covid19 – Riigihalduse arengud ja uudislood

Risto Kask: vaktsineerimine aitab riiki lahti hoida, kuid see on inimese isiklik otsus

juuli 26, 2021Posted in Personal blogTagged Anneli Ott, covid19, Eesti Päevaleht, EPL, Jaak Aab, juhtkiri, risto kask, vaktsiin, vaktsineerimineLisa kommentaar

Eesti Päevalehe juhtkiri soovitas kultuuriminister Anneli Oti ametist vabastada, kuna väidetavalt ei ole ta ainsa ministrina COVID-19 vastu vaktsineeritud. Päris kriitiline hinnang. Huvitav muidugi, kust EPL teab, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. Usun, kedagi selle eest hukka mõista, kas ta avaldab või ei avalda terviseandmeid või kas ta räägib oma vaktsineerimisest avameelselt või mitte, on natuke üleliigne. Igasugune vaktsineerimine on isiklik küsimus.

Ise olen vaktsineerimist alati pooldanud ja usun, et see aitab Eesti riiki lahti hoida, samuti hoida lähedasi ja kõiki teisi kaasmaalasi. Kas see tähendab, et mõistan hukka või taunin neid, kes ühel või teisel põhjusel otsustavad mõelda teisiti, seda kindlasti mitte. Loodan, et suurem osa Eesti inimesi otsustavad vaktsineerida, kuid mõistan ka neid, kes otsustavad seda mitte teha. Eesti ei ole autoritaarne riik ning siin ei lahendata probleeme käskude/keeldudega. Kui vaja, peame tegema rohkem ja paremat teavitustööd.

Pean sümpaatseks, et Eesti Päevaleht ja mitmed teised ajakirjanduslikud kanalid on otsustanud vaktsineerimisteemat põhjalikult kajastada, kutsuvad inimesi üles vaktsineerima ning räägivad sellest, miks on vaktsineerimine kasulik. Usun, et see on suureks abiks ning toetab ka vaktsineerimisest positiivsema kuvandi loomist.

Siit saab lugeda Jaak Aabi vastust EPL-i juhtkirjale: https://epl.delfi.ee/artikkel/94102261/jaak-aab-terviseandmete-valjapressimine-ukskoik-kellelt-on-lubamatu

Risto Kask: millised COVID piirangute leevendused jõustuvad 3. mail?

aprill 30, 2021aprill 30, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, jõusaal, kultuur, leevendused, muuseum, piirangud, rahandusministeerium, riigihaldus, risto kask, sportimine, teater, toitlustus, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Seoses viiruse leviku vähenemisega otsustas valitsus hakata järk-järgult piiranguid leevendama. Esialgu leevendatakse piiranguid kahes laines – esmalt 26. aprillil ning seejärel 3. mail.

Kindlasti võivad rõõmustada spordisõbrad, sest siseruumides treenimine algab taas 3. maist. Taas saab ka välja sööma minna, samas spaad jäävad jätkuvalt suletuks.

Alates 26.04 jõustusid alljärgnevad leevendused:

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud välitingimustes kuni 10-liikmelistes gruppides.
Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele.
Piirang ei laiene senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Alates 03.05 jõustuvad leevendused:
Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud siseruumides. Järgima peab 2+2 reeglit (lubatud ka paaristreening ja paarismäng).
Uksed tohivad klientide jaoks avada kõik poed, arvestada tuleb 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
Toitlustusasutuse välialadel einestada kuni kella 21-ni, arvestada tuleb kuni 50- protsendilise täitumuse nõudega, ühe laudkonna suurus tohib olla maksimaalselt 10 inimest.
Endiselt ei tohi kliendid süüa-juua siseruumides toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides, toidu kaasamüük jääb lubatuks.
Teenindusettevõtete jaoks olemasolevad piirangud ei muutu, nad tohivad olla avatud, kui järgitakse 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
Tohib külastada siseruumides muuseume ja näitusasutusi arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilise ruumitäitumust. Muuseumite ja näituste uksed tuleb sulgeda kell 19. Sama liikumispiirangut, ruumitäitumust ja sulgemisaega arvestades tohib korraldada ka jumalateenistusi ning teisi avalikke usulisi talitusi.
Kõikidele teistele siseruumides toimuvatele avalikele üritustele nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas jätkuvad kehtivad piirangud. Piirangud pikenevad ka spaadele, ujulatele, saunadele. Sportimine ja treenimine on neis lubatud vastavalt spordile ette nähtud tingimustele.
Välitingimustes on lubatud maksimaalselt 150-le inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused ning kõik muud avalikud üritused nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas. Inimesed peavad olema kuni 10 liikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. Kõik üritused peavad lõppema õhtul kell 21.
Õues on lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.
Leevendatakse tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.
Avalikus siseruumis liikumisele jääb kehtima 2+2 reegel ning maskikandmise kohustus.

Piirangute täpsem kirjeldus, eelnõu ja seletuskiri, on kättesaadav kriis.ee lehel.

Risto Kask: Kas Eesti on politseiriik? EI OLE!

aprill 12, 2021Posted in Personal blogTagged avalik koosolek, covid19, Eesti, meeleavaldus, piirangud, politsei, politseiriik, risto kaskLisa kommentaar

Vaatasin need viimased videod läbi, puhas korralduste mitte täitmise keiss. Iga mõtlev inimene annab aru, et sellisel meeleavaldusel kus avaliku korra nõuete täitmisega probleeme, võib politseilt korraldusi tulla. Peabki tulema. Politsei teeb õigesti, et avaliku korra reeglite täitmata jätmisele reageerib. See pole politseiriik vaid minu jaoks mõistetav korrakaitse meede.

Ma ei kujuta ette, et ma hakkaks registreerimata koosoleku piirkonnas, kus on juba kõigile niigi teadaolevalt avaliku korra reeglite (COVID piirangute) järgimisega probleeme, politseiametnikuga jaurama. See on ebamõistlik. Alati on kodanikul võimalik politseiametnikult korralduse saades ära minna. Kahjuks näeme, et mõne jaoks ei ole reeglite täitmine teemaks. Ma ei oska seda kuidagi muud moodi nimetada, kui pahatahtlikuks suhtumiseks, või on nii, et ei tajuta konkreetse olukorra tõsidust. Eks juhtubki siis nii, et peetakse kinni ja alustatakse menetlust.

Mind kurvastab, et mõne inimese jaoks on piirangute ja avaliku korra reeglite täitmine teisejärguline. Kuidas saab siis imestada, et politsei inimestele korraldusi jagama tuleb?

Meeleavaldused ja avalikud koosolekud ei ole keelatud. Kui keegi soovib meeleavaldust korraldada või sellel osaleda, tuleb tagada, et täidetakse avaliku korra reegleid (sh piiranguid). Aru tuleks anda, et 50 inimese grupikalli ei ole täna kehtivate COVID piirangute kontekstis okei.

Risto Kask: osale sotsiaalmeedia kampaanias – näita, et hoolid inimestest enda ümber

aprill 7, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, ennetustöö, koroonaviirus, risto kask, sesthoolin, Sotsiaalministeerium, vaktsineeriLisa kommentaar

Näita sotsiaalmeedias eeskuju, näita, et hoolid inimestest enda ümber ja soovid, et kriis saaks võimalikult kiiresti läbi.
Jaga seda postitust ja kutsu oma sõbrad ka üles eeskuju näitama.

👉 vali omale sobiv sõnum, kirjuta see paberile koos hashtagiga #sesthoolin ja tee pilti

👉 lisa postitusse mis sind kriisi juures enim häirib, mida hetkel teha ei saa, millest unistad või miks sul kõigest sellest juba villand on

👉 kutsu ka sõbrad üles eeskuju näitama, piirangutest kinni pidama ja esimesel võimalusel vaktsineerima

👉 lisa postituse lõppu hashtag #sesthoolin

👉 Postita see Facebooki, Instagrami, TikToki või mõnda teise sulle sobivasse kanalisse
Saame sellest kriisist koos üle ja naaseme tagasi normaalse elu juurde!

Vaktsineerimise kohta loe lisa: http://www.vaktsineeri.ee

Risto Kask: Eesti COVID-19 nakatunute statistika annab põhjust kaaluda tõsiselt eriolukorra kehtestamist

märts 23, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, risto kask, statistikaLisa kommentaar

Kui see statistika murelikuks ei tee, mis siis teeb? Kahjuks on tänaseni neid, kes COVID-19 olukorda tõsiselt ei suhtu.

Lisatud graafik illustreerib väga hästi Eesti äärmiselt kehva pandeemilist olukorda, kus me näeme, et nakatunute arv miljoni inimese kohta on maailmas esirinnas.

Igasugused korteripeod, autorongkäigud, lauluväljakul kogunemised jms tuleb kindlasti lõpetada. Kui muu ei aita, tuleb tõsiselt kaaluda taas eriolukorra väljakuulutamist.

Covid-19 nakatunute statistika miljoni inimese kohta

Risto Kask: koroonakriis on riigi kulutusi märkimisväärselt kasvatanud

märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, koroonakriis, riigi kulutused, riigieelarve, risto kask, sotsiaaltoetused, toetusedLisa kommentaar

Tõenäoliselt huvitab paljusid, milliseid kulutusi riik viimasel ajal seoses koroonakriisiga on teinud. Toon välja ülevaate, mis annab riigieelarve positsiooni mõjutavatest kulutustest natuke selgema pildi.

📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris 10,4 miljoni euro võrra 658,3 miljoni euroni, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 1,6 protsenti.

📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta. Nende kasv tuli peaasjalikult tööjõukulude, majandamiskulude ja investeeringute suurenemisest.

📌 13 miljoni euro võrra suurenesid sotsiaaltoetused.

📌 Kodumaised toetused vähenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 2,9 miljonit eurot ehk 0,6%, kuna antud kodumaine sihtfinantseerimine ja tegevustoetused vähenesid 16 miljonit eurot.

📌 Riigieelarveliste asutuste kogukulud langesid 2021. aasta jaanuaris eelneva aastaga võrreldes 962,7 miljonilt eurolt 951,2 miljoni euroni ehk 11,5 miljonit eurot, sealhulgas antud toetused vähenesid 10,7 mln eurot.

📌 Välistoetused, mis eelarvepositsiooni ei mõjuta, vähenesid eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,3 miljonit eurot ehk 16,7%, 3,3 miljonile eurole.

📌 Kogukulude langusesse panustas märkimisväärselt ka muude tegevuskulude vähenemine, mille peamiseks põhjuseks oli kogumispensionimakse eraldise vähenemine 25,1 miljoni euro ulatuses.

📌 Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 4,8 miljonit eurot ehk 50%.

📌 Investeeringuid kasvatasid peamiselt investeeringud ehitistesse ja põhivarasse.

📌 Kaitseotstarbelised investeeringud põhivarasse suurenesid 1,3 miljonit eurot.

📌 Majandamiskulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris kokku 5,8 miljonit eurot ehk 10,1% eelneva aastaga võrreldes.

📌 COVID-19 pandeemia mõjul suurenesid poolelt miljonilt 6,4 miljoni euroni meditsiini- ja hügieenikulutused, millest ligikaudu 4,4 miljonit eurot moodustavad testimise ja vaktsineerimisega seotud kulutused.

📌 Lisaks suurenesid toodangu valmistamiseks tehtud alltöövõtukulud 2,7 miljonit eurot.

📌 Majandamiskuludest vähenesid kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks tehtud kulutused 1,1 miljoni euro võrra ning COVID-19 piirangute mõjul vähenenud lähetuskulud 1 miljoni euro võrra.

📌 Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta jaanuariga võrreldes 5,4 miljonit eurot ehk 7%, mis on põhjustatud peamiselt ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ning võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.

Risto Kask: riigi 2021. aasta lisaeelarve aitab koroonakriisist kiiremini väljuda

märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, Eesti, ettevõtlustoetus, ettevõtlustoetused, häirekeskus, huvitegevus, IKT, kohalik omavalitsus, palgatoetus, Päästeamet, politsei, riigi lisaeelarve, riigieelarve, riigikogu, risto kask, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Risto Kask, Stenbocki maja, riigi lisaeelarve

Valitsuskabinetis lepiti kokku riigi lisaeelarve maht ja jaotus valdkondade vahel. 641 mln euro suurune pakett, mis peaks toetama COVID19 kriisis enim pihta saanud valdkondi, kiidetakse tõenäoliselt heaks kolmapäeval, 17. märtsil.

Mõned näited lisaeelarve sekkumistest:

📌 Palgatoetuse maksmiseks märtsis ja aprillis 102 mln eur. Eelkõige saab toetuse kasutamise kriteeriumiks olema järsk käibelangus. Palgatoetuse saab maksta otse inimese kontole. Lisaks jäetakse reservi veel ühe kuu toetuse summa

📌 Ettevõtluse erakorraline toetusmeede 19 mln eur. Ette nähtud erinevatele sektoritele lisaks palgatoetusele muude kulude osaliseks katmiseks.

📌 Turismisektori toetus 29 mln eur. Ette nähtud turismiettevõtete ning bussivedude teostajate toetamiseks.

📌 Haiglate ja kiirabi toetamine 52 mln eur. Vahendid on ette nähtud COVID19 pandeemiaga seotud erakorraliste meditsiinivaldkonna kulude katteks.

📌 COVID19 testimise, vaktsineerimise ning ravimite lisaraha 55,9 mln eur. Sisaldab ka COVID19 raviks kasutatava ravimi Remdesivir soetamist ning kiirtestide hankimist koolidele ja kutsekoolidele.

📌 Haiguslehtede hüvitamine 12 mln eur. Pikendame haiguslehtede soodsama hüvitamise aasta lõpuni.

📌 Kultuuri tugipakett 41,9 mln eur. Toetame kultuurikorraldajaid, spordiobjektide ülalpidamist, filmitootjaid, kinosid ja filmilevitajaid, spordialaliitusid ja meistriliiga klubisid, vabakutselisi loovisikuid ning treenereid. Lisaks toetame olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mis COVID tõttu ära jäid.

📌 Huvitegevuse toetuspakett 12 mln eur. Toetame laste- ja noortelaagreid, erahuviharidust, huvitegevust ning erakoolide ja –lasteaedade tegevust.

📌 Kohalike omavalitsuste toetuspakett 45 mln eur. Sisaldab kohalike omavalitsuste investeeringute toetamist, omatulude vähenemise kompenseerimist ja erakorraliste kulude katmist.

📌 Riigi IKT arenduste parendamine 0,9 mln eur. Ette nähtud COVID19 kriisi lahendamisega seotud IKT arenduste finantseerimise ning ülalpidamisega.

📌 Kiirema internetiühenduse ja arvutite soetamise toetus 1,5 mln eur. Toetame kiirema internetiühenduse võimaldamist ning arvutite soetamist kaugõppes osalevatele lastele.

📌 Politsei, pääste ning häirekeskuse lisarahastus 0,3 mln eur. Anname vajaminevad vahendid COVID19 lisakulude katmiseks.
Ettenägematuteks kulutusteks näeme täiendavalt lisaeelarves ette vahendid 50 mln eur ning Töötukassa palgatoetuste reservi on plaanis suunata 57,6 mln eur.

Risto Kask: Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus

märts 20, 2021märts 20, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, Eesti, Eesti Pank, Euroopa Liit, majanduskasv, majandusprognoos, risto kaskLisa kommentaar

Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus. Meie toimetulek majanduskriisis oli aga äärmiselt tugev, tegime oodatust oluliselt parema tulemuse.

Nagu teate, tabas Euroopa Liidu riike 2020. aastal sügav majanduslangus, mis oli põhjustatud COVID19 pandeemiast

2020. aasta kokkuvõttes tegi Eesti 2,9 protsendilise majanduslangusega ühe tugevaima tulemuse Euroopas. Jagasime koos Soomega kuuendat kohta, olles ees kõigist Euroopa klassikalistest tuumikriikidest nagu nt Saksamaa (-4,9%), Prantsusmaa (-8,1%), Itaalia (-8,9%) ning Hispaania (-11%).

📌 Euroopa Liidus keskmiselt langes 2020. aasta II kvartalis majandus -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%. Eestis oli II kvartalis majanduslangus -5,4%.

📌 Samasugune langustrend jätkus ka III ja IV kvartalis. ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eesti majanduslangus oli III kvartalis -2,7% ning IV kvartalis -1,2%).

Euroopa Komisjoni talveprognoosi alusel on 2021. aastal oodata 3,7% majanduskasvu. Eesti Pank prognoosis Eesti majanduskasvuks ca 3%. Seega oleme 2020. aasta majanduskriisis väga hästi toime tulnud ning väljavaated on ka 2021. aastaks Eestil head.

Eesti kriisiga toimetulekule aitasid kahtlemata kaasa riigi poolt rakendatud meetmed COVID19 pandeemiaga toimetulekuks, sealhulgas õnnestusid hästi erinevad tööturumeetmed ning ettevõtjatele suunatud ning töökohtade säilitamiseks rakendatud toetusmeetmed. Tehtud otsused õigustasid end ja nagu näha, oli meetmete mõju positiivne.

Selle eest tuleb tänada eelmise valitsuse võtmeisikuid, eelkõige Jüri Ratast, Martin Helmet ja Helir-Valdor Seederit, kuid oma panuse andsid ka kõik teised valitsuse liikmed, ministeeriumide ametnikud ning riigikogu saadikud, kes 2020. aasta riigi lisaeelarve lugemisse panustasid. Igal juhul hästi tehtud. Loodame, et Eesti tugev sooritus jätkub.

Risto Kask: valitsus otsustas kehtestada uued koroonaviiruse piirangud alates 11. märtsist

märts 9, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, koroonaviirus, piirangud, riigikantselei, risto kask, Sotsiaalministeerium, uuedpiirangud, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Valitsus otsustas eile õhtul kehtestada uued piirangud, kuna COVID olukord Eestis on erakordselt kriitiline.

Uued piirangud hakkavad kehtima üle Eesti alates 11. märtsist.

📌 Avatuks jäävad apteegid, toidupoed, loomapoed, prillipoed ja muu esmavajalik. Muu kaubandus siseruumides tuleb sulgeda.

📌 Muu kaubanduse müügikohas on võimalik müüki jätkata ainult juhul, kui kaup väljastatakse välitingimustes või drive-in müügina (nö “luugimüük” tänavale).

📌 Sulgeda tuleb kõik toitlustusasutused, avatuks jääb vaid toidu kaasamüük.

📌 Siseruumides ei ole sportimine ja huviharidus lubatud. Erand tehakse erivajadusega inimestele.

📌 Välitingimustes peab kogu huvitegevus ja sportimine toimuma 2+2 põhimõttel.

📌 Väljas hakkab taas kehtima nakkusohu vähendamiseks 2+2 reegel ehk koos võib liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida 2 meetrit vahet, välja arvatud pered, kes saavad liikuda koos.

📌 Õppeasutused, sh algklassid lähevad üle distantsõppele, välja arvatud erivajadusega lapsed ja nendega tegelevad õppeasutused ning põhjendatud erandid, kui on tagatud laste viibimine koolis piiratud ja turvalises mahus. Vanematel on tungiv soovitus mitte lapsi lasteaeda viia ilma vältimatu vajaduseta.

Piirangute detailne kirjeldus võib täienda, kuna vastav korraldus on alles koostamisel. Õige pea avaldatakse lõplik info kriis.ee lehel.

Risto Kask: riik testib põhjalikult nii ühekordseid, kui mitmekordseid kaitsemaske

veebruar 19, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, kaitsemask, koroonaviirus, rahandusministeerium, risto kask, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TTJALisa kommentaar

Minu käest on küsitud, kas riik testib kaitsemaske, enne kui need kasutusse võetakse. Testime. Nii ühekordseid kui ka korduvkasutatavaid. 😷

Meditsiinitarvikutena Eestis turustatavad maskid läbivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti inspektsiooni, mille käigus maske testitakse. Kontrollitakse, kas pakendil olevad parameetrid vastavad tegelikkusele ning kas nad vastavad konkreetse maski sertifikaadile. Neid maske, mis teste ei läbi, meditsiiniseadmetena müüa ei saa.

Korduvkasutatavate maskide osas üldiselt ametlikke nõudeid ette nähtud ei ole, sest need ei ole meditsiiniseadmed vaid aksessuaarid. Kui jagame maske abivajajatele, need kindlasti enne ka üle kontrollime.

Näiteks, kui jagasime selle aasta algul toimetulekuraskustes peredele 40 000 korduvkasutatavat maski, kontrollisime enne maskide soetamist kõik näidised üle. Puhusime need läbi ja vaatasime, kas nende kaitsevõime on piisav. Proovisime neid ka ette. Võib öelda, et kõik maskid ei ole ühtemoodi mugavad. Mõni mugavam, teine vähem.

Samuti olid kontrollitud need, enam kui miljon ühekordset maski, mis eelmisel aastal toimetulekuraskustes inimestele jagati.
Kindlasti jälgige kaitsemaske ostes, kas neil on olemas piisav kaitsevõime. Eestis on lubatud ringi liikuda ka lihtsalt suud ja nina kattes, ehk kasutades nt kaelussalli, kuid paha ei tee ka kaaluda muid lahendusi, mis on tõenäolisemalt parema kaitsevõimega.

#kaitsemask #kannamaski #ristokask #Rahandusministeerium #VabariigiValitsus

Risto Kask: alates 22. veebruarist jõustuvad uued koroonaviiruse piirangud ja meetmed

veebruar 19, 2021veebruar 18, 2021Posted in Personal blogTagged covid19, haridus, koroonaviirus, Meelelahutus, riigikantselei, risto kask, toitlustus, uued piirangud, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Risto Kask, uued koroonaviiruse piirangud

Uued piirangud ja uued meetmed, mis jõustuvad üle Eesti alates esmaspäevast, 22. veebruarist.

📌 Saunad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid. Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.

📌 Toitlustus
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. Lisaks peab valitsus vajalikuks rakendada toitlustusasutustes kehtivate nõuete täitmise üle sihitatud järelevalvet.

📌 Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe ja noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus vähemalt kahel järgmisel nädalal lubatud. Sisetingimustes võib kokku viibida maksimaalselt 200 inimest. Välitingimustes on huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe, noorsootöö ja sportimine lubatud mitte rohkem kui 250 inimesel, kui järgitakse inimeste hajutamise nõuet. Sama kehtib ka välitingimustes toimuvatele spordivõistlustele.

📌 Meelelahutus
Samad reeglid ehk nii 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal. Nõuded kehtivad meelelahutusteenuse osutamisel nii avalikes kui ka mitteavalikes kohtades.

📌 Avalikud kogunemised
Mittestatsionaarsete istekohtadega avalikud kogunemised on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda mitte rohkem kui 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.

📌 Haridus
Pärast koolivaheaja lõppu ei toimu koolihoonetes alates 5. klassist ühe nädala jooksul kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad. Seega ei või õppijad 1.–7. märtsini üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Piirang ei kehti 1.–4. klassi õpilastele ega siis, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Täpsemalt tuleb lähiajal info kriis.ee lehele. Detailsem korraldus ja seletuskiri on koostamisel.

#koroonaviirus #covid19 #uuedpiirangud #ristokask #VabariigiValitsus

Risto Kask: valitsus leevendas Harjumaal ja Ida-Virumaal piiranguid, mujal piirangud ühtlustuvad

jaanuar 30, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, Eesti, Harjumaa, huvitegevus, ida-virumaa, Judo, kriis.ee, Laulmine, noorsootöö, piirangud, Puhkpill, risto kask, Sport, Täienduskoolitus, Toitlustusasutus, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Valitsus otsustas 28. jaanuari kabinetiistungil Harjumaal ja Ida-Virumaal COVID piiranguid leevendada. Alates 1. veebruarist leevenevad piirangud Harjumaal ja Ida-Virumaal toitlustusasutustele ja meelelahutusteenuse pakkujatele. Piirangud leevenevad ka sportimisele ja huvitegevusele.

Toitlustusasutustes hakkab alates 01.02 kehtima 6+2 reegel. Maksimaalselt võib istuda 6 inimest lauas, lauad peavad paiknema 2m vahega. Avatud võib olla õhtul kuni kella 21.00-ni. Alates kell 21.00 kuni 06.00 peab toitlustusasutus olema suletud.

Meelelahutusteenuse pakkumise kohas kehtestati samuti 6+2 reegel. St maksimaalselt võib viibida 6 inimest grupis, grupid ja/või tegevused peavad olema eraldatud 2m vahega. Kell 21.00-06.00 peab asutus olema suletud.

Sisetingimustes sportimisel on edaspidi lubatud ka kontaktne ja kõrge riskiga tegevus 2+2 põhimõttel. See tähendab, et korraga võivad treenida kaks inimest, kahesed grupid peavad hoidma teise grupiga vahet 2m. Siia alla käivad nt tantsimine, judo, enesekaitsekoolitus, laulmine, puhkpill jne. Piiranguna hakkab kehtima põhimõte, et sama tegevuse raames ei tohi vahetada partnerit/toimuda muid kontaktne, nt treeneriga.

Huviringide puhul on edaspidi mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevuse puhul lubatud osaleda 10+1 põhimõttel, st maksimaalselt 10 osalejat ja treener. Siia alla käivad nt maalimine, kitarriõpe, keraamikaring jne. Välitingimustes sportimisel ja muudel tegevustel on edaspidi leebemad piirangud.

Nüüd võib välitingimustes sportida, treenida, noorsootööd-, huvitegevust-, huviharidus-, täienduskoolitust- ja täiendõpet läbi viia kuni 50 liikmelistes gruppides. Sama piirang kehtib ka välitingimustes võistlustele.

Täpsem ülevaade on kättesaadav kriis.ee lehel.

Risto Kask: valitsus otsustas kultuuriettevõtteid täiendavalt 1,4 miljoni euroga toetada

jaanuar 24, 2021jaanuar 22, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, Eesti, ettevõtlustoetus, Harjumaa, ida-virumaa, Kultuuriettevõtted, Kultuurikatel, Kultuuriministeerium, kultuuriorganisatsioonid, risto kask, toetusmeedeLisa kommentaar

Valitsus eraldas 21. jaanuaril Vabariigi Valitsuse reservist täiendavalt 1,4 miljonit eurot, et toetada.

koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis kultuuriettevõtteid.
Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine kultuuriorganisatsioonidele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks ning oodatav tulemus on see, et toetust saavad organisatsioonid oma tegevust jätkavad.

Toetust antakse organisatsioonide tegevuse piiramisega kaasnenud käibe languse tingimustes möödapääsmatute juba tehtud ja eesolevate kulude kompenseerimiseks. Toetuse andmise täpsed tingimused töötab välja Kultuuriministeerium ja need kinnitatakse kultuuriministri määrus(t)ega.

Taotlusvoorud avatakse jaanuaris 2021.

Risto Kask: spordisõbrad rõõmustavad, jõusaalid on alates 18. jaanuarist taas avatud

jaanuar 18, 2021jaanuar 30, 2021Posted in Personal blogTagged 1+1 põhimõte, covid piirangud, covid19, hoiadistantsi, huviharidus, huvitegevus, jõusaal, restoranid, risto kask, spordisõbrad, sportimine, täiendõpe, täiendkoolitus, toitlustusasutusedLisa kommentaar

Mul on häid uudiseid spordisõpradele. Valitsus otsustas, et Harjumaal ja Ida-Virumaal on võimalik spordisaalid (sh jõusaalid) alates 18. jaanuarist taas külastajatele avada. Tingimuseks on, et spordisaalis võib teha individuaalset treeningut, st viibida 1+1 põhimõttel (sportlane + treener). Omavahel peab hoidma mõistlikku distantsi (2m).

Samad põhimõtted kehtivad ka noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõppe valdkonnas.

Grupitreening on siseruumis endiselt keelatud (välja arvatud ülejäänud 13 maakonda). Grupitreening on Harjumaal ja Ida-Virumaal lubatud välitingimustes 10+1 põhimõttel.

Meeldiv on seegi, et taas avatakse ka restoranid ja toitlustuskohad ning ujulad.

Detailsem ülevaade ja täpsustused kättesaadavad kriis.ee lehel. Kindlasti tuleb järgida Terviseameti juhiseid.

Risto Kask: maski kandmine ei ole ainult kasulik, vaid see võib ka päästa sinu elu

jaanuar 18, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, hoiadistantsi, kannanmaski, mask, oleterve, risto kask, SotsiaalministeeriumLisa kommentaar

Loomulikult me kõike seda juba teame, aga kordamine on tarkuse ema. Maski kandmine aitab pidurdada nakatumist ning päästa elusid. Peseme käsi ja väldime silmade, nina ja suu katsumist. Hoiame distantsi ja õhutame tube. Ühekoos saame viirusest võitu! ❤

Risto Kask: riikides on COVID tase erinev, probleemid on aga samad

jaanuar 18, 2021Posted in Personal blogTagged Covid, covid19, koroonaviirus, risto kaskLisa kommentaar

Mõni aeg tagasi postitasin Facebooki küsimuse, “mis arvate, kas neis riikides, mis “madala” COVID tasemega, probleeme ei ole? Või on asi selles, et tegemist on riikidega, kus probleeme ei kaardistata? 🙂”

Tõsiasi on loomulikult see, et probleemid on sarnased igal pool. Statistiliselt paistab, et eakama elanikkonnaga riikides on prognoositud surmade arv suurem. Kuid see ei välista, et enne pandeemia raugemist see olukord ei muutu. Tegelikult näeb tervikpilti tõenäoliselt alles mõne aja pärast.

Hoidke enda ja lähedaste tervist. Kandke maski ja peske käsi!

#covid19 #koroonaviirus #hoia #oleterve #Eesti #püsikodus

Risto Kask: Eesti riik on sõlminud lepingud COVID vaktsiini ostmiseks erinevate firmadega

jaanuar 18, 2021jaanuar 31, 2021Posted in Personal blogTagged AstraZeneca, BioNTech, Covid, covid19, CovidVaccine, Euroopa Komisjon, Ilmar Saabas, koroonavaktsiin, koroonaviirus, Pfizer, risto kask, Sotsiaalministeerium, Terviseamet, vaktsiinLisa kommentaar

Möödunud aasta seisuga oli Eesti riik sõlminud kolm lepingut erinevate ravimifirmadega COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Kõige viimasena liitus Eesti eelostulepinguga, mis võimaldab soetada Pfizer/BioNTech vaktsiini 300 000 inimesele. See kogus võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.

Koos teiste Euroopa Liidu riikidega oleme juba varem ühinenud AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica eelostulepingutega. Kõigi lepingute sõlmimise aluseks on soov tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50%-le Eesti elanikkonnast, esmajärjekorras riskirühmadele.

AstraZeneca ja Pfizer/BioNTech on lubasid vaktsiini turule tuua 2020. aasta lõpuks, Janssen Pharmaceutica 2021. aasta esimeses pooles. Tegelik valmimise aeg sõltub käimasolevate ravimiuuringute tulemustest. Vaktsineerimine võib suure tõenäosusega olla Eesti inimestele tasuta. Eesliinitöötajate vaktsineerimine on juba alanud. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik.

#püsimeterved #hoiameEestieluavatud #vaktsiin #Terviseamet #Sotsiaalministeerium #Stenbockimaja #ristokask #Pfizer #AstraZeneca

Risto Kask Allar Jõksile: ettenägematute tagajärgedega kriis õigustab ka seaduste erandlikku rakendamist

november 24, 2020aprill 11, 2021Posted in UncategorizedTagged AllarJõks, covid19, EestiPäevaleht, Koroonapiirangud, Priit Simson, RistoKask, VabariigiValitsusLisa kommentaar

Sellega, et valitsus oleks maskikohustust kehtestades oma pädevust ületanud, ei saa nõustuda.

Maski kandmise kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida NETS-s otsesõnu nimetatud ei ole, võib vabariigi valitsus erandlikult kehtestada NETS § 28 lõigete 6, 5 ja 2 üldvolitusnormi alusel ja arvestades lõiget 8.

NETS-s sisalduva üldvolitusnormi alusel on Terviseametil ja vabariigi valitsusel võimalus lahendada probleeme olukordades, kus konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal tuleviku määramatuse tõttu võimalik. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole ka võimalik tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid.

Üldklausli funktsioon on sätestada vajalik alus täitevvõimu tegutsemiseks ettenägematus olukorras. Selline üldine norm annab isiku õiguste piiramise alused ja tingimused seaduses otseselt reguleerimata olukordades, sest ette võivad tulla ohusituatsioonid, mille lahendamine võib eeldada õiguste piiramist.

Keeruline olukord

Kuna riik on kriisi ajal pandud keerulisse olukorda, millel võivad olla ettenägematud tagajärjed, on õigustatud üldklausli erandlik kasutamine põhiõiguste piiramiseks sellises olukorras.

NETS §-s 28 määratlemata mõiste on muu hulgas kõikehõlmav (v.a, kui on olemas seaduses nimetatud erinorm) ja annab nakkushaiguste tõrjet teostavatele asutustele võimalikult laia valiku sobivaid meetmeid. Üldklausel ei ole piirideta üldine volitus piirata õigusi ja vabadusi, vaid see on loodud konkreetse eesmärgi jaoks avatud üldklauslina, selleks, et pakkuda viiruse tõrjeks võimalikult laia valikut sobivatest kaitsemeetmetest.

Refereeritud Eesti Päevalehest: https://epl.delfi.ee/arvamus/risto-kask-allar-joksile-ettenagematute-tagajargedega-kriis-oigustab-ka-seaduste-erandlikku-rakendamist?id=91767007

Risto Kask: ööpäevaga lisandus 349 positiivset koroonaproovi

november 22, 2020Posted in Personal blog, politicsTagged covid19, risto kask, TerviseametLisa kommentaar

Terviseameti andmetel lisandus 22. novembri seisuga ööpäevaga 349 positiivset testi. Kokku analüüsiti viimasel ööpäeval 4944 koroonaviiruse testi, positiivsed olid 7,1% testide koguarvust.

Kõige enam positiivseid testitulemusi oli Harjumaal (205). Ida-Virumaale lisandus 75 uut ning Tartumaale 18 uut positiivset testi tulemust. Pärnumaale lisandus 17 ning Viljandimaale ja Lääne-Virumaale kuus uut nakatunut. Valgamaale lisandus neli ning Jõgevamaale, Võrumaale, Raplamaale, Läänemaale ja Saaremaale kaks uut nakatunut. Hiiumaale, Järvamaale ja Põlvamaale lisandus juurde üks uus viirusekandja. Viiel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 270,51 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,9%.

Haiglas viibib 146 koroonaviirusesse nakatunut. Tänaseks on haiglates lõpetatud 671 COVID-19 haigusjuhtumit 655 inimesega. 22. novembri seisuga on tervenenud 5701 inimest.

Lisainfo: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-22-november-oopaevaga-lisandus-349-positiivset-testi

Risto Kask: valitsus otsustas 24. novembrist uued koroonameetmed. Riik lukku veel ei lähe

november 21, 2020Posted in UncategorizedTagged covid19, Eesti, koroonaviirus, püsimeterved, riigikantselei, risto kask, Terviseamet, Vabariigi ValitsusLisa kommentaar

Kuna nakatunute arv on kasvutrendis, otsustas valitsus uuest nädalast rakendada täiendavad koroonaviiruse vastased meetmed.

Selle üle, millised uued meetmed täpsemalt olema peaksid, on viimastel päevadel pingeliselt arutanud valitsuse, teadusnõukoja ja terviseameti esindajad. Piirkondades, kus nakatumisoht on kõrge, tuleb midagi ette võtta. Vastasel juhul võib varsti olla olukord, kus me ei suuda nakatumist enam kontrolli all hoida. On oluline, et Eesti inimesed püsiksid terved ja meie tervishoiusüsteem toimiks.

Üheks oluliseks lähtepunktiks uute piirangute puhul on see, et meie argielu toimiks ja täielikku sulgemist võimalusel ei tuleks. Kuigi ka see võib meid ees oodata, kui nakatumiste arv oluliselt kasvama peaks. Praegune olukord on kahjuks jõudnud punkti, et novembri lõpuks tuleb vähendada plaanilist ravi ca 30% ulatuses. See ei ole hea. Uued meetmed rakenduvad teisipäeval, 24. novembril. Need vaadatakse üle kahe nädala pärast.

Plaanitavad täiendavad meetmed:

HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, pühakojad. Siseruumides toimuvate kultuurisündmuste puhul (sh statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht), samuti avalikel üritustel (sh konverentsid) ja koosolekutel, jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel ning meelelahutustegevustes (v.a. laste mängutoad) hakkab kehtima 50-protsendi täituvuse piirang. Statsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades tuleb rakendada inimeste hajutatud istumismudel. Kõikjal nimetatud kohtades hakkab kehtima maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Statsionaarsete istekohtadega ruumide maksimaalseks osalejate arvuks on 400, mittestatsionaarsete istekohtadega toimumiskohtades – 250 inimest. Välitingimustes on maksimaalne osalejate arv 500.

Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ja täiendõpe siseruumides. Kehtima hakkab grupipiirang 10 inimest, samuti tuleb huvitegevusi läbi viia hajutatult. Samuti hakkab kehtima maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus üle 12-aastastele, kui pole tagatud distants, kui see on tegevuse iseloomust lähtuvalt võimalik ning kui mask pole näiteks meditsiiniliselt vastunäidustatud.

Sporditegevus sisetingimustes. Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-stes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides jmt treeningtegevustes. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja pool-professionaalset sporti, seal hulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust.

Ühistransport. Tipptundidel tihendatakse liinigraafikuid, kandma tuleb hakata maske või katta nina ja suu.

Gümnaasiumiõpe. Keskne distantsõppe korraldus Harju- ja Ida-Virumaal, mille kohta annavad terviseamet kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeerium riigi haridusasutustele vastavad korralduse.

ÜLE KOGU EESTI

Mask või nina ja suu katmineKehtestada maskikandmise või nina ja suu katmise kohustuse siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes- ning koolitusel.Nina ja suud ei pea katma või maski kandma inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, samuti alla 12-aastased lapsed ja muudel põhjendatud juhtudel. Valitsus töötab välja plaani, kuidas tagada maskid vähekindlustatud inimestele.

Vahemaa hoidmineKõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, juuksuri- ja ilusalongides ja mujal. Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele. Vähendatakse avalikel üritustel osalejate arvu sisetingimustes statsionaarsete istekohtadega asutustes 400-ni, mittestatsionaarsete istekohtadega asutustes 250-ni ning välitingimustes 500-ni.

TöökorraldusEndiselt jääb kehtima range soovitus teha võimalusel kaugtööd.