Risto Kask: alates jaanuarist muutub haiguspäevade hüvitamise kord

Risto Kask, Valeri Korb

Seda muudatust on tõenäoliselt paljud juba ammu oodanud. Nimelt muutub alates 2021. aasta jaanuarist haiguspäevade hüvitamise kord. Jaanuarist alates hakatakse töötajatele haiguspäevi hüvitama alates teisest päevast. Erand kehtib esialgu kuni 30. aprillini.

Täpsemalt toimib asi nii, et tööandja hüvitab haiguslehe teise kuni viienda päeva (neli päeva). Kõik ülejäänud päevad hüvitab Haigekassa (alates kuuendast). Samasugused uuendused laienevad ka karantiinilehele, mida saavad taotleda koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktsed.

Kuni aasta lõpuni kehtib endine kord, mille järgi saab töötaja haigushüvitise alates kolmandast päevast ja tööandja hüvitada on viis haiguslehe päeva (neljas-kaheksas).

Loe lähemalt siit: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-pohimotteliselt-heaks-haigushuvitise-laienemise-alates-teisest-haiguse?fbclid=IwAR27sMAPrT3BWlSBmpo96sAkVJGx2r0mnGuQR0J5jHbAOHeRpSRhyMeAQMI

#püsimeterved #hoiameEestieluavatud #EestiHaigekassa #EestiTööandjateKeskliit #Sotsiaalministeerium #ristokask

Risto Kask: valitsus otsustas 24. novembrist uued koroonameetmed. Riik lukku veel ei lähe

Kuna nakatunute arv on kasvutrendis, otsustas valitsus uuest nädalast rakendada täiendavad koroonaviiruse vastased meetmed. 😷

Selle üle, millised uued meetmed täpsemalt olema peaksid, on viimastel päevadel pingeliselt arutanud valitsuse, teadusnõukoja ja terviseameti esindajad. Piirkondades, kus nakatumisoht on kõrge, tuleb midagi ette võtta. Vastasel juhul võib varsti olla olukord, kus me ei suuda nakatumist enam kontrolli all hoida. On oluline, et Eesti inimesed püsiksid terved ja meie tervishoiusüsteem toimiks.

Üheks oluliseks lähtepunktiks uute piirangute puhul on see, et meie argielu toimiks ja täielikku sulgemist võimalusel ei tuleks. Kuigi ka see võib meid ees oodata, kui nakatumiste arv oluliselt kasvama peaks. Praegune olukord on kahjuks jõudnud punkti, et novembri lõpuks tuleb vähendada plaanilist ravi ca 30% ulatuses. See ei ole hea. Uued meetmed rakenduvad teisipäeval, 24. novembril. Need vaadatakse üle kahe nädala pärast.

Plaanitavad täiendavad meetmed:

HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

📌 Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, pühakojad. Siseruumides toimuvate kultuurisündmuste puhul (sh statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht), samuti avalikel üritustel (sh konverentsid) ja koosolekutel, jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel ning meelelahutustegevustes (v.a. laste mängutoad) hakkab kehtima 50-protsendi täituvuse piirang. Statsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades tuleb rakendada inimeste hajutatud istumismudel. Kõikjal nimetatud kohtades hakkab kehtima maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Statsionaarsete istekohtadega ruumide maksimaalseks osalejate arvuks on 400, mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades – 250 inimest. Välitingimustes on maksimaalne osalejate arv 500.

📌 Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ja täiendõpe siseruumides. Kehtima hakkab grupipiirang 10 inimest, samuti tuleb huvitegevusi läbi viia hajutatult. Samuti hakkab kehtima maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus üle 12-aastastele, kui pole tagatud distants, kui see on tegevuse iseloomust lähtuvalt võimalik ning kui mask pole näiteks meditsiiniliselt vastunäidustatud.

📌 Sporditegevus sisetingimustes. Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-stes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides jmt treeningtegevustes. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja pool-professionaalset sporti, seal hulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust.

📌 Ühistransport. Tipptundidel tihendatakse liinigraafikuid, kandma tuleb hakata maske või katta nina ja suu.

📌 Gümnaasiumiõpe. Keskne distantsõppe korraldus Harju- ja Ida-Virumaal, mille kohta annavad terviseamet kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeerium riigi haridusasutustele vastavad korralduse.

ÜLE KOGU EESTI

📌 Mask või nina ja suu katmineKehtestada maskikandmise või nina ja suu katmise kohustuse siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes- ning koolitusel.Nina ja suud ei pea katma või maski kandma inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, samuti alla 12-aastased lapsed ja muudel põhjendatud juhtudel. Valitsus töötab välja plaani, kuidas tagada maskid vähekindlustatud inimestele.

📌 Vahemaa hoidmineKõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, juuksuri- ja ilusalongides ja mujal. Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele. Vähendatakse avalikel üritustel osalejate arvu sisetingimustes statsionaarsete istekohtadega asutustes 400-ni, mittestatsionaarsete istekohtadega asutustes 250-ni ning välitingimustes 500-ni.

📌 TöökorraldusEndiselt jääb kehtima range soovitus teha võimalusel kaugtööd.

Risto Kask: Mailis Repsi tagasiastumine on suur tagasilöök Eesti haridussüsteemile

20. novembri õhtupoolikul teavitas haridusminister Mailis Reps, et astub ametist tagasi. Põhjendades seda Õhtulehe poolt avaldatud looga, kus heideti ministrile ette ümberkäimist ministeeriumi varaga.

Olen varasemalt juba oma arvamuse välja öelnud, et minu hinnangul ei ole Mailis Reps ministeeriumi vara kuritarvitanud. Õhtulehe lugu ning ka sellele järgnev arutelu meediaveergudel on olnud ebaproportsionaalne ja see tegi paratamatult liiga. Nii Repsile endale, kui ka tema perele.

Mailis Repsi ministriks olemise ajal toimus haridusmaastikul nii mõndagi positiivset. Näiteks õnnestus välja võidelda, et teaduse rahastamine tõuseks 2021. aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kunagi varem ei ole teaduse rahastamine SKP suhtes nii suur olnud. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele omandamise toetamine alates lasteaiast. Need on kõik ammu oodatud asjad.

Varasematest tegudes on kahtlemata värskelt meeles haridustöötajate palgakasv. Möödunud aastal suurendati riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5% võrra. Kõige märgatavamad palgatõusud jõudsid muuhulgas hariduse valdkonda. Õpetajate palgafondi tõusuks nähti 2019. aastal ette 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mille tulemusel jõudis õpetajate keskmine palk 1500 euro tasemele. Samamoodi tõusid näiteks lasteaiaõpetajate sissetulekud.

Aga palju olulist, mis Mailis Repsi eestvedamisel 2021. aasta riigieelarvesse jõudis, ootab veel elluviimist. Järgmisel aastal suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Kõrgharidusõppe kvaliteedi hoidmiseks, kättesaadavuse tagamiseks suureneb kõrgkoolide tegevustoetus 5 protsenti.

Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites 1,2 miljoni euroga. 3,1 miljoni euroga toetatakse Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist. Kokku eraldame kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 2,3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 2021. aasta lõpuks 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu laienes programm algklassidesse ning jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus.

Kindlasti on Mailis Repsi tagasiastumine Eesti haridussüsteemile tervikuna suur kaotus. See aga ei tohi saada haridusvaldkonna arengule takistuseks. Kindlasti ootavad uut ministrit ees suured kingad, mida täita. Kes neid kingi täitma hakkab, peaks kõigi eelduste kohaselt selguma lähiajal.