Statistikaameti esialgsed andmed, mis on mõtlemapanevad, tõdevad prognoositud muutusi meie ühiskonnas.
Pereloomeikka on jõudmas 1990. aastatel sündinud väike põlvkond ja meie elanikkond on vananemas. Eesti elanike arv on neli aastat järjest kasvanud. Mullu jõudis rahvaarv 1 329 460 inimeseni. See kasv tuleneb juba 6 aastat järjest sisserände arvelt. Eelmisel aastal Eestisse tuli elama 10 390 ja välismaale lahkus 7320 inimest.
Selleks, et Eestis iive tänavusel aastal positiivseks muutuks, on vaja, et iga päev oleks vähemalt 7 sündi rohkem kui mullu. Möödunud aastal sündis 13 130 last ja suri 15 729 inimest.
Saame neid protsesse mõjutada meile positiivses suunas, kui inimesi sünniks rohkem kui sureb. Me kõik soovime elada tervetena võimalikult kaua, kuid laste arvu osas peres on leibkonnad eriarvamusel. Viimastel aastatel on riik parandanud perede rahalist toimetulekut, näiteks läbi lastetoetuse ja pensioni suurendamise. Senisest suuremat tähelepanu on saanud tagasipöördujad ning arstiabi kättesaadavus.
Ilmselge, et Eesti rahvaarvu kasv on meie esmane eesmärk, millesse peavad panustama ka kõik poliitilised otsused. Kuid vähem oluline ei ole see, et inimesed ise tunneksid, et rahvaarv peab kasvama.
Rahvastiku ees ootavatest katsumustest saab lugeda ka arengustrateegiast Eesti 2035: http://www.riigikantselei.ee/…/strateegia…/materjalid.
Riigihalduse arengud ja uudislood 