Selle nädala seisuga on tehtud 31 000 otsust kuni keskmise sissetulekuga peredele elektri-, gaasi- ja kaugkütte hüvitise välja maksmiseks kogusummas 5 miljonit eurot.
Keskmiselt välja makstud toetussumma on 163 eurot ning toetusest 89% moodustavad elektri-, 8% gaasi- ja 3% kaugküttekulud.
Üle Eesti on omavalitsustele energiakulude hüvitamiseks taotluse esitanud juba pea 53 000 peret. Olenemata vahepeal kehtestatud elektri ja gaasi hindade universaaltoetusest jätkub energiaarvete hüvitamine samadel alustel kuni kevadeni.
Kuni keskmise sissetulekuga pere saab jaanuari kuni märtsi elektri, gaasi ja kaugkütte eest hüvitist taotleda samamoodi kui seni. Arved, mille alusel taotletakse, on elektri ja gaasi puhul mõnevõrra väiksemad, kuna sealt on uue meetme jagu automaatselt maha arvatud, ent siiski võib ülejäänud koguselt tagasi saada arvestatava kuluosa.
Hüvitist energiakulude katteks saab pere, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme. Seda arvutatakse ühe täiskasvanu kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Infot selle kohta, kas perel on hüvitisele õigus ning kui suur see võiks ligikaudu olla, saab vaadata hüvitise kalkulaatori abil.
Hüvitatakse 80% elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusu osast septembri (tagasiulatuvalt) kuni märtsikuu eest. Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 kuus ja alampiir 10 eurot taotluse kohta.
Avasime 28. jaanuaril 2022 koos kooliperega Nõmme Gümnaasiumi spordihoone. Kaua tehtud kaunikene sai lõpuks valmis.
Mul on veel värskelt meeles, kui 2014/2015 koos tollase linnaosavanema Tiit Terikuga spordihoone detailplaneeringu uuendamise käsile võtsime. Umbes aasta hiljem oli planeering kaante vahel ning sellest omakorda umbes viis aastat hiljem on ka hoone ise Nõmme väärtuslike metsade vahel, Põllu tänaval, koolipere rõõmustamas.
Nüüdsest saab siin pallimänge harrastada, aga ka tantsida, laulda või ka jõusaalis muskleid pumbata. Igale maitsele leiab siit üht-teist. Kunagi oli küll ka ootus, et siia tuleks ujula, kuid sedapuhku jäi ujula rajamata. Õnneks asub siit mitte väga kaugel, Pääskülas, Nõmme ujula, kus ka veesporti harrastada saab. Nõmme on üldse väga hea koht, kus sportida.
Soovin kõigile uue spordihoone kasutajatele, eelkõige aga kooliperele, jõudu ja nautimist. Hoone sai tõesti äärmiselt väärikas ja hea. Lõpetuseks soovin aga palju õnne sünnipäevaks Nõmme Gümnaasiumi direktorile, Riho Uulmale, kuna 28. jaanuaril, spordihoone avamise päeval, on ka tema sünnipäev. Palju palju õnne!
Nõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineGrete Šillis, Risto KaskRiho UulmaNõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineMihhail KõlvartNõmme Gümnaasiumi spordihoone jõusaalNõmme Gümnaasiumi spordihoone riietusruumNõmme Gümnaasiumi spordihoone palliplatsNõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineNõmme Gümnaasiumi spordihoone avamineRisto Kask, Nõmme Gümnaasiumi spordihoone avamine
Vähe on vaja selleks, et levima hakkaks mõni inimesi eksitav sõnum. Allolevas artiklis toodud mure, et pere võib jääda toetusest ilma puudega lapse toetuse tõttu, ei ole võimalik. Sellist olukorda ei saa juhtuda, kuna puudega lapse toetust ei võeta energiameetmes sissetulekute arvutamisel arvesse.
Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus, on kõik sellised toetusliigid mida sissetulekute sisse ei loeta. Erandiks on puudega vanema toetus, mis arvestatakse perekonna sissetulekute hulka. Täpsem ülevaade eranditest on toodud Rahandusministeeriumi energiatoetuse veebilehel.
On väga oluline, et ei läheks levima valeinformatsioon nagu takistaks eelmainitud toetus energiameetmest täiendava toetuse taotlemist. Õnneks korrigeeris ajakirjanik mõnevõrra pealkirja ning lisas artikli lõppu ka minu kommentaari.
Energiakulude hüvitamise taotluste vastuvõtmine on alanud tänaseks kõigis omavalitsustes. Taotluste esitamine on alates 17. jaanuarist võimalik ka Tallinna linnas, kõige mugavam on seda teha Tallinna e-keskkonna kaudu, kuid taotlusi võetakse vastu ka kohapeal linnaosa valitsustes.
Toetuse saab taotleda energiakulude hüvitamiseks tagantjärele alates 2021. aasta septembrist kuni 2022. aasta märtsini (k.a). Meetme kohaselt hüvitatakse peredele elektri-, gaasi- ja küttearvete osalisel tasumisel konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80% ulatuses, st elektri, gaasi või toasooja enda ühikupõhine hinnatõus.Leibkond kvalifitseerub toetuse saajaks, kui netosissetulek jääb alla mediaantaseme piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3.
Esialgse info selle kohta, kas perel on võimalik toetust saada ja kui suur see võiks olla, annab näidiskalkulaator. Kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes. Hüvitise täpsema, lõpliku arvutuse teeb kohalik omavalitsus. Kalkulaatori ning meetme täpsemad detailid leiab siit: https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine
Energiahindade teema kütab kirgi ja iga päevaga järjest enam on hakatud ka minult uurima, et mis on valitsus edasine plaan. Kui sügisperioodi arvetel võis näha märkimisväärset energiahindade kallinemist, siis jaanuaris laekunud tarbimisarved detsembrikuu kohta olid nii mõnelegi inimesele mitte ainult suureks üllatuseks, aga isegi šokeerivad. Jah, hinnad on tõusnud pea kõigil ning kel ei kallinenud elekter, tõusis kaugkütte või gaasi hind ning vastupidi.
Lauale on pandud mitmeid ettepanekuid, kuidas energia hinnatõusu negatiivset mõju leevendada. Alustades börsihinnale lae määramisest kuni arvete kinni maksmiseni välja. Mulle meeldivad tegelikult nii Keskerakonna pakutud meetmed hüvitada eraisikutele pool elektriarvest ning kõigile tarbijatele pool gaasiarvest ning äritarbijatele elektri võrgutasu kaotamine. Aga sümpaatne on ka Kristen Michali välja pakutud lahendus, et kõigile inimestele makstakse kindel summa riigieelarvest, et toimetulekut parandada.
Minu hinnangul on kõige tõenäolisemaks kompromissi kohaks meede, mis hüvitaks kõigile tarbijatele energia hinna kallinemise alates mingist börsihinna tasemest (see piir tuleks kokku leppida, see võib olla nt 100 eur MW/h) ning igale tarbijale tuleks seada ka hüvitatava energia tarbimismahu piir. See oleks lihtsasti lahendatav, sest “üle põllu” lahenduste puhul on võimalik toetus inimesteni viia ilma suurema bürokraatiata ning puuduks vajadus ka inimestel toetust taotleda. Usun, et oleme järgmisel nädalal targemad. Arutelud kindlasti jätkuvad. Ma ei ole energiakriisis kogu aeg nii arvanud, kuid viimase aja arengud ning detsembrikuiste arvete statistika on kallutanud mind arvama, et energia kõrge hind tuleks hüvitada kõigile tarbijatele.
Seni on energia kõrge hinnataseme leevendamiseks otsustatud neli meedet. Aktsiiside madala taseme säilitamine, elektri võrgutasu langetamine 50% võrra, gaasi võrgutasu langetamine 100% võrra ning energiahinna (elekter, gaas, kaugküte) hüvitismeede peredele.
Ma ei tahaks kuidagi kohtulahendiga nõustuda, mille kohaselt Riigikogu kaugistungitele viimine õigusvastaseks tunnistati. Lähtuma peaks sisust, mitte vormist. Kui Riigikogu on võimeline oma tööd kaugistungite kujul tegema, siis olge lahked, minu jaoks ei ole siin ühtegi eetilist ega moraalset muret.
Otse vastupidi pean igati õigustatuks, et rahva esinduskogu, kus liikmeteks ka paljud eakad, võiksid näidata rahvale oma positiivse käitumisega eeskuju. COVID-19 ei ole maailmast veel kuhugi kadunud. Avalikes sõnumites oleme juba viimased kaks aastat kutsunud üles vähendama kontakte nii eraelus kui ka tööelus ja retoorika, et Riigikogu selles suhtes kuidagi erineb, ei ole õigustatud.
Hea kolleeg eelmise valitsuskoalitsiooni päevilt, Priit Sibul, on muidugi poliitikuna kogenud ja eks siit paistab ka tegelikult hästi, et Riigikohtule tehtud kaebus oli poliitiliselt laetud, kuid siiski. Ka olenemata poliitikast võiks olla Riigikogul võimalik oma tööd paindlikult ja tervislikult korraldada.
Väga kuumaks on kujunenud energiahindade teema ja nagu teate, toimub ka täna valitsuskabinetis pinev arutelu võimalike lahendusvariantide osas. Seni oleme töösse rakendanud kolm meedet energiahinna leevendamiseks. Esimene on aktsiisitõusude ärajätmine. Teiseks on elektri võrgutasu alandamine 50% võrra perioodil oktoober kuni märts. Kolmandaks meetmeks on energia (elektri, gaasi ja kaugkütte) hinnakallinemise kompenseerimine suhtelises vaesuses peredele, mille raames hüvitatakse energia hinnakallinemisest 80% (st tavahinda ületavalt osalt 80%). Kuid piisav see loomulikult pole.
Täna vaagitakse mitmeid uusi lahendusi ning nagu ehk olete meediast lugenud, siis energia käibemaksu alandamist tõenäoliselt ei tule. Mulle tundub, et üldiselt ei ole valitsus tervikuna valmis toetama ideed, et anda toetust “üle põllu” st kõigile tarbijatele, vaid eelistatakse toetada justnimelt neid sihtrühmi, kel häda kõige suurem. Eelistatakse toetada sihitult neid, kel väiksemad sissetulekud ning kelle toimetulekut energia hinna kallinemine enim negatiivselt mõjutab. See lähenemine pole ju vale.
Kõige tõenäolisemalt lepitakse täna või lähipäevil kokku juba olemasoleva energia (elektri, gaasi ja kaugkütte) toetusmeetme lävendi muutmises selliselt, et toetust ei saa mitte ainult suhtelises vaesuses olevad pered, vaid ka suurema sissetulekuga pered. Ma ei tea hetkel, kuhu valitsus otsustab piiri tõmmata, kuid üheks võimaluseks on keskmine 2020. aasta mediaanpalk. Usun, et see on suhteliselt realistlik piir. Selliselt saaks senise 60 000 leibkonna asemel anda toetust ligemale 215 000 leibkonnale. Seda on päris märkimisväärne hulk.
Seniks aga, kui uued otsused on tegemisel, soovitan kõigil heita pilk olemasolevale energia toetusmeetme kalkulaatorile. Siit saate vaadata, kas teie leibkond ja sissetulekud võimaldavad toetust taotleda ning on võimalik ka vaadata, kui suur toetus oleks. Võite ka kommentaarides märku anda, kuidas energia hinna tõus teie pere toimetulekut mõjutanud on.
Kasutasin äsja võimalust ja osalesin Tallinna kaasavas eelarves. Logisin sisse lehel taotlen.tallinn.ee ning minu ette ilmus 14 erinevat projekti Nõmme linnaosas, mille vahel võimalik valida. Mulle meeldib, et elanikud saavad hääletada linnaosade põhiselt, nii on suurem ka tõenäosus, et valikus olevad projektid inimesi kõnetavad. Protsess oli kiire ja lihtne.
Häid projekte on Nõmme loetelus loomulikult mitmeid ja ei saa öelda, et valiku tegemine oleks just liiga lihtne. Siiski oma kaks lemmikut ma välja valida suutsin. Nendeks olid:
Tirdi puhkepark Pääskülas. See projekt meeldis mulle eelkõige seetõttu, et Tirdi tänava piirkond Pääskülas vajab kindlasti arendamist ning sealsed Pääsküla endise prügila -ning metsaäärsed alad vääriksid uut hingamist. Kuna tegemist on kortermajade piirkonnaga, oleks sinna mõnusamate vaba aja veetmise võimaluste tekkimine kindlasti väga vajalik.
Betoonist rulapark Pääsküla noortekeskuse ette. Selle projekti puhul meeldis mulle, et rulapargi rajamine aitaks siduda Pääsküla noortekeskuse tubased ja välitingimustes läbiviidavad tegevused paremaks tervikuks. Pääsküla noortekeskus on üks mõnusamaid kohti kus noortel vaba aega veeta. Sealne sise-skatepark on väga vahva, kuid see on paraku siseruumis. Suvel soojaga oleks tore olla rohkem õues. See projekt aitaks siduda noortekeskuse ümbruse ja Pääsküla raudteejaama vahelise ala mõnusamaks tervikuks.
Tallinnas on sel aastal aasava eelarve tarbeks broneeritud 1 miljon eurot. Nagu ma aru saan, jaotub see summa kahte osasse – sellest 75% jaguneb linnaosade vahel võrdselt ning 25% linnaosade elanike arvu järgi. Kui kellelgi tekib huvi ka ise pilk peale visata ja hääletuses osaleda, siis kaasava eelarve hääletus kestab 29. novembrist 12. detsembri keskööni 2021. Aega veel on!
Eile kinnitati mind eksperdina Tallinna Linnavolikogu rahanduskomisjoni liikmeks. See on minu jaoks teine kord rahanduskomisjonis, varasemalt IX ning nüüd X koosseisus. Alates 2017. aastast oleme komisjonis menetlenud mitmeid linna arengu seisukohalt olulisi teemasid – alustades linnaeelarvega ning lõpetades putukaväilaga. Oleme arutanud Tallinna kohanemisest säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega ning osalemisest arvukates välisprojektides.
Üht-teist on kahe koosseisu vahel ka muutunud. Rahanduskomisjoni juhtis 2017-2019. aastatel Mihhail Kõlvart, kelle linnapeaks suundumise järgselt võttis komisjoni esimehe positsiooni üle Tiit Terik. Linnavolikogu kümnenda koosseisu rahanduskomi juhiks valiti Maris Sild. Vahetunud on ka komisjoni koosseis, on jäänud mõned vanad olijad, kuid juurde on tulnud ka uusi. Sealhulgas näiteks endine peaminister ja praegune Riigikogu esimees Jüri Ratas.
Kindlasti pean ka edaspidi oluliseks, et linn areneks, siinsed elanikud kõigist linnaosadest oleksid eluga Tallinnas rahul, linna rahaasjad oleksid korras ning meeleolud linna juhtimise juures oleksid töised. Esimene komisjoni kohtumine on planeeritud juba 6. detsembrile, mil on plaanis vaadata üle Tallinna linna 2021. aasta II lisaeelarve, tegeleda toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmääradega ning tutvuda ka 2022. aasta linnaeelarve eelnõuga.
Usun, et rahanduskomisjonil on volikogu töös oluline roll ning soovin komisjonile selles osas jõudu, kuid kindlasti soovin töist meeleolu ka teistele volikogu komisjonidele.
Viimastel päevadel on hakatud rääkima abistatud enesetapust ning usun, et see teema väärib tähelepanu. Tervel ja funktsionaalsel inimesel on tõenäoliselt keeruline mõista, miks me peaksime abistatud enesetapust rääkima, kuid paraku ei ole kõik meist terved, funktsionaalsed ega ole ka igaüks meist võimeline elama täisväärtuslikku elu. Mis on täisväärtuslik, on muidugi tõlgendamise küsimus, kuid paraku leidub ka neid kes väärtustavad väärikat elust lahkumist elust enesest rohkem.
Mäletan üht dokumentaalsaadet, kus räägiti abistatud enesetapust ning näidati ka nende inimeste lugusid, kes on otsustanud elust lahkumise teekonna ette võtta. See liigutas mind sügavalt, sest ma ei kujutanud ette, et enda elu soovivad tihti lõpetada ka inimesed, kes pealtnäha on täiesti terved ja rõõmsameelsed. Ei ole nii, et abistatud enesetapust otsivad abi vaid haiglavoodis olevad, liikumispuudega, pöördumatult haigestunud või õige pea ALS-i tõttu halvatuks jäävad inimesed. Kuigi ka hing võib olla haige – võib-olla isegi pöördumatult haige. Inimese sisse me ei näe ning mitte kunagi ei tea, milline torm inimese hinges tegelikult möllab. Samas olen täiesti veendunud, et suurem osa elust lahkuda soovivaid inimesi on justnimelt pöördumatult haigestunud ning nende inimeste soove tuleks kui mitte sõna otseses mõttes austada, siis vähemalt tõsiselt kaaluda.
Paratamatult ihkab hing küsida, kas me ei saaks neid inimesi aidata? Kas me ei saaks neid nõustada, nendega vestelda, neid armastada ja juhtida teisele teele. Muuta nende meeleseisundit ja säästa elu. Ma usun, et see võib olla võimalik ja kindlasti on neid kes protsessi käigus saadud nõustamise käigus ümber mõtlevad, kuid paraku ei ole see võimalik igal juhul ja alati. Pealegi, kes on õige otsustama, kelle elu väärib elamist ning kellel mitte. Kõige paremini teab inimene ise.
Mõni inimene otsib abi eutanaasiaturismist, mis on täna maailmas täiesti olemas – näiteks Šveitsis pakutakse sellist teenust. Eraldi küsimus on, kas see on taskukohane. Paljudele inimestele pigem mitte. Leidub ka neid, kes otsivad mõne “teistsuguse” meetodi elust lahkumiseks ning mõned jäävadki kannatama. Kumbki neist alternatiivsetest lahendustest ei ole väärikas. Samas väga oluline on siinjuures mõista, et inimeste mõttemaailm on keeruline ning mõni asi, mis meile tundub täna väga huvitav, vajalik või isegi hädavajalik, võib mõnel muul ajahetkel tunduda mõttetuna, eksimuse või ränga veana. Seetõttu ei tasu eirata ka tõsiasja, et emotsioonide ajendil langetatud otsuseid kipuvad inimesed hiljem kahetsema ning kui me räägime abistatud enesetapust, siis kahjuks hiljem kahetsusteks enam võimalust ei teki. Me ei tohi lubada ühtegi abistatud enesetappu, mis ei ole täielikult läbi mõeldud ja 100 protsenti kindel, et meile parima teadmise kohaselt ei ole tõenäoliselt inimesel võimalik seda otsust tulevikus kahetseda.
Usun, et diskussiooni algatamine abistatud enesetappude osas on tervitatav ning inimestele peaks andma võimaluse oma saatuse osas kaasa rääkida. Ma ei arva, et see protsess peaks olema ülemäära lihtne. Vastupidi pean vajalikuks, et eutanaasiaks nõusoleku saamine peab hõlmama erinevaid samme, kus veendutakse inimese tervislikus seisundis, sh tehakse kindlaks inimese vaimse tervise olukord ning kui mõjuvad põhjendused on olemas, siis võiks inimese soovile vastutulekut tõsiselt kaaluda.
Kas teadsite, et Eestis on kõige väiksemate varamaksudega riik EL-is, kuid siin on ka peaaegu kõige õnnetumad inimesed?
Just nii selgus Arenguseire Keskuse oktoobrikuisest varamaksude raportist. Eesti varamaksud moodustavad 0,2 protsenti SKP-st, samas kui näiteks Soomel moodustavad maksud 1,5 protsenti ning Ühendkuningriigis 4,1 protsenti. Samal ajal on Eesti inimesed peaaegu kõige õnnetumad, lausa oluliselt õnnetumad. Juuresoleval graafikul on näha, et riikides kus maksud on kõrgemad, on inimesed oluliselt õnnelikumad. Kõige õnnelikumate inimestega riigis Soomes kogutakse makse SKP-st lausa 7,5 korda rohkem, kui Eestis.
Siit võib järeldada, et madalad maksud inimesi õnnelikuks ei tee. Võib-olla peaks ka Eestis rohkem makse maksma, et kohalikku elu edendada, pakkuda paremaid avalikke teenuseid ning luua rohkem heaolu? Eks siin ole millele mõelda.
Head inimesed, elektrihindade tõus on olnud tempokas ja see lööb meid kõiki, kuid eelkõige madalama toimetulekuga inimesi. Usun, et olukord ei ole hea ning vaja on kiiret valituse poolset sekkumist. Kiirendatud korras tuleb töötada välja kompensatsioonimeetmed elektri- ja gaasihinna tõusu osas.
Energiakulud on meie perekondadele ja ettevõtetele vältimatud – inimesed ei saa loobuda pesu pesemisest, toidu valmistamisest ja hoonete kütmisest.
Tarbijatele tuleks hinnatõus kompenseerida.
Selleks on vaja täita järgnevad eeldused:
1) eraldada elektrihinna tõusu kompenseerimiseks vähemalt 30 miljonit eurot.
2) töötada välja kompensatsioonimeede gaasihinna tõusu leevendamiseks tarbijatele.
3) kehtestada suurte tööstus- ja energeetikaettevõtete kasvuhoonegaaside heitekoguste maksimaalseks piirhinnaks 25 eurot ühiku kohta.
Keskerakonna riigikogu fraktsioon on selle küsimuse võtnud töösse. Loodan väga, et näeme juba lähiajal otsuseid ja tulemusi!
Mõtlesin, et kirjutan natuke kütuse hindadest. Viimasel ajal on bensiini hind oluliselt tõusnud ja paljud küsivad, mis seda põhjustab. Kui möödunud aastal COVID-19 pandeemiast tulenev majanduskriis algas, pandi maailm lukku ning tarbimine vähenes lühikese ajaga väga järsult. Kütusemahutid olid vedelkütust täis ja piltlikult öeldes tekkis vajadus kütuste pakkumist piirata, mida OPECi eestvedamisel ka kriisiperioodil tehti ning mille raames vähendati pakkumist turul, kuid suleti ka naftapuurtorne. Nende puurtornide taas avamine ja tootmismahtude taastumine ei ole aga kiire protsess, olenemata, et hetkel on pandeemiline olukord muutunud ja oleme sisenenud kiire majanduskasvu perioodi ning tarbimine on taastunud.
Lisasin siia juurde fotona graafiku (allpool), kust on näha vedelkütuste tootmismahud ja prognoos perioodil 2019-2022. Nagu näha, kahanesid tootmismahud 2020. aasta II kvartali paiku ligi 20%, kuid ei ole tänaseks veel kriisieelsele tasemele tagasi jõudnud. Tootmismahud õnnestub taastada 2022. aasta I kvartali jooksul, kuid seni oleme me olukorras, kus vedelkütuste nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist. See on põhjuseks, miks meie tanklates bensiinihinnad nõnda palju kallinenud on. Järgnevate kuude jooksul olukord ilmselt ei parane, kuid uue aasta alguses peaks pakkumine nõudlusele järgi jõudma ja hind mõnevõrra langema.
Keskerakonna volikogu kinnitas pühapäeval, 22. augustil, Eesti presidendikandidaadiks Alar Karise. Keskerakonna fraktsiooni kõigi liikmete allkirjad said toetusavaldusele alla kolmapäeval 26. augustil, mis antakse üle Vabariigi Valimiskomisjonile reedel, 27. augustil.
Usun, et Alar Karis on igati väärikas kandidaat Presidendi ametisse. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel – rektorina maaülikoolis ja Tartu ülikoolis, olnud riigikontrolor ning Eesti Rahva Muuseumi direktor. Tugeva tausta ja avaliku sektori tundmisega inimene.
Teisipäeval osalesin Keskerakonna korraldatud majanduskonverentsil „Meie valik – millist Eestit tahame?“
Kõne all olid päevakajalised teemad ja kindlasti oli väga huvitav kuulata mitmekülgsete ja tarkade inimeste mõtteid ja ettepanekuid Eesti majanduse tuleviku väljavaadetest. Konverentsil astusid üles Indrek Neivelt, Paavo Nõgene, Väino Kaldoja, Tiit Vähi, Raivo Vare, Heido Vitsur, Kaspar Oja, Kaja Piirfeldt, Juhan-Madis Pukk ning Kadri Simson.
Kõlas väga palju huvitavaid mõtteid, näiteks kas Eesti kohalikel omavalitsustel on piisavalt võimekust ja kas see võiks Eesti majandusarengut pärssida?
Rääkisime, et iseenese maksustamisega jõukaks ei saa, vaid selleks on vaja majandust stimuleerida. Teemaks oli sotsiaalmaks ja maksusüsteem laiemalt. Näiteks pakuti välja, et sotsiaalmaksu kogumise ja arvestamise põhimõtted võiksid olla teistsugused, üle tuleks vaadata ka erisoodustuse kogumise põhimõtted. Kas ettevõtte kasumit peaks maksustama ning võib-olla peaks investeeringute tulumaksule panna ajalise piirangu, et raha ei seisaks ja seda järjepidevalt investeeritaks.
Arutleti, et aktiivsemalt tuleks motiveerida kohalikke omavalitsusi olema rohkem huvitatud ettevõtluse arengusse panustama. Rääkisime ka sellest, et isegi kui raha juurde trükkida, jääb sellest väheks. Tehti ettepanek, et alati peaks kõik muudatused põhjalikult läbi kaaluma, sest mõnikord ei ole muudatusi üldse vaja, samas teinekord võib olla väga vaja. Muudatused peavad olema õigel ajal kõiges kohas.
Pakuti välja, et tulevikus peaks vaatama rohkem vesiniku suunas ja Eesti üheks probleemiks on suur sõiduautode arv, millest pooled on liiga vanad ja saastavad. Lahendust nähakse elektrisõidukites. Ka linnade planeerimise osas räägiti, et linnade planeerimisel tuleks oskuslikumalt mõelda, et kõik saaks linnasuumis koos toimida. Täna ei olda linnatranspordis ratsionaalsed.
Mõttena kõlas, et Eestit tuntakse maailmas e-riigina ning seda kuvandit peaks hoidma ja kaitsma. Aga rääkisime ka merendusest ja sealsetest probleemidest rohepöörde valguses. Igal juhul kõlas väga palju huvitavaid mõtteid ja ettepankuid.
Üks Euroopa Liidu struktuurvahendite periood on äsja lõppenud ja järgmine alanud. Eelmisest rahastusperioodist jääb positiivsena meelde ÜRT ehk ühtse toetuste rakendusteenuse pilootprojekt, mida valitsus juurutas vahemikus 01.09.2018-01.05.2020.
Sellega koondati Rahandusministeeriumi ja mõnede teiste ministeeriumite valitsemisala toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) eesmärgiga kujundada rakendusteenus allikast sõltumatuks, võimalikult ühetaoliseks, kliendi-kesksemaks, kaotada ülesannete delegeerimine ja dubleerivad kontrollid ning arendada infosüsteemi (joonis 1).
Siinkohal Rahandusministeerium näitas eeskuju ja liitis RTKga ka Rahandusministeeriumis oleva rakendusüksuse, millega liideti ka kõik teised rakendusüksused.
Joonis 1
Alates 1.04.2020 liikus RTK-sse SA Archimedes ja SA Innove ning kevadest 2021 liitusid Riigi Infosüsteemide Ameti ja Tarbijakaitse- ning Tehnilise Järelevalve ameti rakendusüksuse roll. Üleminekud sujusid tõrgeteta, üle tuli kokku ligi 80 töötajat, rahulolu protsessiga oli väga kõrge ning seda pidasid põhjendatuks 84% küsitlusele vastanud üle tulnud töötajatest.
Mis muutus? Võrreldes varasemaga muutus eelkõige toetuste andmise süsteem:
valdkondade üleselt ühtlasemaks ning õhemaks (keskne kvaliteet ja protseduurid, mis kehtivad kõigile rahastusvaldkondadele, kaotatud dubleerimine)
SA Innove ja SA Archimedese liitumisest alates on RTK toetuste valdkond vähenenud 6 ametikoha võrra. RTK struktuur on disainitud nii, et on võimalik ilma olulise lisaressursita uusi rahastusskeeme tööle panna, sh valmistanud ette RRF, ReactEU, ÕÜF ning 2021-2027 rahastused.
Peale TTJA ning RIA rakendusüksuse liitumisi (01.04.2021 ja 01.06.2021) rakendab RTK 15-st rahastusvaldkonnast kaheksat (73% valdkondadest, katmata on keskkond, õigus ja siseturvalisus, mis teiste valdkondade kaasnevate meetmetegevustega siiski RTK-s rakendamisel on, vt joonis 2). RTK portfellis on juba täna väga spetsiifilist valdkonnateadmist eeldavad toetusmeetmed, kus rahastamiseks olulistes etappides kaasatakse valdkondlikke kompetentsikeskuseid ja eksperte. Kliendi jaoks tähendab see toetuste valdkonnas liikumist ühe toetuste akna suunas, kus toetuse saaja saab kõik erinevad toetused ühest kohast. See oli ka Rahandusministeeriumi poolt antud ülesanne RTKle, millest lähtuti. RTK-l on toetusvaldkondadest ning võimalustest tervikpilt ja võimalus toetuseid omavahel kliendi jaoks nutikalt siduda.
soodsamaks (vabanenud 5,5 MEUR tehnilise abi eelarvest on tõstetud rakenduskava sisu tegevustesse). RTK on täna kõige soodsam toetuste rakendaja, seega saame rohkem vahendeid kasutada sisutegevustes.
Graafik 1. Struktuurvahendite tehnilise abi kulud ühe täiskohaga töötaja kohta 2020. aasta rakendusüksuste lõikes
tõusnud klientide rahulolu (rakendusüksuste ja -asutuste rahulolu korraldusasutuse teenusega tõusnud 6,2->7,1; toetuse saajate rahulolu RTK-ga 7,2->9,0)- seda olenemata valdkondade mitmekesisusest, liitumistest, süsteemi muutmisest ja ühtlustamisest.
kiiremaks: RTK-s on kiired toetuste väljamaksete menetlusajad (2020 keskmine RTK 30 päeva esimesest kontaktist kuni väljamakseni (lubatud menetlustähtaeg on 90 päeva).
Rakendusüksuste funktsiooni koondamine RTK-sse ei piira ministeeriumite võimalust valdkonna poliitikaid kujundada ja meetmeid disainida koostöös ja ellu viia valdkondlikes kompetentsi-keskustes (sh kliendihaldus ja tulemuste vahetu kontroll), toetuse saajaid neisse eelnõustamisele suunata või neid kaasata projektivalikukomisjonidesse, tulemuste seiresse ja mõjude hindamisse nagu ka täna seda tehakse. Elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide lahutamine tagab suurema läbipaistvuse ja kontrollide sõltumatuse.
Seetõttu on ka tulevikus mõistlik jätkata konsolideerimisega, et suurendada nii süsteemi efektiivsust, kliendirahulolu kui ka projektide elluviimise kiirust.
Eesti Päevalehe juhtkiri soovitas kultuuriminister Anneli Oti ametist vabastada, kuna väidetavalt ei ole ta ainsa ministrina COVID-19 vastu vaktsineeritud. Päris kriitiline hinnang. Huvitav muidugi, kust EPL teab, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. Usun, kedagi selle eest hukka mõista, kas ta avaldab või ei avalda terviseandmeid või kas ta räägib oma vaktsineerimisest avameelselt või mitte, on natuke üleliigne. Igasugune vaktsineerimine on isiklik küsimus.
Ise olen vaktsineerimist alati pooldanud ja usun, et see aitab Eesti riiki lahti hoida, samuti hoida lähedasi ja kõiki teisi kaasmaalasi. Kas see tähendab, et mõistan hukka või taunin neid, kes ühel või teisel põhjusel otsustavad mõelda teisiti, seda kindlasti mitte. Loodan, et suurem osa Eesti inimesi otsustavad vaktsineerida, kuid mõistan ka neid, kes otsustavad seda mitte teha. Eesti ei ole autoritaarne riik ning siin ei lahendata probleeme käskude/keeldudega. Kui vaja, peame tegema rohkem ja paremat teavitustööd.
Pean sümpaatseks, et Eesti Päevaleht ja mitmed teised ajakirjanduslikud kanalid on otsustanud vaktsineerimisteemat põhjalikult kajastada, kutsuvad inimesi üles vaktsineerima ning räägivad sellest, miks on vaktsineerimine kasulik. Usun, et see on suureks abiks ning toetab ka vaktsineerimisest positiivsema kuvandi loomist.
Hiljuti valminud kommunismiohvrite memoriaali ja Maarjamäele planeeritava jalgpallihalli „visuaalse konflikti” lahendamine on võtmas uusi meetmeid, mis ei tule kasuks ühelegi osapoolele. Lahendus on leitav läbirääkimiste, mitte juriidiliste vaidluste kaudu.
Justiitsministeerium palkas advokaadibüroo, et selgitada välja Maarjamäe jalgpallihalli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise perspektiiv, jättes mulje nagu oleks muud võimalused jalgpallihalli küsimuses lahenduse leidmiseks ammendunud. See ei vasta tõele.
Senised läbirääkimised jalgpallihalli asukoha osas on olnud pigem paljulubavad. Riigi esindajad, FC Levadia, memoriaali ja jalgpallihalli arhitektid ning huvigrupid on kohtunud nii ühiselt kui eraldi. 2020. aasta oktoobris, kui kõik osapooled ühise laua taga istusid, lepiti kokku esialgses suusõnalises kompromissis, mille kohaselt leitakse jalgpallihallile asenduspind ning Maarjamäele rajatakse jalgpallihalli asemel jalgpalliklubi klubihoone. Selle lahendusega olid kõik osapooled nõus.
Asenduspinda otsiti nii riigimaade, munitsipaliseerimata maade, kui ka Tallinna linnale kuuluvate maade hulgast. Eelistus võimalike alternatiivsete asukohtade osas oli, et pakutavad asukohad oleksid praeguse asukoha vahetus läheduses. Riigimaade hulgas sobivat pinda ei olnud, kuid Tallinna linn ühe võimaliku krundi leidis – Maarjamäe jalgpalliväljakust ca 8 minutilise autosõidu kaugusel Lasnamäe veerel.
Siiski jäi lõplikult kokku leppimata, mis tingimustel asukohavahetus toimuks ning millised saavad olema erinevate osapoolte panused. Teadupärast ei olnud tegemist enam ainult riigi ja Levadia jalgpalliklubi, vaid ka Tallinna linn vahelise küsimusega. Läbirääkimiste ajal muutus valitsus ja seoses sellega jäi teema ajutiselt pausile.
Vahepeal jõudis kehtestamiseni jalgpallihalli ehitust võimaldav detailplaneering ning mõni osapool hakkas nägema ohtu, et jalgpallihalli ehitusele pannakse hääled sisse. Seda ei saa pidada kuigivõrd tõsiseltvõetavaks, sest Levadia jalgpalliklubi on kinnitanud, et nemad on jätkuvalt kompromissiks valmis. Lahendus on leitav ja seda tuleks otsida pooltevahelise kokkuleppe teel, mitte juriidiliste sammudega ähvardades. Nüüd on pall läbirääkijate väravas.
Sporti tuleb toetada, mitte pidurdada.
Loodetavasti ei jäta Maarjamäe jalgpallihalli puudutav muljet, nagu töötaks riik jalgpalli kui spordiala vastu. Pigem vastupidi on riik pidanud oluliseks, et sportimise võimalused erinevates Eesti paikades paraneksid. Näiteks toetas valitsus sel aastal jalgpallihallide rajamist kuue miljoni euroga, mis jaotati Pärnu, Rakvere, Kuressaare ja Jõhvi vahel. Möödunud aastal toetati jalgpallihallide rajamist Tartus, Viljandis, Raplas ja Haapsalus.
Kindlasti jätkub jalgpalli harrastamine ka Maarjamäel, sest jalgpalli väliväljakud ei ole sealt kuhugi kolimas. Kuhu rajatakse sinna planeeritud jalgpallihall, selgub loodetavasti lähiajal sõbralike läbirääkimiste teel. Kõiki osapooli ja huvigruppe rahuldav lahendus on kindlasti saavutatav.
Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,6 protsendini SKP-st ehk 467 miljoni euroni. Eelmise aasta mai lõpuga võrreldes on eelarve defitsiit SKP-st 1,3 protsenti ehk 325 miljonit eurot väiksem.
Vähenemine tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud, tulud varade müügist ning riigi omanikutulud. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus aprilli lõpuks 6 protsendini ehk 190 miljoni euroni.
Töötukassa eelarve puudujääk ulatus mai lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 14,4 miljoni euroni. Samas 2020. aasta viie esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 121,8 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega Töötukassale eraldatud vahenditest.
Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 21,8 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu, kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.
Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes mais 11,2 miljoni euro võrra 95,7 miljoni euroni. Möödunud aastaga võrreldes oli ülejääk 79,5 miljonit eurot väiksem, kuna eelmisel aastal said kohalikud omavalitsused lisaeelarvega riigieelarvest toetust kriisiga toimetulekuks, mille suurem kasutamine lükkus aga aasta teise poolde.
2021. aasta mais langesid riigieelarve kogukulud peamiselt kodumaiste toetuste vähenemise tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulud vähenesid 2021. aasta mais eelneva aasta maiga võrreldes 1071,4 miljonilt eurolt 1027,6 miljoni euroni ehk 43,7 miljonit eurot. Peamisteks kogukulude languse põhjusteks olid eelneva aasta maiga võrreldes vähenenud antud kodumaised toetused 23,9 miljoni eurot ehk 4,3 protsenti, antud välismaised toetused 8,4 miljonit eurot, majandamiskulud 6,5 miljonit eurot ehk 9,8 protsenti ja investeeringud 6,45 miljonit eurot ehk 16 protsenti.
Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta maiga võrreldes 6,7 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti, millest pensionieraldiste suurenemine moodustab 2,5 miljonit eurot. Ülejäänud tööjõukulude kasv tuleb koroonakriisi haldamisega seotud täiendavast tööjõuvajadusest ja riigieelarveliste asutuste töötajate arvu kasvust seoses uute ametite loomisega. Majandamiskulud on vähenenud mais seoses isikukaitsevahendite kulude vähenemisega. Investeeringute langus tuleb peamiselt riigimaanteede remondi- ja ehituskulude ning kaitseinvesteeringute vähenemisest.
2021. aasta mais vähenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, 748,8 miljonilt eurolt 697,8 miljoni euroni ehk 51,05 miljonit eurot eelneva aasta maiga võrreldes, seega aastaga vähenesid kulud 6,8 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude languse põhjustasid antud kodumaised tegevustoetused, mis vähenesid 73,06 miljonit eurot eelneva aasta maiga võrreldes, sest 2020. aasta maikuu tegevustoetuses kajastusid 2020. aasta lisaeelarve vahenditest makstud toetused ning 2021. aasta lisaeelarve toetuste maht oli mais oluliselt väiksem. Ülejäänud kodumaiste toetuste liigid mais kasvasid – kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 44,6 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 3,3 miljonit eurot ja sotsiaaltoetused 1,2 miljonit eurot.
Kodumaiste tegevuskulude sihtfinantseerimise kasvu peamisteks põhjuseteks olid mais 2021. aasta lisaeelarve meetmetest töötukassale makstud tööhõiveprogrammi töötasu hüvitise maksmiseks ja täiendav tööjõukulude hüvitamine seoses koroonaviiruse leviku piiramisega mahus 29,3 miljonit eurot ning haigekassale reservkapitali taastamiseks makstud 26,5 miljoni eurone toetus.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2021. aasta mais, miljonites eurodes, muutus protsentides eelmise aastaga võrreldes
Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Kaitseministeerium andis teada, et kaitsevaldkonnast plaanitakse koondada 270 inimest, neist 200 kaitseväelast, lisaks saadetakse laiali kaitseväe orkester. Minu jaoks täiesti arusaamatu samm, kuna vajadus kaitsevaldkonda kärpida puudub. Riigikaitse ei ole koht, mille arvelt kokku hoida – pigem vastupidi.
Eesti on pidanud kaitsevõimet väga oluliseks taasiseseisvumisest alates. Isegi kui Kaitseministeeriumil oleks olemas salaplaan, kuidas Eesti riigikaitse droonidel ja robotitel üles ehitada, ei oleks selline lahendus toimiv. Tehnilised vahendid täiendavad, kuid ei asenda inimest.
Kärpeplaan on arusaamatu mitte ainult põhimõtteliselt, vaid ka fiskaalselt, sest kaitsevaldkonna eelarve on iga-aastaselt kasvanud, mitte vähenenud. 2021. aastaks planeeritud kaitsekulutused on 645,4 miljonit eurot, mis moodustab prognoosi kohaselt 2,29 protsenti SKT-st. Aastaga kasvas kaitse-eelarve ca 30 miljonit euro võrra.
Isegi kui utreerida, et kaitsevaldkonda oleks vaja koomale tõmmata, ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks peaks alustama inimestest (eesliinist), ammugi mitte orkestrist. Inimesed on riigi kaitsevõime tegelik tuum ja ilma nendeta me hakkama ei saa. Ka orkestril on selles oma osa, see on traditsioon, mida sarnaselt kaitsevõimele oleme väärtustanud taasiseseisvumisest saati, kuigi orkester sai alguse juba 1918. aastal. See on Eesti riigikaitse üks sümboleid, kuid ka Eesti riigi sümboleid.
Kaitseministeeriumi haldusala kärpeplaan on kindlasti mõistlik üle vaadata ja kaaluda alternatiive. Tõenäoliselt leiab valdkondi, kus on võimalik tööd ümber korraldades olla efektiivsem ja seeläbi ka kokku hoida. Kaitsevaldkonnas ja eesliinitöötajate puhul kärpeid planeerima ei peaks. Neil inimestel põhineb meie turvalisus ja heaolu.
Teadupärast soovitas Rahandusminister Eesti Energial peatada investeeringud kavandatavasse Enefit280 põlevkiviõlitehasesse ning soovitas veelkord vaadata üle tehase tasuvusarvutused, seades kahtluse alla õlitehase rajamise otstarbekuse. Kindlasti ei ole õlitehasest loobumine asjakohane, sest tegemist on Ida-Virumaa arengu seisukohalt olulise projektiga.
Ei ole uudis, et Eesti Energia ja MTÜ Loodusvõlu õlitehase ehitusloa osas kohtuvaidlusi peavad, kuid selles ei ole midagi erakordset – sarnaseid vaidlusi tuleb ikka ette.
Olgu veelkord üle korratud, et eelmine valitsus suurendas möödunud aastal uue õlitehase ehituseks Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra. Kokku läheb tehas maksma hinnanguliselt 286 miljonit eurot, mis on Ida-Virumaa energeetikasektori arendamisel igati asjakohane ja vajalik. Seniselt põlevkivi kasutuselt, millest olulise osa moodustas põlevkivi elektrienergia tootmise eesmärgil katlasse kütmine, on vaja edasi liikuda. Tuleb leida uusi võimalusi põlevkivi väärindamiseks ning põlevkiviõli on üheks selliseks võimaluseks, mille osas on Ida-Virumaal olemas ka põhjalik kompetents.
Samas peab põlevkivi väärindamine käima käsikäes uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga, et põlevkivi väärindamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja efektiivne. Uus põlevkiviõlitehas on samm õiges suunas, ka kliimaeesmärkide täitmisel, sest põlevkiviõli tootmise CO2 jalajälg on väiksem kui põlevkivist elektrienergia tootmisel – kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades on võimalik põlevkiviõli toota senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt. Põlevkiviõlil on olemas ka stabiilne turg, ehk tootmine uues Enefit280 tehases oleks jätkusuutlik ka majanduslikult.
Eraldi teema on piirkonda tekkivad töökohad ja Ida-Virumaa elanikele heaolu tagamine, mis ei ole sugugi väheoluline. Teadupärast on aastakümneid väldanud põlevkiviajastu Ida-Virumaa inimesi piisavalt karastatud ning suured tööstused neid ei hirmuta. Pigem on tänases põlevkivisektoris palju neid, kes samas sektoris ühel või teisel moel hea meelega jätkaksid. Eesmärk peaks olema, et Ida-Virumaale tekib uusi töökohti juurde. Meil tuleb järgnevatel aastatel leida rakendus sadadele, kui mitte tuhandetele inimestele, keda põlevkivi kasutamise intensiivsuse vähendamine puudutab.
Ida-Virumaa vajab mitmekülgset ettevõtlussektorit – nii suurtööstust, tootmist, nutikaid VKE-sid, iduettevõtteid, kui ka innovaatilisi tegijaid, kes väärindaksid põlevkivi uutel ja keskkonnasõbralikumatel meetoditel.
Esimese astme kohtuotsus tuleb Enefit280 põlevkiviõlitehase osas 4. juunil. Olenevalt otsusest on juunis võimalik ümber vaadata ka esmase õiguskaitse kohaldamine. Seetõttu ei tasu hetkel rääkida sellest, et õlitehase projekt ei ole perspektiivne või seda ei tule. Kindlasti äärmiselt mõistlik ja vajalik, et tehas tuleks.
Nagu näha täna langetatud otsusest, keelab ka Eesti riik lennuliinid Valgevene suunal. Minu arvates ei ole see otsus mõistlik. Valgevene inimeste vabaduste ulatuslik piiramine, sealhulgas riigist lahkumise sisuliselt võimatuks muutmine, on vastuolus soovitava eesmärgiga.
Nagu olen varem rõhutanud, ei kiida ma Alexander Lukashenko režiimi poolt maandatud Ryanairi kaasust heaks. Usun, et see oli Valgevene poolt vägagi mõtlematu samm ja inimeste kaaperdamine taolisel jõulisel moel on lubamatu. Mõistan täielikult riikide ja Euroopa Liidu soovi rakendada sanktsioone, mis on kahtlemata ka õigustatud. Samas peavad need sanktsioonid olema eelkõige majanduslikud. Näiteks piirangud kaupade ekspordile/impordile.
Rääkides lendamisest, puudutab see küsimus rohkem tavainimest. Kui Belavia lennud keelatakse, peaks võimaldama Euroopa Liidu lennufirmadel Minski suunalisi lende sooritada. See ühelt poolt tagaks teatava majandusliku sanktsiooni mõju, kuna Belavia riikliku lennufirmana ei saa tegutseda, kuid samas jätaks võimaluse kohalikele inimestele riigist lahkumiseks. Me teame, et paljud Valgevene IT sektori töötajad käivad tööl Eestis, puudub igasugune põhjus nende inimeste karistamiseks.
Alates 2023. aasta 1. jaanuarist jõustuv seadusemuudatus muudab keskmise riikliku vanaduspensioni püsivalt tulumaksust vabaks.
Kuna pension aeg-ajalt tõuseb ja tegelikult on planeeritud pensionitõus järgnevatel aastatel iga-aastaselt, siis hakkab koos keskmise pensioniga kasvama ka tulumaksuvabastuse osa – keskmine pension jääb maksuvabaks. Sellest on päris palju räägitud, et pension võiks olla maksuvaba mitte ainult keskmise pensioni osas, vaid koguni terves ulatuses – so 100%. Kas see on võimalik? Üldiselt teoreetiliselt jah, aga selle ellu viimine oleks suhteliselt kulukas.
Ajalooliselt on Eestis kehtinud põhimõte, et kõik tulud maksustatakse tulumaksuga, olenemata tulu liigist (v.a erandid). Loomulikult on pensionäridele kehtinud erand ehk maksuvaba tulu arvestus mingis pensionimakse ulatuses, kuid päris maksuvaba ei ole ta olnud. Kui me pensionid täielikult maksuvabaks muudaksime, peaks maksuvabastust millegi arvelt finantseerima. Mis valdkond see oleks, kahjuks vist keegi täpselt vastata ei oska. Ühtegi sellist valdkonda, mis ei oleks prioriteetne, ju ei ole. Pensionite maksmiseks kulub aastas ca 2,5 miljardit eurot.
Kas see tähendab, et suurem maksuvabastus on võimatu? Kindlasti mitte, kuid tõenäoliselt ei saa see olema kiire protsess. Pigem on tegemist rohkem riigi rahalise võimekuse küsimusega, kui tahtega, mis loodetavasti ajas pidevalt paraneb. Kui me oleme tulevikus riigina tublid, on ka heaoluriigi – sh suuremate toetuste – suunas hõlpsam liikuda.
2023. aastal on keskmine vanaduspension eeldatavalt 622 eurot kuus ja üle 500 euro suurust pensioni saavaid pensionäre rohkem kui 200 000. Kui pension on maksuvabast tulust väiksem, saab jääki kasutada ka muude tulude puhul.
Reformierakond esitles oma visiooni Tallinna arendamisest 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste raames. Väga huvitav on lugeda, kuidas lubatakse linlastele tasuta asju.
Teadupärast valitsuses olles Reformierakond tasuta asjade eest ei ole seisnud. Kui täpne olla, siis enne Riigikogu valimisi oli samuti erinevaid lubadusi, näiteks pensioni 200 euro võrra tõstmine, aga paraku ei ole arengud igas valdkonnas järgi jõudnud. Põhiliselt on täna teemaks kokkuhoid, kärped ning soov teha vähem, kui tehti varem. Olgu selleks kaitseväe orkester või riiklikud toetusmeetmed, mille eelarved kärpeohus värisevad.
Ka majanduskriisist väljumisel näeme Reformierakonna poolt pigem teistsugust lähenemist kui on lähenemine, mida nad lubavad Tallinnas. Järjest vähem soovitakse anda toetusi (tasuta asju) ja kui tahaks midagi uut ette võtta, soovitatakse tõsta makse, kuigi mitmed riigi majandusarengut ja inimeste heaolu suurendavad projektid saaks ellu viia laenuraha kaasabil. Laenuraha on jätkuvalt täna kättesaadav peaaegu tasuta, meil on ka olukordi, kus riigile on laenuraha eest peale makstud (negatiivsete intresside olukord).
Tegelikult võiks majanduskriisist väljumisel majandust jõulisemalt elavdada, ettevõtjaid rohkem toetada ning edendada neid valdkondi, kes kriisist rohkem pihta said. Ajaloos oleme näinud, et need riigid, kes on kriisis majandust elavdanud, on kriisist väljunud kiiremini.
Tegelikult on praktikas näha, et kui Tallinnas lubatakse inimesed lasteaiatasust vabastada, siis neis kohalikes omavalitsustes, kui Reformierakond täna võimu juures on, ei ole elanikke lasteaiatasu maksmisest vabastatud. Heaks näiteks on Tartu, kus Reformierakond on võimul olnud pikka aega, kuid lasteaiatasu on vaat, et üks Eesti kõrgemaid. Võib olla on see kokkusattumus, või ei väärigi tartlased tallinlastega sarnast kohtlemist? Kristen Michal võiks sellele vastata.
Ma ei taha olla liialt kriitiline ja tunnistan, et visioonidokumendis on ka üht teist head, kuid mitme näite puhul on tegemist asjadega, mis on juba varasemalt arenguvajadustena välja toodud Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“. See on positiivne, et Reformierakond Tallinna poolt välja töötatud arenguvajadustega nõustub, kuigi arengustrateegias toodud asjade elluviimine on juba niigi plaanis.
Igal juhul on põhjust olla skeptiline. Ei tahaks olukorda, kus lubadused ja tegelikud teod kokku ei lähe, sest me tegelikult oleme varasemalt näinud, et ei pruugi minna. Tasuta asju oskavad kõik lubada, kuid see peab olema ka usutav, et ollakse valmis oma sõnu tegudega kinnitama.
Paljusid tõenäoliselt raputas uudis 23. mail toimunud vahejuhtumist Ryanairi lennuki pardal ja Minski lennujaamas. Kujutleda vaid, ühel hetkel kruiisid rahulikult 10km kõrgusel pilvede kohal ning naudid kõrvaklappidest muusikat või loed raamatut, teisel hetkel vuhisevad lennuki kõrval hävitajad. Algse sihtkoha asemel, milleks oli Vilnius, on lennuk võtnud suuna Valgevene pealinna Minskisse.
Kui ülejäänud reisijatele jätkus lend õhtupoolikul peale päevapikkust Minskis viibimist Vilniuse suunas, jäi paraku lennust maha Valgevene ajakirjanik Raman Pratasevitš koos oma kaaslasega.
Ma ei hakka lahkama motiive, miks Valgevene võimud (Alexander Lukashenko režiim) Pratasevitši vahistasid, kuid selge on see, et olukord ei ole kuigivõrd tavapärane. Mõelda vaid, et tänapäeval on sellised võtted võimalikud. Ühe inimese kinnipidamiseks kujundati oluliselt ümber ligi 170 inimese päev ning kujundati ümber nende plaanid. Selleks, et pidada kinni üks inimene, peeti tegelikult terveks päevaks kinni terve lennukitäis rahvast, pärit erinevatest riikidest. Suhteliselt pretsedenditu olukord.
Usun, et erinevaid vahistamisi toimub maailmas kogu aeg ja kõigis riikides, kuna tagaotsitavaid jagub igale poole. Maandada aga hävitajate saatel rahvusvahelist lennuliini teenindav reisilennuk, seda ei söanda isegi suurriigid mitte. Üldiselt õnnestub tagaotsitavad kätte saada rahvusvahelise koostöö kaudu ja mõnikord paraku – nii kurb kui see ka pole – ei saadagi tagaotsitavaid kätte. Näiteks ei ole paljudes riikides väljaandmise kohustust jne, tulevad meelde näiteks Edward Snowdeni ja Julian Assange kaasused, millest viimane lõppes siiski Ameerika Ühendriikidele väljaandmisega. Ma ei tea, et neis kaasustes oleks lennukitäite kaupa inimesi kaaperdatud. Mõistlik oleks igal juhul sellistest ekstreemsustest hoiduda.
Võtsin osa Sinilille virtuaaljooksust, kus oli sel aastal uus võimalus osaleda jalgrattaga. Kokku sõitsime 47 kilomeetrit, mis oli hooaja avasõiduks parasjagu piisav. Meeleolu, ilm ja mõnusad Eesti teed muutsid sõiduelamuse väga meeldivaks. Kindlasti soovitan ka kõigile teistele!
Täna täitus Vabariigi Valitsuse (Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse) esimesed 100 tööpäeva. Minu jaoks juba kolmandat korda, kuna just nii mitmes valitsuses on olnud mul au töötada. Iga valitsus on oma nägu, nii prioriteetide kui ka tegude poolest, kuid üks joon on olnud ühine – soov viia Eesti elu edasi ning anda oma panus, et meie inimestel läheks paremini. Kõigile headele töösõpradele selles suures riigiaparaadis soovin tugevat meelt ja energiat, et järgmised sajad päevad oleksid tegusad ja jätaksid heas mõttes oma jälje, sest palju on veel teha!
Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025. Majanduskriisist oleme väljumas, kuid eks katsumusi veel jätkub. Üldiselt tundub, et oleme liikumas õiges suunas ja ka riigi eelarvestrateegias on minu hinnangul paljude oluliste valdkondade osas väga häid uudiseid.
Erakorraline pensionitõus jõustub 1. jaanuarist 2023. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muuhulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.
Jätkame kolmel põhisuunal 2+2 teede arendustega ning ehitame Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivaid maanteid järk-järgult neljarajaliseks.
Kruusateede remonti ja katete ehitamisse kavas on järgmisel neljal aastal investeerida kokku 56,8 miljonit eurot, mis võimaldab ehitada kvaliteetsema ja ohutu taristu, et tõsta maakohtade elukvaliteeti.
Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust.
Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.
Eraldame aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele.
Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni, prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
Tervishoiuvaldkonnas suuname aastatel 2022-2024 ligi 400 miljonit eurot Haigekassale, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenuste osutamine.
2022-2025. aastal suuname elamumajandusse 80,1 miljonit eurot, millega toetame muuhulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist. Elamumajanduse toetused parandavad elukeskkonda ning paljude inimeste kodude seisukorda.
Ühistranspordi toetuseks eraldame järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust.
Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse. Lisaks on käimas kuue täiendava elektrirongi hange, mis valmivad samuti aastaks 2024.
Kohalike omavalitsuste prognoositavad kogutulud kasvavad 2022. aastal 2,4 miljardit euroni, mis on 20 mln eurot rohkem, kui 2021. a. KOV tulude kasvule ja tugevalt finantsseisule on aidanud riigi poolt antud kriisiabi, mida anti eelmisel aastal 130 mln eur ning sel aastal 46 mln eur. Samuti suurendas valitsus viimase nelja aasta jooksul ligi 200 miljoni euro võrra omavalitsuste tulubaasi.
Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot.
Toetame välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga.
E-residentsuse programmile eraldame aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.
Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst.
Suuname 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning Keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.
Otsustasime kolida Siseministeeriumi ministeeriumide ühishoonesse aadressil Suur-Ameerika 1, millega säästetakse iga-aastaselt 400 000 eurot jooksvaid kulusid.
Jätkuvad investeeringud märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv.
Lõpule viime Kääriku spordikeskuse ehituse ning eraldame selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.
Raietegevus Eesti metsades väheneb. Riik võtab edaspidi RMK-st vähem dividende.
Jätkuvad kõik senised regionaalprogrammid. Lisaks käivituvad mahukad uue perioodi välistoetustest rahastatavad toetusmeetmed ja piiriülese koostöö programmid piirkondadele.
Õiglase ülemineku fondi vahendid avanevad 2022. aastal. 340 mln euro ulatuses on võimalik ca 7 aasta vältel teha Ida-Virumaal ettevõtlusvaldkonna investeeringuid ning arendada elukeskkonda. Järgneva 8-10 aasta jooksul investeeritakse riigi ja eurovahendite toel Ida-Virumaale 1,5-2 miljardit eurot.
Energeetikas keskendume aastatel 2022-2025 taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Sealhulgas panustab riik rohegaasi kasutusse võtmiseks 16 miljonit, kaugküttekatelde renoveerimiseks ja/või rajamiseks ning kütuste vahetuseks 7,4 miljonit, tänavavalgustuse renoveerimiseks 17,7 miljonit ja vesiniku väärtusahela loomiseks 55 miljonit eurot.
Seoses viiruse leviku vähenemisega otsustas valitsus hakata järk-järgult piiranguid leevendama. Esialgu leevendatakse piiranguid kahes laines – esmalt 26. aprillil ning seejärel 3. mail.
Kindlasti võivad rõõmustada spordisõbrad, sest siseruumides treenimine algab taas 3. maist. Taas saab ka välja sööma minna, samas spaad jäävad jätkuvalt suletuks.
Alates 26.04 jõustusid alljärgnevad leevendused:
Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud välitingimustes kuni 10-liikmelistes gruppides.
Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele.
Piirang ei laiene senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.
Alates 03.05 jõustuvad leevendused:
Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe on lubatud siseruumides. Järgima peab 2+2 reeglit (lubatud ka paaristreening ja paarismäng).
Uksed tohivad klientide jaoks avada kõik poed, arvestada tuleb 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
Toitlustusasutuse välialadel einestada kuni kella 21-ni, arvestada tuleb kuni 50- protsendilise täitumuse nõudega, ühe laudkonna suurus tohib olla maksimaalselt 10 inimest.
Endiselt ei tohi kliendid süüa-juua siseruumides toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides, toidu kaasamüük jääb lubatuks.
Teenindusettevõtete jaoks olemasolevad piirangud ei muutu, nad tohivad olla avatud, kui järgitakse 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
Tohib külastada siseruumides muuseume ja näitusasutusi arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilise ruumitäitumust. Muuseumite ja näituste uksed tuleb sulgeda kell 19. Sama liikumispiirangut, ruumitäitumust ja sulgemisaega arvestades tohib korraldada ka jumalateenistusi ning teisi avalikke usulisi talitusi.
Kõikidele teistele siseruumides toimuvatele avalikele üritustele nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas jätkuvad kehtivad piirangud. Piirangud pikenevad ka spaadele, ujulatele, saunadele. Sportimine ja treenimine on neis lubatud vastavalt spordile ette nähtud tingimustele.
Välitingimustes on lubatud maksimaalselt 150-le inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused ning kõik muud avalikud üritused nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas. Inimesed peavad olema kuni 10 liikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. Kõik üritused peavad lõppema õhtul kell 21.
Õues on lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.
Leevendatakse tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.
Avalikus siseruumis liikumisele jääb kehtima 2+2 reegel ning maskikandmise kohustus.
Piirangute täpsem kirjeldus, eelnõu ja seletuskiri, on kättesaadav kriis.ee lehel.
Riigihalduse arengud ja uudislood 