Rahandusministeerium avaldas neljapäeval kevadise majandusprognoosi, mille järgi võib Eesti reaalmajandus tänavu veidi kahaneda. Väljavaateid halvendab oluliselt Venemaa sissetung Ukrainasse. Järgmisel aastal on oodata kasvu taastumist.

Viimatises, septembris avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Värskes kevadises majandusprognoosis on vastav hinnang reaalkasvu ootusele -1 protsent ehk reaalne SKP võib tänavu veidi väheneda.

Suurim mõjutaja on Venemaa agressioon Ukrainas ning selle järelmid: prognoosi eelduste järgi kujuneb 2022. aasta SKP kokku 4 protsendipunkti võrra madalamaks võrreldes sõja mittepuhkemise stsenaariumiga. Lisandväärtuse loomist takistavad nii ekspordi- kui impordipiirangud, samuti väiksem tarbimis- ja investeerimisjulgus, toormehindade tõus ja ebakindluse suurenemine. Langusele aastases võrdluses aitab kaasa ka 2021. aasta viimase kvartali väga kiire majanduskasv, mis oli põhjustatud ühekordsetest teguritest.

Kerge majanduskasv taastub 2023. aastal, mil on oodata 1,2 protsendi suurust tõusu, kuid see jääb varem arvatust madalamaks. SKP nominaalmaht on aastal 2022 siiski ligikaudu 0,4 miljardit eurot eelmisel suvel prognoositust suurem kiire hinnatõusu tõttu.

Tarbijahinnad kasvavad 2022. aastal prognoosi järgi 12,7 protsenti, mis toob kaasa reaalsissetulekute ja eratarbimise vähenemise. Kiire hinnatõus on seejuures pea täielikult imporditud ehk tuleneb välisteguritest – peaasjalikult energiahindade kasvust, ent ka importtoidu kallinemisest. Ehkki tänavu on inflatsioon väga kiire, jääb see prognoosi järgi ajutiseks – järgmisel aastal taandub hinnakasv 2,1 protsendile.

Selle aasta struktuurseks eelarvepositsiooniks kujuneb kevadprognoosi järgi -3,1 protsenti SKPst. Prognoosiperioodi lõpuks ehk 2026. aastaks peaks struktuurne positsioon jõudma -2 protsendini. Sel ja lähiaastatel mõjutavad kulude taset muuhulgas kõrgemad kaitsekulutused.

Rahandusministri sõnul on hoolimata ümbritsevast ebakindlusest valitsuses keskendutud kolme olulise kindlustunnet toetava kava kokkupanekule – Eesti sõjalise julgeoleku tugevdamise kava, inimeste üldise turvalisuse tugevdamise kava ja energiajulgeoleku tagamise plaan.

Prognoosi põhinäitajad:

	2021 tegelik	2022 prognoos	2023 prognoos	2024 prognoos	2025 prognoos	2026 prognoos
Reaalse SKP aastakasv %	8,3	-1,0	1,2	3,2	2,7	2,6
Tööpuudus %	6,2	7,2	8,3	7,2	6,7	6,4
Inflatsioon %	4,6	12,7	2,1	1,2	1,7	2,0
Palgakasv %	6,8	7,0	5,6	3,6	4,5	5,0
Valitsussektori:
tulud kokku (mln eurot)	12 259	12 915	13 543	14 092	14 481	14 998
kulud kokku (mln eurot)	12 981	14 163	14 810	15 345	15 530	15 846
ülejääk/puudujääk (mln eurot)	-721	-1 248	-1 268	-1 254	-1 049	-848
nominaalne eelarvepositsioon (% SKP)	-2,4	-3,8	-3,7	-3,5	-2,8	-2,2
struktuurne eelarvepositsioon (% SKP)	-3,8	-3,1	-2,4	-2,7	-2,3	-2,0
kumulatiivne struktuurne eelarvepositsioon (% SKP)	-9,4	-11,9	-13,8	-15,9	-17,5	-18,6
võlakoormus (% SKP)	18,1	19,2	21,6	25,1	26,5	27,1
reserv kokku (% SKP)	10,4	7,7	7,2	7,3	7,1	6,8

Allikas: Rahandusministeeriumi kevadine prognoos

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga saab tutvuda siin: https://fin.ee/media/6109/download