Valitsuskabineti poolt sai põhimõttelise heakskiidu riigi lisaeelarve kogumahuga üle 730 miljoni euro. See tagab Eesti elanikele kiire hinnakasvu tingimustes parema toimetuleku, kindlustab energia varustuskindluse ja tugevdab elanikkonnakaitset.

Lisaeelarve näeb ette toimetulekutoetuse piiri tõstmise 150 eurolt 200 euroni esimese leibkonnaliikme kohta, edaspidi saab majandusraskustesse sattunud pere toetust ka eluasemelaenuga seotud kulude katmiseks. Kokku eraldatakse toimetulekutoetuseks lisaeelarves 29 miljonit eurot.

Energiakandjate hinnatõusust ja sõjast tingitud olukorrast tõusevad kahjuks oluliselt ka esmatarbekaupade hinnad. Seepärast on otsustanud maksta sügisel ühekordset toetust igale pensionärile ja lapsele 50 eurot. See toetus maksab kokku 30 miljonit eurot.

Lähituleviku võimalikud hinnatõusud sõltuvad energiakandjate kättesaadavusest. Eraldame 170 miljonit gaasivaru ja 13 miljonit vedelkütusevaru soetamiseks, kindlustades niiviisi energiajulgeolekut. Jõudsime Soomega kokkuleppele rentida ühiselt LNG ujuvterminal, mis tagab kahe riigi gaasi varustuskindluse. Lisaeelarves on LNG võimekuse loomiseks planeeritud kuni 30 miljonit.

Olulised on ka toetused põllumeestele, kellele eraldatakse toidujulgeoleku tagamiseks ligi 12 miljonit eurot. Samal eesmärgil alandame erimärgistatud diisli aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini, mis peaks tanklas liitrihinda alandama 10 sendi võrra.

Eesti muutunud julgeolekuolukorra tõttu kiireid otsuseid ja seetõttu tegi valitsus põhimõttelised otsused toetada laia riigikaitset. Siseministeeriumi valitsemisalasse eraldatakse lisaeelarvega 2022 aastasse ligi 61 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks. Selle summa sees on ka valitsuse poolt aasta alguses tehtud põhimõtteline rahastusotsus, mis nüüd lisaeelarvesse lisatakse. Aastaks 2023 on tehtud täiendavaid lisaraha otsuseid 31 miljoni euro ulatuses. Lisavahenditega loome varjumiskohad ja ohuteavitussüsteemid, tõstame varingupääste ja demineerimise võimekust. Pooleteise aastaga on valitsus meie turvatunde tagamiseks panustanud lisaraha juba ligi 140 miljoni euro ulatuses.

Eestisse on Ukrainast saabunud rohkem kui 30 000 sõjapõgenikku ja selleks, et lõimumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult sujuvalt, suunatakse 9,1 miljonit eurot kohanemisvaldkonda. See tähendab, et Eesti elu ja väärtusi tutvustavat kohanemisprogrammi saavad läbida 20 000 inimest ning A1-tasemel keeleõpet 10 000 ajutise kaitse saajat. Oluline on, et iga ajutise kaitse saaja saaks osaleda meie igapäevases elus: tutvuks kultuuriga, oskaks keelt ja leiaks väärika töökoha. Keeleoskus on oluline ja aitab kindlasti kaasa ühiskonda lõimumisele.

Lisaks jõustub sel nädalal riigihalduse ministri määrus, mille alusel hüvitatakse kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikele 24. veebruarist 31. augustini osutatud vältimatu abi kulutused. Hüvitis makstakse välja kehtestatud piirmäärade ulatuses kaks korda perioodi jooksul.