Terminal valmib plaani kohaselt 2024. aastal. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks alustame lisaks raudtee elektrifitseerimisega, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga kõikidesse suurematesse jaamadesse. Käimas on 6 täiendava elektrirongi hange ning rongide valmimine on planeeritud samuti aastaks 2024.
Näiteks Tallinnas on sel aastal võetud kasutusele 100 gaasibussi. Kokku sõidab Eestis ringi pea 200 gaasibussi, mis kasutavad rohegaasi.
2021. aastal panustab riik rohegaasi kasutuselevõtuks avalikel liinidel neli miljonit eurot.
Lisaks toetame rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele 2021. aastal ligikaudu 6,2 miljoni euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära kasutada põllumajanduse jääke, vähendab energia importi ja hoiab looduse puhtamana.
40,2 miljoni euroga toetame nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist, eesmärgiga tagada paremad elamistingimused. Kuna hoonete energiatarve moodustab umbes poole kogu riigi energiatarbest, on selle vähendamine kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete.
Kodude rekonstrueerimine ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamine muudab elukeskkonna ohutumaks, tervist säästvamaks, paremini ligipääsetavaks ja taskukohasemaks. 2021.-2024. aastal on elamumajandusse toetustena plaanitud 76,7 miljonit eurot.Peamised elamumajanduse investeeringud:
Tõhusama energiakasutuse ja parema elukvaliteedi saavutamiseks toetab riik järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimist 25 miljoni euroga. Kokku panustab riik lisaks COVID-19 lisaeelarvele toetusesse 2021.-2024. aastal 39,9 miljonit eurot;
Üürituru tõrgete likvideerimiseks toetab riik kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringuid 2021. aastal 8,4 miljoni euroga. Üürielamute programmi kogumaht 2021-2024. aastal on 13,2 miljonit eurot;
Vähekindlustatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamist toetab riik 3 miljoni euroga. Pered saavad toetuse abil soetada kodu või parandada olemasolevas kodus elamistingimusi. Lasterikaste perede kodutoetuse kogumaht 2021.-2024. aastal on 12,2 miljonit eurot;
Väikeelamute rekonstrueerimist toetame 1,4 miljoni euroga, et saavutada hoonete parem energiatõhusus ja sisekliima ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Kokku panustab riik lisaks COVID-19 lisaeelarvele 2021.-2024. aastal toetusesse 5,4 miljonit eurot.
Kasutusest välja jäänud ehitiste lammutamist toetatakse 0,5 miljoni euroga, et likvideerida varisemis- või tuleohtlikud hooned, mille renoveerimine või võõrandamine pole otstarbekas, ning parandada seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Lisaks COVID-19 lisaeelarvele kavandatakse lammutustoetuseks 2021.-2024. aastal 2,3 miljonit eurot.
Ehitustööd
Risto Kask, Kaunite Kunstide Kooli ehitusobjektil, 2020
Valitsus eraldas 2021. aasta riigieelarvest justiitsministeeriumile 2,2 miljonit eurot õigusabi inimestele kättesaadavamaks muutmiseks.
Selle eest loob justiitsministeerium kohtumajadesse justiitspunktid, mis annavad inimestele võimaluse lihtsalt õigusnõule ligi pääseda ja õigusvaldkonna spetsialistidega suhelda.
Eesmärk on pakkuda kõigis Eesti piirkondades kvaliteetset esmatasandi õigusnõu neile, kes ei suuda ise õigusabi turutingimustel hankida. Veel soodustatakse videosuhtluse kasutuselevõttu kohtus, vanglas ja prokuratuuris ja arendatakse õigusteadmisi omavalitsusüksustes laiemalt, eesmärgiga aidata kuriteo ohvritel oma õigusi kaitsta ja teadlikkust tõsta, et ennetada taasohvristumist.
2021. aasta riigieelarves suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra. Teadus- ja arendustegevusse panustamine on oluline eeltingimus Eesti kestmiseks ja arenguks – teadus viib ühiskonda edasi ja on ka majanduskasvu aluseks.
See on nii kriisidega toime tulemise, tootlikkuse ja elatustaseme kasvu kui hea hariduse ja kultuurielu tagamise alus. Kui tahame elada järjest paremini ning tulla toime eesseisvate väljakutsetega, siis peame kõikides sektorites muutuma targemaks ja teadlikumaks, seega tegelema teadus- ja arendustegevusega.
Teeme Soome ja Rootsi valitsusele ettepaneku alustada kolme riigi koostöös täiendavat uurimist, et välja selgitada parvlaev Estonia hukkumise põhjused seoses uue infoga.
Samuti palume nimetada selle ettevalmistamiseks omapoolsed projektijuhid. Soovime täiendava uurimisega edasi liikuda võimalikult kiiresti. Peame oluliseks, et see oleks sõltumatu, läbipaistev ja usaldusväärne ning kaasaks ka hukkunute lähedasi esindavaid organisatsioone.
Valitsuse poolt heaks kiidetud 2021. aasta riigieelarves on oluliselt kohal erakorraline pensionitõus.
1. aprillist jõustuv pensionitõus kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra.
Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5-le, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale.
Rahvapension tõuseb 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. Kokku kulub pensionitõusuks järgmisel aastal 49,4 miljonit eurot.
Keskmine pension Eestis on tõusnud viie aasta jooksul kokku 152 eurot.
Parema postiteenuse pakkumiseks muutus alates 1. oktoobrist valik Tallinna ja Pärnu linna sihtnumbreid.
Tallinna linnas muutuvad teatud sihtnumbrid kõikides linnaosades. Muudatus puudutab eelnimetatud piirkondade elanikke, kuid ka neid, kes soovivad nimetatud piirkondadesse kirju või pakke saata.
Sihtnumbrite osalisel muutmisel ja kaasajastamisel lähtub Eesti Post kaasaegsest linnaplaanist ja postiasutuste paiknemisest. Hetkel on probleemiks see, et kuna saadetised jaotuvad postiasutuste vahel just sihtnumbrite alusel, siis jõuavad kirjad ja pakid klientide jaoks kaugel asuvasse postkontorisse. Jõustuv muudatus tagab selle, et sihtnumbrid viiakse postkontorite paiknemisega kooskõlla ja edaspidi saavad kliendid kõigiks postitoimetusteks kasutada endale lähimat postkontorit.
Õige sihtnumber kirja ja paki peal tagab, et saadetis jõuab õigeaegselt saajani. Kui saadetud kirjal on pärast 1. oktoobrit vana sihtnumber, siis ei ole võimalik tagada selle õigeaegset jõudmist saajani.
Kui saadetud pakil on pärast 1. oktoobrit vana sihtnumber, siis see väljastatakse endisest elukohajärgsest postkontorist, mis ei pruugi olla kliendile lähim.
1. oktoober oli omavalitsuspäev. Selle riikliku tähtpäeva idee on tunnustada ja tutvustada omavalitsust kui põhiseaduslikku institutsiooni.
Jõudu kõigile, kes meie riigi omavalitsustes ja nende heaks panustavad! Jõudu ja jaksu kõigile omavalitsustegelastele!
ELVL eelarveläbirääkimised Rahandusministeeriumis, Risto Kask, Jaak Aab, Tiit Terik, Jan Trei, Kaia Sarnet, Georg Pelisaar, Mart Uusjärv, Marek Lepik, Jüri Võigemast
Kogu üleminek peab olema piirkonna inimestele võimalikult valutu, mistõttu oleme võtnud töökohtade säilimiseks ja loomiseks selge suuna tööstuse ümberkorraldamisele ja ettevõtluse arendamisele Ida-Virumaal.
Senise põlevkivitööstuse ümberkorraldamine tähendab peamiselt sektori ettevõtetes süsihappegaasi heite vähendamist ja tegevuse reorganiseerimist. See ei tähenda see tootmise lõpetamist, vaid enamasti muudatusi ja uusi arenguid.
Laekunud ettepanekute ja ideede hulk on sel teemal märkimisväärne. Näiteks eluasemete puhul on kõne all korterelamute rekonstrueerimise võimalused, uute nullenergia hoonete ehitamine, kaugkütte juhtimise automatiseerimine, üürimajade ehitamine noortele spetsialistidele ja palju muud.
Ida-Virumaa õiglast üleminekut puudutavad tegevused aastani 2030 pannakse paika Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 jätkuna. See on arengudokument, mis toetab Ida-Virumaa kui majanduslikult ja strateegiliselt olulise regiooni arengut ning esitatakse lõppjärgus kinnitamiseks valitsusele.
See on tugev tunnustus Eesti inimestele ja eelarvepoliitikale, mis kinnitab, et koroonakriisi ajal tehtud jõupingutused ja pakutud abimeetmed olid valitud äärmiselt vastutustundlikult.
Võrdluses teiste riikidega Eesti tugevusteks on jätkuvalt usaldusväärne eelarvepoliitika, tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, riigi madal võlakoormus ning pikaajaline ja stabiilne jooksevkonto ülejääk.
Meie siseriiklikes aruteludes kaldume sageli olema iseenda vastu ülikriitilised, kõnealuse hinnangu najal on meil aga alust olla enesekindlamad ja positiivsemad.
Alates 28. septembrist on neist riikidest saabujad vabastatud 14 päevasest eneseisolatsioonist kahel tingimusel ka siis, kui sealne nakatumismäär tõuseb üle 25:
kui tullakse Eestisse töötamiseks, õppimiseks, tervishoiuteenuse saamiseks, perekondlike sündmuste puhul või transiidi eesmärgil;
ja kui tulijatel pole haigussümptomeid ega teadaolevat kokkupuudet haigestunuga.
Riigikogus läbis esimese lugemise Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on luua regulatsioon, mis annab aluse lihtsa ja vähem riivava rikkumise korral kohaldada mõjutusmeetmeid.
Kohtuvälisele menetlejale antakse rikkumise fikseerimisel ja lühimenetluse alustamisel õigus otsustada, kas määrata isikule mõjutustrahv või vabastada isik mõjutustrahvi tasumisest, kui isik nõustub kinni pidama seaduses sätestatud mõjutusmeetmes kirjeldatud tingimustest.
Mõjutusmeetme määramise õigus võimaldab kohtuvälisel menetlejal hinnata, kas rikkumiselt tabatud isikut mõjutaks edaspidi õiguskuulekalt käituma mõjutustrahv või alternatiivne mõjutusmeede. Esialgu sätestatakse eelnõuga võimalus kohaldada ühte mõjutusmeedet, nimelt rahunemispeatust. Meede on mõeldud mõjutama neid, kes on ületanud lubatud piirkiirust kuni 20 km/h.
Tulevikus saab määrata 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas. Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. detsembril.
Tallinnas alustati elektribussi Yutong U12 testimist, mille eesmärgiks on välja selgitada bussi võimekus osana ühistranspordist.
Yutong U12 elektribuss on 12 meetri pikkune mugava sõitjaruumiga linnasõiduk, kus energiavarustuse tagab 422kWh mahutavusega aku, millega tagatakse ühe laadimisega maksimaalne läbisõit kuni nelisada kilomeetrit. Yutong U12 mahutab kuni 85 reisijat ning kaks ratastooli või lapsevankrit.
Esmakordselt esitleti Yutong’i kõige uuemat bussimudelit U12 Brüsselis ühistranspordi messil Busworld. Hiina tootja elektribusse kasutatakse regulaarses liiniveos Pariisis, Sofias, Suurbritannias ning ka meie lähinaabrite juures Espoos.
Terviseamet on öelnud, et järgmised kolm nädalat on kriitilised.Minu tänukummardus kõigile neile, kes rahulikult ja järjepidevalt teevad kõik, et koroonaviirus siiski meie kontrolli all püsiks. Selleks on ju ainult 5 lihtsat reeglit:
• Hoian teistega vahemaad. Kätlemata või kallistamata jätmine ning suhtlemine mõne meetri kauguselt on uued normaalsed igapäevased harjumused. Äpp “Hoia” on asendamatuks abivahendiks.
• Kui enesetunne on halb, jään koju ja pöördun arsti poole. Lähedaste ja töökaaslate tugi sellele on esmatähtis.
• Järgin hügieeni. Tihe kätepesu, õigetmoodi aevastamine, kaitsemaski kandmine või muudmoodi enda ja teiste nakkuse eest kaitsmine väärib vaid lugupidamist.• Igal sammul lähtun vanast tõest “pigem karta, kui kahetseda”, sest kaalul on minu, minu lähedaste, ametikaaslaste ja kõigi teiste inimeste tervis ning elu. Plaani kodus või mujal pidu korraldada tasub edasi lükkata.
• Kui nakatun koroonaviirusesse, teen arstide ja Terviseametiga koostööd, et edasisele levikule piiri ette panna. Selle mittetunnistamisel või varjamisel võivad olla veelgi tõsisemad tagajärjed.Mida rohkemad meist sama vastutustundlikult tänasest alates käituma hakkavad, seda tõenäolisem, et kolme nädala jooksul uusi koroonaviirusesse nakatunuid tuleb vähem.
Kui kasv jätkub, siis valitsusel koos ekspertide ja teadlastega tuleb kaaluda meie igapäevase elu senisest ulatuslikumat piiramist. Kaitsemaski kandmine ühistranspordis ja avalikes ruumides, 2+2 reegli järgi liikumine, kodus õppimine, meelelahutuskohtade töö peatamine jne – möödunud kevadel leidsime mitmeid lahendusi. Tol ajal kogesime ka seda, kuivõrd hästi oleme suutelised teineteist hoidma.
Nüüd on taas käes aeg, kus üks saab olla kõigi eest ja kõik ühe eest. Sest ainult nii tagame, et kontrollime koroonaviirust, aga mitte nakkus meid.
Septembris nädalal algas XIV riigikogu koosseisu sügishooaeg. Loomulikult väärib see tähistamist, sest ees seisab katsumusterohke ja töine aeg. Hulgaliselt eelnõusid ja poliitikaid, mille elluviimist on kaua oodatud.
Pildil on koos minuga Jaak Aabi ja Mailis Repsi nõunikud. Igati tublid tegelased. Ega neil lihtne olema saa. Aga igal juhul, kivi kotti ning soovin kõigile ilusat sügishooaega!
Kohalike omavalitsuste hea käekäik on jätkuvalt riigi südameasi, kuna sellest sõltuvad otseselt meie inimeste võimalused ja heaolu kõigis Eesti piirkondades.Seda ilmestab kasvõi see, et otsime järjepidevalt võimalusi nende finantsilise võimekuse tõstmiseks.
Heaks näitena saab tuua asjaolu, et riik suurendas omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 185 miljoni euro võrra ning toetusfond on kümne aastaga kasvanud kaks korda. Sel aastal ulatus fondi maht üle 450 miljoni euro. Omavalitsuste kogutulud on aga kolme aastaga kasvanud 30%, ulatudes sel aastal 2,3 miljardit euroni.Eriolukorrast tingitud majanduslanguses on täna prioriteediks majanduse elavdamine.
Seetõttu ootab riik, et omavalitsused ei vähendaks investeeringute mahtusid. Majanduslanguses võimendub iga investeeritud euro, tagades tööhõive ja suurema tulumaksu laekumise.
Auveres asub Eesti uusim põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam. Siin on ka Enefit280 õlitehas. Need on tähtsad rajatised. Kliimaeesmärkide suunas liikudes tuleb järjest enam leida võimalusi põlevkivi väärindamiseks keskkonnahoidlikumal moel. Siin olev tehnoloogia on suur samm edasi, kuna võrreldes vanadega on uued tehased efektiivsemad. Põlevkivist õli tootmine on märkimisväärselt keskkonnasõbralikum, kui põlevkivi katlasse kütmine. Ta on ka jätkusuutlikum.
Risto Kask, Auvere elektrijaam ja õlitehas Enefit280
Hando Sutter, Jaak Aab, Risto Kask (Auvere õlitehas Enefit280)
Auvere elektrijaam ja Enefit280 õlitehas
Hando Sutter, Jaak Aab, Risto Kask (Auvere Enefit280 õlitehas)
Käisime vaatasime üle Eesti isikukaitsevahendite varud. Siin on maskid, kaitseülikonnad, kindad, kaitseprillid ja kõik muu vajalik. Selles kogusest jätkub umbes 3 kuuks. Võimalikuks teiseks laineks oleme igal juhul valmistumas.
Ma ei mõista seda võitlust süstlavahetuspunktide vastu. See, et neid on vaja, on ju selge. Selge on ka see, et süstlavahetus peab toimuma seal, kus on selleks vajadus – süstlakasutajate läheduses. Ei ole midagi teha, et Põhja-Tallinnas nõudlus süstlavahetuse järele nõnda suur on. Öelda, et viime süstlavahetuspunktid elamurajoonidest välja, on rumalaim võimalikest ettepanekutest. Nii hakkavad süstlad vedelema liivakastides ja haljasaladel. Ja neid ei hakata ka nii palju vahetama, kui seni, mis toob kaasa soovimatute haiguste levimise. Olgem mõistvad. Toimiv süstlavahetus on meie kõigi huvides.
Omandireformi ja sundüürnike teemal on uusi arenguid. Sõlmisime lepingu Tallinna Ülikooliga omandireformi uurimiseks. Uuringust selgub, kas reformi käigus tekitati inimestele ülekohut ning kui tekitati, siis millised on selle ülekohtu võimalikud leevendusmeetmed (nt kahju hüvitamine). Sundüürnikele hea uudis, kuna riigi poolseid samme on oodatud aastakümneid.
📌 Tagastamisele kuulunud eluruumis elanud isikuid 20 932. 📌 Restitutsioonist mõjutatud elamufond Eestis 2,6%. 📌 Uuringu läbiviija Tallinna Ülikool. 📌 Maksumus kokku 191 280 eurot. 📌 Tööde lõpptähtaeg 2021. aasta jaanuar.
Lõpuks otsustatud. Neljarealised maanteed ehitatakse välja Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunal. Äsja valitsuse templi peale saanud teehoiukavas nähakse ette ligi 420 km teede rekonstrueerimine ja kõigi arvestatava kasutatavusega kruusateede tolmuvabaks muutmine.
📎 Tänavu tehakse neljarajaliste teede ehituseks ettevalmistusi, korrastatakse 114 km sõiduteid ning ehitatakse tolmuvabaks ca 400 km kruusateid. 📎 Käima pannakse PPP pilootprojekt Pärnumaal, Libatse-Are lõigul. 📎 Kokku investeerib riik järgneva kümne aasta jooksul teehoidu ca 4,2 miljardit eurot.
2020. aastaks planeeritud olulisemad teetööd: 📌 Tallinn-Narva mnt Väo eritasandilise ristmiku ehitus 1,2km. 📌 Tallinn-Narva mnt Aaspere-Haljala 2+2 lõigu ehitus 11,6km. 📌 Tallinn-Tartu mnt Kose-Ardu-Võõbu-Mäo 2+2 lõigu ehitus 45km. 📌 Tallinn-Tartu mnt Jüri-Vaida lõigu rekonstrueerimine 12,8km. 📌 Tallinn-Pärnu mnt Kernu 2+1 lõigu ehitus 5km. 📌 Tallinn-Pärnu mnt Sauga-Pärnu 2+2 lõigu ehitus 2,6km. 📌 Pärnu-Ikla mnt Pärnu-Uulu 2+2 lõigu ehitus 7,9km. 📌 Tallinna ringtee Veneküla sõlme ehituse lõpetamine 1km. 📌 Tallinna ringtee Luige-Juuliku 2+2 lõigu ehitus 4,1km. 📌 Tallinna ringtee Kanama-Keila 2+2 lõigu ehitus 4,4km. 📌 Saue Topi sõlme ühendustee 3km. 📌 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 2+2 lõigu ehitus 2,9km.
Coop Põlva juht Kristo Anderson ja Kagu-Eesti ettevõtluskonsultant Kuldar Leis rääkisid Ärilehes, et Eesti regionaalpoliitika vajab muutust ja alustama peaks riigiasutuste Tallinnast väljaviimisega. Riigihalduse ministri Jaak Aabi nõunik Risto Kask vastab neile, et sellega on juba alustatud, aga oluline on tagada, et sellega ka asutuste töövõime säiliks.
Andersoni ja Leisi ettepanek riigiasutuste Tallinnast ära viimiseks on kindlasti asjakohane. Me oleme sellega ka juba alustanud, kuid tegemist on aeganõudva protsessiga. Töökohtade väljaviimisel on oluline tagada, et asutuste töövõime säiliks.
Risto Kask
Töökohtade maakondadesse viimine ei ole päris niisama lihtne, et määrame kvoodi ja viime välja. Poliitiline suund, et me väljaviimisi toetame, on kokku lepitud. Edasi otsustavad ministeeriumid ja asutused ise, kas ja kuidas on neil kõige mõistlikum oma tööd ümber korraldada, et seda poliitilist kokkulepet täita.
Töökohtade väljaviimine toob paratamatult kaasa väljakutsed. Näiteks mõjutavad kaasnevad muutused töötajaid, organisatsioone tervikuna ning seotud partnereid ja huvigruppe. Muudatuste juhtimine võib osutuda tõsiseks väljakutseks, reorganiseerida tuleb ka meeskonna töökorraldus.
Kõike seda tuleb enne kaalutletud otsuse langetamist analüüsida. Läbi tuleb mõelda ka see, kuidas maandada võimalikke värbamisprobleeme, toime tulla töötajate lahkumisega organisatsioonist ning kuidas katta kolimisega kaasnevad kõrged ühekordsed kulud.
Raamatupidajad heaks näiteks
Kuldar Leis rääkis, et riigiasutuste Tallinnast välja viimise asemel, tulnuks alustada tugisüsteemide viimisest maapiirkondadesse (raamatupidajad, IT jne). Heameel on tõdeda, et see protsess tegelikult täna juba käib. Raamatupidajatest üle 50 protsendi asuvad juba täna väljaspool Tallinna.
Kui rääkida sellest, millised on olnud riigi tegevused seni, siis 2019. aasta esimese kvartali seisuga viidi pealinnast välja ca 830 töökohta. See moodustab esialgsest eesmärgist 75 protsenti. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 lepiti kokku, et välja viiakse täiendavalt 1000 töökohta ning igasse maakonnakeskusesse üks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõtte.
Kõige enam on töökohti viidud Tartusse (204). Sellele järgnevad Ida-Virumaa (116), Pärnu, Lihula ja Häädemeeste (93), Rakvere ja Palmse (82) ning Viljandi (67). Mõnevõrra vähem on viidud Raplasse ja Kehtnasse (40), Jõgevale ja Mustveesse (21), Paidesse ja Türile (20), Haapsallu ja Vormsile (22), Kuressaarde 12 ning Kärdlasse 5.
Kagu-Eestisse viidi kokku 38 töökohta, sellest Põlvamaale 10, Võrumaale 16 ning Valgamaale 12. Lisaks viidi ca 100 töökohta välja Kaitseministeeriumi haldusalas. Valitsuskabinetis on kokku lepitud, et 2023. aastaks vähendatakse keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas 42%-ni. Seega jätkub pingutus töötajate osakaalu suurendamiseks maakondades, sh Kagu-Eestis.
Peakontorina on Tallinnast välja viidud Rahvakultuuri Keskus (Viljandi), SA Erametsakeskus (Rapla) ning uue riigiasutusena alustas 2018. aastal Eesti Geoloogiateenistus tööd Rakveres. Äriühingutest viidi välja Vanglatööstuse AS (Jõhvi). Plaane riigiasutuste maakondadesse viimiseks ei ole maha maetud. Tõenäoliselt kuuleme õige pea juba järgmistest sellekohastest arengutest.
Maakonnad saavad kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohti
Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisel on eesmärgiks muuta riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad kättesaadavaks väljaspool pealinna. Lisaks on oluline tasakaalustada majanduslikke ja regionaalseid erisusi pealinna ning ülejäänud Eesti keskuste vahel.
Tooksin välja ka mõned töökohtade väljaviimise kasutegurid, mis seniste tegevuste tulemusel välja on tulnud. Maakondadesse on õnnestunud luua kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohti, mille kaudu on piirkondade tööturg mitmekesistunud. Töötajad on kolinud maakondadesse koos peredega ning kasvanud on kaugtöö ja paindlike töötingimuste kasutuselevõtt. Lisaks on maakondades kasvanud teadlikkus keskvalitsuse asutustest.
Töökohtade ja asutuste pealinnast väljaviimine on valitsuse oluliseks prioriteediks. Motivatsioon riigile tervikuna on toetada kvalifitseeritud tööjõu ja töökohtade olemasolu kõigis maakondades.
Soraineni vandeadvokaat Paul Künnapi Eesti Päevalehe 31. juuli 2019 arvamusloost jääb eksitav mulje, nagu ei liigutaks Eesti riik erinevalt Soome kolleegidest eriplaneeringu üle otsustamisel piisavalt kiiresti.
Usun, et see teema vajab selgitamist, kuna midagi pahatahtlikku Eesti riigi tegevuses ei ole. Eriplaneeringuga seonduv ongi keeruline ja aega võttev protsess.
Kaht riiki ühendava merealuse tunneli puhul on paratamatult tegemist objektiga, millel on potentsiaalselt suured mõjud ja riskid. Riigil on raske võtta vastu kaalutletud otsust eriplaneeringu algatamise või mittealgatamise osas, kui need mõjud ja riskid, mis esitatud taotluse alusel tunnelit rajama asudes võivad kaasneda, ei ole välja selgitatud.
Risto Kask
Kahe riigi vaheline reisijate- ja kaubaveotunneli kavandamine ei ole võrreldav mõne kinnistu detailplaneeringu (või tehase planeeringu) algatamisega. Seetõttu on ootuspärane, et planeeringu algatamise protsess on mõnevõrra aeganõudvam.
Riigil on vaja otsuse tegemiseks teada, kas majanduslikud ja keskkonnariskid, mis riigile näiteks ettevõtja tegevuse lõpetamise korral võivad kaasneda, on riigieelarvest või muid rahanduslikke instrumente kasutades (nt deposiit) teoreetiliselt maandatavad või mitte. Kui riigil ei ole selget infot riskide hindamiseks, ei saa eriplaneeringut koostama asuda.
Arendaja huvi projektiga kiiresti edasi liikuda on arusaadav ning mõistetav on ka arendajat esindava advokaadibüroo nördimus, kui arengud ei ole toimunud nii kiiresti, kui arendaja on lootnud. Samas on 2018. aasta detsembris esitatud taotluse lahendamine võtnud aega seetõttu, et arendaja ei ole seni andnud piisavat infot, et eriplaneeringu algatamise üle saaks otsustada.
Künnapi sõnul ei ole praeguses uuringute faasis ehituslikke küsimusi veel võimalik otsustada. Ta lisab, et Eestis oleks kõigepealt tarvis otsustada menetluste algatamine ning seejärel saab kõik vajalikud andmed välja selgitada. Igati õige on seisukoht, et olulised tunneli ehituslikud küsimused tulebki planeeringu koostamise käigus välja selgitada.
Paraku ei ole rahandusministeeriumi arendajale edastatud küsimused olemuselt „ehituslikud”, vaid seotud projekti teoreetilise realiseeritavuse hindamisega. Selleks, et midagi otsustada, on Eesti riigil vaja kindlust, et projekt on realistlik.
Küsimusi, mis realistlikkuse hindamisel tekivad, on paratamatult mitmeid. Projekti FinEst Link andmetele tuginedes oli 2017. aastal Eesti ja Soome vahel ca 9 miljonit reisijat. Projektis prognoositi, et tunneli rajamise korral on 2050. aastal reisijaid 23 miljonit (sh tunnelis 12,5 miljonit). Arendaja koostatud prognoos ütleb, et aastal 2030 on reisijaid 51 miljonit. Arendaja prognoosib seega (20 aastat varem) enam kui kaks korda rohkem reisijaid.
Sama projekti andmetele tuginedes veeti 2017. aastal Eesti ja Soome vahel ca 3,8 miljonit tonni kaupu. Tunneli rajamise korral veetakse 2050. aastal kaupu 8 miljonit tonni (sh tunnelis 4 miljonit tonni). Arendaja prognoos ütleb, et aastal 2030 veetakse kaupu tunnelis 22 miljonit tonni. Arendaja prognoosib seega (20 aastat varem) ligi kolm korda suuremat kaubaveomahtu.
Ministeeriumitel on põhjendatud vajadus saada teada, millest tulevad seesugused erinevused riikide ja arendaja prognoosides. Lahtiseid otsi, mis vajavad sisulist tähelepanu, on ka muudes küsimustes. Näiteks on arendaja andnud mõista, et tunnel jääks tulevikus eraomandisse ning seda jääks opereerima erainvestor. Hindamaks projekti elluviidavust ja riigile kaasneda võivaid kulusid, on vajalik täpsem teave omandisuhete kohta väga vajalik. Mis saab siis, kui erainvestorist omanik läheb pankrotti?
Soomes on tunneliga seonduvalt menetlus küll käimas, täpsemalt seoses koostatava Uusimaa maakonnaplaneeringuga 2050, kuid ei saa öelda, et see oleks suures kooskõlas arendaja plaanidega või johtuks arendaja initsiatiivist. Maakonnaplaneeringu tööversioon toetab tugevalt ühendust läbi Helsingi, mitte läbi Espoo, nagu arendaja eelistus on olnud.
Lisaks on arendaja algatanud Soomes läbiviidava keskkonnamõju hindamise (KMH). Vastavalt Soome keskkonnamõju hindamise seadusele on sealse ELY-keskuse (Elinkeino,- liikenne- ja ympäristökeskus) roll eelkõige tagada osapoolte ära kuulamine KMH käigus ning anda hinnang KMH lõpparuandele. See protsess on võimalik, kuna Soome seadusandlus on Eesti omast erinev.
Ka ei ole Soomes kehtiva õiguse kohaselt ELY-keskusel olulist kaalutlusruumi, kas KMH läbi viia või mitte. Kehtiva planeerimisseaduse järgi peab Eestis planeeringu algatamisel kontrollima, kas tegevus on põhimõtteliselt kavandataval kujul elluviidav. Hetkel seda kindlust ministeeriumitel ei ole. Küll aga on ministeeriumitel selge huvi see välja selgitada.
Juhul, kui tunnelit on võimalik niisugusel kujul rajada, siis avardab see kahtlemata väga paljude jaoks mugavaid ja kiireid liikumisvõimalusi, millele kaasa aitamise nimel tasub riigil pingutada.
Kaht riiki ühendava merealuse tunneli puhul on tegemist objektiga, millel on potentsiaalselt suured mõjud ja riskid. Selle kavandamine ei ole võrreldav mõne kinnistu detailplaneeringu algatamisega, kirjutab arvamusloos riigihalduse ministri nõunik Risto Kask.
Riigi tegevusest seoses Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringuga on olnud palju juttu. Soraineni vandeadvokaat Paul Künnapi, kes esindab tunneli arendajat, on oma väljaütlemistes olnud kriitiline. Jättes mulje, nagu ei liiguks menetlus ootuspärases tempos.
Risto Kask
Kindlasti vajab see teema selgitamist, kuna riigi eriplaneeringuga seonduv on keeruline protsess, mis paratamatult võtab aega.
Kaht riiki ühendava merealuse tunneli puhul on tegemist objektiga, millel on potentsiaalselt suured mõjud ja riskid. Selle kavandamine ei ole võrreldav mõne kinnistu detailplaneeringu algatamisega. Seetõttu on ootuspärane, et planeeringu algatamise protsess on mõnevõrra aeganõudvam.
Riigil on raske võtta vastu kaalutletud otsust riigi eriplaneeringu algatamise või mittealgatamise osas, kui mõjud ja riskid, mis esitatud taotluse alusel tunnelit rajama asudes võivad kaasneda, ei ole välja selgitatud.
Otsuse tegemiseks on vaja teada, kas riigieelarvest või muid rahanduslikke instrumente kasutades on teoreetiliselt maandatavad need majanduslikud ja keskkonnariskid, mis riigile näiteks ettevõtja tegevuse lõpetamise korral võivad kaasneda.
Mõistetav ja arusaadav on arendaja huvi projektiga kiiresti edasi liikuda. Samas ei ole arendaja seni andnud piisavat infot, et eriplaneeringu algatamise üle saaks otsustada. Selleks, et midagi otsustada, on Eesti riigil vaja kindlust, et projekt on realistlik.
Küsimusi, mis realistlikkuse hindamisel tekivad, on paratamatult mitmeid. Arendaja prognoosib kaks korda rohkem reisijaid ja ligi kolm korda suuremat kaubaveomahtu, kui seda prognoosivad riigid (FinEst Link, 2017). Täna ei ole selge, millest tulevad seesugused erinevused riikide ja arendaja prognoosides.
Kuid lahtiseid otsi on teisigi. Näiteks on arendaja andnud mõista, et tunnel jääks tulevikus eraomandisse ning seda jääks opereerima erainvestor. Aga mis saab siis, kui erainvestorist omanik läheb pankrotti?
Õige on Paul Künnapi märkus, et Soomes juba tegevus käib. Täpsemalt seoses koostatava Uusimaa maakonnaplaneeringuga 2050. Samas toetab maakonnaplaneeringu tööversioon tugevalt ühendust läbi Helsingi, mitte läbi Espoo, nagu arendaja eelistus on olnud. Seega ei ole selge, kuhu Soome poolne menetlus välja viib ja kas tulemus on ka arendajale atraktiivne.
Lisaks on arendaja algatanud Soomes läbiviidava keskkonnamõju hindamise. See protsess on võimalik, kuna Soome seadusandlus on Eesti omast erinev. Kehtiva planeerimisseaduse järgi peab Eestis planeeringu algatamisel kontrollima, kas tegevus on põhimõtteliselt kavandataval kujul elluviidav. Hetkel seda kindlust ministeeriumitel ei ole, kuid olemas on huvi see välja selgitada.
Kindlasti ei venita Eesti riik põhjendamatult eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisega. Kui tunnelit on võimalik niisugusel kujul rajada, siis avardab see kahtlemata väga paljude jaoks mugavaid ja kiireid liikumisvõimalusi, millele kaasa aitamise nimel tasub riigil pingutada. Kuid kindlasti ei saa siin lähtuda ainult tehnilisest teostatavusest, vaid lähtuda tuleb ka majanduslikest ja muudest võimalikest projekti teostatavust mõjutavatest asjaoludest.
Valitsus ei toetanud 11. juuli istungil sotsiaaldemokraatide ettepanekut Ida-Virumaa programmi rahastamiseks keskkonnatasudest. Lisaraha leidmine Ida-Virumaa programmile on prioriteet, edendamist vajab ka elukeskkond. Konkreetsed tegevused vajavad aga põhjalikumat läbimõtlemist, kirjutab Risto Kask.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni 13. juunil algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduseelnõu kohaselt soovitakse riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti suunata Ida-Virumaa programmi tegevuste elluviimiseks.
Risto Kask
Keskkonnatasude kasutamise senisest sihtotstarbelisemaks muutmine on teema, mis väärib kaalumist ja dialoogi, kuid kohalike tulude riigieelarvesse laekuvate keskkonnatasudega sidumisega ei tasu kiirustada. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks ei ole keskkonnatasude laekumine stabiilne, mistõttu mingil ajahetkel on vahendeid piisavalt, järgmisel hetkel aga puudu. Põlevkivi kaevandusmahud on kokku kuivamas ning õhku paisatavad heitmed, mille maksustamist keskkonnatasud paratamatult hõlmavad, on samuti liikumas vähenemise teed. Maksulaekumine raugeb.
Kui Ida-Virumaa programmi rahastamine oleks seotud keskkonnatasudega, tekiks olukord, et laekuvate keskkonnatasude vähenemisel kuivaks kokku ka toetusmeede (näiteks Ida-Virumaa programm).
Teiseks vähendab seadusega riigieelarve tulude sidumine riigieelarve paindlikkust. Regionaalseid erisusi leevendavaid meetmeid oleks keeruline välja töötada või muutuvatele oludele vastavalt kohandada, kui eelarvevahendid on erinevate otsuste kaudu juba ette “lukku” löödud. Vaba raha lihtsalt ei ole. Praegu võib olla probleem Ida-Virumaal või Kagu-Eestis, kuid tulevikus ei ole välistatud probleemikolde liikumine mõnda teise Eesti piirkonda.
Eeltoodu ei tähenda, et keskkonnatasusid ei ole ettevõtlus- või elukeskkonna parendamiseks üldse mõeldav kasutada. Kindlasti on ja kaudselt moodustavad nad ka praegu osa Ida-Virumaa programmi finantseerimisallikatest.
Tasud loodusressurssidelt saavad olla osaliselt kohalikud maksud, või vähemalt omavalitsusele tagasisuunatud maksud, laekudes omavalitsuste eelarvetesse ning olles mõeldud eelkõige just eelnimetatud probleemidega tegelemiseks.
Valitsusel on lähiaja plaanides täpsemalt analüüsida, kuidas laiendada kohalike omavalitsuste maksustamisõigusi. See hõlmab näiteks maamaksu, tasusid loodusressurssidelt ning külastustasusid.
Valitsuse tegevusprogrammis on võetud eesmärgiks suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Analüüs ja ettepanekud valmivad 2020. aasta jaanuaris.
Lisaks tehakse ettepanekud keskkonnatasude omavalitsustele tagasisuunamiseks, et leevendada loodusvarade kasutuselevõtuga kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. Tähtaeg on 2020. aasta jaanuar.
Kindlasti on eraldi teemana aktuaalne ka Ida-Virumaa programmi lisaraha suunamine, mida hakatakse sisulisemalt arutama sügisel riigieelarve menetlemise käigus.
Saue valla leht Saue Valdur andis juunikuus teada, et Laagris Kuuse tänava ja Pärnu maantee vahel olev raudteeületuskoht suletakse ning liiklus suunatakse ümber. Raudteeületuseks jääb kasutusele Laagri Maksimarketi juures olev ning uus Veskitammi tänavale ehitatud tunnel.
Selle asemel, et raudteeületuskoht likvideerida, tuleb ületuskoht korrastada ja rajada tunnel. Laagri inimeste Facebooki grupis tekkinud pahameeletormist võib järeldada, et kohalikud elanikud praeguse lahendusega rahul ei ole.
Risto Kask
Näiteks toob üks elanik välja, et „see, kui massiliselt Urda ja Laagri rongipeatuste vahel inimesed suvalises kohas raudteed ületavad, näitab, et sealkandis on üks turvaline raudteeületuskoht puudu.“ Teise arvates pikeneb kodutee. “Kuuse tänavalt täna hommikul 18 bussi peale minnes kulus 10 minuti asemel 20 minutit. Reedel tööpäeva lõpus koju tulles oli vaja liikuda läbi kahe bensiinijaama, kus keeravad sisse ja välja autod ning lisaks veel Rimi esine parkla.”
Igal aastal juhtub raudteel kümneid õnnetusi. Seetõttu on arusaadav Saue Valla soov muuta raudteeületus ohutumaks ning suunata inimesed tunnelitesse. Nõmme, Pääsküla ja Laagri on vaid mõned ületuskohtadest, mis vajavad kaasajastamist ja ohutumaks muutmist. Mitte ainult jalakäijatele, vaid ka autodele.
See aga ei tähenda, et ületuskohti peaks tingimata hakkama sulgema. Ka isetekkelised või harjumuspärased ületuskohad võivad kogukonna jaoks olla olulised ja väärida säilitamist. Laagri näite puhul on ületuskoht olnud samas kohas üle 30 aasta ja seda on harjutud kasutama. Vajadus bussipeatuse ja ületuskoha järele on olemas.
Eesti Raudtee AS-i projektijuht Madis Kõpper ütles, et Laagri raudteeülekäigukoht kaotab täiendavalt mõtte. Muutub ju Laagri bussipeatuse asukoht, mis liigub teisele poole Pärnu maanteed ja nihkub Veskitammi ülesõidu kõrvale rajatud jalakäijate tunneli poole. See ei ole aga mõistlik, kuna Veskitammi tänava juures on bussipeatus juba olemas ja vajadus Laagri peatust lähemale liigutada puudub.
Muudatuste tõttu lisaks sellele, et tõenäoliselt hakatakse tulevikus ohtlikus kohas (likvideeritud ülekäik) raudteed ületama, hakatakse ületama ka laia sõiduteed. Selle tulemusel oht kasvab.
Üks Facebooki grupis sõna võtnud inimene arvas, on bussipeatuse liigutamine eelkõige mugav bussijuhile, mitte reisijatele. Sellega võib laias laastus nõustuda, kuna reisijate mugavusele planeeritavad muudatused ei keskendu. Reisijate jaoks muutub paljuski ühistranspordi kasutamine ebamugavamaks, suureneb jalavaev ning neile, kes jalavaeva ette võtta ei taha, muutub kodutee ohtlikumaks.
Siinkohal võiks Saue vald veelkord kaalutleda, kas ette võetud plaanid on põhjendatud. Räägitud on ühistranspordi liini pikendamisest Laagri Maksimarketini. Kui see plaan realiseerub, oleks Laagri bussipeatus ikkagi vajalik, mistõttu oleks vajalik ka ohutu raudteeületuskoht. Ümberistumine Veskitammi tunneli juurest ei ole aga kuigivõrd mõistlik ettepanek.
Risto Kask
Kommentaar
Tarvi Viisalu
Eesti Raudtee ohutusjuht
Transpordi arenguprogramm ja vabariigi valitsuse kinnitatud liiklusohutusprogramm ning selle elluviimiskava näevad ette raudteeristete ohutuse meetmena olemasolevate ühetasandiliste raudteeületuskohtade sulgemise mõistlike liikumisalternatiivide olemasolu. Sellest meetmest peavad oma tegevuses lähtuma majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maanteeamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Tallinna linnavalitsus ja teised kohalikud omavalitsused, ka Eesti Raudtee raudteetaristu-ettevõtjana.
Mõistame, et inimestel on tekkinud tavapärased liikumistrajektoorid ning antud ülekäigule suunas ka bussipeatus, mis nüüdseks on likvideeritud. Ohutusaspekte silmas pidades hindasime kõnealust raudteeülekäigukohta mitte kõige turvalisemaks, sest see paikneb kurvis ja nähtavus on seal piiratud. Lähiaastatel ehitatakse olemasoleva raudtee kõrvale veel teine rööbastee ja rongide liikumine muutub seal oluliselt tihedamaks.
Ohutusest hooliva ettevõttena on meie suunaks ülekäikude planeerimisel asjaolu, et nad oleksid raudtee ületajale võimalikult turvalised ning selleks sai ka Laagrisse ehitatud jalakäijatele tunnel. On igati loogiline, et Saue vald suunas ka transpordi uutele oludele kohaselt ümber. Oleme seda meelt, et eritasandilised raudteeületuskohad (jalakäijate tunnelid) on kindlasti kõige ohutumad lahendused.
Läti otsustas vastusena Eesti aktsiisilangetusele alandada kange alkoholi aktsiisi 15 protsendi võrra. Ennustatud on aktsiisisõda, kuid see jääb tulemata. Hinnad ühtlustuvad, tekitades soodsa olukorra piirikaubanduse raugemiseks, kirjutab riigihalduse ministri nõunik Risto Kask.
Lugedes erinevaid väljaütlemisi, jääb mulje, nagu oleks Eesti ja Läti omavahel riius. Räägitud on isegi aktsiisisõjast. Eesti ja Läti vahel sellist sõda siiski puhkemas ei ole. Kõik saavad aru, et alkoholi hind ei ole elus kõige olulisem asi. Astutakse vajalikud sammud, kes edasi, kes tagasi, ning fookus liigub järgmisele teemale.
Risto Kask
Eesti eesmärgiks aktsiiside langetamisel oli mõjutada tarbijaid, et Lätist soetatud alkoholikogused asenduksid ostudega kodumaal. Praegu kehtivate määrade kohaselt tuleb Eestis pooleliitrise viieprotsendilise õlle eest maksta aktsiisi 0,42 eurot. Liitrise 40protsendilise viina eest 10,03 eurot. Seda on mõnevõrra rohkem, kui tuleks välja käia Lätis.
Aktsiiside jõustumisel tulemusel väheneks õllekohvri hinnavahe Eesti ja Läti poes 15 protsendile ning poole liitrise viinapudeli hind kahele protsendile. Mõlemal juhul Läti kasuks.
Kuna Lätis oli planeeritud järgmisest aastast aktsiise tõsta, oleks see viinud kange alkoholi osas Läti aktsiisid Eestist mööda, ähvardades pöörata piirikaubanduse vastupidiseks. Sellest johtuvalt on Läti otsus aktsiisilangetusega kange alkoholi osas kaasa tulla ootuspärane.
Läti peaminister Krišjānis Kariņš rääkis portaalile Lõunaeestlane, et aktsiisitõus oli sundkäik, millega proovitakse leevendada ligi 100 miljoni eurost eelarveauku, mis vastasel juhul oleks tekkinud. See on leevenduseks, kuigi kange alkoholi hinnavahe saab ka pärast Läti-poolset sammu olema väiksem kui see on praegu ehk seis on meie jaoks soodsam kui varem.
Piirikaubandus on Lätile olnud seni väga kasulik, kuid piiril tehtud ostude vähenemine on teadupärast paratamatu. Läti aktsiisipoliitikas on üldiselt kehtinud põhimõte, et aktsiise tõstetakse samm-sammult, liikudes hindade osas Eestile järele, kuid mitte neid ületades. Seetõttu, jättes kõrvale viimaste nädalate aktsiisiotsused, nii Eesti kui ka Läti omad, olid mõlemad riigid teel hindade ühtlustamise suunas.
Piirikaubanduse jahtumise esimesi märke võrreldes eelnevate kuudega on juba ka näha. Kantar Emori poolt korraldatud uuringust selgub, et eestimaalaste huvi Lätist alkoholi osta on oluliselt langenud. Juhtiveksperdi Aivar Voogi sõnul langeb piirikaubandus ka edaspidi.
Kange alkoholi tootjad on sellele küll oponeerinud, kuid eks tegelikke numbreid näeme järgnevatel kuudel. Ei ole põhjust arvata, et Kantar Emori uuringu tulemused ei kajastaks olukorda adekvaatselt.
Piirikaubanduse vähenemisele on positiivse tõuke andnud Läti senine töö aktsiiside järk-järgulisel tõstmisel. Märtsis tõsteti aktsiisi õllele, kääritatud jookidele, veinile ning viinale. Vähemolulised ei ole Eesti sammud, mille tulemusel jäeti ära 2019. aastaks planeeritud aktsiisitõusud. See kõik on aidanud kaasa hindade ühtlustamisele.
Eesti juulist jõustuv aktsiisilangetus vähendab alkohoolsete jookide hinnaerinevust veelgi, mistõttu kaob igasugune mõte sisseostude tegemiseks piiripoodidest. Tõenäoliselt langeb ka tarbitava alkoholi kogus, kuna üleliigset alkoholi varutakse koju vähem. Ei koopereeruta ega tooda piiril käies kesvamärjukest sõpradele või sugulastele.
Selge on see, et alkohol ei saa olla ühegi riigi edu pandiks. Õnneks tundub, et sarnaselt meile tajub seda hästi ka Läti.
Kas oled Eestis ringi sõites märganud, et paljud kortermajad on tühjaks jäänud? Oled ehk isegi mõelnud, mida saaks ära teha, et majad tühjaks ei jääks või mida teha juba tühjaks jäänud majadega? Nüüd on Sinu võimalus!
Rahandusministeerium otsib tühjenevate korterelamute projekti praktikanti.
Tule ja anna oma panus projekti elluviimisse ja osale poliitika kujundamises. Ühtlasi saad olla abiks välisriikide kogemuse analüüsimisel ja kaardistamisel kahaneva rahvastikuga piirkondades tühjenevate korterelamute probleemi lahendamisel. Praktika raames on võimalik leida endale põnev lõputöö teema.
Praktika kestuseks on 1,5-3 kuud ja alustada saad kohe. Saada meile oma CV, akadeemiline õiend koolist ja lühike motivatsioonikiri põhjendusega, miks peaksime just Sind projekti meeskonda kaasama aadressile kristi.raime@fin.ee hiljemalt 15. novembriks 2019.
Tule ja saa hindamatu kogemus ning vastavalt panusele ka rahaline tasu!
Jälgisin seekordseid Euroopa Parlamendi valimisi ja mõtlesin, harukordselt igav ettevõtmine. Käes oli valimispäev, valimisjaoskonnad suleti. Seadsin sammud valimispeole, mis algas kell 20.00, kuid oodata tuli veel pikalt. Valimistulemusi ei tule enne kella südaööd. Pikk ja ängistav ootamine.
Euroopa Parlamendi valimised eristuvad selle poolest, et valimistulemusi reaalajas ei avaldata. Kui riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimispäeval ilmuvad tulemusel vähehaaval ekraanile, siis eurovalimiste puhul tuleb oodata. Üleliiduline korraldus.
Risto Kask
Viskan valimispeol pilgu ekraanile. Mehed vaatavad jäähokit. Soome ja Kanada peavad tulist lahingut. Teisel ekraanil on spordiuudised. Tähelepanu on muudel asjadel. Inimesed mulisevad, räägivad juttu. Peomeeleolu ei ole. „Kes hokis juhib“, küsib üks seltsimees. Jään vastuse võlgu. Nii jätkub see veel mõne tunni.
Peale kella kümmet algab ERR valimisõhtu programm. Räägitakse poliitikutega, näidatakse valimispidusid. Aga põnevust ei ole. Intervjuud, hinnangud, kiidetakse omasid, kritiseeritakse oponente. Vana kulunud tekst, mida möödunud nädalatel oli niigi meedia kurguauguni täis. Otsestuudios laiutavad tühjad lauad. Valimispidudel mornid näod.
Eurovalimised ei ole minu lemmikud. Pigem eelistan kohalikke. Tulemused hakkavad hetk peale jaoskondade sulgumist reaalajas ekraanil paistma. Kõigepealt väiksemad jaoskonnad, mis mõjutavad üldpilti vähem, seejärel suuremad ja mõjukamad. Lõpuks võib tunduda, et pilt on üsna selge ja võitja teada, kuid tegelikult on kõik muutumises. Hääli tuleb peale, mandaatide vahekorrad muutuvad, küll ühe, küll teise poliitilise jõu kasuks.
Ei ole ebatavaline, et Tallinna ainuvõimu säilitamise või kaotamise küsimus alles viimastel minutitel selgineb. Mismoodi kujunevad jõujooned muudes omavalitsustes, kas Eesti kaart joonistub kollaseks, roheliseks või siniseks ning kellega asuda koalitsiooniläbirääkimistele, saab tihti lukku alles päris lõpus. Kuigi teekond selle teadmise juurde on olnud põnev. Nii võiks olla ka eurovalimistel.
Ühine koosviibimine ja valimispidudel tsillimine on tore. Eks ka telekast asjal pilku peal hoida võib olla huvitav. Isegi vahva. Aga seekordsete valimiste puhul ikkagi erakordselt igav. Isegi Eesti inimestele ei pakkunud huvi. Teekonna valimiskasti äärde võtsid ette vaid vähemus. Valimisaktiivsus oli tagasihoidlik 37,6 protsenti. Madal nagu tavapäraselt europarlamendi valimistel ikka. 26,1 protsenti madalam, kui möödunud riigikogu valimistel. Inimestele ei paku pinget.
Euroopa võiks meilt õppida. Regulatsioon, mis takistab reaalajas valimistulemusi avaldada, on aegunud ja veider.
Tegelikult on ka kohalike- ja riigikogu valimiste puhul arenguruumi. Näiteks võiks tulemusi reaalajas avaldada juba eelvalimiste esimesest päevast alates. Mis on selles halba, kui esimese päeva lõpuks juhib üks, teise päeva lõpuks teine või hoopis keegi kolmas. Las rahvas vaatab ja jälgib. Tekib uus aktiivne konkurents. Ehk on see mootoriks, mis ajab inimesed kodust välja. Toob valijad hääletuskastide juurde ning kergitab valimisaktiivsuse Eestis lakke. Laes ei ole see õigupoolest veel kunagi käinud, vaid tiksunud stabiilselt samal keskpärasel tasemel. Vaja oleks rohkem ambitsioonikust.
Viimastel päevadel on olnud teemaks riigi eelarvestrateegia põhiteesid järgmiseks neljaks aastaks. Üheks vastuoluliseks käsitluseks, mis meedias mõnelgi pool silma jäi, on erakorralise pensionitõusu ärajäämine. Tõele see ei vasta. Valitsuskoalitsioonil on selge seisukoht, et tõus tuleb.
Risto Kask, riigihalduse ministri nõunik
Ärileht kirjutas 27. mail, et „erakorraline pensionitõus jääb ära“ ja „suurt pensionitõusu pole oodata, jätkatakse tavapärases rütmis“. See on põhimõttelises vastuolus koalitsioonilepinguga ning valitsusliikmete hiljutiste samal teemal antud ütlustega.
Rahandusminister Martin Helme rääkis 27. mai ERR-ile, et erakorraline pensionitõus on sellel valitsusel kindlasti plaanis. Sama kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik, kelle sõnul otsib koalitsioon võimalusi, et erakorraliselt pensione tõsta esimesel võimalusel. Peaminister Jüri Ratase sõnul tullakse pensionitõusu juurde tullakse tagasi sügisel.
Pensionide erakorraline tõstmine on selgesõnaliselt kajastatud valitsusliidu aluspõhimõtetes. „Seame eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu“. Lisaks on võetud vastu otsus teostada analüüs ja ettepanekud erakorralise pensionitõusu kohta juba selle aasta suvel.
Vastab tõele, et riigi eelarvestrateegia arutelul ei jõutud ühisele arusaamisele, mis hetkel ja millises ulatuses erakorraline pensionitõus ette võetakse. See aga ei tähenda, et valitsus on pensionitõusu osas ümber mõelnud.
Kui pensione erakorraliselt tõsta, on ainumõeldav teha seda ühe korraga ning võimalikult suures ulatuses. Tõenäoliselt ei õnnestu piisavalt suurt hüpet ette võtta kohe sel või järgmisel aastal. Esmalt tuleb natuke rasva koguda. Milliseks hüpe kujuneb, sõltub otsesemalt juba eelolevatest rahandusministeeriumi prognoosidest majanduskeskkonnale ja maksulaekumistele.
Viimati tõsteti pensione erakorraliselt aastatel 2005-2007, kui Keskerakond oli valitsuses. See oli erakonna prioriteet. Pensionid oleksid täna umbes 100 euro võrra väiksemad, kui seda ei oleks tehtud. Aastatel 2016-2019, kui Keskerakond on olnud peaministripartei, tõusis keskmine pension 85 euro võrra 345 eurolt 430 euroni ning keskmine vanaduspension 58 euro võrra 390 eurolt 448 euroni. Pensionitõusu on paljuski toetanud soodne majanduskonjunktuur, kuid ka valitsuse õiged majanduspoliitilised otsused.
Keskerakonna peamiseks valimislubaduseks oli keskmise vanaduspensioni tõstmine 700 euroni aastaks 2023. Järgmistel aastatel tõuseb pension indekseerimise tulemusel 115 euro võrra, ehk 24 protsenti. Eesmärgi saavutamiseks peab erakorraline pensionitõus katma minimaalselt sihttasemest puudujääva osa.
Riigieelarve strateegia aruteludel lepiti kokku pensionäride tulumaksuvabastuse tõstmine 50 euro võrra, mille tulemusel jääb vanaduspension ka järgmisel aastal tulumaksuvabaks. See jätab rohkem raha kätte ning toetab toimetulekut. Muudatus puudutab 375 000 pensionärist enam kui pooli. Rahandusministeeriumi hinnangul ka umbes 80 000 töötavat pensionäri. Pensionide täiendava maksuvabastuse tagamiseks on riigi eelarvestrateegias planeeritud 78 miljonit eurot.
Valitsusliit plaanib edasi minna ka teiste koalitsioonilepingu prioriteetidega. Näiteks jätkatakse seeniorite teenusmajade loomist, mis tagavad eakatele nii hoolekande kui ka olmeteenused. Tegevuspõhimõttena kaasatakse eakaid ühiskondlikult oluliste küsimuste aruteludesse läbi eakate nõukogude. Lisaks laiendatakse õendusteenuse kättesaadavust nii kodus kui hooldekodudes ning käivitatakse uusi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks.