Riigihalduse arengud ja uudislood
Blogi riigihalduse teemadel
Teen videos lühiülevaate Eesti majanduse lähiaja väljavaadetest. Tore on nentida, et alates teisest poolaastast ennustatakse Eesti majanduse taastumist ning aasta kokkuvõttes 2,5 protsendist majanduskasvu.
Räägin videos lühidalt, mis on “NETS” ehk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ning miks on valitsus teinud ettepaneku seadust muuta.
Vaatasin need viimased videod läbi, puhas korralduste mitte täitmise keiss. Iga mõtlev inimene annab aru, et sellisel meeleavaldusel kus avaliku korra nõuete täitmisega probleeme, võib politseilt korraldusi tulla. Peabki tulema. Politsei teeb õigesti, et avaliku korra reeglite täitmata jätmisele reageerib. See pole politseiriik vaid minu jaoks mõistetav korrakaitse meede.
Ma ei kujuta ette, et ma hakkaks registreerimata koosoleku piirkonnas, kus on juba kõigile niigi teadaolevalt avaliku korra reeglite (COVID piirangute) järgimisega probleeme, politseiametnikuga jaurama. See on ebamõistlik. Alati on kodanikul võimalik politseiametnikult korralduse saades ära minna. Kahjuks näeme, et mõne jaoks ei ole reeglite täitmine teemaks. Ma ei oska seda kuidagi muud moodi nimetada, kui pahatahtlikuks suhtumiseks, või on nii, et ei tajuta konkreetse olukorra tõsidust. Eks juhtubki siis nii, et peetakse kinni ja alustatakse menetlust.
Mind kurvastab, et mõne inimese jaoks on piirangute ja avaliku korra reeglite täitmine teisejärguline. Kuidas saab siis imestada, et politsei inimestele korraldusi jagama tuleb?
Meeleavaldused ja avalikud koosolekud ei ole keelatud. Kui keegi soovib meeleavaldust korraldada või sellel osaleda, tuleb tagada, et täidetakse avaliku korra reegleid (sh piiranguid). Aru tuleks anda, et 50 inimese grupikalli ei ole täna kehtivate COVID piirangute kontekstis okei.
Riigihalduse minister Jaak Aab sai täna 61 aastaseks. Väga väärikas päev väärikas vanuses väärikale mehele. Tegime Kristi ja Priituga Jaagule sünnipäevaks väikese üllatuse. Millise, eks vaadake ise videost järele.
Nagu teate, tõusis reedel vanaduspension keskmiselt ligi 30 euro võrra. See on tubli samm edasi parema toimetuleku ja maksejõulisema pensioni suunas.
Keskerakonna jaoks on pensionid olnud alati väga olulisel kohal. Meie eestvedamisel on viidud ellu kaks järjestikkust erakorralist pensionitõusu ning kindlasti on eesmärgiks ka järgmisel aastal jätkuvalt pensionite erakorralise tõstmise eest seista.
Seekordse erakorralise pensionitõusu raames suureneb keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension tänaselt 528,09 eurolt 552,38 euroni. Iga kasvatatud lapse eest lisandub pensionile 3,6 eurot. Rahvapension suureneb 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 225,18 eurolt 255,17 euroni.
1. aprillist avanes kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida.
Maksimaalne toetussumma on kuni 4000 eurot ühe projekti kohta, taotlemise tähtaeg on 30. aprill.Kokku toetab riik kogukondi ca 1,25 miljoni euroga. Eelmisel aastal toetati üle Eesti 386 erinevat ühendust ning 484 projekti kokku 1,23 miljoni euroga. Kohaliku omaalgatuse programmiga soovitakse kaasa aidata tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ning püsimisele.
Toetust saab taotleda kahest meetmest. Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse.
Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Omafinantseering peab olema 10% projekti kogumaksumusest. Taotlemine toimub elektrooniliselt e-toetuse süsteemis.
Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid:
Harju maakond: MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit
Hiiu maakond: SA Hiiumaa Arenduskeskus
Ida-Viru maakond: MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Jõgeva maakond: SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Järva maakond: MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit
Lääne maakond: SA Läänemaa
Lääne-Viru maakond: MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Põlva maakond: MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Pärnu maakond: MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Rapla maakond: MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit
Saare maakond: Saaremaa vald
Tartu maakond: MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit
Valga maakond: MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit
Viljandi maakond: MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Võru maakond: SA Võrumaa Arenduskeskus
Täpsem info ja juhendid on leitav arendusorganisatsioonide kodulehtedel, programmi määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/124032021007
Videoülevaade riigi 2021. aasta lisaeelarvest.
2020. aastal olid kohalike omavalitsuste kulutused piirkondades kokku ligi 2,46 miljardit eurot.
See on suur summa – selle eest saaks ehitada kolm KUMU muuseumit, osta peaaegu 10 Tallink MyStar laeva või omandada ca 14% Swedbank panganduskontsernist.
Mis kasu on sellisest summast omavalitsuste elanikele?
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi kirjutab lähemalt blogipostituses: https://blogi.fin.ee/2021/03/mis-kasu-on-elanikul-omavalitsuse-rahast/?fbclid=IwAR1ljBnJ4KWvXt7tp-vLvdczzJvKO29HppcY5IEubMh1b8vsOUjNIhvyvxw
Näita sotsiaalmeedias eeskuju, näita, et hoolid inimestest enda ümber ja soovid, et kriis saaks võimalikult kiiresti läbi.
Jaga seda postitust ja kutsu oma sõbrad ka üles eeskuju näitama.
👉 vali omale sobiv sõnum, kirjuta see paberile koos hashtagiga #sesthoolin ja tee pilti
👉 lisa postitusse mis sind kriisi juures enim häirib, mida hetkel teha ei saa, millest unistad või miks sul kõigest sellest juba villand on
👉 kutsu ka sõbrad üles eeskuju näitama, piirangutest kinni pidama ja esimesel võimalusel vaktsineerima
👉 lisa postituse lõppu hashtag #sesthoolin
👉 Postita see Facebooki, Instagrami, TikToki või mõnda teise sulle sobivasse kanalisse
Saame sellest kriisist koos üle ja naaseme tagasi normaalse elu juurde!
Vaktsineerimise kohta loe lisa: http://www.vaktsineeri.ee
Kui see statistika murelikuks ei tee, mis siis teeb? Kahjuks on tänaseni neid, kes COVID-19 olukorda tõsiselt ei suhtu.
Lisatud graafik illustreerib väga hästi Eesti äärmiselt kehva pandeemilist olukorda, kus me näeme, et nakatunute arv miljoni inimese kohta on maailmas esirinnas.
Igasugused korteripeod, autorongkäigud, lauluväljakul kogunemised jms tuleb kindlasti lõpetada. Kui muu ei aita, tuleb tõsiselt kaaluda taas eriolukorra väljakuulutamist.
NB! Algab uue perioodi eurotoetuste arutelunädal. Märtsi alguses valitsuse poolt rohelise tule saanud 2021-2027 perioodi välistoetuste 4,6 miljardi kasutamise arutelud jätkuvad sel nädalal ministeeriumite ja partnerite ringis, kus arutatakse toetuse jagamise tingimusi ja toetatavaid tegevusi, eesmärgiga vahendid tulemuslikult ja kiiresti kasutusele võtta.
Eestil on võimalik aastatel 2021-2027 saada EL struktuuritoetusi ning kriisi tõttu lisandunud taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendeid ligi 4,6 miljardi euro ulatuses. Sellest lõviosa suunatakse rohepöördesse ning innovatsiooni ja teadusvõimekuse kasvu. Oluliste valdkondadena läheb toetusraha ka oskuste tööturuga paremasse kooskõlla viimisesse, vananeva rahvastikuga seotud väljakutsete lahendamisse, ühendusvõimaluste parandamisse ning regioonide tasakaalus arengusse.
Nädal on jagatud viieks teemaks – nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ning inimestele lähedasem Eesti. Päeva alguses annavad riigikantselei esindajad ülevaate “Eesti 2035” strateegiast, seejärel rahandusministeeriumi esindajad uue Euroopa Liidu toetusperioodi fookustest ja rahade jaotusest. Seejärel toimuvad kitsamatel teemadel arutelud, mida veavad ministeeriumide esindajad ning mis keskenduvad uue toetusperioodi meetmete ettevalmistamisele.
Aastatel 2021-2027 saab Eesti EL struktuurifondidest ning taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) kokku 4,65 miljardit eurot. Kõige enam vahendeid, 1,1 miljardit suunatakse rohelisema Eesti saavutamiseks ning 742 miljonit eurot nutikama Eesti eesmärki.
Vaata ka:
Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaan ning arutelunädala materjalid:
Info allikas: Rahandusministeerium
Aprillist tõuseb vanaduspension keskmiselt ligi 30 euro võrra. Sellest 8,4 eurot moodustab indekseerimine ning 16 eurot erakorraline pensionitõus.
Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb tänaselt 528,09 eurolt 552,38 euroni. Iga kasvatatud lapse eest lisandub pensionile 3,6 eurot. Rahvapension suureneb 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 225,18 eurolt 255,17 euroni.
Pensionitõus jõustub 1. aprillist, sama kuupäeva seisuga arvutatakse ümber ka töövõimetoetused. Töövõimetoetuse päevamäär hakkab olema 15,13 eurot ja osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 258,72 eurot kuus).
Puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 453,90 eurot kuus).
Keskerakonna eestvedamisel viidud ellu kaks järjestikkust erakorralist pensionitõusu ning kindlasti on meie eesmärgiks ka järgmisel aastal jätkuvalt pensionite erakorralise tõstmise eest seista.
Tõenäoliselt huvitab paljusid, milliseid kulutusi riik viimasel ajal seoses koroonakriisiga on teinud. Toon välja ülevaate, mis annab riigieelarve positsiooni mõjutavatest kulutustest natuke selgema pildi.
📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris 10,4 miljoni euro võrra 658,3 miljoni euroni, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 1,6 protsenti.
📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta. Nende kasv tuli peaasjalikult tööjõukulude, majandamiskulude ja investeeringute suurenemisest.
📌 13 miljoni euro võrra suurenesid sotsiaaltoetused.
📌 Kodumaised toetused vähenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 2,9 miljonit eurot ehk 0,6%, kuna antud kodumaine sihtfinantseerimine ja tegevustoetused vähenesid 16 miljonit eurot.
📌 Riigieelarveliste asutuste kogukulud langesid 2021. aasta jaanuaris eelneva aastaga võrreldes 962,7 miljonilt eurolt 951,2 miljoni euroni ehk 11,5 miljonit eurot, sealhulgas antud toetused vähenesid 10,7 mln eurot.
📌 Välistoetused, mis eelarvepositsiooni ei mõjuta, vähenesid eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,3 miljonit eurot ehk 16,7%, 3,3 miljonile eurole.
📌 Kogukulude langusesse panustas märkimisväärselt ka muude tegevuskulude vähenemine, mille peamiseks põhjuseks oli kogumispensionimakse eraldise vähenemine 25,1 miljoni euro ulatuses.
📌 Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 4,8 miljonit eurot ehk 50%.
📌 Investeeringuid kasvatasid peamiselt investeeringud ehitistesse ja põhivarasse.
📌 Kaitseotstarbelised investeeringud põhivarasse suurenesid 1,3 miljonit eurot.
📌 Majandamiskulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris kokku 5,8 miljonit eurot ehk 10,1% eelneva aastaga võrreldes.
📌 COVID-19 pandeemia mõjul suurenesid poolelt miljonilt 6,4 miljoni euroni meditsiini- ja hügieenikulutused, millest ligikaudu 4,4 miljonit eurot moodustavad testimise ja vaktsineerimisega seotud kulutused.
📌 Lisaks suurenesid toodangu valmistamiseks tehtud alltöövõtukulud 2,7 miljonit eurot.
📌 Majandamiskuludest vähenesid kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks tehtud kulutused 1,1 miljoni euro võrra ning COVID-19 piirangute mõjul vähenenud lähetuskulud 1 miljoni euro võrra.
📌 Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta jaanuariga võrreldes 5,4 miljonit eurot ehk 7%, mis on põhjustatud peamiselt ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ning võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.
Kaitseminister tutvustas eelmisel nädalal valitsusele ülevaadet kaitseväekohustuslaste, ajateenijate, tegevväelaste ja reservväelastega seotud eesmärkide täitmisest 2020. aastal. On tore tõdeda, et Eesti kaitsevägi on jätkuvalt tugev!
Kurb on see, et suur osa planeeritud õppekogunemistest jäi ära 2020. aastal ära seoses COVID-19 pandeemiaga. Samuti ei toimunud 2020. aastal ühtegi lisaõppekogunemist.
📌 2020. aastal tõusis ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arv 3500-ni.
📌Aega teenima suunati 3462 kutsealust ning 54 vabatahtlikult ajateenistusse tulnud naist. Kokku asus ajateenistusse 3516 kodanikku.
📌 Ajateenistuse läbis ja määrati sõjaaja ametikohale 2020. aastal 3 160 ajateenijat, sh 28 naissoost isikut.
📌 Tegevväelaste arv kasvas 2020. aasta lõpuks võrreldes aasta algusega 147 tegevväelase võrra 3655-ni, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem.
📌 2020. aastal on tegevväelaste värbamine olnud kuue aasta kõrgeim.
📌 Ajateenistuse lõpetanud noortest on tegevteeteenistusse asunud 7,51% ning ajateenistuse lõpetanud naistest 52% (14 naist) on jätkanud tegevteenistuses.
Valitsuskabinetis lepiti kokku riigi lisaeelarve maht ja jaotus valdkondade vahel. 641 mln euro suurune pakett, mis peaks toetama COVID19 kriisis enim pihta saanud valdkondi, kiidetakse tõenäoliselt heaks kolmapäeval, 17. märtsil.
Mõned näited lisaeelarve sekkumistest:
📌 Palgatoetuse maksmiseks märtsis ja aprillis 102 mln eur. Eelkõige saab toetuse kasutamise kriteeriumiks olema järsk käibelangus. Palgatoetuse saab maksta otse inimese kontole. Lisaks jäetakse reservi veel ühe kuu toetuse summa
📌 Ettevõtluse erakorraline toetusmeede 19 mln eur. Ette nähtud erinevatele sektoritele lisaks palgatoetusele muude kulude osaliseks katmiseks.
📌 Turismisektori toetus 29 mln eur. Ette nähtud turismiettevõtete ning bussivedude teostajate toetamiseks.
📌 Haiglate ja kiirabi toetamine 52 mln eur. Vahendid on ette nähtud COVID19 pandeemiaga seotud erakorraliste meditsiinivaldkonna kulude katteks.
📌 COVID19 testimise, vaktsineerimise ning ravimite lisaraha 55,9 mln eur. Sisaldab ka COVID19 raviks kasutatava ravimi Remdesivir soetamist ning kiirtestide hankimist koolidele ja kutsekoolidele.
📌 Haiguslehtede hüvitamine 12 mln eur. Pikendame haiguslehtede soodsama hüvitamise aasta lõpuni.
📌 Kultuuri tugipakett 41,9 mln eur. Toetame kultuurikorraldajaid, spordiobjektide ülalpidamist, filmitootjaid, kinosid ja filmilevitajaid, spordialaliitusid ja meistriliiga klubisid, vabakutselisi loovisikuid ning treenereid. Lisaks toetame olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mis COVID tõttu ära jäid.
📌 Huvitegevuse toetuspakett 12 mln eur. Toetame laste- ja noortelaagreid, erahuviharidust, huvitegevust ning erakoolide ja –lasteaedade tegevust.
📌 Kohalike omavalitsuste toetuspakett 45 mln eur. Sisaldab kohalike omavalitsuste investeeringute toetamist, omatulude vähenemise kompenseerimist ja erakorraliste kulude katmist.
📌 Riigi IKT arenduste parendamine 0,9 mln eur. Ette nähtud COVID19 kriisi lahendamisega seotud IKT arenduste finantseerimise ning ülalpidamisega.
📌 Kiirema internetiühenduse ja arvutite soetamise toetus 1,5 mln eur. Toetame kiirema internetiühenduse võimaldamist ning arvutite soetamist kaugõppes osalevatele lastele.
📌 Politsei, pääste ning häirekeskuse lisarahastus 0,3 mln eur. Anname vajaminevad vahendid COVID19 lisakulude katmiseks.
Ettenägematuteks kulutusteks näeme täiendavalt lisaeelarves ette vahendid 50 mln eur ning Töötukassa palgatoetuste reservi on plaanis suunata 57,6 mln eur.
Saabusid värsked andmed valitsussektori eelarvepuudujäägi kohta.
Positiivsena võib välja tuua, et seis on parem, kui prognoositi ehk esialgsetel andmetel kahanes jaanuaris valitsussektori eelarvepuudujääk 0,2 protsendini SKP-st, so 48 miljoni euroni.
📌 Võrreldes 2020.a jaanuari lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,08% ehk 20 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest.
📌 Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse.
📌 Jaanuarikuu andmetes ei kajastu veel hiljuti alanud uue viirusepuhangu ning selle leevendamiseks rakendatud meetmete mõju. Nende avaldumist on oodata hiljemalt märtsis.
📌Jaanuaris vähenesid tulud kaupade ja teenuste müügist 14 miljoni euro võrra, mis on tingitud peamiselt CO2 kvootide müügitulu langusest.
📌 Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv jäi jaanuaris 1,6% ehk 10 miljoni euro juurde.
📌 Töötukassa eelarve puudujääk on 2020. aasta jaanuariga võrreldes suurenenud 5,5 miljoni euro võrra tulenevalt ligi 20 000 inimese võrra suurenenud töötute arvust, mis kasvatas töötuskindlustushüvitiste kulusid.
📌 Jaanuari positsioonis ei kajastu veel töötasutoetus Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele.
📌 Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 14,5 miljonit eurot tänu riigieelarvest antud tegevustoetusele kompenseerimaks väiksemat sotsiaalmaksulaekumist.
📌 Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelneva aasta jaanuarist 7 miljonit eurot väiksem. Kulude kasv ületas tulude kasvu eelkõige investeeringute ning tööjõukulude osas.
Väga huvitav teada, et valitsus saatis riigikokku eelnõu, millega nõustume Euroopa Liidu ühislaenu võtmises summas kuni 750 miljardit eurot. Loomulikult ei laena Eesti ennast lõhki, vaid meie jaoks on tegemist äärmiselt kasuliku tehinguga. Eestile tuleb ühislaenust rohkem, kui hiljem tagasi maksta tuleb.
Eesti saab Euroopa ühislaenust aastatel 2021-2026 ca 1,37-1,58 miljardit eur. Sealhulgas taaskäivitusrahastu vahendid ca 760 mln eur, React-EU 177 mln eur, maaelu arengu fond 63 mln eur ning õiglase ülemineku fond 340 mln eur. Täpsed summad on veel selgumas.
Tagasi tuleb Eestil aastatel 2027-2058 maksta vaid 1,09 miljardit eurot, mis on ca 300-500 mln vähem, kui Eesti ühislaenust saab. Maksame vähem, kuna tagasi makstakse liikmemaksude arvelt ning jõukad riigid maksavad proportsionaalselt natuke rohkem.
2020. aasta teises kvartalis tabas Euroopa Liidu riike sügav majanduslangus (ELis -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%, Eestis -5,4%), mis jätkus ka kolmandas ja neljandas kvartalis (ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eestis kolmandas kvartalis -2,7%) ning erinevate prognooside järgi kestab kriisi mõju mitu aastat.
Tuleb märkida, et Eesti majandusel läks Euroopa kontekstis 2020. aastal pigem hästi, olime ühe väiksema majanduslangusega riik.
Komisjoni talveprognoosi alusel oli ELi majanduslangus 2020. aastal 6,3% ning 2021. a on oodata 3,7% majanduskasvu.
Selleks, et majanduskasv saavutada, tuleb aga ühiselt majanduse taaskäivitamisse panustada. Euroopa ühislaen on kindlasti suureks toeks.
Eesti riik oli 2020. aastal majanduslikult Euroopa absoluutses tipus. Meie toimetulek majanduskriisis oli aga äärmiselt tugev, tegime oodatust oluliselt parema tulemuse.
Nagu teate, tabas Euroopa Liidu riike 2020. aastal sügav majanduslangus, mis oli põhjustatud COVID19 pandeemiast
2020. aasta kokkuvõttes tegi Eesti 2,9 protsendilise majanduslangusega ühe tugevaima tulemuse Euroopas. Jagasime koos Soomega kuuendat kohta, olles ees kõigist Euroopa klassikalistest tuumikriikidest nagu nt Saksamaa (-4,9%), Prantsusmaa (-8,1%), Itaalia (-8,9%) ning Hispaania (-11%).
📌 Euroopa Liidus keskmiselt langes 2020. aasta II kvartalis majandus -13,9%, eri riikides vahemikus -3,5% kuni -21,6%. Eestis oli II kvartalis majanduslangus -5,4%.
📌 Samasugune langustrend jätkus ka III ja IV kvartalis. ELis vastavalt -4,2% ja -4,8%, Eesti majanduslangus oli III kvartalis -2,7% ning IV kvartalis -1,2%).
Euroopa Komisjoni talveprognoosi alusel on 2021. aastal oodata 3,7% majanduskasvu. Eesti Pank prognoosis Eesti majanduskasvuks ca 3%. Seega oleme 2020. aasta majanduskriisis väga hästi toime tulnud ning väljavaated on ka 2021. aastaks Eestil head.
Eesti kriisiga toimetulekule aitasid kahtlemata kaasa riigi poolt rakendatud meetmed COVID19 pandeemiaga toimetulekuks, sealhulgas õnnestusid hästi erinevad tööturumeetmed ning ettevõtjatele suunatud ning töökohtade säilitamiseks rakendatud toetusmeetmed. Tehtud otsused õigustasid end ja nagu näha, oli meetmete mõju positiivne.
Selle eest tuleb tänada eelmise valitsuse võtmeisikuid, eelkõige Jüri Ratast, Martin Helmet ja Helir-Valdor Seederit, kuid oma panuse andsid ka kõik teised valitsuse liikmed, ministeeriumide ametnikud ning riigikogu saadikud, kes 2020. aasta riigi lisaeelarve lugemisse panustasid. Igal juhul hästi tehtud. Loodame, et Eesti tugev sooritus jätkub.
Head magistrandid ja doktorandid, siit tuleb uudis kõigile teile!
Tallinna linn kuulutas 1. märtsist välja tänavuse Raestipendiumi konkursi. Stipendium on mõeldud magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, kelle uurimistöö teema aitab kaasa Tallinna arengule.
Kandidaate saab esitada 1. aprillini. Stipendiumifondi suurus on 45 000 eurot aastas.
Magistrantidele on iga eelarveaasta jooksul ette nähtud kuni 36 stipendiumi (iga stipendium 1000 eurot) ja doktorantidele kuni kuus stipendiumi (iga stipendium 1500 eurot).
Sattusin lugema Eesti Päevalehes avaldatud lugu. See on lausa uskumatu, milline skeemitamine Danske pangas rahapesuga seoses käis.
Lepingulised esindajad välisriikides, dokumentide ja allkirjade võltsimised. Äärmisel lõdva suhtumine rahapesu tõkestamise seadustesse ning tuleb otse välja öelda – ülim ahnus.
Sajad ja sajad miljonid eurod, mis liikusid hommikul Eestis asuvatele pangakontodele ning õhtuks neilt kontodelt haihtusid. Arvukalt fiktiivseid lepinguid ja arusaamatuid tehinguid, mis oleksid pidanud pangatöötajatel esimesel sekundil häirekella põlema panema.
Tuleb Finantsinspektsiooni audiitoreid tunnustada, et neil õnnestus Danske rahapesumasin kinni panna. See on vaieldamatult sajandi rahapesujuhtum.
Täpsemalt saab lugeda siit: https://epl.delfi.ee/…/eriti-salajane-raport-danske…
Eesti on astumas suurt sammu seoses pettustega, mis on seotud mittesularahaliste maksevahenditega.
Nimelt saatis valitsus riigikokku eelnõu, millega kriminaliseeritakse mittesularahaliste maksevahendite omastamise tagajärjel käitlemine.
Mittesularahaline maksevahend on eelkõige krediitkaart, krüptoraha, maksekorraldused jms. Eesti õiguses on nende maksevahendite omastamine, võltsimine ja kasutamine küll kriminaalkorras karistatav, kuid seni ei olnud võimalik karistada nende maksevahendite käitlemise eest.
Karistusmääraks mittesularahalise maksevahendi käitlemise eest omastamise korral saab olema kuni kaks aastat vangistust.
Sammuti on edaspidi võimalik kuni kahe aastane vangistus mõista omastamise kuriteokoosseisu puhul.
Üleriigiline lemmikloomaregisteri eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise.
Miks see on oluline ja vajalik eelnõu?
Täna kasutatakse Eestis üle 100 erinevat registrit loomade registreerimiseks, mis ei ole üldse omavahel kuidagi seotud. Mõned neist on elektroonilised, mõned aga vanast harjumusest ikka veel suures vihikus.
Üleriigilise lemmikloomaregistri loomises on mitu positiivset külge:
📌 Kõik looma andmed on ühes kohas. Andmeid on lihtsam hallata ja miskit ei lähe kaotsi.
📌 Juhul kui loom läheb kaduma, siis on palju suurem tõenäosus, et ta leiab tee koju. Kui koer on registreeritud tädi
📌 Maali vihikus ja koer on nt ära jooksnud, paraku teda koju tagasi saada on väga keeruline.
📌 Ühtse registri kasutusele võtmine ühtlustab ja kiirendab selle arengut, mis omakorda annab võimaluse teha kõik seal toimuvad protsessid kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks, aga ka soodsamaks.
Mis toimub edasi:
📌 25. märtsini saavad Riigikogu saadikud esitada muudatusettepanekuid.
📌 Peale 25. märtsi vaatab menetlev komisjon muudatusettepanekud, arvamused, ettepanekud läbi ning seejärel eelnõu mingil hetkel jõuab teisele lugemisele.
📌 Eelnõu vastuvõtmiseks peab toimuma kolm lugemist.
# Lemmikloomad #koerad #kassid #Riigikogu #Keskerakond
Täpsemalt saab vaadata videost.
Kahjuks on palju peresid, kes on koroonakriisi tõttu jäänud hätta eluasemelaenu tagasimaksmisega. Kuniks kriis jätkub, tekib tõenäoliselt juurde ka uusi võlglasi. Teadupärast võib võlg viia eluasemest ilma jäämiseni, mis on minu arvates olukorda arvestades väga halb variant.
Iga kuu sõlmitakse Eestis ca 100 mln eur väärtuses uusi eluasemelaenu lepinguid, sealhulgas on pankade kodulaenu portfellid viimase aastaga kasvanud 7%. Võib öelda, et oma enda kodu omamine on jätkuvalt Eesti inimeste jaoks oluline ja kodulaenu kasutamine väga populaarne. Eluasemelaen on pankade jaoks teenistuseks, nagu iga teine finantstehing, kuid sellisel keerulisel ajal ei tohiks pank inimesi hätta jätta.
Nii nagu riik otsib võimalusi inimeste aitamiseks, olgu selleks erinevad tööturumeetmed (näiteks palgatoetus või haiguspäevade hüvitamine alates 2. päevast), või ettevõtlussektorile suunatud toetusmeetmed töökohtade säilitamiseks, on igati mõistlik, et omapoolse sammu inimeste aitamiseks teeksid ka pangad.
Möödunud aasta kevadest mäletame, et pangad tulid inimestele vastu, võimaldades vajaduse korral maksepuhkuseid, kuigi levis jutte, et maksepuhkuste eest küsiti lisatasusid ja selle hind oli kallis.
Loodan, et pangad on jätkuvalt valmis ka praegusel karmide piirangute ajal sama tegema ja maksepuhkuseid pakkuma, kuid oluline on, et maksepuhkus oleks mõistlikel tingimustel, mitte üleliia kallis ning omakasupüüdlik.
Raskel ajal ei pea keegi liigse kasu peale mõtlema. See annaks selge signaali, et ka pankadele läheb majanduskriis korda ning nad soovivad olukorra lahendamisse oma panuse anda. Kutsun üles selles suunas mõtlema!
#SEBPank #Swedbank #LHV #Luminor #CoopPank
Valitsus otsustas eile õhtul kehtestada uued piirangud, kuna COVID olukord Eestis on erakordselt kriitiline.
Uued piirangud hakkavad kehtima üle Eesti alates 11. märtsist.
📌 Avatuks jäävad apteegid, toidupoed, loomapoed, prillipoed ja muu esmavajalik. Muu kaubandus siseruumides tuleb sulgeda.
📌 Muu kaubanduse müügikohas on võimalik müüki jätkata ainult juhul, kui kaup väljastatakse välitingimustes või drive-in müügina (nö “luugimüük” tänavale).
📌 Sulgeda tuleb kõik toitlustusasutused, avatuks jääb vaid toidu kaasamüük.
📌 Siseruumides ei ole sportimine ja huviharidus lubatud. Erand tehakse erivajadusega inimestele.
📌 Välitingimustes peab kogu huvitegevus ja sportimine toimuma 2+2 põhimõttel.
📌 Väljas hakkab taas kehtima nakkusohu vähendamiseks 2+2 reegel ehk koos võib liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida 2 meetrit vahet, välja arvatud pered, kes saavad liikuda koos.
📌 Õppeasutused, sh algklassid lähevad üle distantsõppele, välja arvatud erivajadusega lapsed ja nendega tegelevad õppeasutused ning põhjendatud erandid, kui on tagatud laste viibimine koolis piiratud ja turvalises mahus. Vanematel on tungiv soovitus mitte lapsi lasteaeda viia ilma vältimatu vajaduseta.
Piirangute detailne kirjeldus võib täienda, kuna vastav korraldus on alles koostamisel. Õige pea avaldatakse lõplik info kriis.ee lehel.
Naine võib olla kui lumelill – külm, kaunis ja kauge,
naine võib olla kui äikesepilv – tormi toov, ometi raugev.
Naine võib olla kui päikesepai – hele ja valge ja soe,
naine võib olla kui südamekell- pulsi mis elusaks loeb.
Ilusat ja meeldejäävat naistepäeva, kallid naised!
Kas oled aega teenimas käinud? Kui jah, siis tead, et seni ei olnud toetused ajateenijatele just kõige suuremad.
Nüüd on otsustatud, et tõstame alates 2021. aasta 1. juulist ajateenija toetust ja ajateenija ning asendusteenistuja lapse toetust.
📌 Ajateenija toetus kasvab keskmiselt 14,4% (kokku ajateenistuse jooksul).
📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetus kasvab 300-lt eurolt 900 euroni, mis on ümardatult kolmekordne elatismiinimum.
Seni said ajateenijad toetust olenevalt positsioonist 100-200 eur. Viimati tõsteti toetust 2015. Nüüd suurendatakse 2015-2020 tarbijahinnaindeksi (THI) kumulatiivse kasvuga, tasu tõuseb 14,4%. Edaspidi hakkab iga 3 aasta tagant tõusma kumulatiivse THI võrra.
Tasu maksmise üksikasjad:
📌 Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust ajateenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõpuni. Ajateenija toetuse suurus sõltub ajateenija auastmest ja teenistuse kestusest.
📌 Uue korra järgi seotakse ajateenija toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga. Esimest korda tõstetakse uue süsteemi järgi toetusi 2021. aastal ning edasi iga kolme aasta järel, ehk aastatel 2024, 2027 jne.
📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamisega luuakse lapsevanemale paremad võimalused lapse toimetuleku tagamiseks ajal, mil ta täidab kaitseväekohustust.
Eelnõu tulud ja kulud:
📌 Ajateenija toetuse suurendamine toob 2021. aastal kaasa lisakulu 275 512 eurot ning aastatel 2022–2023 keskmiselt 632 000 eurot aastas.
📌 Aastast 2024, kui on planeeritud järgmine ajateenija toetuse kasv, tõuseb kulu võrreldes tänasega keskmiselt 925 000 eurot aastas.
📌 Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse suurendamisel 900 euroni kuus on 2021. aastal täiendav kulu 90 000 eurot, järgnevatel aastatel on lisakulu 168 000 eurot aastas.
📌 Määruse rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse ning keskpikka arenguplaani kuni aastani 2025.
Valitsus võttis vastu otsuse uuendada nn “tühja kasseti” regulatsiooni. Täpsemalt uuendatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt kogutakse nn tühja kasseti tasu, ning kehtestatakse salvestusseadmetele ja -kandjatele kohalduv tühja kasseti tasu määr.
Tühja kasseti tasu maksjad on tootjad, importijad. Need kes toovad seadme riiki. Nad peavad raporteerima ja maksma. Omakorda lisatakse see tasu toote hinnale.
Tühja kasseti senine nimekiri oli aegunud, tasu sai küsida VHS-ilt, audiokassetilt, CD-lt ning neile salvestamist võimaldavatelt seadmetelt. Tänaseks need vahendid sisuliselt enam kasutusel pole.
Uues nimekirjas on arvutid, telefonid, MP3 mängijad, kõvakettad, USB-pulgad, mälukaardid. Varem oli tasu suuruseks seadmete puhul 3% seadme väärtusest ja 8% salvestuskandja väärtusest. Uued tasud on eur/tk kohta, jäädes salvestusseadme kohta vahemikku 0,03 eur kuni 4 eurot, olenevalt seadmest.
Määruses sätestatakse täiendavalt:
📌 Tootja või sissevedaja peab imporditud või toodetud salvestusseadmetest ja -kandjatest tasu kogujat teavitama kehtiva korra kohaselt korra kuus. Uus kord on 4 korda aastas.
📌 3 sätestatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning sätestatakse tasu määrad.
📌 Võrreldes varem kehtinud süsteemiga on kogutava tühja kasseti tasu määrad eristatud seadmete ja andmekandjate liikide lõikes.
Määruse tulud ja kulud:
📌 Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigi maksutulule. Eelkõige laekub tühja kasseti tasu pealt täiendav tulumaks, mille suurus võib hinnanguliselt olla kuni 300 000 eurot aastas.
📌 Ühe töötaja palgakulu (suurusjärgus kuni 40 000 eurot aastas) ning maksmata tasu sissenõudmisega seonduvaid õigusabikulusid.
📌 Lisaks võivad tasu kogumise protseduuri uuendamisega kaasneda ühekordsed täiendavad kulud (arvatakse laekuvast tulust maha ehk täiendavat kulu pole).
Määruse kohaselt hakatakse tasu koguma:
Salvestuskandjatest hakatakse tasu koguma:
Eile oli sünnipäev heal kolleegil Keit Pentus-Rosimannusel, kes peab hetkel Rahandusministeeriumis rahandusministri ametit.
Suured õnnesoovid sünnipäeva puhul. Aastake tuli vanusele juurde, kuid kindlasti tuli ka tarkust. Seda koguneb aastatega aina rohkem ja rohkem. Palju palju õnne ja mõnusaid kordaminekuid uuel eluaastal!
Valitsus otsustas leevendada tingimusi põhikooli lõpetamisele. 25. veebruaril kehtestati põhikooli lõpetamise ja hindamise uus leebem korraldus 2020/2021 õppeaastaks.
Edaspidi kehtib olukord, kus kõik põhikooli riikliku õppekava järgi õppivad õpilased peavad küll põhikooli lõpetamiseks sooritama seaduses ette nähtud lõpueksamid, mis annavad objektiivse pildi õpilase teadmiste tasemest põhikooli lõpus, kuid eksamitulemus ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemisel määrav.
Jätkuvalt on vaja sooritada põhikooli lõpueksamid, milleks on eesti keel või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keel teise keelena, matemaatika ja aine õpilase valikul.
Lisaks on põhikooli lõpetamiseks vajalik tingimus õppeainete viimaste aastahinnete tulemus vähemalt „rahuldav” või „arvestatud” ja õpilase kolmandas kooliastmes sooritatud loovtöö, välja arvatud, kui see ei ole õppenõukogu otsusel võimalik.
Eelnõu järgi võib õppenõukogu otsusega anda lõputunnistuse õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines „nõrk“ või „puudulik“.
Õppekorralduse muudatuse ajendiks on COVID tõttu tekkinud ebaühtlane õpikvaliteet, võimalikud õpilüngad ja ka vaimne stress, mis kriisiaegse õppekorraldusega on kaasnenud (sh lõpueksamitega kaasnev pinge).
Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.hm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-pohikooli-lopetamise-tingimused-eksamid-toimuvad
Selle üle, et Ott Tänak ja Martin Järveosa Soomes toimunud Arktika ralli võitsid, on äärmiselt hea meel. Tugev samm edasi, teise maailmameistri tiitli suunas.
Ott on kiire, seda me teame kõik, sel korral oli õnneks ka tehnika tema poolel ja kõik sujus ütlemata hästi. Loodan, et see võit aitab fookust eelolevateks rallideks paremini sättida. Selleks, et 2x maailmameistriks tulla, on vaja hoiduda eksimusest, aga vaja on ka õnne.
Suured õnnesoovid, Ott Tänak ja Martin Järveoja! Jätkake samas vaimus!
MM-sarja üldseis:
#OttTänak #MartinJärveoja #WRCRally #ArcticRallyFinland
Valitsus kinnitas kohalikele omavalitsuste tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotuse summas 205 miljonit eurot, mis on 2 mln eurot enam, kui möödunud aastal.
Omavalitsustele jaotatav tasandus- ja toetusfondi maht on sel aastal kokku 570 miljonit eurot, millest 358 miljonit on juba varasemalt jaotatud üldhariduskuludeks. Toetusfondist läheb 29 miljonit eurot kohalike teede hoiuks, 16 miljonit asendus- ja järelhoolduseks, 15 miljonit koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks ja 15 miljonit toimetulekutoetuse maksmiseks.
2021. aastal on kasvanud üldhariduskoolide toetus ja toimetulekutoetuse maksmise hüvitis kumbki nelja miljoni euro võrra.
Samuti antakse toetusfondist linnadele ja valdadele huvihariduse ja –tegevuse toetuseks 14 miljonit eurot, mis on mõeldud parandama huvitegevuse kättesaadavust hajaasustuspiirkondades ja sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatele noortele. Lisaks antakse vahendeid matusetoetusteks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks perekonna hoolduskoormuse vähendamiseks ning rahvastikutoimingute hüvitamiseks.
Tasandus- ja toetusfondi eesmärk on ühtlustada valdade ja linnade eelarvelisi võimalusi ning tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohaliku elu majandamiseks.
Riigihalduse arengud ja uudislood 