Eesti esimese kvartali 4% SKP kasvu mõjutasid sõda ja sanktsioonid eelkõige hinnatõusu kaudu. Hinnatõusust ja tarneraskustest tingituna panustasid paljud tegevusalad SKPsse negatiivselt. Erasektori sissetulekute kasv oli hinnatõusuga paremini kooskõlas. Kindlustunde indikaatorid ennustavad majandusolude selget halvenemist.
Kiire hinnatõusu tõttu kasvas majanduse maht jooksevhindades esimeses kvartalis aastaga viiendiku võrra, millest reaalkasvuks jäi veidi üle 4%. Kasv ei olnud erinevalt eelmistest kvartalitest kuigi laiapõhjaline – pea pooled majandustegevusalad panustasid negatiivselt. Sarnaselt viimastele aastatele kasvatas Eesti majandust kõige jõulisemalt info-side tegevusala, mille osakaal kasvab kiiresti. Aktiivse välisnõudluse toel andis tugeva panuse töötlev tööstus ja viirusekriisist taastuv majutus-toitlustus.
Palgatulu kasvas kõigil tegevusaladel, kuid erasektori palgatulu kasv ületas avaliku sektori oma kaks korda. Viirusekriisi eelse ajaga võrreldes on era- ja avaliku sektori palgatulu kasvanud siiski sarnaselt, kuna tervisekriisi ajal oli tervishoiusektori palgatulu kasv kasvanud töömahu tõttu kiire.
Mitmel põhjusel kasvasid tarbimiskulutused esimeses kvartalis palgatulust oluliselt kiiremini. 13% palgafondi kasvu taustal on 21% tarbimiskulutuste kasv ajalooliselt pretsedenditu. Sarnane tarbimiskulutuste kasv oli ka 2007. aastal, kuid palgatulu kasv oli tookord praegusest kaks korda kiirem. Kiiret hinnatõusu aitasid trotsida viirusekriisi ajal kogunenud säästud ning vabanenud teise samba pensioniraha. Kuna kõige kiiremini kasvasid sundkulud energiale ja toidule, siis olid paljud madalama sissetulekuga leibkonnad keerulises olukorras – elanikkonna vaeseimal viiendikul moodustavad toit ja energia tarbimiskulutustest pea poole.
Kui sügisel olid nii Eestis kui ELis majanduskasvu väljavaated suurepärased, siis kiirenev hinnatõus hakkas tootjate ja tarbijate kindlustunnet aasta lõpus murendama. Sõda ja sellega kaasnev täiendav hinnatõus on viimastel kuudel majanduskonjunktuuri veelgi halvendanud ja majandussanktsioonide leevenemist pole ette näha. Seetõttu võib karta majandusolude halvenemist.
Allikas: Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.
Hoolimata kriisidest saab lugeda omavalitsuste rahalist seisukorda hetkel heaks, kuna tulumaksu kasv, kriisitoetuse kasutamine jm tegurid on hoidnud finantsvõimekust stabiilsena. Samas on kõrged energia- ning ehitushinnad suurendanud kulusid, vähendades raha hulka, mida omavalitsused kohapealsete teenuste parandamiseks kasutada saaksid.
Kohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest. Seekord eelarveläbirääkimistel tulubaasi ja toetuste suuruse kõrval oluliseks teemaks omavalitsuste finantseerimise põhimõtteid. See tähendab, et varem riigieelarvest toetusena antavad vahendid hakkaksid laekuma tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Kui omavalitsusel on suurem otsustusõigus, saab ta paindlikumalt leida kogukonna jaoks sobilikke lahendusi.
Riigieelarve koostamisel on vastavad ministeeriumid põhimõtteliselt valmis suurendama teehoiuks vajalikke vahendeid ja koolilõuna toetust, et hindade kallinemisega kaasnevaid kulusid katta ning jooksvalt lahendatakse ka Ukraina sõjapõgenikega seonduvaid küsimusi.
Keskvalitsuse ja liidu läbirääkimised erinevate valdkondade rahastuse küsimustes vältavad sügiseni, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2023. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks Riigikogule.
Kohalikud omavalitsused saavad maikuus kätte riigi esimese toetusraha Ukraina sõjapõgenikele osutatud vältimatu abi kulutuste hüvitamiseks. Raha makstakse esialgu perioodi eest 24. veebruar kuni 30. aprill, kokku tehakse kulutuste katteks kaks väljamakset.
Väljamakseid tehakse omavalitsuste esitatud tegelike kuluandmete alusel, mis kogutakse perioodi jooksul kokku kaks korda – 15. maiks ja 30. septembriks. Hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses. Omavalitsuste jaoks moodustavad peamise väljamineku majutus ja toitlustus, ent kompenseeritakse ka hädapäraste esmatarbeesemete, transpordi ja muud kulud.
Välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt on sõjapõgenikele ajutise majutuse tagamine Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, ent kui isik satub esimesena omavalitsusametniku juurde, korraldab majutuse vastav omavalitsus.
Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva. Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse poolt vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.
Viru-Nigula vallavolinikud on tüdinenud pidevast tuumajaama lobitööst. Siiski on kohalike elanike ning omavalitsustega suhtlemine igati ootuspärane, kuna arendajad ei taha korrata tselluloositehase eestvedajate eksimusi, mis viisid riigi eriplaneeringu lõpetamise ning projekti nurjumiseni.
Peretoetuste tõstmise küsimus on tekitanud omajagu ärevust ning isegi juttu sellest, et valitsus on lagunemas. Nii hullusti vist asjad siiski ei ole. Iseenesest on peretoetuste eelnõu eesmärk õige, kuna viimasel ajal on läinud palju auru kriisidega tegelemiseks ning noorte perede heaolu on jäänud tagaplaanile. Peretoetusi tõsta on ka mõistlik, sest see motiveerib inimesi pereloomisega aktiivsemalt tegelema.
Mis see maksab? Prognoosi kohaselt saaks ca 245 mln euro eest tõsta:
1) esimese ja teise lapse toetuse 60-lt eurolt 100 euroni,
2) kolme kuni kuuelapselise pere toetuse 300-lt eurolt 700 euroni ning
3) enamalapseliste perede toetuse 400-lt eurolt 900 euroni.
Riigikogus ja valitsuses toimuvad hetkel arutelud, kas ja millal peretoetusi tõsta ning millised erakonnad sellega võiksid liituda. Põhimõttena tundub lastetoetuste tõstmine ka Reformierakonnale südamelähedane, kuigi ehk meedias paistab viimasel ajal teisiti paistma. Kodanikuna oleks väga uhke tunne, kui kõik parlamendi erakonnad eelnõule taha tuleksid.
See oleks märkimisväärne, kui kõik viis Riigikogu erakonda (nii koalitsioon kui opositsioon) üht eelnõud toetaksid. Kindlasti ei ole lastetoetused põhjuseks, miks valitsus peaks lõhki minema, pigem näitavad lähinädalad, et kokkulepe ning rahastus lastetoetusteks ikkagi leitakse.
Valitsuses kiideti heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused. Need tähendavad linnade ja valdade jaoks edaspidi suuremat otsustusvabadust ning linna- ja vallaelanike jaoks laiemaidotsedemokraatia- ja osalusvõimalusi, et kodukoha otsustes saaks rohkem kõlada kohalike inimeste hääl.
Peamise suunana annavad tehtavad muudatused omavalitsustele oma sisemise töö ja kohaliku elu küsimuste korraldamiseks võrreldes varasemaga suurema enesekorraldusõiguse. Et linnadel ja valdadel oleks rohkem voli otsustada, millal ja kuidas oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendada.
Seaduse muutmise üks suuremaid eesmärke oli muuta paindlikumaks ka inimeste osalusvõimalus ja kaasamine kohalikesse küsimustesse. Muudatuste kohaselt ei peaks kohalike elanike algatus enam olema esitatud õigusakti eelnõuna, vaid põhjendatud kirjaliku pöördumisena ning algatada saaks ka rahvaküsitlust. Seni oli õigus rahvaküsitluse korraldamise üle otsustada vaid volikogudel, ent kindlasti leidub küllaga olulisi kohaliku elu küsimusi, mille kohta inimesed sooviksid omal algatusel arvamust avaldada.
Seaduse muudatuste väljatöötamise tingis ajakohastamise vajadus, kuna seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi. Seadust on erinevatel aegadel üksikute küsimuste lahendamiseks kokku 99 korda muudetud, kuid lõpuks tuli regulatsioon ikkagi tervikuna üle vaadata, kuna paljud seaduse kohaldamisprobleemid kerkisid üles näiteks haldusreformi käigus, mil ühinenud omavalitsused pidid omale uued õigusaktid kehtestama.
Valdavalt puudutavad muudatused sätete normitehnilisi ja keelelisi täpsustusi. Lisaks on korrigeeritud sätteid, mis on varemalt tekitanud tõlgendusraskusi, reguleeritud üles kerkinud küsimusi, ühtlustatud terminoloogiat ja vähendatud seaduste mahtu.
Peamised muudatused:
(vähemalt 1% elanike poolt) ka vabas vormis kirjalikult ja põhjendatuna, mitte vaid eelnõuna. Lisaks on võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, kui see on vähemalt 10% vastava omavalitsuse elanike soov;
siseauditeerimine ei ole enam võimalus, vaid kohustus, et aidata kaasa omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele. Vähemalt kord nelja aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, milleks võib palgata vastava kvalifikatsiooniga inimese või teenust sisse osta;
peatatakse volikogu liikme volitused eelnõu järgi sarnaselt omavalitsuse ametiasutuses töötamisega ka omavalitsuse ametnikuna töötamise ajaks;
vähendatud on omavalitsuse sisemise töökorralduse reegleid – vähem õigusakte, mida saab anda vaid volikogu ning küsimusi, mida seni pidi reguleerima vaid valla või linna põhimäärus;
lisatud on, et volikogu ja valitsuse istungite läbiviimiseks võib kasutada elektroonilisi vahendeid;
tõstmaks volikogu ja valitsuse määruste juriidilist kvaliteeti, peab kõigi volikogu ja valitsuse määruste juures edaspidi olema hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele vastav seletuskiri;
valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid eelkõige keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. täpsustatakse omavalitsuste enesekorraldusõiguse ulatust – omavalitsuslike ülesannete täitmisel saab omavalitsus üldjuhul ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra, samuti lisatakse omavalitsuslike ja riiklike ülesannete tuvastamise reeglid;
omavalitsusel on nüüd võimalus talle seadusega pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle anda teisele omavalitsusele, mis seni toimus valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.
Täpsemalt saab muudatustega tutvuda eelnõude infosüsteemis. Seaduseelnõu on suunatud edasiseks menetlemiseks Riigikogule, muudatused peaksid jõustuma 2023. aasta 1. juunil.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ülevaatamine on osa valitsuse tegevusprogrammist, mille kohaselt lähtutakse avaliku sektori ülesannete täitmisel subsidiaarsuse põhimõttest ja seistakse tugeva kohaliku omavalitsuse eest.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjoni läbiviimiseks kutsus riigihalduse minister 2019. aastal kokku laiapõhjalise eksperdikomisjoni, kuhu kuulusid valdkonna pikaaegsed akadeemilised eksperdid, riigi eri institutsioonide ning omavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad. Eksperdikomisjon arutas põhjalikult läbi kõik seaduse osad ning andis omapoolsed soovitused, lisaks telliti mitmeid eksperdiarvamusi. Tulemaste põhjal koostas rahandusministeerium seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ning seejärel muudatuste eelnõu. Komisjoni töö materjalid: https://omavalitsus.fin.ee/koks.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) aastakoosolek kinnitas valmisolekut panustada kaks miljardit eurot Ukraina ülesehitamisse.
EBRD aastakoosolekul kokkulepitu avab Ukrainale kahe miljardi euro suuruse paketi, millest miljard läheb kasutusse juba sel aastal.
Eesti ütles oma sõnavõtus, et Venemaa ja Valgevene kui agressorite koht ei ole EBRD peres. Valdav osa EBRD osanikriikidest reageerisid Venemaa ja Valgevene sõnavõttudele saalist lahkumisega.
Panga aktsionärid kiitsid heaks panga 2021. aasta finantsaruanded ja kinnitasid eraldised reservidesse. Samuti tehti aastakoosolekul põhimõtteline otsus piiratud laienemiseks Saharast lõunasse jäävasse Aafrikasse ja Iraaki, arvestades sõja mõjudega ja et laienemine ei paneks ohtu nii sellega tegelemist kui ka olemasolevate tegevuspiirkondade operatsioone.
EBRD omanikeks on 70 liikmesriiki. Panga 31. aastakoosolek toimus 10.-12. maini Marokos Marrakechis.
Valitsus kehtestas täna (12.05.2022) Eesti mereala planeeringu, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealade varem kehtestatud planeeringud.
Mere ruumiline planeerimine hädavajalik merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Meie merekasutus on muutunud, traditsiooniliste tegevuste kõrvale, näiteks kalapüük ja laevasõit, on lisandunud uued kasutusviisid, nagu vesiviljelus ja tuuleenergeetika. Kõik vajalikud tegevused peavad ära mahutuma, seda nii mere seisundit kui ka üksteist kahjustamata.
Planeeringut on pikisilmi oodatud, nüüd on olemas selged juhised, mis mereruumis tegutsemist orienteeruvalt järgmisel 15 aastal suunavad ja raamistavad ning ka uued suunad saavad hakata arenguperspektiive seadma.
Mereala planeeringu koostamine vältas kokku pea viis aastat. Protsessis osales kas eksperdi, partneri või kaasatavana sadu inimesi. Mereplaneering on tegutsejatele abiks ja ühtlasi merele kaitseks. Just võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks on määratud tingimused, mis kohustavad arendajaid läbi viima uuringuid, tegema koostööd omavalitsustega ning kaasama protsessidesse kohalikku kogukonda.
Planeeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel hinnati lisaks keskkonnamõjudele ka mõjusid inimeste tervisele ning sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskeskkonnale, et jõuda lahenduseni, mis oleks sobiv nii looduse kui ka inimeste vaates. Uute tegevuste ja objektide planeerimisel on võetud arvesse ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist.
Kehtestatud mereala planeering on aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on juhiseks ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Järgmises etapis, hoonestus- ja ehituslubade menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel selgub, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud aladel on võimalik erinevaid objekte rajada. See muudab senist üksikotsustel põhinevat praktikat.
Mereplaneeringu kohaldamiseks koostati tegevuskava, mis võimaldab muu hulgas jälgida, kas tegevused liiguvad soovitud suundades ning toetavad planeeringus seatud eesmärke.
Eesti mereala planeeringu kehtestamine on eesmärgiks seatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Kooskõlas planeerimisseadusega vaadatakse planeering üle iga viie aasta tagant ning antakse valitsusele ülevaade selle aja- ja asjakohasusest.
Märtsi eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul 323 miljonit eurot, mis on 1,0% aastasest SKPst.
Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kõigil aasta kolmel esimesel kuul olnud ülejäägis. Kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem märtsi lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli märtsi lõpus 399 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 67 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli märtsi lõpuks ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kolme kuuga kasvanud tulumaksu (nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute) laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 27%. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kolme kuuga ligi 20% enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük ning tulud varadelt.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli märtsi lõpu seisuga positiivne, 39 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 25 miljoni euro võrra 38 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Töötukassa oli märtsi lõpus 2 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 27 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Märtsi lõpuks ei olnud suur osa Eestisse saabunud sõjapõgenikke veel jõudnud ennast töötuks registreerida, mistõttu nendega seotud kulud veel suuresti märtsis ei kajastunud.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 37 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 4 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Aasta alguse ülejääk on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Eelmise aastaga kehvemat tulemust selgitavad hinnatõusust tulenevad suuremad kulutused ning sõjapõgenike aitamine. Samas hoiab sektorit ülejäägis tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12% suurem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.
Riigieelarve kogukulu kasvas kodumaiste toetuste ja edasiantavate kulude kasvu tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta märtsis eelneva aasta märtsiga võrreldes 109,3 miljonit eurot ehk 11,2 protsenti, mistõttu märtsikuu kogukulude mahuks oli 1,081 miljardit eurot. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud. Välistoetuste kasutamine ja vahendamine vähenes aastaga kokku 24,6 protsenti ehk 13,9 miljonit eurot.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid märtsis 648 miljonilt eurolt 725,2 miljoni euroni ehk 77,3 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 11,9 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid märtsis peamiselt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 49,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 11,1 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 53,3 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid märtsis 1,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 12,7 miljonit eurot. Tegevustoetuseid maksti märtsis vähem kultuuri ja hariduse valdkonnas. Sotsiaaltoetused kasvasid peamiselt vanaduspensioni ja pensionilisade suurenemise tõttu. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid märtsis 33,5 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning 7,5 miljoni euro eest kaugkütte kulude kompenseerimine kodutarbijale. Lisaks panustasid kodumaise sihtfinantseerimise kasvu haigekassale toetuste eraldamine haiguspäevade hüvitamiseks ja antud toetused Eesti olümpiakomiteele ning kulutuurivaldkonnale.
Majandamiskulud suurenesid märtsis 17,4 protsenti ehk 12,7 miljonit eurot, peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, elektri- ja küttekulude kasvu tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud märtsis 1,3 miljoni euro võrra ja sõidukite kütusekulud 1,9 miljonit eurot. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid enim kulutused kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks ning käsitulirelvade, lõhkeainete ja laskemoona soetamiseks.
Tööjõukulud suurenesid märtsis 4,3 miljoni euro võrra, kasvades aastas 5,0 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.
Investeeringud kasvasid märtsis 17,5 protsenti ehk 5,6 miljoni euro võrra. Märtsis suurenesid eelneva aasta märtsiga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja IKT investeeringuteks. IKT investeeringutest oli mahukaim välimaistest vahenditest finantseeritud projekt „Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek“. Märtsis investeeriti eelneva aasta märtsiga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks, mille hulgas oli laskemoona hoidlate rajamine ja kulutused lasermõõdikute, lasermatkeseadmete, käsitulirelvade ning jalaväe lahingumasinale pardarelva hankimiseks.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid märtsis 45,9 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,2 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise tõttu.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2022. aasta märtsis, miljonites eurodes, muutus protsentides 2021. aasta märtsiga võrreldes
Allikas: Rahandusministeerium, Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Postimehe juhtkirjas juhitakse iseenesest tähelepanu õigele asjale – LNG terminal tuleb sügiseks valmis saada. Kuigi ringleb erinevaid jutte ministeeriumi, Eleringi ja turuosaliste konfliktidest, siis kindlasti pole kuhugi algne eesmärk LNG terminali Eestisse rajamiseks kadunud. Jätkuvalt on liikumine selles suunas, et sügiseks oleks Eestis LNG terminal olemas.
Hetkel peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turuosalistega läbirääkimisi, et Riigikogu menetluses olev 596 SE (maagaasiseaduse jne muutmine) vastaks Eesti huvidele, tagaks ausa konkurentsi ning soodsa pinnase eraettevõtjate liitumiseks LNG projektiga.
Tänaseks on ilmselt päris selge, et kõige mõistlikum on LNG terminal rajada Paldiskisse, kuhu on Alexela teatud taristu juba varasemalt rajanud. Puudu on veel haalamispunkt (kai) ja välja ehitamata liitumine põhivõrku. Need tegevused ajaliselt on sügiseks lahendatavad.
Lugesin suure hämmastusega, et hästi tuntud Reinar Halliku korvpallikool peab tegutsemise Iisakul, Alutaguse vallas, lõpetama. Oleme ministeeriumi poolt antud korvpallikooli mõne aasta eest toetanud ning olen ka mõtetes neile alati kaasa elanud. Loomulikult ei tule ükski huviharidus tasuta, kuid juba ainuüksi asjaolu, et heal tasemel korvpallikool Ida-Virumaal tegutseb, on piirkonnale igati positiivne ning omab ka laiemat regionaalset mõõdet. Rääkimata, et eesti- ja venekeelsete laste ühistegevus aitab laste lõimumisele kaasa.
Korvpallikoolide (aga ka jalgpallikoolide) ülalpidamine ei ole odav lõbu ja mingisugust äri siit oodata ei tasu. Kvaliteetse huvihariduse pakkumine on kallis ja ei ole midagi ebatavalist, et parimad treenerid on ka paraku kallid, nagu ka taristu ja treeningvahendite hankimine ning ülalpidamine. Seetõttu on loomulik, et piirkondades kus vanematel võimalusi omapanuseks on vähem, tuleb omavalitsus ja aitab.
Loodan, et selle uudise valguses otsustab mõni teine Ida-Virumaa kohalik omavalitsus korvpallikoolile oma abikäe pakkuda. Kindlasti väärib Eesti korvpall edendamist ning selleks, et treenida tipptreenerite käe all, on Reinar Halliku Korvpallikool kahtlemata õige koht.
Märkasin, et Postimees tegi täna Moskvas toimunud võiduparaadist otseülekande. Nii video kui ka otseblogi. Kuigi võib nõustuda, et on mõningaid huvipakkuvaid sõnumeid, mida me Putini kõnest soovime teada (näiteks kas kuulutatakse välja mobilisatsioon või kuulutatakse Ukrainale ametlikult sõda), siis paraadi otseülekanne on agressiooni tõttu Ukrainas absoluutselt ülekohtune.
Äärmiselt küsitav, kas peaks andma ühes Eesti suurimas väljaandes, mis võib-olla trükitiraaži suhtes ka on kõige loetum leht, võimaluse Vene käsitluste propageerimiseks Ukraina sõjas. Seda võimalust kasutas Putin loomulikult oma kõnes ka kohe ära, süüdistades agressioonis NATO-t.
Oleme pööranud viimasel ajal äärmiselt suurt tähelepanu, et Putini propaganda ja vildakad sõnumid Eestis ei domineeriks, oleme piiranud ka mitmete meediaväljaannete tegevust, näiteks piiranud telekanalite ülekandmist. Oleme pingutanud sidusa Eesti eest, et pahatahtlik Kremli propaganda ei ohustaks Eesti inimesi ning Ukraina olukorrast kajastatu oleks objektiivne. Selles kontekstis võib pidada Postimehe käiku suhteliselt vastassuunaliseks ning “uskumatuks”.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis (2022) eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 7,5 protsendini.
Venemaa alustatud sõda Ukrainas on põhjustanud toorainete ja energia kiire kallinemise ning tekitamas ettevõtetele täiendavaid tarneraskusi. Selle tulemusena on tarbijahindade tõus uutes kõrgustes. Möödunud sügisel tuli ettevõtetel ja majapidamistel kohaneda energiahindade šokiga ning selle kandumisega ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse, põhjustades meil kahekohalise inflatsiooni. Praegune sõjategevusest, sellele järgnenud sanktsioonidest ning kaupade tarneprobleemidest tulenev šokk on kergitanud inflatsiooni tasemele, mis oli omane 1990ndatele aastatele. Sealjuures on aprilli vastav näitaja euroalal ajaloo kõrgeim.
Valitsuse meetmed kõrgete energiahindade kompenseerimiseks aitasid viimase poole aasta jooksul mõnevõrra leevendada hinnatõusu. Aprillis said need meetmed läbi ning nende kadumine andis hinnanguliselt kaks kolmandikku kuisest tarbijahindade tõusust.
Energiahindade kallinemine mõjutab Eestit tunduvalt rohkem kui euroala keskmiselt. Energia osakaal majapidamiste kulutustes on pea 40 protsenti suurem ning oleme selle näitajaga koos Lätiga ühed kõrgemad. Aastaga on energiahinnad tõusnud 73 protsenti, moodustades 11 protsendipunkti ehk rohkem kui pool tarbijahindade tõusust.
Aprillis toimus oluline nihe teenuste hindades. Ukraina sõjapõgenike vajadus eluruumide järele on üüripindade pakkumist oluliselt vähendanud, kergitades üürihindu ühe kuuga 12 protsendi võrra. Lisaks on teenuste hindu kergitamas sisendite kallinemine ning ilmselt ka koroonapiirangute lõpetamise mõju.
Aprilli tarbijahindade tõus oli prognoositust kiirem. Arvestades viimastel kuudel toimunud hinnaarenguid, sõjategevuse tõenäolist jätkumist ning energiakandjate tulevikutehingute väljavaateid, tuleb ka lähikuudel arvestada hoogsa inflatsiooni jätkumisega.
Vaatasin ühe riigikogu liikme arvamust, et pole kohane 9. mai puhul Vene sõdurile kui vabastajale lilli viia. Hakkasin mõtlema, et mida need inimesed siis 9. mail täpsemalt tähistavad, on selleks võit “isamaasõjas” teisisõnu maailmasõjas või on see hoopis midagi muud – näiteks leinapäev, mil meenutada hukkunud lähedasi. Tõenäoliselt mõlemat, kuid eelkõige mälestavad inimesed sel päeval siiski oma lähedasi, kes sõjast ei naasnud.
Mälestatakse oma vanemaid, vanavanemaid, onusid, täidisid, vendi ja õdesid aga ka sõpru. Öelda, et mälestada ei tohi, pole õige. See, et 9. mai on Vene sõduri “ülistamise püha”, on meelevaldne ja tahaks väga loota, et enamus inimesi nõnda ei mõtle.
Igaüks tegelegu 9. mail enda jaoks südamelähedasega, veetke aega perega, vajadusel mälestage sõja tõttu lahkunud lähedasi ning hoidugem kõikvõimalikest konfliktidest. Kindlasti on neid, kes soovivad ka Eestis 9. mail ühiskonda ärritada, kuid ei ole mõtet lasta end provokatsioonidest mõjutada. Olge tublid, olge terved!
Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1 tasemel stabiilse väljavaatega.
Geopolitilised riskid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse on küll suurenenud, ent mõjusid vähendavad NATO kohalolek ja julgeolekugarantiid. Eesti on teinud reitinguagentuuri kinnitusel ka edusamme energiajulgeoleku tagamisel. Moody’se hinnangul suudavad Eesti majandus ja riigirahandus sõja mõjudele vastu panna
Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootust, et sõja mõju Eesti majandusele jääb piiratuks, samuti maandab Eesti energiaga seotud riske. Samuti tõi agentuur esile, et Eesti fiskaalnäitajad on märksa tugevamad kui teistel A1 reitinguga riikidel.
Agentuur langetas võrreldes sõja puhkemisega Eesti majanduskasvu väljavaadet, ent ootab siiski, et SKP suureneb tänavu 0,6 protsenti ning uuel aastal 2,1 protsenti. Invasiooni vahetu majandusmõju on märksa väiksem kui koroonaviiruse pandeemial, mille tulemusena Eesti majandus 2020. aastal 3 protsenti kahanes, seisab reitinguülevaates.
Kuigi Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse väheneb järsult ja pöördumatult, ei oma see väga suurt mõju, kuna ligikaudu pool seesugusest kaubaveost on väiksema lisandväärtusega re-eksport. Samuti on Eesti majandus näidanud, et suudab hästi toime tulla ja hakkama saada väliste šokkidega, näiteks Venemaa-suunaliste sanktsioonidega 2014. aastal, koroonaviiruse pandeemiaga ning ka üleilmse finantskriisiga.
Reitingu tõstmisele võiks agentuuri hinnangul kaasa aidata Eesti majandusstruktuuri liikumine kõrgema lisandväärtusega teenuste suunas. Samuti toetaks reitingut, kui Venemaa-Ukraina sõda laheneks nii, et geopoliitilised pinged ja ebakindlus väheneksid püsivalt. Reitingu tõstmisele aitaks kaasa ka riigivõla järk-järguline vähenemine pandeemiaeelsele tasemele.
Reitingu langetamiseni võiks viia otsene sõjaoht Eestile, mille tõenäosust peab agentuur väga väikeseks, samuti hübriidkonflikt või siseriiklikud konfliktid. Samuti võiks negatiivset mõju avaldada oodatust suurem Ukrainas peetava sõja mõju Eesti majandusele. Reitingu võib ohtu seada ka see, kui sõjast tingitud geopoliitiliste muutuste ja majanduslike mõjude tõttu tuleb Eestil võlakoormust kasvatada.
Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.
Ettepaneku järgi pannakse Venemaa algatatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks.
Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.
Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.
Ettepaneku järgi leevendatakse reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel. Nii saab pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Lisaks peaks saama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt.
Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.
LNG terminal on Eestisse kindlasti vajalik ja mul on hea meel, et on õnnestunud kokku leppida selle rajamine. Mäletan hästi, kuidas aastate eest LNG plaani tõrjuti ning suhteliselt küps plaan sahtlisse jäi. Aga eks sellistest asjadest tulebki õppida – energiajulgeoleku tähtsus on viimasel poolaastal oluliselt kasvanud.
Loodan väga, et Ekspressi artiklis viidatud “tünga” ei tule ja aumeeste kokkulepped terminali rajamiseks peavad. Eesti energiajulgeoleku jaoks on see vajalik.
Möödunud nädalavahendusel, 24. aprillil 2022, toimus järjekordne Nõmme Rabajooks. Juba 95. korda Harku metsas toimuv jooksuvõistlus tõi kohale suure hulga jooksufänne, nii noori kui vanu.
Ma ei oskagi öelda, kui mitmes kord see minu jaoks Rabajooksust osa võtta oli, kuid nagu tavaliselt, oli ka sel korral väga mõnus üheskoos Nõmme mändide all joosta. Jooksuaeg sel korral veidi alla 30 minuti. Mõnel pool metsa all oli ka jääd, kuid valdavalt siiski mõnus puhas rada. Jooksmas olid ka mitmed varasemad Nõmme linnaosavanemad – Rainer Vakra, Tiit Terik, mina ise (linnaosavanem 2016 lõpus) ning Grete Šillis. Lisaks praegune linnaosavanem Lauri Paeveer.
Pärastlõunal astus Vabaduse pargis jooksu afterpartyl üles Karl-Erik Taukar, mis oli minu jaoks vist selle aasta esimene välikontsert. Taukar on vinge!
Karl-Erik Taukari kontsert Vabaduse pargisKarl-Erik Taukari kontsert Vabaduse pargisRisto Kask, Vabaduse parkRisto Kask, Nõmme 95. RabajooksNõmme 95. RabajooksNõmme 95. Rabajooks
Valitsuskabineti poolt sai põhimõttelise heakskiidu riigi lisaeelarve kogumahuga üle 730 miljoni euro. See tagab Eesti elanikele kiire hinnakasvu tingimustes parema toimetuleku, kindlustab energia varustuskindluse ja tugevdab elanikkonnakaitset.
Lisaeelarve näeb ette toimetulekutoetuse piiri tõstmise 150 eurolt 200 euroni esimese leibkonnaliikme kohta, edaspidi saab majandusraskustesse sattunud pere toetust ka eluasemelaenuga seotud kulude katmiseks. Kokku eraldatakse toimetulekutoetuseks lisaeelarves 29 miljonit eurot.
Energiakandjate hinnatõusust ja sõjast tingitud olukorrast tõusevad kahjuks oluliselt ka esmatarbekaupade hinnad. Seepärast on otsustanud maksta sügisel ühekordset toetust igale pensionärile ja lapsele 50 eurot. See toetus maksab kokku 30 miljonit eurot.
Lähituleviku võimalikud hinnatõusud sõltuvad energiakandjate kättesaadavusest. Eraldame 170 miljonit gaasivaru ja 13 miljonit vedelkütusevaru soetamiseks, kindlustades niiviisi energiajulgeolekut. Jõudsime Soomega kokkuleppele rentida ühiselt LNG ujuvterminal, mis tagab kahe riigi gaasi varustuskindluse. Lisaeelarves on LNG võimekuse loomiseks planeeritud kuni 30 miljonit.
Olulised on ka toetused põllumeestele, kellele eraldatakse toidujulgeoleku tagamiseks ligi 12 miljonit eurot. Samal eesmärgil alandame erimärgistatud diisli aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini, mis peaks tanklas liitrihinda alandama 10 sendi võrra.
Eesti muutunud julgeolekuolukorra tõttu kiireid otsuseid ja seetõttu tegi valitsus põhimõttelised otsused toetada laia riigikaitset. Siseministeeriumi valitsemisalasse eraldatakse lisaeelarvega 2022 aastasse ligi 61 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks. Selle summa sees on ka valitsuse poolt aasta alguses tehtud põhimõtteline rahastusotsus, mis nüüd lisaeelarvesse lisatakse. Aastaks 2023 on tehtud täiendavaid lisaraha otsuseid 31 miljoni euro ulatuses. Lisavahenditega loome varjumiskohad ja ohuteavitussüsteemid, tõstame varingupääste ja demineerimise võimekust. Pooleteise aastaga on valitsus meie turvatunde tagamiseks panustanud lisaraha juba ligi 140 miljoni euro ulatuses.
Eestisse on Ukrainast saabunud rohkem kui 30 000 sõjapõgenikku ja selleks, et lõimumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult sujuvalt, suunatakse 9,1 miljonit eurot kohanemisvaldkonda. See tähendab, et Eesti elu ja väärtusi tutvustavat kohanemisprogrammi saavad läbida 20 000 inimest ning A1-tasemel keeleõpet 10 000 ajutise kaitse saajat. Oluline on, et iga ajutise kaitse saaja saaks osaleda meie igapäevases elus: tutvuks kultuuriga, oskaks keelt ja leiaks väärika töökoha. Keeleoskus on oluline ja aitab kindlasti kaasa ühiskonda lõimumisele.
Lisaks jõustub sel nädalal riigihalduse ministri määrus, mille alusel hüvitatakse kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikele 24. veebruarist 31. augustini osutatud vältimatu abi kulutused. Hüvitis makstakse välja kehtestatud piirmäärade ulatuses kaks korda perioodi jooksul.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 2,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 15,2 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul taas uuele kõrgtasemele, ulatudes 7,5 protsendini.
Kõrgete energia- ja toorainehindade ning globaalsete tarneprobleemide mõjul kiirenes tarbijahindade tõus möödunud aasta lõpus Eestis kahekohaliseks. Valitsusepoolsed leevendusmeetmed aitasid mõnevõrra pehmendada kõrgete energiahindade mõju majapidamistele. Kui veel aasta alguses oli ootus, et alates suvekuudest hakkab hinnatõus selgelt pidurduma, siis Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kaubanduse katkemine idanaabriga ja suurenenud risk Venemaalt pärit energiale sanktsioonide kehtestamisele on majanduse väljavaadet oluliselt muutnud.
Selle tulemusena on mitmete energiatoodete, näiteks gaasi ja toorainete hinnad maailmaturul uutes kõrgustes ning tulevikutehingute kohaselt püsib kõrgena kogu tänavuse aasta jooksul. Selgelt avaldus see mootorikütuse hindades, mis kallinesid ühe kuuga pea viiendiku võrra. Aastases võrdluses on mootorikütust, elektrit, gaasi ja soojust kajastav energia kallinenud 54 protsenti. Ilma energia leevendusmeetmeteta oleks hinnatõus veel kiirem.
Teise tegurina põhjustab sõjategevus ja kaubanduse katkemine idanaabriga toidutoorme kallinemist, seda nii teravilja kallinemise ja väetiste puuduse tõttu. Sellemõju tunnevad aasta teisel poolel ka siinsed tarbijad. Samas tuleb arvestada, et toiduainete hinnad on viimastel kuudel tõusnud sisendhindade tõttu niigi märkimisväärselt kallinenud (13,8 protsenti). See tähendab ühtlasi, et inflatsiooni selgem aeglustumine on sõjategevuse tulemusena lükkunud 2023. aasta algusesse.
Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel kiirenenud, ulatudes märtsis 6,7 protsendini. Seda võib eelkõige seletada sisendite kallinemisega, nagu jätkuv palgasurve ja kõrgete energiahindade kaudsete mõjudega. Lisaks on tööstuskaupade hinnatõus jätkumas, seda nii meil kui Euroopas laiemalt.
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos arvestab energiakandjate kõrge hinnatasemega kogu käesoleva aasta jooksul. Selle kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 12,7 protsenti, kiire tõus jääb aga ajutiseks. Tarbijahindade tõus aeglustub 2023. aastal 2,1 protsendini, kui välistegurite mõju hakkab taanduma. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohta saab lähemalt lugeda siit: https://fin.ee/uudised/majanduse-kaekaiku-mojutavad-vene-agressioon-ja-sellest-mojutatud-kiire-hinnatous
Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium avasid taotlusvooru, mille toel saavad kohalikud omavalitsused avaliku sektori hooneid energiatõhusamaks ümber ehitada. Toetusmeede on osa pikaajalisest tegevusest kliimaeesmärkide täitmisel, et toetada omavalitsusi taastuvenergia kasutuselevõtul ja aidata kaasa hoonete ülalpidamiskulude vähendamisele. Vooru maht on ligi 15 miljonit eurot, taotlusi oodatakse 28. juunini 2022.
Toetust saab taotleda nende hoonete korda tegemiseks, mida kasutatakse osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korraldatavate teenuste osutamiseks nagu koolid, lasteaiad, hooldekodud jms. Oodatud on projektid, mille käigus jääb rekonstrueeritav hoone pikaajalisse kasutusse ja kus osutatavate teenuste järele on teeninduspiirkonnas jätkuv nõudlus ka aastate pärast.
Omavalitsus saab toetust küsida 540 000 kuni 945 000 eurot projekti kohta. Lisaks toetusele on vajalik ka omafinantseering. Toetuse määr sõltub omavalitsuse põhitegevuse tulust ühe elaniku kohta, mis on vahemikus 40 kuni 70 protsenti toetatavate tegevuste kuludest.
Toetuse taotlejatele toimub 5. aprillil kell 11 infotund. Täiendavat infot toetuse ja selle taotlemise kohta leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 28. juuni 2022 kell 16.
Omavalitsushoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise vooru maht on 15 miljonit eurot, millest on üle riigi hinnanguliselt võimalik toetada 25 projekti. Taotlusvooru finantsallikas on kasvuhoonegaaside kvoodikauplemisel laekunud tulu, meedet koordineerib Rahandusministeerium. Taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ning projektide üle järelevalvet teostab Riigi Tugiteenuste Keskus.
Toetuse eesmärk on avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Toetust saavad taotleda omavalitsused, nendest sõltuvad üksused või mitme omavalitsuse valitsusala asutused.
Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- ja muutis reitingu väljavaate positiivse pealt stabiilseks.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul muutis agentuur sõjaga kaasnevate mõjude tõttu reitingu väljavaadet, kuid kinnitas, et meie riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal. Pikemas vaates suudab Eesti ajutise majanduskasvu vähenemise ja suure kulusurvega toime tulla ilma, et krediidivõime halveneks.
Agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsel tasemel tulenevalt mõjudest, mis kaasnevad Venemaa kallaletungiga Ukrainale.Agentuuri hinnangul mõjutab see lühiajalises vaates majanduskasvu ja suurendab eelarvekulutusi seoses suurenevate kaitsekulutustega, energiaarvete kompenseerimisega kodumajapidamistele ja Ukraina põgenike vastuvõtmisega Eestis. Samas kinnitatakse, et pikemas vaates toetavad ELi fondide kasutamine ja tugevad makromajanduse näitajad Eesti majanduse tagasi pöördumist kindla kasvu juurde.
Sõja mõjul prognoosib agentuur Eestile tänavu 1,8 protsendist majanduskasvu ja senisest kõrgemat inflatsiooni. Viimast kergitavad ülespoole kõrged tooraine- ja energiahinnad. Majanduskasvu pärsib ka nõrgenenud välisnõudlus.
Valitsussektori võlatase jääb agentuuri hinnangul järgmisel kolmel aastal alla 18 protsendi sisemajanduse koguproduktist.
Reitingu langetamiseni võiks agentuuri hinnangul viia see, kui konflikti mõjud Eestile osutuvad oodatust suuremaks või konflikt eskaleerub väljaspoole Venemaad ja Ukrainat. Reitingu tõstmist peab agentuur lühiajalises vaates vähetõenäoliseks, kuna keeruline on prognoosida Venemaa-Ukraina sõja tulemust.
Rahandusministeerium avaldas neljapäeval kevadise majandusprognoosi, mille järgi võib Eesti reaalmajandus tänavu veidi kahaneda. Väljavaateid halvendab oluliselt Venemaa sissetung Ukrainasse. Järgmisel aastal on oodata kasvu taastumist.
Viimatises, septembris avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Värskes kevadises majandusprognoosis on vastav hinnang reaalkasvu ootusele -1 protsent ehk reaalne SKP võib tänavu veidi väheneda.
Suurim mõjutaja on Venemaa agressioon Ukrainas ning selle järelmid: prognoosi eelduste järgi kujuneb 2022. aasta SKP kokku 4 protsendipunkti võrra madalamaks võrreldes sõja mittepuhkemise stsenaariumiga. Lisandväärtuse loomist takistavad nii ekspordi- kui impordipiirangud, samuti väiksem tarbimis- ja investeerimisjulgus, toormehindade tõus ja ebakindluse suurenemine. Langusele aastases võrdluses aitab kaasa ka 2021. aasta viimase kvartali väga kiire majanduskasv, mis oli põhjustatud ühekordsetest teguritest.
Kerge majanduskasv taastub 2023. aastal, mil on oodata 1,2 protsendi suurust tõusu, kuid see jääb varem arvatust madalamaks. SKP nominaalmaht on aastal 2022 siiski ligikaudu 0,4 miljardit eurot eelmisel suvel prognoositust suurem kiire hinnatõusu tõttu.
Tarbijahinnad kasvavad 2022. aastal prognoosi järgi 12,7 protsenti, mis toob kaasa reaalsissetulekute ja eratarbimise vähenemise. Kiire hinnatõus on seejuures pea täielikult imporditud ehk tuleneb välisteguritest – peaasjalikult energiahindade kasvust, ent ka importtoidu kallinemisest. Ehkki tänavu on inflatsioon väga kiire, jääb see prognoosi järgi ajutiseks – järgmisel aastal taandub hinnakasv 2,1 protsendile.
Selle aasta struktuurseks eelarvepositsiooniks kujuneb kevadprognoosi järgi -3,1 protsenti SKPst. Prognoosiperioodi lõpuks ehk 2026. aastaks peaks struktuurne positsioon jõudma -2 protsendini. Sel ja lähiaastatel mõjutavad kulude taset muuhulgas kõrgemad kaitsekulutused.
Rahandusministri sõnul on hoolimata ümbritsevast ebakindlusest valitsuses keskendutud kolme olulise kindlustunnet toetava kava kokkupanekule – Eesti sõjalise julgeoleku tugevdamise kava, inimeste üldise turvalisuse tugevdamise kava ja energiajulgeoleku tagamise plaan.
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta jaanuaris eelneva aasta jaanuariga võrreldes 66,7 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, täpsemalt 1,044 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta jaanuaris 672,7 miljonilt eurolt 710,3 miljoni euroni ehk 37,5 miljonit eurot eelneva aasta jaanuariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,6 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid jaanuaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 34,9 miljoni euro võrra – sotsiaaltoetused 12,3 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 21,8 miljonit eurot ja tegevustoetused 1,5 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid jaanuaris 0,8 miljonit eurot.
Sotsiaaltoetuste kasvust moodustas 7,4 miljonit eurot vanaduspensioni suurenemine ja 5,75 miljonit eurot teisest sambast lahkujatele tehtud väljamaksed, millega kompenseeriti riigi poolt koroonapandeemia meetmena ajutiselt peatatud 4 protsendilised sissemaksed teise pensionisambasse. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid jaanuaris 11,6 miljoni euro ulatuses CO2 kvooditulust rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, kultuurivaldkonnas toetuste andmine ja haigekassale toetuste eraldamine vaktsineerimise korraldamiseks ja haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga. Tegevustoetuste kasvu põhjustasid jaanuaris erakoolidele makstud tegevustoetused ja suurenenud uurimistoetused Eesti Teadusagentuurile.
Majandamiskulud suurenesid jaanuaris peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud kulutuste tõttu 1,8 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvuks 2,6 protsenti. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste elektri-, kütuse- ja soojusenergiakulud jaanuaris 0,55 miljoni euro võrra ehk 14,1 protsenti eelneva aasta jaanuariga võrreldes. 2021. aasta lisaeelarve vahendeid kasutati jaanuaris 5,2 miljoni euro eest peamiselt PCR testide soetamiseks ja testimise korraldamiseks.
Tööjõukulud koos pensionieraldistega suurenesid jaanuaris 5,9 miljoni euro võrra, kasvades aastas 7,4 protsenti. Ilma pensionieraldisteta oli riigieelarveliste asutuste tööjõukulude suurenemine jaanuaris 3,9 miljonit eurot ehk 5,1 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus.
Investeeringud vähenesid jaanuaris esialgsetel andmetel 18,5 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot, kuna tehti vähem kulutusi kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks kui aasta varem.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid jaanuaris 48,8 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,4 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise tõttu.
Ilmselt olete praeguseks juba kuulnud, et alates 15. märtsist 2022 kaob Eestis COVID-tõendi esitamise kohustus ning kellaaja piirang õhtustel/öistel üritustel. Usun, et paljude jaoks on see kindlasti hea uudis.
Ametlikuma sõnastuse järgi tunnistab valitsus kehtetuks kellaajalised piirangud ning kohustuse esitada avalikes siseruumides toimuvates tegevustes osalemiseks COVID-tõend. COVID-19 tõendi esitamise nõudest loobutakse ja lõpetatakse avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang, sest eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud sümptomaatiliste COVID-19 patsientide keskmine arv päevas on alla 25.
Esialgsetel andmetel algas 2022. aasta 8 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarveülejäägiga, mis on 101 miljoni võrra parem positsioon kui eelmise aasta jaanuari lõpus.
Valitsussektoris oli eelarveülejääk nii sotsiaalkindlustusfondidel kui ka kohalikes omavalitsustes koos oma allasutustega, aga mitte keskvalitsuses. Samas oli kõigis alamsektorites parem seis kui aasta varem jaanuari lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on kasvanud maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli jaanuari lõpus 35 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 73 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli jaanuaris ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kasvanud maksud kaupadelt ja teenustelt ehk peamiselt käibemaks, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 20 protsenti. Selle peamine põhjus on viimaste kuude kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka juriidilise isiku tulumaks ning riigieelarve osa füüsiliste isikute tulumaksust.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa positsioon oli jaanuari lõpu seisuga positiivne. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 12 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus.
Töötukassa eelarvepuudujääk oli jaanuaris 4 miljonit eurot, mis on 5 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Jaanuaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5,0-5,5 protsenti. See suurendab hüvitiste ja teenuste kulusid.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli jaanuari lõpus 20 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 11 miljoni euro võrra parem tulemus. Peamiseks põhjuseks on hea tulumaksulaekumine, ligi 12 protsenti enam võrreldes aasta varasemaga.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 12,0 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul uuele kõrgtasemele, ulatudes 5,8 protsendini.
Toorainete ja energia kallinemine on jätkumas, mis tähendab üha kõrgemat inflatsiooni Euroopa riikides. Lisategurina on sõjategevus ja sellele järgnenud sanktsioonide kehtestamine majanduspilti mõjutama hakanud ning tekitamas suuri kõikumisi finantsturgudel ja toormehindades. Need mõjud avalduvad suuremal määral meil märtsikuu tarbijahindades.
Riigipoolsed kõrgete energiahindade leevendusmeetmed siiski aitavad seda pehmendada. Keskmisest soojem ja tuuline veebruar avaldus alanenud elektri börsihinnas, mis oli viimase kuue kuu madalaim. Samas märtsi alguse futuuride kohaselt võib lähikuudel oodata kõrge elektrihinna naasmist.
Euroopa Liidul on suur sõltuvus imporditavatest energiaallikatest ning idanaaber on peamine gaasi importija, moodustades 35 protsenti koguimpordist. Seetõttu on sõjategevuse tulemusena suurenenud ebakindlus gaasitarnete jätkumise suhtes kaasa toonud gaasihindade hüppelise tõusu Euroopa gaasiturul. Kodutarbijatele võib kõrge hinnatase kanduma hakata kevadkuudel.
Veebruaris kergitas tarbijahindu enim siiski toidu kallinemine, aastaga on hinnad tõusnud 12,4 protsenti. Toidukaupade kallinemine oli laiapõhjaline ning põhjustatud sisendite hoogsast kallinemisest.
Globaalsed tarneraskused on jätkuvalt tööstuskaupade hindu tõstmas, mis on aastaga kallinenud pea 7 protsenti. Mõnevõrra tagasihoidlikumat hinnatõusu võib täheldada eelkõige kodumaistest teguritest mõjutatud teenuste puhul, kus hinnad on tõusnud pea 5 protsenti. Sarnaselt euroalale on ka Eestis viimaste kuude väga kiire inflatsioon põhjustatud valdavalt välisteguritest ehk on imporditud.
Jätkuv sõjategevus ning jõuliste sanktsioonide kehtestamine idanaabrile tähendab energiahindade kallinemise jätkumist ning tootmissisendite kättesaadavuse halvenemist. See tähendab ka inflatsiooni kiirenemist lähikuudel ning elanike reaalsissetulekute vähenemist.
Euroopa Nõukogu otsustas lükata seitsme nädala võrra edasi ekspertkomitee MONEYVAL kohapealse hindamise Eestis. Sel nädalal algama pidanud visiit toimub otsuse järgi aprilli lõpus.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee hindamisvisiit oli algselt plaanitud toimuma 7. märtsist 18. märtsini 2022. Eesti taotles Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud julgeolekuolukorra tõttu visiidi edasilükkamist.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning riskide maandamine on Eesti jaoks prioriteet. Oleme viimastel aastatel oluliselt tugevdanud analüüsivõimekust ning ka seadusandlust. Oleme hindamiseks valmis, ent julgeolekuolukorra tõttu taotles Eesti visiidi edasilükkamist. Euroopa Nõukogu toetas taotlust ning lükkas visiidi edasi hiliskevadesse.
Otsuse järgi toimub MONEYVALi hindamisvisiit Eestis 25. aprillist 6. maini.
Ekspertkomitee annab hinnangu Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemuslikkusele viimase viie aasta jooksul. Muuhulgas hinnatakse, kuidas Eesti seaduseid ja regulatsioone, sealhulgas rahvusvahelise standardiseadja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) reegleid praktikas ellu rakendab ja milline on asutuste võimekus tõkestamisega tegeleda.
Rahandusministeeriumis alustasid tööd uued asekantslerid. Maksu- ja finantspoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ja halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak, kelle sihiks on lihtsad ja inimesi toetavad avalikud teenused.
Liivamägi on Maksu- ja Tolliametis töötanud maksude osakonna juhi, otseste maksude talituse juhataja ning siseaudiitorina. Tal on töökogemus ka Konkurentsiametist ja erasektorist.
Kajak töötas seni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina ning varem peadirektori asetäitjana tööstusohutuse järelevalve valdkonnas. Päästeametist on Kajakul järelevalve osakonna ja talituse juhataja töökogemus.
Tere tulemast ja jõudu tööle! 🙂
Kaur KajakKaur Kajak ja Evelyn LiivamägiEvelyn Liivamägi
Rahandusministeerium andis välja juhise, kuidas saab kehtiva seaduse raames välistada riigihangetes Venemaa ja Valgevene ettevõtjad ning seal toodetud kaubad.
Venemaa ja Valgevene jätkavad ebaseaduslikku sõjategevust Ukrainas. Paljud meie ettevõtted ja organisatsioonid ei soovi nende riikide ettevõtjate osalemist meie riigihangetel ja seeläbi ka kaudselt nende riikide majanduse toetamist. Selle vältimiseks võib näiteks hanketingimustesse kirjutada otsese keelu osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
Samuti on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel tühised sellised tehingud, mis eeldaks kauba tarnimist sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Juhise abil saavad hankijad määrata tingimused, mille alusel välistada oma riigihangetest Valgevene ja Venemaa ettevõtjad või sealse päritoluga kaubad, millele on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon.
Kuigi tänane olukord Ukrainas võib tekitada soovi kehtestada Vene ja Valgevenega seotud isikutele laialdasi piiranguid, tuleb ka tagada, et Eesti õigusriigina tegutseb kehtivate õigusaktide raamides. Uute meetmete algatamine eeldab vastavaid seadusemuudatusi.
Kehtiv seadus ei luba diskrimineerida Eestis ja mujal Euroopa Liidus asutatud ettevõtteid, millel on Venemaa või Valgevene kodakondsusega omanikud või mille kaudsed kasusaajad on nende riikide kodakondsusega isikud. Samuti ei ole hankijal võimalik esitada ettevõtjale tingimust, mille kohaselt ta ei tohi hankelepingu täitmisele kaasata Venemaa või Valgevene kodakondsuse või päritoluga töötajaid.
Riigihangetel osalemise piiramise võimalustest koos näidistingimustega saab lugeda täpsemalt siit: https://www.fin.ee/media/5764/download. Juhis käsitleb riigihankes osalemise piiramist pakkuja/taotleja elu- või asukoha põhiselt, rahvusvahelise sanktsiooni subjektile (füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus) ning kaubale, mida tarnitakse rahvusvahelise sanktsiooni all olevast riigist või muult territooriumilt. Eraldi on käsitletud riigihankes osalemise piiramise võimalusi võrgustikusektori hangetes (kauba päritolu alusel) ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes.
Aastast 2015 kuni 2021 on Eesti hankijad sõlminud 44 lepingut Venemaa ettevõtetega ja üheksa lepingut Valgevene ettevõtjatega.
Pikendasime kuni keskmise sissetulekuga perede energiahindade kallinemise hüvitamise meedet. Kui esialgu oli viimaseks hüvitatavaks kuuks märts, siis nüüd saab kohalike omavalitsuste kaudu toetust küsida ka aprillikuu elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete eest. Kokku saab seega energiahindade kallinemiseks hüvitist kaheksa kuu eest.
Soovime Eesti peredele jätkuvas kõrgete energiahindadega olukorras abiks olla. Ka aprillis on enamasti kütte vajadus ning Eestis on rohkelt majapidamisi, kus elektriküte on peamine toasooja allikas.
1. märtsi seisuga on omavalitsustele esitatud pea 73 000 hüvitise taotlust. Linnad ja vallad on teinud 52 000 väljamakset kogusummas 7,6 miljonit eurot ning keskmiseks toetussummaks on kujunenud 147 eurot. Hüvitist energiakulude katteks saab pere, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme.
Riigihalduse arengud ja uudislood 