Esimese kvartali majanduskasv oli vaatamata sõjale kiire

Eesti esimese kvartali 4% SKP kasvu mõjutasid sõda ja sanktsioonid eelkõige hinnatõusu kaudu. Hinnatõusust ja tarneraskustest tingituna panustasid paljud tegevusalad SKPsse negatiivselt. Erasektori sissetulekute kasv oli hinnatõusuga paremini kooskõlas. Kindlustunde indikaatorid ennustavad majandusolude selget halvenemist.

Kiire hinnatõusu tõttu kasvas majanduse maht jooksevhindades esimeses kvartalis aastaga viiendiku võrra, millest reaalkasvuks jäi veidi üle 4%. Kasv ei olnud erinevalt eelmistest kvartalitest kuigi laiapõhjaline – pea pooled majandustegevusalad panustasid negatiivselt. Sarnaselt viimastele aastatele kasvatas Eesti majandust kõige jõulisemalt info-side tegevusala, mille osakaal kasvab kiiresti. Aktiivse välisnõudluse toel andis tugeva panuse töötlev tööstus ja viirusekriisist taastuv majutus-toitlustus.

Palgatulu kasvas kõigil tegevusaladel, kuid erasektori palgatulu kasv ületas avaliku sektori oma kaks korda. Viirusekriisi eelse ajaga võrreldes on era- ja avaliku sektori palgatulu kasvanud siiski sarnaselt, kuna tervisekriisi ajal oli tervishoiusektori palgatulu kasv kasvanud töömahu tõttu kiire.

Mitmel põhjusel kasvasid tarbimiskulutused esimeses kvartalis palgatulust oluliselt kiiremini. 13% palgafondi kasvu taustal on 21% tarbimiskulutuste kasv ajalooliselt pretsedenditu. Sarnane tarbimiskulutuste kasv oli ka 2007. aastal, kuid palgatulu kasv oli tookord praegusest kaks korda kiirem. Kiiret hinnatõusu aitasid trotsida viirusekriisi ajal kogunenud säästud ning vabanenud teise samba pensioniraha. Kuna kõige kiiremini kasvasid sundkulud energiale ja toidule, siis olid paljud madalama sissetulekuga leibkonnad keerulises olukorras – elanikkonna vaeseimal viiendikul moodustavad toit ja energia tarbimiskulutustest pea poole.

Kui sügisel olid nii Eestis kui ELis majanduskasvu väljavaated suurepärased, siis kiirenev hinnatõus hakkas tootjate ja tarbijate kindlustunnet aasta lõpus murendama. Sõda ja sellega kaasnev täiendav hinnatõus on viimastel kuudel majanduskonjunktuuri veelgi halvendanud ja majandussanktsioonide leevenemist pole ette näha. Seetõttu võib karta majandusolude halvenemist.

Allikas: Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu

Valitsus kehtestas täna (12.05.2022) Eesti mereala planeeringu, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealade varem kehtestatud planeeringud.  

Mere ruumiline planeerimine hädavajalik merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Meie merekasutus on muutunud, traditsiooniliste tegevuste kõrvale, näiteks kalapüük ja laevasõit, on lisandunud uued kasutusviisid, nagu vesiviljelus ja tuuleenergeetika. Kõik vajalikud tegevused peavad ära mahutuma, seda nii mere seisundit kui ka üksteist kahjustamata.

Planeeringut on pikisilmi oodatud, nüüd on olemas selged juhised, mis mereruumis tegutsemist orienteeruvalt järgmisel 15 aastal suunavad ja raamistavad ning ka uued suunad saavad hakata arenguperspektiive seadma.

Mereala planeeringu koostamine vältas kokku pea viis aastat. Protsessis osales kas eksperdi, partneri või kaasatavana sadu inimesi. Mereplaneering on tegutsejatele abiks ja ühtlasi merele kaitseks. Just võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks on määratud tingimused, mis kohustavad arendajaid läbi viima uuringuid, tegema koostööd omavalitsustega ning kaasama protsessidesse kohalikku kogukonda.

Planeeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel hinnati lisaks keskkonnamõjudele ka mõjusid inimeste tervisele ning sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskeskkonnale, et jõuda lahenduseni, mis oleks sobiv nii looduse kui ka inimeste vaates. Uute tegevuste ja objektide planeerimisel on võetud arvesse ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist.

Kehtestatud mereala planeering on aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on juhiseks ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Järgmises etapis, hoonestus- ja ehituslubade menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel selgub, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud aladel on võimalik erinevaid objekte rajada. See muudab senist üksikotsustel põhinevat praktikat.

Mereplaneeringu kohaldamiseks koostati tegevuskava, mis võimaldab muu hulgas jälgida, kas tegevused liiguvad soovitud suundades ning toetavad planeeringus seatud eesmärke.

Eesti mereala planeeringu kehtestamine on eesmärgiks seatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Kooskõlas planeerimisseadusega vaadatakse planeering üle iga viie aasta tagant ning antakse valitsusele ülevaade selle aja- ja asjakohasusest.

Kehtestatud planeeringumaterjalid ja -lahendus: www.fin.ee/mereala-planeering

Video: Mereplaneering – milleks ja kuidas?

Allikas: Rahandusministeerium

Hinnatõusu tempo on aprillis jätkuvalt kiire

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis (2022) eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 7,5 protsendini.

Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Selle tulemusena on tarbijahindade tõus uutes kõrgustes. Möödunud sügisel tuli ettevõtetel ja majapidamistel kohaneda energiahindade šokiga ning selle kandumisega ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse, põhjustades meil kahekohalise inflatsiooni. Praegune sõjategevusest, sellele järgnenud sanktsioonidest ning kaupade tarneprobleemidest tulenev šokk on kergitanud inflatsiooni tasemele, mis oli omane 1990ndatele aastatele. Sealjuures on aprilli vastav näitaja euroalal ajaloo kõrgeim.

Valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks aitasid viimase poole aasta jooksul mõnevõrra leevendada hinnatõusu. Aprillis said need meetmed läbi ning nende kadumine andis hinnanguliselt kaks kolmandikku kuisest tarbijahindade tõusust.

Energiahindade kallinemine mõjutab Eestit tunduvalt rohkem kui euroala keskmiselt. Energia osakaal majapidamiste kulutustes on pea 40 protsenti suurem ning oleme selle näitajaga koos Lätiga ühed kõrgemad. Aastaga on energiahinnad tõusnud 73 protsenti, moodustades 11 protsendipunkti ehk rohkem kui pool tarbijahindade tõusust. 

Aprillis toimus oluline nihe teenuste hindades. Ukraina sõjapõgenike vajadus eluruumide järele on üüripindade pakkumist oluliselt vähendanud, kergitades üürihindu ühe kuuga 12 protsendi võrra. Lisaks on teenuste hindu kergitamas sisendite kallinemine ning ilmselt ka koroonapiirangute lõpetamise mõju.

Aprilli tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem. Arvestades viimastel kuudel toimunud hinnaarenguid, sõjategevuse tõenäolist jätkumist ning energiakandjate tulevikutehingute väljavaateid, tuleb ka lähikuudel arvestada hoogsa inflatsiooni jätkumisega.   

Vaata ka:

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ministeeriumi blogis hinnatõusu põhjustest ning sellest, mida riik teha saab: https://blogi.fin.ee/2022/05/mida-teha-kiire-hinnatousuga/

Allikas: Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Risto Kask: Eesti riigireiting on sõjamõjudest hoolimata kõrgel tasemel

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1 tasemel stabiilse väljavaatega.

Geopolitilised riskid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on küll suurenenud, ent mõjusid vähendavad NATO kohalolek ja julgeolekugarantiid. Eesti on teinud reitinguagentuuri kinnitusel ka edusamme energiajulgeoleku tagamisel. Moody’se hinnangul suudavad Eesti majandus ja riigirahandus sõja mõjudele vastu panna

Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et sõja mõju Eesti majandusele jääb piiratuks, samuti maandab Eesti energiaga seotud riske. Samuti tõi agentuur esile, et Eesti fiskaalnäitajad on märksa tugevamad kui teistel A1 reitinguga riikidel.

Agentuur langetas võrreldes sõja puhkemisega Eesti majanduskasvu väljavaadet, ent ootab siiski, et SKP suureneb tänavu 0,6 protsenti ning uuel aastal 2,1 protsenti. Invasiooni vahetu majandusmõju on märksa väiksem kui koroonaviiruse pandeemial, mille tulemusena Eesti majandus 2020. aastal 3 protsenti kahanes, seisab reitinguülevaates.

Kuigi Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse väheneb järsult ja pöördumatult, ei oma see väga suurt mõju, kuna ligikaudu pool seesugusest kaubaveost on väiksema lisandväärtusega re-eksport. Samuti on Eesti majandus näidanud, et suudab hästi toime tulla ja hakkama saada väliste šokkidega, näiteks Venemaa-suunaliste sanktsioonidega 2014. aastal, koroonaviiruse pandeemiaga ning ka üleilmse finantskriisiga.

Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata Eesti majandusstruktuuri liikumine kõrgema lisandväärtusega teenuste suunas. Samuti toetaks reitingut, kui Venemaa-Ukraina sõda laheneks nii, et geopoliitilised pinged ja ebakindlus väheneksid püsivalt. Reitingu tõstmisele aitaks kaasa ka riigivõla järk-järguline vähenemine pandeemiaeelsele tasemele.

Reitingu langetamiseni võiks viia otsene sõjaoht Eestile, mille tõenäosust peab agentuur väga väikeseks, samuti hübriidkonflikt või siseriiklikud konfliktid. Samuti võiks negatiivset mõju avaldada oodatust suurem Ukrainas peetava sõja mõju Eesti majandusele. Reitingu võib ohtu seada ka see, kui sõjast tingitud geopoliitiliste muutuste ja majanduslike mõjude tõttu tuleb Eestil võlakoormust kasvatada.

Moody’se teadet saab lugeda siin: https://www.moodys.com/research/Moodys-affirms-Estonias-A1-ratings-maintains-stable-outlook–PR_465092

Allikas: Rahandusministeerium

Eesti tegi koos üheksa liikmesriigiga ELile ettepanekud kriisi leevendamiseks

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: LNG terminal on Eestisse vajalik

LNG terminal on Eestisse kindlasti vajalik ja mul on hea meel, et on õnnestunud kokku leppida selle rajamine. Mäletan hästi, kuidas aastate eest LNG plaani tõrjuti ning suhteliselt küps plaan sahtlisse jäi. Aga eks sellistest asjadest tulebki õppida – energiajulgeoleku tähtsus on viimasel poolaastal oluliselt kasvanud.

Loodan väga, et Ekspressi artiklis viidatud “tünga” ei tule ja aumeeste kokkulepped terminali rajamiseks peavad. Eesti energiajulgeoleku jaoks on see vajalik.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96489781/lng-terminali-ehitus-miljonaridest-vennad-kardavad-tunga

Risto Kask: kui maksad rohkem makse, oled õnnelikum?

Kas teadsite, et Eestis on kõige väiksemate varamaksudega riik EL-is, kuid siin on ka peaaegu kõige õnnetumad inimesed?

Just nii selgus Arenguseire Keskuse oktoobrikuisest varamaksude raportist. Eesti varamaksud moodustavad 0,2 protsenti SKP-st, samas kui näiteks Soomel moodustavad maksud 1,5 protsenti ning Ühendkuningriigis 4,1 protsenti. Samal ajal on Eesti inimesed peaaegu kõige õnnetumad, lausa oluliselt õnnetumad. Juuresoleval graafikul on näha, et riikides kus maksud on kõrgemad, on inimesed oluliselt õnnelikumad. Kõige õnnelikumate inimestega riigis Soomes kogutakse makse SKP-st lausa 7,5 korda rohkem, kui Eestis.

Siit võib järeldada, et madalad maksud inimesi õnnelikuks ei tee. Võib-olla peaks ka Eestis rohkem makse maksma, et kohalikku elu edendada, pakkuda paremaid avalikke teenuseid ning luua rohkem heaolu? Eks siin ole millele mõelda.

Risto Kask: osalesin Sinilille virtuaaljooksul ja see oli võimas!

Risto Kask, sinilille virtuaaljooks

Võtsin osa Sinilille virtuaaljooksust, kus oli sel aastal uus võimalus osaleda jalgrattaga. Kokku sõitsime 47 kilomeetrit, mis oli hooaja avasõiduks parasjagu piisav. Meeleolu, ilm ja mõnusad Eesti teed muutsid sõiduelamuse väga meeldivaks. Kindlasti soovitan ka kõigile teistele!

Risto Kask: palju õnne Vabariigi Valitsuse esimese 100 tööpäeva täitumise puhul

Risto Kask, rahandusministeerium

Täna täitus Vabariigi Valitsuse (Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse) esimesed 100 tööpäeva. Minu jaoks juba kolmandat korda, kuna just nii mitmes valitsuses on olnud mul au töötada. Iga valitsus on oma nägu, nii prioriteetide kui ka tegude poolest, kuid üks joon on olnud ühine – soov viia Eesti elu edasi ning anda oma panus, et meie inimestel läheks paremini. Kõigile headele töösõpradele selles suures riigiaparaadis soovin tugevat meelt ja energiat, et järgmised sajad päevad oleksid tegusad ja jätaksid heas mõttes oma jälje, sest palju on veel teha!

Risto Kask: mida head lubab riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025?

Risto Kask, RES

Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025. Majanduskriisist oleme väljumas, kuid eks katsumusi veel jätkub. Üldiselt tundub, et oleme liikumas õiges suunas ja ka riigi eelarvestrateegias on minu hinnangul paljude oluliste valdkondade osas väga häid uudiseid.

  • Erakorraline pensionitõus jõustub 1. jaanuarist 2023. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
  • Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muuhulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.
  • Jätkame kolmel põhisuunal 2+2 teede arendustega ning ehitame Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivaid maanteid järk-järgult neljarajaliseks.
  • Kruusateede remonti ja katete ehitamisse kavas on järgmisel neljal aastal investeerida kokku 56,8 miljonit eurot, mis võimaldab ehitada kvaliteetsema ja ohutu taristu, et tõsta maakohtade elukvaliteeti.
  • Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
  • Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
  • Eraldame aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele.
  • Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni, prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
  • Tervishoiuvaldkonnas suuname aastatel 2022-2024 ligi 400 miljonit eurot Haigekassale, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste osutamine.
  • 2022-2025. aastal suuname elamumajandusse 80,1 miljonit eurot, millega toetame muuhulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist. Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude seisukorda.
  • Ühistranspordi toetuseks eraldame järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust.
  • Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse. Lisaks on käimas kuue täiendava elektrirongi hange, mis valmivad samuti aastaks 2024.
  • Kohalike omavalitsuste prognoositavad kogutulud kasvavad 2022. aastal 2,4 miljardit euroni, mis on 20 mln eurot rohkem, kui 2021. a. KOV tulude kasvule ja tugevalt finantsseisule on aidanud riigi poolt antud kriisiabi, mida anti eelmisel aastal 130 mln eur ning sel aastal 46 mln eur. Samuti suurendas valitsus viimase nelja aasta jooksul ligi 200 miljoni euro võrra omavalitsuste tulubaasi.
  • Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot.
  • Toetame välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga.
  • E-residentsuse programmile eraldame aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.
  • Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst.
  • Suuname 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning Keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
  • Otsustasime kolida Siseministeeriumi ministeeriumide ühishoonesse aadressil Suur-Ameerika 1, millega säästetakse iga-aastaselt 400 000 eurot jooksvaid kulusid.
  • Jätkuvad investeeringud märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv.
  • Lõpule viime Kääriku spordikeskuse ehituse ning eraldame selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.
  • Raietegevus Eesti metsades väheneb. Riik võtab edaspidi RMK-st vähem dividende.
  • Jätkuvad kõik senised regionaalprogrammid. Lisaks käivituvad mahukad uue perioodi välistoetustest rahastatavad toetusmeetmed ja piiriülese koostöö programmid piirkondadele.
  • Õiglase ülemineku fondi vahendid avanevad 2022. aastal. 340 mln euro ulatuses on võimalik ca 7 aasta vältel teha Ida-Virumaal ettevõtlusvaldkonna investeeringuid ning arendada elukeskkonda. Järgneva 8-10 aasta jooksul investeeritakse riigi ja eurovahendite toel Ida-Virumaale 1,5-2 miljardit eurot.
  • Energeetikas keskendume aastatel 2022-2025 taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Sealhulgas panustab riik rohegaasi kasutusse võtmiseks 16 miljonit, kaugküttekatelde renoveerimiseks ja/või rajamiseks ning kütuste vahetuseks 7,4 miljonit, tänavavalgustuse renoveerimiseks 17,7 miljonit ja vesiniku väärtusahela loomiseks 55 miljonit eurot.

Riigi eelarvestrateegia terviktekstiga saab tutvuda Vabariigi Valitsuse veebilehel: https://www.valitsus.ee/…/valitsus-kiitis-heaks-riigi…

Risto Kask: millised on Eesti riigi majanduse lähiaja väljavaated? (VIDEO)

Risto Kask, majandusülevaade

Teen videos lühiülevaate Eesti majanduse lähiaja väljavaadetest. Tore on nentida, et alates teisest poolaastast ennustatakse Eesti majanduse taastumist ning aasta kokkuvõttes 2,5 protsendist majanduskasvu.

Risto Kask: Kas Eesti on politseiriik? EI OLE!

Vaatasin need viimased videod läbi, puhas korralduste mitte täitmise keiss. Iga mõtlev inimene annab aru, et sellisel meeleavaldusel kus avaliku korra nõuete täitmisega probleeme, võib politseilt korraldusi tulla. Peabki tulema. Politsei teeb õigesti, et avaliku korra reeglite täitmata jätmisele reageerib. See pole politseiriik vaid minu jaoks mõistetav korrakaitse meede.

Ma ei kujuta ette, et ma hakkaks registreerimata koosoleku piirkonnas, kus on juba kõigile niigi teadaolevalt avaliku korra reeglite (COVID piirangute) järgimisega probleeme, politseiametnikuga jaurama. See on ebamõistlik. Alati on kodanikul võimalik politseiametnikult korralduse saades ära minna. Kahjuks näeme, et mõne jaoks ei ole reeglite täitmine teemaks. Ma ei oska seda kuidagi muud moodi nimetada, kui pahatahtlikuks suhtumiseks, või on nii, et ei tajuta konkreetse olukorra tõsidust. Eks juhtubki siis nii, et peetakse kinni ja alustatakse menetlust.

Mind kurvastab, et mõne inimese jaoks on piirangute ja avaliku korra reeglite täitmine teisejärguline. Kuidas saab siis imestada, et politsei inimestele korraldusi jagama tuleb?

Meeleavaldused ja avalikud koosolekud ei ole keelatud. Kui keegi soovib meeleavaldust korraldada või sellel osaleda, tuleb tagada, et täidetakse avaliku korra reegleid (sh piiranguid). Aru tuleks anda, et 50 inimese grupikalli ei ole täna kehtivate COVID piirangute kontekstis okei.

Risto Kask: vanaduspension tõusis keskmiselt 30 euro võrra, erakorraliselt tuleks pensione tõsta ka järgmisel aastal

Risto Kask, pensionitõus

Nagu teate, tõusis reedel vanaduspension keskmiselt ligi 30 euro võrra. See on tubli samm edasi parema toimetuleku ja maksejõulisema pensioni suunas.

Keskerakonna jaoks on pensionid olnud alati väga olulisel kohal. Meie eestvedamisel on viidud ellu kaks järjestikkust erakorralist pensionitõusu ning kindlasti on eesmärgiks ka järgmisel aastal jätkuvalt pensionite erakorralise tõstmise eest seista.

Seekordse erakorralise pensionitõusu raames suureneb keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension tänaselt 528,09 eurolt 552,38 euroni. Iga kasvatatud lapse eest lisandub pensionile 3,6 eurot. Rahvapension suureneb 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 225,18 eurolt 255,17 euroni.

Risto Kask: 2021. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 30 euro võrra

Risto Kask, pensionitõus

Aprillist tõuseb vanaduspension keskmiselt ligi 30 euro võrra. Sellest 8,4 eurot moodustab indekseerimine ning 16 eurot erakorraline pensionitõus.

Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb tänaselt 528,09 eurolt 552,38 euroni. Iga kasvatatud lapse eest lisandub pensionile 3,6 eurot. Rahvapension suureneb 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 225,18 eurolt 255,17 euroni.

Pensionitõus jõustub 1. aprillist, sama kuupäeva seisuga arvutatakse ümber ka töövõimetoetused. Töövõimetoetuse päevamäär hakkab olema 15,13 eurot ja osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 258,72 eurot kuus).

Puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 453,90 eurot kuus).

Keskerakonna eestvedamisel viidud ellu kaks järjestikkust erakorralist pensionitõusu ning kindlasti on meie eesmärgiks ka järgmisel aastal jätkuvalt pensionite erakorralise tõstmise eest seista.

Risto Kask: Eesti kaitseväekohustuslaste, ajateenijate ja tegevväelaste eesmärkide täitmist segas 2021. aastal kõige enam COVID-19 kriis

Risto Kask ja kaitsevägi

Kaitseminister tutvustas eelmisel nädalal valitsusele ülevaadet kaitseväekohustuslaste, ajateenijate, tegevväelaste ja reservväelastega seotud eesmärkide täitmisest 2020. aastal. On tore tõdeda, et Eesti kaitsevägi on jätkuvalt tugev!

Kurb on see, et suur osa planeeritud õppekogunemistest jäi ära 2020. aastal ära seoses COVID-19 pandeemiaga. Samuti ei toimunud 2020. aastal ühtegi lisaõppekogunemist.

📌 2020. aastal tõusis ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arv 3500-ni.

📌Aega teenima suunati 3462 kutsealust ning 54 vabatahtlikult ajateenistusse tulnud naist. Kokku asus ajateenistusse 3516 kodanikku.

📌 Ajateenistuse läbis ja määrati sõjaaja ametikohale 2020. aastal 3 160 ajateenijat, sh 28 naissoost isikut.

📌 Tegevväelaste arv kasvas 2020. aasta lõpuks võrreldes aasta algusega 147 tegevväelase võrra 3655-ni, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem.

📌 2020. aastal on tegevväelaste värbamine olnud kuue aasta kõrgeim.

📌 Ajateenistuse lõpetanud noortest on tegevteeteenistusse asunud 7,51% ning ajateenistuse lõpetanud naistest 52% (14 naist) on jätkanud tegevteenistuses.

Risto Kask: riigi 2021. aasta lisaeelarve aitab koroonakriisist kiiremini väljuda

Risto Kask, Stenbocki maja, riigi lisaeelarve

Valitsuskabinetis lepiti kokku riigi lisaeelarve maht ja jaotus valdkondade vahel. 641 mln euro suurune pakett, mis peaks toetama COVID19 kriisis enim pihta saanud valdkondi, kiidetakse tõenäoliselt heaks kolmapäeval, 17. märtsil.

Mõned näited lisaeelarve sekkumistest:

📌 Palgatoetuse maksmiseks märtsis ja aprillis 102 mln eur. Eelkõige saab toetuse kasutamise kriteeriumiks olema järsk käibelangus. Palgatoetuse saab maksta otse inimese kontole. Lisaks jäetakse reservi veel ühe kuu toetuse summa

📌 Ettevõtluse erakorraline toetusmeede 19 mln eur. Ette nähtud erinevatele sektoritele lisaks palgatoetusele muude kulude osaliseks katmiseks.

📌 Turismisektori toetus 29 mln eur. Ette nähtud turismiettevõtete ning bussivedude teostajate toetamiseks.

📌 Haiglate ja kiirabi toetamine 52 mln eur. Vahendid on ette nähtud COVID19 pandeemiaga seotud erakorraliste meditsiinivaldkonna kulude katteks.

📌 COVID19 testimise, vaktsineerimise ning ravimite lisaraha 55,9 mln eur. Sisaldab ka COVID19 raviks kasutatava ravimi Remdesivir soetamist ning kiirtestide hankimist koolidele ja kutsekoolidele.

📌 Haiguslehtede hüvitamine 12 mln eur. Pikendame haiguslehtede soodsama hüvitamise aasta lõpuni.

📌 Kultuuri tugipakett 41,9 mln eur. Toetame kultuurikorraldajaid, spordiobjektide ülalpidamist, filmitootjaid, kinosid ja filmilevitajaid, spordialaliitusid ja meistriliiga klubisid, vabakutselisi loovisikuid ning treenereid. Lisaks toetame olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mis COVID tõttu ära jäid.

📌 Huvitegevuse toetuspakett 12 mln eur. Toetame laste- ja noortelaagreid, erahuviharidust, huvitegevust ning erakoolide ja –lasteaedade tegevust.

📌 Kohalike omavalitsuste toetuspakett 45 mln eur. Sisaldab kohalike omavalitsuste investeeringute toetamist, omatulude vähenemise kompenseerimist ja erakorraliste kulude katmist.

📌 Riigi IKT arenduste parendamine 0,9 mln eur. Ette nähtud COVID19 kriisi lahendamisega seotud IKT arenduste finantseerimise ning ülalpidamisega.

📌 Kiirema internetiühenduse ja arvutite soetamise toetus 1,5 mln eur. Toetame kiirema internetiühenduse võimaldamist ning arvutite soetamist kaugõppes osalevatele lastele.

📌 Politsei, pääste ning häirekeskuse lisarahastus 0,3 mln eur. Anname vajaminevad vahendid COVID19 lisakulude katmiseks.
Ettenägematuteks kulutusteks näeme täiendavalt lisaeelarves ette vahendid 50 mln eur ning Töötukassa palgatoetuste reservi on plaanis suunata 57,6 mln eur.

Risto Kask: valitsus saatis riigikokku eelnõu, millega nõustume Euroopa Liidu ühislaenu võtmises summas kuni 750 miljardit eurot

Risto Kask, Euroopa Liidu eelarve ja recovery plan

Väga huvitav teada, et valitsus saatis riigikokku eelnõu, millega nõustume Euroopa Liidu ühislaenu võtmises summas kuni 750 miljardit eurot. Loomulikult ei laena Eesti ennast lõhki, vaid meie jaoks on tegemist äärmiselt kasuliku tehinguga. Eestile tuleb ühislaenust rohkem, kui hiljem tagasi maksta tuleb.

Eesti saab Euroopa ühislaenust aastatel 2021-2026 ca 1,37-1,58 miljardit eur. Sealhulgas taaskäivitusrahastu vahendid ca 760 mln eur, React-EU 177 mln eur, maaelu arengu fond 63 mln eur ning õiglase ülemineku fond 340 mln eur. Täpsed summad on veel selgumas.

Tagasi tuleb Eestil aastatel 2027-2058 maksta vaid 1,09 miljardit eurot, mis on ca 300-500 mln vähem, kui Eesti ühislaenust saab. Maksame vähem, kuna tagasi makstakse liikmemaksude arvelt ning jõukad riigid maksavad proportsionaalselt natuke rohkem.

2020. aasta teises kvartalis tabas Euroopa Liidu riike sügav majanduslangus (ELis -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%, Eestis -5,4%), mis jätkus ka kolmandas ja neljandas kvartalis (ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eestis kolmandas kvartalis -2,7%) ning erinevate prognooside järgi kestab kriisi mõju mitu aastat.

Tuleb märkida, et Eesti majandusel läks Euroopa kontekstis 2020. aastal pigem hästi, olime ühe väiksema majanduslangusega riik.
Komisjoni talveprognoosi alusel oli ELi majanduslangus 2020. aastal 6,3% ning 2021. a on oodata 3,7% majanduskasvu.

Selleks, et majanduskasv saavutada, tuleb aga ühiselt majanduse taaskäivitamisse panustada. Euroopa ühislaen on kindlasti suureks toeks.

Risto Kask: Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus

Risto Kask, Eesti Pank

Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus. Meie toimetulek majanduskriisis oli aga äärmiselt tugev, tegime oodatust oluliselt parema tulemuse.

Nagu teate, tabas Euroopa Liidu riike 2020. aastal sügav majanduslangus, mis oli põhjustatud COVID19 pandeemiast

2020. aasta kokkuvõttes tegi Eesti 2,9 protsendilise majanduslangusega ühe tugevaima tulemuse Euroopas. Jagasime koos Soomega kuuendat kohta, olles ees kõigist Euroopa klassikalistest tuumikriikidest nagu nt Saksamaa (-4,9%), Prantsusmaa (-8,1%), Itaalia (-8,9%) ning Hispaania (-11%).

📌 Euroopa Liidus keskmiselt langes 2020. aasta II kvartalis majandus -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%. Eestis oli II kvartalis majanduslangus -5,4%.

📌 Samasugune langustrend jätkus ka III ja IV kvartalis. ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eesti majanduslangus oli III kvartalis -2,7% ning IV kvartalis -1,2%).

Euroopa Komisjoni talveprognoosi alusel on 2021. aastal oodata 3,7% majanduskasvu. Eesti Pank prognoosis Eesti majanduskasvuks ca 3%. Seega oleme 2020. aasta majanduskriisis väga hästi toime tulnud ning väljavaated on ka 2021. aastaks Eestil head.

Eesti kriisiga toimetulekule aitasid kahtlemata kaasa riigi poolt rakendatud meetmed COVID19 pandeemiaga toimetulekuks, sealhulgas õnnestusid hästi erinevad tööturumeetmed ning ettevõtjatele suunatud ning töökohtade säilitamiseks rakendatud toetusmeetmed. Tehtud otsused õigustasid end ja nagu näha, oli meetmete mõju positiivne.

Selle eest tuleb tänada eelmise valitsuse võtmeisikuid, eelkõige Jüri Ratast, Martin Helmet ja Helir-Valdor Seederit, kuid oma panuse andsid ka kõik teised valitsuse liikmed, ministeeriumide ametnikud ning riigikogu saadikud, kes 2020. aasta riigi lisaeelarve lugemisse panustasid. Igal juhul hästi tehtud. Loodame, et Eesti tugev sooritus jätkub.

Risto Kask: Danske pangas toimunus rahapesu eesmärgil ulatuslik “skeemitamine”

Sattusin lugema Eesti Päevalehes avaldatud lugu. See on lausa uskumatu, milline skeemitamine Danske pangas rahapesuga seoses käis.

Lepingulised esindajad välisriikides, dokumentide ja allkirjade võltsimised. Äärmisel lõdva suhtumine rahapesu tõkestamise seadustesse ning tuleb otse välja öelda – ülim ahnus.

Sajad ja sajad miljonid eurod, mis liikusid hommikul Eestis asuvatele pangakontodele ning õhtuks neilt kontodelt haihtusid. Arvukalt fiktiivseid lepinguid ja arusaamatuid tehinguid, mis oleksid pidanud pangatöötajatel esimesel sekundil häirekella põlema panema.

Tuleb Finantsinspektsiooni audiitoreid tunnustada, et neil õnnestus Danske rahapesumasin kinni panna. See on vaieldamatult sajandi rahapesujuhtum.

Täpsemalt saab lugeda siit: https://epl.delfi.ee/…/eriti-salajane-raport-danske…

Risto Kask: sel aastal tähistame Eesti sünnipäeva lähedaste ringis

pika hermanni torn

Head sõbrad, siit teile üleskutse. Tähistame sel aastal Eesti sünnipäeva, vabariigi aastapäeva, lähedaste ringis. Hoiame üksteist ja väldime rahvakogunemisi.

Toompeal tõuseb lipp Pika Hermanni torni ühes päikesega kell 7.32. Siiski on mõistlik jääda koju ja jälgida pidulikku lipuheiskamist Eesti Televisiooni ja Vikerraadio vahendusel.

Kuberneri aias toimuval lipuheiskamisel osalevad ainult akadeemiliste ühenduste ja isamaaliste noorteorganisatsioonide liputoimkonnad.

Ürituse kava ja lisainfo on siin 👉 https://www.riigikogu.ee/infoallikad/fookusteemad/riigilipu-pidulik-heiskamine-eesti-sunnipaeval?fbclid=IwAR2b3P7gC_mxQ6TfQwb2cVrRk7mF3sYwXb6d1Zk9h2fQENyryZg0TYmrpds

Risto Kask: valitsuse 100 päeva tööplaan lubab positiivseid arenguid

Risto Kask, Stenbocki maja

Eile kiideti heaks tööplaan valitsuse esimeseks 100-ks tööpäevaks. Tööplaanis on mitmeid huvipakkuvaid algatusi. Valitsuse ametisse astumisest möödub sada päeva 5. mail 2021.

📌 Ühe uue ja olulise algatusena on kavas koostada üleriiklik regionaalarengu tegevuskava, et tagada piirkondlikud investeeringud ja tasakaalustatud areng kogu Eestis. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad.

📌 Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik.

📌 Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine – riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.

📌 Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid COVID19 kriisist väljumise toetamiseks hariduses. Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodulähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

📌 Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui KredEx kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

📌 Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

📌 Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

📌 Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

📌 Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata COVID-19 kriisikahjusid.

📌 Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

📌 Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinn-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinn-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronilile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

📌 Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

📌 Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

📌 Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

📌 Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

📌 Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

📌 Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

📌 Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

📌 Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

📌 Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

📌 Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

📌 Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

📌 Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus- kui erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

📌 Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

📌 Valitsus toetab kiiret 5G võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

📌 Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.
Valitsuse 100 päeva plaan on kättesaadav siin: https://valitsus.ee/media/3794/download.

#100päevaplaan #100PP #VabariigiValitsus #ristokask #Eesti #Rahandusministeerium

Risto Kask: vandenõuteooriad ja valeuudised pidurdavad Eesti koroonakriisist väljumist

Risto Kask

Mida arvata vandenõuteooriatest ja valeuudistest? Kahtlemata tõukavad need inimesi riskikäitumisele, kuid mitte ainult. Viimase aja sündmused on näidanud, et vägivald on verbaalsest protestist vaid ühe sammu kaugusel. On väga oluline, et need erandid ei korduks.

Minu mõtetest saab täpsemalt lugeda Postimehest.

https://arvamus.postimees.ee/7176734/risto-kask-vandenouteooriad-pidurdavad-koroonakriisist-valjumist?_ga=2.17790713.1756727248.1612773639-630805822.1600861663

Risto Kask: valitsus leevendas Harjumaal ja Ida-Virumaal piiranguid, mujal piirangud ühtlustuvad

Valitsus otsustas 28. jaanuari kabinetiistungil Harjumaal ja Ida-Virumaal COVID piiranguid leevendada. Alates 1. veebruarist leevenevad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal toitlustusasutustele ja meelelahutusteenuse pakkujatele. Piirangud leevenevad ka sportimisele ja huvitegevusele.

  • Toitlustusasutustes hakkab alates 01.02 kehtima 6+2 reegel. Maksimaalselt võib istuda 6 inimest lauas, lauad peavad paiknema 2m vahega. Avatud võib olla õhtul kuni kella 21.00-ni. Alates kell 21.00 kuni 06.00 peab toitlustusasutus olema suletud.
  • Meelelahutusteenuse pakkumise kohas kehtestati samuti 6+2 reegel. St maksimaalselt võib viibida 6 inimest grupis, grupid ja/või tegevused peavad olema eraldatud 2m vahega. Kell 21.00-06.00 peab asutus olema suletud.
  • Sisetingimustes sportimisel on edaspidi lubatud ka kontaktne ja kõrge riskiga tegevus 2+2 põhimõttel. See tähendab, et korraga võivad treenida kaks inimest, kahesed grupid peavad hoidma teise grupiga vahet 2m. Siia alla käivad nt tantsimine, judo, enesekaitsekoolitus, laulmine, puhkpill jne. Piiranguna hakkab kehtima põhimõte, et sama tegevuse raames ei tohi vahetada partnerit/toimuda muid kontaktne, nt treeneriga.
  • Huviringide puhul on edaspidi mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevuse puhul lubatud osaleda 10+1 põhimõttel, st maksimaalselt 10 osalejat ja treener. Siia alla käivad nt maalimine, kitarriõpe, keraamikaring jne. Välitingimustes sportimisel ja muudel tegevustel on edaspidi leebemad piirangud.
  • Nüüd võib välitingimustes sportida, treenida, noorsootööd-, huvitegevust-, huviharidus-, täienduskoolitust- ja täiendõpet läbi viia kuni 50 liikmelistes gruppides. Sama piirang kehtib ka välitingimustes võistlustele.

Täpsem ülevaade on kättesaadav kriis.ee lehel.

Risto Kask: Eesti eraldab Horvaatiale maavärina tagajärgede leevendamiseks toetust

Eesti eraldab Horvaatiale maavärina tagajärgede leevendamiseks 50 000 eurot. 💡

Valitsus otsustas möödunud nädalal toetada Horvaatiat 29. detsembril 2020 toimunud maavärina tagajärgede leevendamisel. Olukorda riigis raskendab kindlasti ka COVID-19 viiruse levik, mistõttu soovib Eesti Horvaatiale toeks olla ja üles näidata solidaarsust.

29. detsembril 2020 toimus Horvaatias 6,3-palline maavärin, millele järgnes arvukalt järeltõukeid. Maavärina epitsenter asus umbes 50 km kaugusel pealinnast Zagrebist, Sisaki-Moslavina maakonnas Kesk-Horvaatias. Enim said kannatada Sisaki, Petrinja ja Glina linn ning lähedal asuvad külad. Kodud, haiglad ja taristu on saanud suuri kahjustusi, mõned ehitised on ka hävinud. Kahjude hindamine veel käib, hinnanguliselt on kahjustatud üle 2500 hoone.

Maavärina tagajärjel kaotas elu 7 inimest, sajad inimesed on peavarjuta.Tegemist oli teise tõsiste tagajärgedega maavärinaga Horvaatias 2020. aastal. Märtsis tabasid maavärinad Horvaatia pealinna Zagrebit.

Risto Kask: Eesti kaasajastab Moldova Vabariigiga sõlmitud sotsiaalkaitselepingut

Risto Kask, Eesti ja Moldova sotsiaalkaitseleping

21. jaanuaril otsustas valitsus algatada seaduseelnõu, millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokoll.

Protokolliga kaasajastatakse Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, kuna enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.

Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärgiks on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad isikud on töötanud ja omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumitel.

Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil isik elab. Näiteks Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale isikule ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale isikule.

Protokolli eesmärgid on:
1) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Eestis läbiviidud töövõimereformist;
2) teha lepingus muudatused, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest;
3) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Moldovas pädeva võimuorgani (ministeeriumi) nimevahetusest;
4) teha lepingus muudatused, mis tulenevad Moldova invaliidsuspensioni asendamisest töövõimetuspensioniga;
5) teha lepingus muudatus, mille kohaselt on lepingu kolmandaks ametlikuks keeleks moldova keele asemel rumeenia keel.

Protokoll jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuupäeva, kui pooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud viimases kirjalikus teates kinnitanud, et kõik protokolli jõustumise eelduseks olevad tingimused on täidetud.

Risto Kask: valitsus otsustas kultuuriettevõtteid täiendavalt 1,4 miljoni euroga toetada

Valitsus eraldas 21. jaanuaril Vabariigi Valitsuse reservist täiendavalt 1,4 miljonit eurot, et toetada.

koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis kultuuriettevõtteid.
Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine kultuuriorganisatsioonidele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks ning oodatav tulemus on see, et toetust saavad organisatsioonid oma tegevust jätkavad.

Toetust antakse organisatsioonide tegevuse piiramisega kaasnenud käibe languse tingimustes möödapääsmatute juba tehtud ja eesolevate kulude kompenseerimiseks. Toetuse andmise täpsed tingimused töötab välja Kultuuriministeerium ja need kinnitatakse kultuuriministri määrus(t)ega.


Taotlusvoorud avatakse jaanuaris 2021.

Risto Kask: COVID haigusjuhtude arv on Harjumaal tõusuteel. Reeglitest kinnipidamine on olulisem kui varem

COVID haigusjuhtude arv on Harjumaal tõusuteel. Reeglitest kinnipidamine on olulisem kui varem. Allpool olevatelt graafikutelt on täpsemalt näha, kuidas olukord viimasel kahel nädalal on muutunud.

Eraldi tähelepanu tuleb pöörata alljärgnevale:
📌Nakatumiskordaja on jõudnud alla 1, kõikudes 0,9 ja 0,95 vahel. Mida väiksem on nakatumiskordaja, seda väiksemaid piiranguid argielule edaspidi vajame.
📌 COVID-19 haigestumus on jätkuvalt niivõrd kõrgel tasemel, et Eestis püsib tervishoiualane hädaolukord. Muret teeb, et haigestumine on oluliselt kasvamas Pärnumaal ning endiselt levib viirus laialdaselt Harjumaal ja Ida-Virumaal.
📌 Teine vaktsiinidoos on vaktsineeritutele tagatud ja vabatahtlik COVID-19 kaitsesüstimine jätkub hoolimata tarnete väikesest vähenemisest. Sel nädalal jätkame vaktsineerimist hooldekodudes ning alustame tervishoiutöötajate vaktsineerimist 2. vaktsiinidoosiga. Kaitsesüstimise sihtrühmade laiendamine lükkub umbes nädala võrra edasi.
📌Uuest aastast saab haigushüvitist alates teisest haiguspäevast. Õigus haigushüvitisele on ka COVID-19 haige lähikontaktsel eneseisolatsioonis viibitud päevade eest.

Rohkem infot koroonaviirusega võitlusest: http://www.kriis.ee;
COVID-19 vaktsineerimisest: http://www.vaktsineeri.ee/et/covid19;
Haiguspäevade kompenseerimisest: http://www.haigekassa.ee/…/haigushuvitis-010121-300421.

#covid #kriis #oleterve #ristokask

Risto Kask: jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal Soome lahe kohta

Soome lahte võib nimetada meie kodumereks. ❤ Eesti, Soome ja Venemaa juba aastaid koostööd teinud, et Soome lahe seisund paraneks. Ometi on Soome lahe keskkonnaseisund jätkuvalt halb. Teadmiste nappus, riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevus ning andmete killustatus on olnud peamised põhjused, mis olukorra parandamist on takistanud.

Peagi aga kõik muutub, sest juba jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal, kus on ühilduvad andmekihid kogu Soome lahe kohta. Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti mereinstituudist sõnul hakkab valmiv portaal esitama Soome lahe andmeid arusaadavalt igaühele, kes tahab teha tarku otsuseid.

Näiteks saab hinnata erinevate inimtegevuste mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning vaadata, millist rolli mängib muutuv kliima. Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat kuni 2022. a märtsini, selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist ning 10% projektipartnerite poolt.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.
Projekti rahastab EST-RUS piiriülese koostöö programm.

Risto Kask: Eesti korraldab autoralli maailmameistrivõistluste etappi veel kahel aastal

Väga lahe! Eesti saab korraldada autoralli maailmameistrivõistluste etappi veel kahel aastal – nii sellel kui ka järgmisel.

Etapi korraldamine võimaldab tutvustada meie riiki maailmale, panustab tugevalt meie majanduse, regionaalse ja spordi arengusse.

#wrc #WRCLive #wrcofficial #wrc2021

Täpsemalt saad lugeda siit: https://ralli.ee/ametlik-rally-estonia-on-2021-aasta-autoralli-maailmameistrivoistluste-etapp/

Risto Kask: Ida-Virumaa ettevõtted said riigilt 2,13 mln eurot toetust

Riik maksis jaanuari alguses 194-le covid piirangutest kannatada saanud Ida-Virumaa ettevõtjale toetusena kokku 2,13 miljonit eurot.

Väljamaksed hakkasid pihta 8. jaanuari paiku. Maksimaalne toetuse suurus oli 180 000 eur. See on üks osa enam kui 30 mln euro suurusest covid teise laine abipaketist.

Ettevõtja peab toetuse saamiseks tegutsema majutuse ja toitlustuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande või muude valitsuse korralduses nimetatud teenindavate tegevuste valdkonnas, tal peavad olema töötajad Ida-Virumaal ning tema tegevus peab olema täielikult peatatud või oluliselt piiratud. Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu toetusele kvalifitseeruvate ettevõtete EMTAK kood peab klappima valitsuse korralduses loetletud koodidega (valitsuse korraldus).Toetuse saaja suhtes ei tohi olla alustatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust, FIE peab olema 15. detsembri seisuga esitanud ettevõtlustulu deklaratsiooni 2019. aasta kohta.

Toetus arvutati 2020. aasta novembri palgakulu põhjal 15. detsembri seisuga novembri eest maksu- ja tolliametile esitatud deklaratsiooni alusel. Pärast seda kuupäeva esitatud deklaratsioone ega nende parandusi ei arvestata. Toetuse maksimaalne suurus ettevõtja kohta on kuni 180 000 eurot. FIE maksimaalne toetussumma on 2020. aastal kehtiva kuupalga kahekordne alammäär tema enda kohta. Kui FIEl on töötajad, lisandub nende eest makstav toetus.

Toetuse väljamaksmisel tuleb ka jälgida, et ei ületataks ettevõtja vähese tähtsusega abi piiri. Kui selle toetuse väljamaksmisega piir ületataks, kantakse toetuse saajale esialgu üle see osa summast, mis tema vähese tähtsusega abi piiri ei ületa. Peale riigiabi loa saamist kontrollitakse, kas toetuse saaja vastab COVID-19 raamistiku tingimustele ja kantakse üle ülejäänud toetuse summa, kvalifitseerides juba antud vähese tähtsusega abi ümber riigiabiks.

Toetuse saamiseks otse oma pangakontole tuli ettevõttel hiljemalt 6.jaanuariks 2021 esitada oma ettevõtte pangakonto number MTA iseteeninduskeskkonnas e-MTA ja lisada juurde pangakonto omaniku (ettevõtte) nimi. Seda saab teha valides menüüst „Suhtlus“->“Kirjavahetus“. MTA saadab toetuse saajatele ka sellekohase teavituse.

Toetuse saajatele, kes pangakontot MTA teavituse peale tähtajaks ei esitanud või kellel on riiklike maksude võlg või esitamata deklaratsioonid, kantakse toetus ettevõtte ettemaksukontole MTAs. Sellisel juhul tehakse toetuse summast rahaliste kohustuste olemasolul nende tasumiseks tasaarveldus. Kui tasumisele kuuluvaid nõudeid ei ole, on see ettevõtja vaba raha, mida ta võib kasutada vastavalt oma soovile, kas siis jättes ettemakseks tulevaste nõuete katteks või paludes selle summa väljamaksmist enda pangakontole tavapärases korras.

Risto Kask: avanesid KOV hoonete energiatõhususe suurendamise meetmed

Head omavalitsustegelased.

Uued KOV hoonete energiatõhususe suurendamise voorud on avanenud. Alates 21. detsembrist 2020 saab taotlusi esitada nii uute liginullenergiahoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate rekonstrueerimiseks. Kahe vooru maht kokku 30 mln eur. 🏗🏡

Täpsemalt siit: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks-muutmine?fbclid=IwAR3a2M1dp2-TnAQrmOA-EdY3ttz7kpXHj_JvxpboA1BbbHuySLRBRKJwumk