Omavalitsused soovivad riigieelarve kasutamisel rohkem finantsilist iseseisvust

Tallinna vanalinn

Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.

Hoolimata kriisidest saab lugeda omavalitsuste rahalist seisukorda hetkel heaks, kuna tulumaksu kasv, kriisitoetuse kasutamine jm tegurid on hoidnud finantsvõimekust stabiilsena. Samas on kõrged energia- ning ehitushinnad suurendanud kulusid, vähendades raha hulka, mida omavalitsused kohapealsete teenuste parandamiseks kasutada saaksid.

Kohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest. Seekord eelarveläbirääkimistel tulubaasi ja toetuste suuruse kõrval oluliseks teemaks omavalitsuste finantseerimise põhimõtteid. See tähendab, et varem riigieelarvest toetusena antavad vahendid hakkaksid laekuma tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kui omavalitsusel on suurem otsustusõigus, saab ta paindlikumalt leida kogukonna jaoks sobilikke lahendusi.

Riigieelarve koostamisel on vastavad ministeeriumid põhimõtteliselt valmis suurendama teehoiuks vajalikke vahendeid ja koolilõuna toetust, et hindade kallinemisega kaasnevaid kulusid katta ning jooksvalt lahendatakse ka Ukraina sõjapõgenikega seonduvaid küsimusi.

Keskvalitsuse ja liidu läbirääkimised erinevate valdkondade rahastuse küsimustes vältavad sügiseni, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2023. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks Riigikogule.

Allikas: Rahandusministeerium

Risto Kask: valitsus saatis riigikokku eelnõu, millega nõustume Euroopa Liidu ühislaenu võtmises summas kuni 750 miljardit eurot

Risto Kask, Euroopa Liidu eelarve ja recovery plan

Väga huvitav teada, et valitsus saatis riigikokku eelnõu, millega nõustume Euroopa Liidu ühislaenu võtmises summas kuni 750 miljardit eurot. Loomulikult ei laena Eesti ennast lõhki, vaid meie jaoks on tegemist äärmiselt kasuliku tehinguga. Eestile tuleb ühislaenust rohkem, kui hiljem tagasi maksta tuleb.

Eesti saab Euroopa ühislaenust aastatel 2021-2026 ca 1,37-1,58 miljardit eur. Sealhulgas taaskäivitusrahastu vahendid ca 760 mln eur, React-EU 177 mln eur, maaelu arengu fond 63 mln eur ning õiglase ülemineku fond 340 mln eur. Täpsed summad on veel selgumas.

Tagasi tuleb Eestil aastatel 2027-2058 maksta vaid 1,09 miljardit eurot, mis on ca 300-500 mln vähem, kui Eesti ühislaenust saab. Maksame vähem, kuna tagasi makstakse liikmemaksude arvelt ning jõukad riigid maksavad proportsionaalselt natuke rohkem.

2020. aasta teises kvartalis tabas Euroopa Liidu riike sügav majanduslangus (ELis -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%, Eestis -5,4%), mis jätkus ka kolmandas ja neljandas kvartalis (ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eestis kolmandas kvartalis -2,7%) ning erinevate prognooside järgi kestab kriisi mõju mitu aastat.

Tuleb märkida, et Eesti majandusel läks Euroopa kontekstis 2020. aastal pigem hästi, olime ühe väiksema majanduslangusega riik.
Komisjoni talveprognoosi alusel oli ELi majanduslangus 2020. aastal 6,3% ning 2021. a on oodata 3,7% majanduskasvu.

Selleks, et majanduskasv saavutada, tuleb aga ühiselt majanduse taaskäivitamisse panustada. Euroopa ühislaen on kindlasti suureks toeks.