiendava uurimise läbiviimist moel, mis on usaldusväärne, sõltumatu, läbipaistev ja omaste esindusorganisatsioone kaasav.

📌 Teiseks peame oluliseks, et uurimise läbiviimisel teeksid Eesti, Rootsi ja Soome omavahel igakülgset koostööd. Eesti on valmis omalt poolt sellesse koostöösse panustama. .

📌 Kolmandaks peame oluliseks toetada ohutusjuurdluse asutuste sõltumatut uute asjaolude väljaselgitamist Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse koordineerimisel, sh allvee-uuringuid parvlaeva Estonia vraki juures, ning tagada avalikkuse teavitamine kogutud tõenditest ja uuringutulemustest.

📌 Neljandaks otsustati tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksusena tegutsevale Ohutusjuurdluse Keskusele allvee-uuringute läbiviimise rahastamine 3 miljoni euro ulatuses, lähtudes arusaamisest, et kolme riigi ohutusjuurdluse asutuste uurimistegevuse faktid, analüüsid ja järeldused avalikustatakse usaldusväärsuse, sõltumatuse ning läbipaistvuse tagamiseks.

#ParvlaevEstonia #Estonia #MSEstonia #ristokask #VabariigiValitsus #MKM #Riigikantselei

Risto Kask: jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal Soome lahe kohta

Soome lahte võib nimetada meie kodumereks. ❤ Eesti, Soome ja Venemaa juba aastaid koostööd teinud, et Soome lahe seisund paraneks. Ometi on Soome lahe keskkonnaseisund jätkuvalt halb. Teadmiste nappus, riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevus ning andmete killustatus on olnud peamised põhjused, mis olukorra parandamist on takistanud.

Peagi aga kõik muutub, sest juba jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal, kus on ühilduvad andmekihid kogu Soome lahe kohta. Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti mereinstituudist sõnul hakkab valmiv portaal esitama Soome lahe andmeid arusaadavalt igaühele, kes tahab teha tarku otsuseid.

Näiteks saab hinnata erinevate inimtegevuste mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning vaadata, millist rolli mängib muutuv kliima. Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat kuni 2022. a märtsini, selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist ning 10% projektipartnerite poolt.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.
Projekti rahastab EST-RUS piiriülese koostöö programm.